Ütlemine ei ole tegemine Tere lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Täna räägin ma teile, mida mina arvan teemast ütlemine ei ole tegemine. Miks me anname lubadusi mida me ei täida? Kas ootame suuremat usaldust lootes, et keegi ei saa teada, et me ei täida seda? Või ootame suuremat respekteerimist ja tunnustust? Seda ma ei oska, kindlasti on igal ühel selleks oma arvamus. Ma arvan, et sõnadel on alati tagajärg, kui selleks pole just lubaduse täitmine, siis on selleks näiteks kelleski pettumuse valmistamine. Arvatavasti on kõik tunda saanud seda valu, kui keegi lubab midagi kui ei täida seda, kindlasti olete ka teie seda teinud. Me vahest ütleme asju mida me ise ei mõtle tõsiselt ja ütleme naljaga, kuid keegi võib võtta neid väga tõsiselt ja ilma naljata. See pärast peakski mõtlema enne kui midagi ütled. Andes lubadusi mida ei täida, võid kaotada inimeste usalduse ja seda raskem on hiljem teisi inimesi usalda...
Miks kaasneb sõnavabadusega vastutus? Meil on Eestis sõnavabadus ja see on minu arvates väga hea. Sõnavabadus laseb meil väljendada oma mõtteid, tundeid ja tegusid ilma, et peaksima karta karistada saamist. Mina ei kujutaks ette elu, kui ma ei saaks rääkida kõigest, mis mul mõttetes. Või kui mõne sõna ütlemine oleks rangelt keelatud. Eestis ei ole alati sellist sõnavabadust olnud, seega peaksime olema õnnelikud, et meie elu on praegu nii hea, sest sõnavabadus on ikka võrratu asi. Kuid seda peab mõistma, et sõnavabadus ei tähenda seda, et sa võid kõike rääkida, mis pähe tuleb. Oma sõnadega ei tohi laimata, alandada, alavääristada ega sõimata teisi inimesi. Me ei tohi inimestele oma sõnadega haiget teha. Samuti ei ole lubatud valede levitamine. Meedias on sõnavabadus piiratud. Ei tohi kasutada roppusi väljendeid ja vandumis. Samuti ei tohi meedia valesid ja laimu levitada. See ongi sõn...
Sten Leinasaar Kehtna Põhikool 2012 Kehtestav käitumine On oma tunnete, mõtete ja ideede välja ütlemine nii, et teistele haiget ei tee. Kehtestav käitumine ei ole isiksusejoon, mis on kaasasündinud. Seda peab õppima. Ennast kehtestav inimene Väljendab ennast selgelt On aus Kasutab mittehävitavaid sõnu Arvestab teistega Allaehitlik käitumine On käitumisviis, mille kaudu loovutatakse oma õigused ja huvid teistele Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise soovitakse midagi muud teha. Varjatakse oma tundeid ja soove. Allaheitlik inimene Ei juhi ise oma elu Allub teistele Ei suuda ise mõelda Agressiivne käitumine on suhtlemis ja käitumisviis, mis ei arvesta teise inimese heaolu ja õigustega Ignoreerib teiste tundeid ja vajadusi Agressiivne inimene Arvab, et karjudes kõik kardavad teda. On tavaliselt lii...
LIBAHUNT August Kitzberg Vaatus Olulisim sündmus Pinge tõstmise vahend Konflikt I Tiina kasulapseks võtmine Hundid, ootus, lapse - tulek II Avastati, et Tiina ema oli nõid; lõpuks hakkas Hakati arvama, et Tiina Tiina-Mari aga Mari aru saama, et hoopis Tiina on on libahunt. libahunt. III Tiina läheb metsa Üha enam inimesi usub, Margus-Mari et Tiina on libahunt. IV Tiina tuleb metsast tagasi Järsku nähakse toas Vanaema-Margus varju ...
Kirjand Heateod Heateoks võib nimetada ühekordset imet või juhtumit, mis tehakse teiste heaks või ümbritseva keskkonna paremaks muutmiseks. Samuti võib see olla ka kellegi aitamine, pika perioodi vältel. Vanemate ja vanavanemate aitamine on nende järglaste kohus ka siis, kui ollakse juba täiskasvanu. Kuna vanemad hoolitsevad oma laste eest, järelikult on viisakas ja lugupidav ka lastel oma vanemate eest hoolitseda nii täiskasvanuna kui ka lapsena. Samuti on ka minuga, igal aastal käin ma suvel vähemalt paar nädalat maal, vanaema juures, et abistada tööde tegemisel ja neile rõõmu valmistada oma kohalolekuga. Töödeks on tavaliselt kartulite võtmine, muru niitmine kord nädalas, toidu valmistamine ja mesilastega tegelemine. Oma esivanemate juures ei käi ma mitte ühelgi omakasupüüdlikul eesmärgil. Põhjuseks on ainult nende abistamine ja rahulikus maakeskonnas v...
Grupp – Inimkooslus mille moodustavad kaks või enam inimest kes mõjutavad üksteist suhtlemise kaudu. Mikrogrupp – ehk väikses grupis on liikmete arvu tõttu kõigil grupiliikmetel võimalik üksteisega vahetult suhelda Makrogrupp – ehk suureks grupiks peetakse gruppi mille liikmete arvu tõttu on kõikide grupiliikmete vahetu suhtlemine keeruline Esmane grupp – liikmete vahel on emotsinaalne lähedus Teisene grupp – inimestevaheline side nõrgem, suhted pole nii isiklikud Norm – õpitav ja järgitav käitumisreegel, mis kirjeldab sobivat käitumisviisi konkreetses olukorras Lapse õigused – Õigus elule ja arengule , võrdne õigus saada abi ja hooldust, õigus privaatsusele Lapse kohustused – Peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, peab aitama oma abivajajaid vanemaid, koolikohustus Roll – jagatud ootused inimese käitumise kohta Grupi survele vastu seismine – enesekindlus, kriitiline analüüs, enda arvamuse avaldamine, ei ütlemine, endale kin...
Itaalia köök Kulla&Liisi 10HP Itaalia köögist Ø Juured ulatuvad 4.saj Ø Itaalia kööki loetakse Lõuna-Euroopa köögi emaks Ø Paljud Itaalia toidud on pärit antiiksest Itaaliast -veinid ja juustud(parmesan),Toscana maakonna oliivõli,Milano(parma sink ja salaami) Ø Vähe komponente,mitmekesine,kvaliteetne- maailma üks tuntumaid ja armastatumaid Käigud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kombed ja tavad Ø Õhtusöögile koju kutsuda ei ole tavaks, kuid õhtusöögist ära ütlemine on kohatu. Ø Söök algab aperitiiviga,kõnet ei peeta. Ø Vein on söögi juures lahutamatu, kuid purju jäämine häbiväärne. Ø Tööst ei räägita. Ø Pizzat süüakse eelroa ja pearoa vahel Traditsioonilised toidud Ø Pasta- Spagetid,rigatonid,fusilli,lasanje,gnocchi, ravioolid.Kuivatatud v...
Meeldimine kui poolehoiu võitmine D. Carnegie (1936) alusel K.Kullasepp enda suhtumise muutmine teise inimesse teise inimese käitumise muutus Osata tunda ära enda käitumises ilmnevaid signaale, mis vähendavad mõju teisele inimesele Carnegie (1936) Meeldimist suurendavad: teistest huvitatud olemine naeratamine nime mäletamine inimese olulisusele, tähtsusele viitamine teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Carnegie (1936) Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine (“jah” ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine (“Mida sa teeksid?”) Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne Suhtumine avaldub käitumises Julgustamine (vi...
Kuidas säilitada oma indentiteeti pluralistlikus ühiskonnas? Iga inimene on indiviid olenemata ühiskonnast. Kuid mõnes ühiskonnas on see keeruline. Pluralistlikus ühiskonnas, kus on erikultuurid, usud ja maailmavaated, on aga lihtsam. Ameerika Ühendriigis elab üle 300 miljoni inimese ning on maailmaskolmandal kohal rahvaarvu poolest. See on ka põhjus, miks Ameerika Ühendriik on nii etniliselt kui ka rassiliselt väga mitmekesine maa. 2002. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased,1,5% põlisameeriklased ning 4,3% teised rassid. Iga rass toob kaasa oma kultuuri ning ka usu, kus domineerivateks on ameerikas protestantlikud kristlikud kirikud. Sellise rahvaarvuga maal ei ole keeruline oma indentiteeti säilitada, sest sa võid uskuda seda, mida soovid ning järgida enda rahvuskultuuri, kuid mis ei lähe vastuollu domineeriva kultuuriga. Siia sobib üt...
1 Sotsiaalsete oskuste areng ning nende alaoskuste kirjeldamine Lapse sotsiaalne areng peab tagama ühiskonnas elamiseks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise. Seepärast on sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üks tähtsamaid kasvatus ülesandeid. Eelkoolieas on oluline kasvatusülesanne kujundada esmaseid sotsiaalseid oskusi: abistamist, lohutamist ja jagamist. Sotsiaalse oskuse liik Eeldatavad oskused Eeldatavad oskused Minu rühm Positiivsed käitumisviisid 3 aastased 5 aastased 3-5 aastased Suhtlemine eakaaslastega Oskus öelda ja vastu võtta Algatab vestlust eri Teeb eesmärgi Oskavad teh...
Koondamine Koondamine ehk teisisõnu töölepingu erakorraline üles ütlemine, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub töömaht väiksemaks või kui töö korraltatakse ümber või muul töö lõppemise juhul. Koondamise aluseks võib olla töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või raugemise tõttu(kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu). Tööandja kohus on pakkuda töötajale teist tööd juhul kui tööandja ei ütle töölepingut üles pankrotistumise või raugemise tõttu. Kui tööandja on otsustanud, et töötaja täiendusõppe ei põhjusta suuri kulutisi võib töötaja jääda edasi sellese ettevõtesse tööle. Samuti võib tööandja hoopiski muuta töötaja töötingimusi. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, on tööan...
1. ENESEKEHTESTAMINE Elus tuleb tihti ette olukordi, kus on tarvis end jõu või nõuga maksma panna oma huve ja väärikust kaitsta. Kedagi veenda, mingi ettepanek läbi suruda, kellegi nõue või pealesunnitud kohustus tagasi lükata jne. Mida toimekam, ärksam ja ettevõtlikum inimene, seda enam tuleb tal äri- või ametiasjade ajamisel oma isiksuse mõjujõud mängu panna ning valmis olla ka teiste isikute vastuseisuga toime tulema (Kidron, 2001). Väljapaistva ameerika psühholoogi H. Murray järgi on paljud inimlikud tarbed seotud täisväärse eneseteostamisega suhtlemisel. Paarikümne põhilise inimvajaduse hulgas on nii sõprussidemete loomise kui iseseisvuse, jonni ja enesekaitse, abistamise ja abistatuse, keeldumise ja osavõtlikkuse ilmutamise tarbed. Konkreetne olukord tingib ühe või teise vajaduse esiletuleku määra. Niisiis ootame ja loodame abi, lähedust ja mõistvust, kuid samas püüame kas või jonni varal jääda iseendaks, säilitada oma sõlt...
Minu heategu Ma arvan, et kõigile inimestele meeldib head teha. See ei pea olema midagi suurt. See võib ka olla väike asi nagu aidata oma pereliikmeid ja sõpru või lased bussis vanema inimese istuma. Hea tegemine annab väga mõnusa tunde. Kõige parem on kuulda kuidas keegi sulle aitäh ütleb pärast seda kui sa oled neid kuidagi aidanud või neile head teinud. Hea tegemine ei võta sult tükki küljest. Mulle endale meeldib head teha. Ma aitan peaaegu alati oma sõpru kui nad hädas on. Ma aitan kodus oma pereliikmetel toimetusi teha ja olen võõraste inimeste vastu viisakas ja abivalmis. Kui keegi võõras küsib minult abi, mis mind ohtu ei sea ma aitan teda, näiteks kui see on nende asjade hoidmine või kella ütlemine. Ma arvan, et minu viimaseaja suurim heategu on minu väikesel vennal õppida ja koristama aitamine. Tal oli vähe aega, sest ta pidi trenni minema ja pärast trenni klassiga teatrisse minema, aga ta tuba oli ...
MUUSIKAL Muusikalizanr sündis 1920.aastatel............................................................ Muusikal Muusikat ja tantsu sisaldav lavateos milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Muusikali erinevus operetist: Muusikalis rõhk räägitud tekstil, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. George Gershwin (26.sept 1898 -11.juuli 1937) Elu ja loomingu seosed: Oli igal pool seotud muusikaga (pere, töö, teatrid, kool) Kolis Pariisi, et leida inpiratsiooni, aga kukkus läbi ja kolis tagasi New Yorki, kus kirjutas nüüdsed Ameerika kultuuri klassikud. Gershwin on lisaks muusikalidele (,,Meeletu", ,,Laulan sinust" jpt) loonud ka ooperi ,,Sinine esmaspäev, mille tegevus toimub mustanahaliste linnajaos. Gershwini tähtsus: 1) Kombineris erinevad muusi...
Millal öelda ei? Tihti tuleb olukordi, kus me ei ole nõus kellegi sooviga, aga lihtsalt ei öeldes on meil raske keelduda, ning me hakkame välja mõtlema hädavalesid, et kellegi soovist keelduda. Lisaks on veel väga keeruline leida momenti, et millal öelda ei ilma, et kedagi väga solvaks. See on hea, kui inimesed on sõbralikud ja abivalmis. Teiste aitamine tekitab meile tihti head tunnet, ning seda sõbralikum on ka teised siis meie vastu, selles peaks olema piir. Võib tekkida olukurdi, kus liiga sõbralikud ja abivalmid inimesed muutuvad manipuleeritavateks ja ärakasutatavateks. Igal inimesel on ka oma elu ning eesmärk ning vahel seda kaitstes peame lihtsalt ütlema ,,ei". Just see ,,ei" ütlemise koht on kõige raskem, sest ei taheta seda öeldes kedagi solvata, aga see on tõestatud, et juba umbes kümme sekundit seda öeldes hakkab kergem, kuigi vahel võib ikkagi sellest otsudest tekkida ebameeldiv tunne. K...
Arengu võti usk Inimesed vajavad elus püsimiseks mitmeid asju vett, toitu, puhkust ning selleks, et saavutada elus midagi või olla üldiselt edukas on vaja usku ja järjepidevust. Uues Testamendis on antud sõnale usk mitmeid tähendusi: kindluse tunne, usaldus või kindel veendumus ning Uue Testamendi järgi on usk usaldus Jumala ilmutuse vastu, kuid usu all võib mõelda ka endasse või kellegisse teise inimesse uskumist. Kõik inimesed soovivad aeg-ajalt kuulda, et keegi teine usub neisse ja nende tegemistesse, tihtipeale just see aitab ka inimesel endasse uskuda, mis tõstab enesekindlust ning aitab saavutada erinevaid eesmärke, olgu need siis spordi, hariduse või millegi muu valdkonnaga seotud. Kui inimene saavutab usu ja kindlustunde, on ta võimeline saavutama kõike mida soovib. Just usk on see, mis aitab inimesel ületada ennast ning saavutada oma võimete maksimumi, midagi tõeliselt märkimisvä...
Aeg Aeg on miski, mille olemuse üle vaieldakse veel tänapäevalgi, võiks öelda, et see on justkui teatud ruum, mis on täidetud sündmustega, ja mõõta saab seal nii ruumi kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles ruumis. Aeg on lahutamatu osa inimelust. Kuid milline on aja mõju inimesele? On ütlemine, et aeg on meie suurim vaenlane, on see tõesti nii? Aja puudus on ju elu suurim puudujääk, kõigel, millel on algus on ka lõpp, miski ei kesta igavesti. Oleme siis tõesti kõik justkui aja orjad, selle mängukannid? Tõsi on, et aeg on meie suurim piirang, ent see on ka meie suurim võimalus. Aeg on ainus, mis meil on, ilma selleta ei saaks me midagi teha. Kuigi meil pole kontrolli oma aja kogusumma üle, on meil teata...
Koolikiusamine Kooliga puutub kokku iga inimene oma elu jooksul. Koolis võime kogeda rõõmsaid hetki ja naeru, kuid alati pole koolielu täis päikest ja tuleb ka ette olukordi, kui peame maadlema mõne probleemiga. Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud koolikiusamine. Internetti on lekkinud mitmed videod, kus toimub kaasõpilase kiusamine, kuid hiljuti laeti üles ka video, kus kiusamise orbiiti oli sattunud ka õpetaja. Paljud meist on mingil määral kiusamisega kokku puutunud. Õnnelikumad on sellele vaid tunnistajaks olnud, kuid paljud ka ise ohvriks sattunud. Kiusamist on kahte liiki - füüsilist ja vaimset. Füüsilist vägivalda on togimise, tõukamise või isegi peksmise näol kogenud paljud õpilased. Teist kiusamisvormi, vaimset kiusamist, kogetakse tavaliselt erinevalt ühelt poolt mõnitamine ja ebameeldivate märkuste ütlemine kaasõpilaste kohta, teiselt poolt teiste koolias...
Kas Platoni riik on õiglane? Elu pole alati õiglane tuntud ütlemine, mida kuuleb suhteliselt tihti, kui kellelgi läheb halvasti, või teda tabab ebaõnn. Kui elu ise juba on ebaõiglane, siis mida veel riigist tahta. Kuid loota ju võib, ning arvestades seda, et Platoni riiki pole reaalselt olemas võib arvata, et äkki Platoni välja mõeldud ühiskonnas valitseb õiglus ja õnn. Vähemalt sellisena on tema teooria meieni jõudnud. Tegelikult on Platoni riik väga lihtne ja inimesedki selles riigis väga lihtsad, tsiteerides Platonit ennast: "Õiglus oleks lihtne, kui inimesed oleksid lihtsad". Seega ei ole ka suuri vaidlusi ja konflikte ning inimesed elavad oma lihtsat elu. Kes meist ei ole kunagi soovinud, et asjad oleksid vähem keerulised, nii mõnigi probleem jääks seetõttu olemata. Kõik teevad seda, mis on looduse poolt neile ette määratud. Seal riigis ei saa olla kedagi, kes ei saa oma tööga hakkama või kellel e...
Kirjand, arcgis, cvkeskus 160 sõna Peale selle ka internetis suhtluskeskkondades on peamiseks keeleks inglise keel ning seal ka kasutatakse väga palju slängi. Inglise keele kasutust leidub ka hulgaliselt online-mängudes, kus veedetakse olulise aja oma päevast. Minu kogemuste järgi mõjutavad need eesti keele kasutust kõige negatiivsemalt. Nendes mängudes on palju inglisekeelseid termineid, mida suheldes ei viitsita eesti keelde neid tõlkida ning seetõttu tekivad sellised laused nagu „Kuidas sa selle golden pickaxe’i minecraftis said? Millest sa neid craftisid?“ Peale online-mängude avaldavad sarnast mõju ka näiteks inglisekeelsed sarjad, kuid mitte nii hullusti. Nendest faktidest saab järeldada, et tänapäeva noorte tohutu internetis veedetud aeg on suuresti mõjutanud nende keelekasutust. Aina suurenev slängikasutus on ka üks tegur, mis on noorte keelekasutust rikkunud. Lausete mõttes moodustamisel mõeldakse liiga pikkadele sõnadele v...
Kohustus ühiskonna vastu Maailmas on üle seitsme miljardi inimese, ja nii suures ühiskonnas on raske üksteise eest vastutust võtta ja kodanikud üksteise heaks tööle panna. Inimesed panevad tihti enda vajadused ja ettepanekud esikohale, ega mõtle kuidas see tegu võib teist kaasmaalast mõjutada. Kuidas kohustada ennast ühiskonna vastu nii, et kõik selle liikmed saaksid kasu? Ühiskond on nagu pusle, mis on vaja kokku panna nii, et kõik tükid omavahel sobiks ning samas tuleb pusle kokkupanemisel vaadata et ükski tükk ei läheks kaduma, ehk tuleb arvestada kõigiga, isegi kõige vaesematega ja nendega kellest oleme muidu harjunud mööda vaatama. Sada aastat tagasi oli inimestel palju vähem õigusi kui praegu, riigis elavad inimesed ei saanud palju ühiskonna heaks teha, sest nende häält ei võetud kuulda. Riigivalitsejad, kes olid oma võimust pimestatud ja kes hoolisid ainult oma riigipiiride suurendamisest, ega h...
Heategu läbi minu silmade Olen unustanud, kui tähtis on elu väljaspool minu maailma. Kui tähtsad on inimesed siin maakeral minu ümber. Selle kiirelt areneva tehnoloogia, globaalse soojenemise ja igapäevase õppimise või töötamise kõrvalt tuleb endale tihtipeale meelde tuletada, et just rahvas on see, kes mind toetab ning aitab toime tulla asjadega, millega ma üksi olles hakkama ei saaks. Me oleme harjunud, et meil on iga päev kõik olemas ning ei mõtle, mis homne päev toob, sest midagi hullu see tuua ju ei saa. Sööme, joome, magame, ühesõnaga elame. Ja mitte ükski tegur ei viita halvale elule ega probleemidele. Kui siis ainult need, mis me ise endale välja mõtleme või pisiasjad, millest laseme end lihtsal moel häirida. Kui aga panna kõrvale meie igapäeva probleemid ning need, mis toimuvad väljaspool meie suurt "egomulli", tuleb meelde, kui südametud me oleme olnud, kui enesekesksed ning egotsentrilised. Me mõtleme end ...
Ülevaade praktika kohas tajutud kuritegeliku subkultuuri ilmingutest Kuigi subkultuur vanglas pidi vähenema, võib siiski märgata mõningaid ilminguid. Seda just vanema põlvkonna kinnipeetavate hulgas. Näiteks omad seadused. Samuti seesmine klassidesse jaotus keda kõike juhib nn. seaduslik varas või mõni muu ``austatud`` tegelane. Mis varga seadustest silma hakkas, siis ilmselt kõige kergem oli ära tunda allalastut. Temaga ei räägita ilma erilise vajaduseta, keegi ei taha temaga ühes kambris istuda. On üks seadus millest enamik kinnipeetavaid kinni peab. See on seadus, mis keelab kaaskinnipeetava tagant varastamise. Selliseid kinnipeetavaid nimetatakse ``rotiks``. Tema staatus pole just kõige kõrgem. Sellega võib kaasneda ka allalaskmine. Silma jäid veel tätoveeringud. Kuigi mõni mees on vanglas kui elav meistriteos on raske mitte märgata tätoveeringuid, mis on pea kõikidel vanema generatsiooni kinnipeetaval. Näiteks: sõrmedele tätoveer...
Juudid Eestis Martin Kivisild Juute on estis väga vähe natukene üle 5000 juudi.Suuremas osas Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Kahjuks aga juute on Eestis aina vähem.Juutide toidukultuur on range nende usu judaismi pärast. Kõik juudi toit on Koššerne, Koššer on söögitegemise religioosne taust või paljudele tegelikult elustiil. Ehk selgitab asja ka ütlemine, et söök, mis ei ole hingele hea, ei ole ka kehale hea. Loom, keda kõlbab süüa, on jumala plaani järgi loodud. Kalal peavad olema soomused ning uimed ja sestap ei ole soomusteta angerjas ega uimedeta krevett koššer. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Kõik roomavad olendid, samuti ka putukad on keelatud. Juudid ei kasvata sigu. Sealiha söömine on keelatud, tõenäoliselt sellepärast, et siga on ainus loom, kellel pole muud otstarvet kui saad...
Sententiae tõde on asja ja mõistmise ühtsus veritas est adaequatio rei et intellectus tõeline sõber on nagu teine mina verus amicus est quasi alter ego ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega tempora mutantur et nos muramur in illis puhas leht tabula rasa aja märk signum temporis nii kaob maailma hiilgus sie transit gloria mundi kui tahad rahu, valmistu sõjaks si vis pacem, bara bellum kui tahad olla armastatud, armasta si vis amari, ama hilja tulijatele kondid sero verientibus ossa ma tean, et ma midagi ei tea scio me nihil scire teadmine on jõud scientia potentia est kui palju inimesi, nii palju arvamusi quot homines, tot sententiae mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale quid licet Iovi, non licet bovi rohkest naerust tunneme lolli per risum multum cognoscimus stultum läbi raskuste tähtede poole per aspera ad astra raha ei haise pecunia non olet kõike väärtuslikku kannan endaga omnia mea mecum porto oh a...
Minu unelmatepulm Unelmatepulm peaks tõesti olema täielik unelm. Kõige ilusam päev pruudi ja peigmehe elus. Kindlasti tahaksin abielluda suvel, kuskil juulis või augustis, et väljas oleks ikka soe ja mõnus. Tahaksin, et toimuks kirikliklaulatus. Kirik peaks olema ilusti kaunistatud valgete liiliatega, maas on punane vaip ning kui mina sisse tulen, mängib orel. Kui meid on paari pandud läheksime edasi tähistama mõnda ilusasse mõisa. Pulmapidu toimuks ikka nii nagu eestlastele kombeks. Peigmehel tuleb puid lõhkuda, pruudil(minul) last(nukku) mähkida, minu perekonnanimi õhupallidega ära saata, kurepesa alla valge lint siduda jnejne. Pidu oleks koos tantsu, tralli, naljakate mängude jms. Minu unelmatepulma päevaplaan: · Äratus kell 9.00 millele järgnevad viimased tunnid vallalisena. Sellest ajast ei näe peigmees mind enne, kui juba kirikus. 9.00 10.00 teen viimaseid ettevalmistusi pul...
Muusika minu elus Muusika läbib igat minu päeva, isegi igat minu ajahetke. Kuid mis on minu jaoks muusika ja mil moel ma sellega kokku puutun? Kas muusika on kõigile mõistetav ja millist mõjuvõimu ta inimestele avaldab? Muusika on nagu toit mu hingele. Muusika on minu lihtsaim ja meeldivaim väljendusviis. Kui poleks muusikat ei oleks mul viisi, mis lahutaks mind reaalsusest. Muusika on kui värav teise dimensiooni, kus on mul võimalik rajada oma linn, oma tsivilisatsioon ja mis olenevalt hetke emotsioonist võib olla täis üksildust, armastust, pisaraid, rõõmu.... ehk kõike mida üks inimhing suudab tunda ja tahab väljendada. See on üks täiuslik maailm, mis enamikule kõrvaltvaatajaile näib just kui tavaline Mozarti noodikiri. Puutun muusikaga kokku igapäev ja igal pool: kodus ja koolis; maal ja linnas; metsas ja ... Ükskõik kus ma ka ei oleks, kuulen ma helisid, mida võivad tekitada nii inimesed kui ka loodu...
Tõelise armastuse rada Armastuseta ei saa ning see on üks tähtsamaid meie elus. Kõik me tahame olla armastatud ning muidugi ka armastada. Tunda, et keegi hoolib sinust, hoolitseb sinu eest, pingutab sinu nimel, annab sulle heaolu tunde see, just see on armastus. Armastus on muidugi lai mõiste. Sa võid armastada oma ema, tütart, vanaema, lemmiklooma või isegi toitu. Kuid tõelise armastuse maagia jääb siiski kahe, üksteist leidnud, inimese vahele. Armastuse rada algab armumisega, mis on ilmselt see kõige maagilisem aeg, kus mõlemad osapooled on alles üksteist leidnud ning kiindumus on suur. Viibitakse palju koos, õpitakse üksteist tundma ning ei soovita hetkekski teineteise seltsist lahkuda. Armumise faasis tekib kindlasti ka mõningaid probleeme ning arusaamatusi, kuid tõelise armastuse rada ei ole kunagi sile ning nagu öeldakse, siis armastus pigem ühendab endas kõik inimese head omadused....
ANTON HANSEN TAMMSAARE- ,,TÕDE JA ÕIGUS" 1) Pearu ja Andrese esimene kohtuskäik Pearu ja Andres otsustasid kaevata ühise kraavi, mis paiknes küll Pearu maa peal, ent millest mõlemad oleksid pidanud kasu saama. Juba siis ütles saunamees Andresele, et Pearuga ,,kahasse kaevamine" tuleb kallim, kui töö iseseisvalt ära teha, ent Andres ei kuulanud saunameest. Probleemid ilmnesid juba koostöö alguses- Pearu lasi vee kraavidesse ilma Andrese juuresolekuta ning peagi ujutas Pearu üle Andrese maad selleks mitmeid kordi tamme ehitades. Pearu ja Andrese sulase Matu vahelise niiöelda tammikakluse käigus lasi Pearu Matu koera maha. Selle tõttu käisid Pearu ja Andres ka esimest korda kohtis ning ehkki liiga oli tehtud Andresele ja tema sulasele Matule, tuli Pearu mõningaid krutskeid kasutades kohtusaalist võitjana välja. Andres oli sellest löödud: ta ei suutnud tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte. 2) Li...
Hando runnel Luuleanalüüs Egert Laur Elu Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajandus Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Alates 1971. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Töötas ajakirjas “Akadeemia” ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse “Ilmamaa” üks asutajaid ja omanikke Iseloomustused “Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ma mõtleja.” (Ave Alavainu) “Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid.”(Teet Kallas) Temaatika Läbivaks teemaks on isamaaluule. Tema luuletustel on tihti poliitiline ...
Teeninduse kvaliteet Eestis Võrreldes varasema teeninduskvaliteediga Eestis on toimunud suured ning positiivsed muutused. Varem ei pööratud tähelepanu isiksusele, vaid pigem massile. Klientideks eelistati pigem rikkureid ja vaesematele aega ei raisatud. Valitses mõtlemine, et klient tuleb ettevõtte juurde ja ettevõtte ei pea ise selleks pingutama. Arvati, et ettevõtte pakutavat kaupa või teenust läheb kliendil alati vaja ja teenindaja ei pea pingutama selleks, et kliente saada. Nüüdseks on taoline mõtlemine enamuses kadunud. Muidugi on ka erandeid, aga tunduvalt vähem, kui varem. Võib öelda, et Eesti klienditeenindus on muutumas põhjalikumaks ning kliendisõbralikumaks. Rohkem pööratakse tähelepanu erinevatele isiksustele, ära on kadunud halli massi hoidmine. Teenindajad on sõbralikumad ning vabamad ja töötavad selle nimel, et klient tunneks, et teda vajatakse. Rohkem arvestatakse ka kl...
Mida pentagramm tähendab? Pentagramm on tähe ikoon mille ümber on joonistatud ring. Pentagramm on alati viie nurgaline ja iga nurk on oma enda tähendusega. Ülesse ulatuv nurk sümboliseerib inimhinge. Teised neli nurka sümboliseerivad elemente: maa, õhk, tuli ja vesi. Kõik need osad kuuluvad elu juurde ja on osa meist endist. Kandes pentagrammiga kaelakeed või mingit muud ehet on nagu ütlemine, et sa tunned enda ühenduvust elementidega ja austad maad. Number viis Number viite on alati peetud kui müstilist ja maagilist numbrit, kuid "inimlikku". Meil on viis sõrme/varvast igal jäsemel. Me tihti viitame et inimesel on viis meelt - nägemine, kuulmine, haistmine, puudutamine ja maitsmine. Number 5 on seatud planeediga "mars", see sümboliseerib tõsidust, konflikti ja harmooniat läbi konflikti. Kristlaste jaoks number viis s...
Knossose loss Omapärane kunstiteos on Knossose loss Kreeta saarel. Kui räägitakse Knossose lossist, siis räägitakse seda tavaliselt seoses Egeuse kunstiga ehk Kreeta-Mükeene kultuuriga. See on väga vana kultuur, mis sai alguse ligi 3000 aastat enne Kristust ja kestis kuni 1100 aastani enne Kristust. Knossose loss oli üks suurimaid ja ilusamaid ehitisi Kreeta saarel. Mis tegi selle ilusaks, et selle lossi ilust rääkis kogu antiikmaailm? Saladus oli selles, et seal kasutati väga säravaid värve lossi kaunistamisel. Lossi seinad olid kollakast kivist, sambad lossis aga värvitud jõulise punase ja musta värviga. Päikesevalguses need värvid särasid. Seinamaalingud olid väga elurõõmsad. Need kujutasid sündmusi usulistel teemadel, naisi, loodust, loomi, ja eriti mereloomi. Kivist lossi ehitus oli ka huvitav. Seal oli väga palju ruume, mitme korruseline, eritasapinnaline ja vägagi ebasümmeetriline ning keerukas oma põhiplaanilt. Inimene, kes oli...
Kes teeb, see jõuab? Tere päevast, lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased Maailmas juba kord on asjad nii seatud, et mõned inimesed on teistest ettevõtlikumad. Kõige lihtsam on mul seda teile tõestada kooli näite põhjal. Kui mõtleme oma kaasõpilaste peale, inimestele, kes on päevast päeva meie ümber, siis usun, et igaüks märkab, et mõned õpilased annavad endast kooli jaoks ja kooli eest veidi rohkem kui teised. Kui klassile jagatakse ülesandeid, siis millegi pärast hakkab terve klass vaatama teatud inimeste poole klassist. Tavaliselt kipuvad need näod erinevate ülesannete puhul korduma. Olukorda kainelt hinnates on ju küllaltki ebaõiglane oodata, et needsamad aktivistid alati kõik asjad ülejäänud klassi eest ära teevad. Üks säärane kokkuhoidev kogukond nagu klass peaks suutma tegutseda demokraatlikumalt. Millest see tingitud on, et ühed teevad rohkem kui teised? Sellest lähtuvalt püüangi täna arutleda ettevõtlikkuse teemal ja leida lahendu...
Jakob Westholmi Gümnaasium KASVATUS ERI KULTUURIDES MIDA MEIL ON SELLEST ÕPPIDA? Tallinn 2011 Kasvatuse saavad inimesed kätte lapseeas, millest suur osa veedatakse koolis. Oma referaadis räägin kommetest ja kasvatusest jaapani koolides ja võrdlen seda eestlaste omaga. Jaapani valisin just sellepärast, et nende metoodika ja koolikasvatus erinevad Eesti omadest väga suurel määral. Nagu paljud eestlased, peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldine koolisüsteem loodi Jaapanis umbes samal ajal kui Eestiski 19. sajandi teisel poolel ja on seega üks vanemaid maailmas. 20. sajandi alguses võis juba öelda, et kogu või suurem osa rahvast oli omandanud kirjaoskuse. Jaapanis õpib praegu 99% algkooliõpilastest riiklikes koolides ja ka keskkooliõpilastest käib erakoolides ainult 30%. Peaaegu kõigis neis koolides, ülikoolides ja kolledzites tuleb läbi teha sisseastumiseksami...
Kristjan Jaak Peterson - üks ärkamisaja säravamaid kujusid. Petersoni on sündinud Viljandimaal. Tema isa oli kiriku kellamees ja eeslaulja ning ema kohta pole eriti midagi teada. Kristjan on õppinud Riia kumbermangukoolis ning hiljem jätkus ta haridustee Tartu Ülikoolis, kus ta õppis usu- ja filosoofiateaduskonnas. Luuletamisega alustas ta juba gümnaasiumipäevilt, tal oli oma päevaraamat, kus ta pani kirja luuletusi ning proosamõtisklusi. Peale ülikooli andis Peterson Riias keeletunde ning samal ajal tegeles seal ka muude filoloogiliste ülesannetega. Ta ilmutas silmatorkavat iseseisvust oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotluses. Ta oli nii võrd mitmekesine inimene, et tema huvi ei piirdunud, mitte ainult saksa, eesti ja rootsi keelega vaid ulatus välja Aasja ja Aafrika keelteni. Petersoni on mõjutanud nii antiikkirjandus, täpsemalt Pindarose oodid, Vergiliuse pastoraalid ja Anakreon, kuid sam...
Tallinna Ülikool Terviseteaduste- ja Spordi Instituut Agressiivsus spordis. Koostaja : Polina Tajurskaja Rühm : TK-3kõ Juhendaja : Joe Noormets Tallin 2010 Agressiivsus ja sport. Agressivsuse problem spordis omab praktilise tähenduse. Paljud treenerid ja sportlased peavad agressivsust oluliseks edusaavitamise viisiks. Teoreetikud aga tavaliselt näevad agressiivsuses rohkem negatiivseid aspekte. TAHTLIK JA KAASNEV AGRESSIIVSUS Spordis kohtab sageli agressiivsuse ilminguid. Samuti kohtab treenerite ja pedagoogide hulgas inimesi, kes soodustavad agressiivsust spordis. Käesoleva teema raames tutvustatakse agressiivsuse kahte erinevat vormi, agressiivsuse ilmingute põhjuseid spordis...
MÕISTED: Autopoiees süsteemi pidev ise taasloomine Denotatsioon-Märgi üldiselt heakskiidetud ja seeläbi selge tähendus.Näitab märgi üldist positsiooni semantilises(tähendus) süsteemis Diskursus tähenduste, metafooride, esituste, imagode, juttude, lausete jne sidus võrk, mis loob sündmuste mingi versiooni. Entroopia - süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr Ikoon e ikooniline märk - meenutab objekti(on sellega sarnane). Selline märk näeb äratuntavalt välja, kostub, tundub käe all, maitseb või lõhnab samamoodi nagu objekt. (nt,pildid, diagrammid, metafoorid) Informatsioon nähtuse kohta käiv teadmus, mis vähendab ebakindlust. Mõõtühik 1 bitt Kanal see füüsiline keskkond, milles signaale siirdatakse (transporditakse): nt häälelained, raadiolained, telefonijuhtmed, närvirakud jms. Kanal määrab vahendi tehnilised v füüsilised omadused. Kommunikatsioon- sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsili...
Kahetsus on kõige kasutum asi. ,,Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua, midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikuks teha. Täiuslik kuulub muuseumi." Nii kõlab Erich Maria Remarque tsitaat. See on ilmselt kõige parem definitsioon mõistele ,,kahetsus." Erinevalt Remarquest, defineeriksin mina kahetsust pigem tunde kui asjana, sest tal pole materiaalset väärtust. See on tunne, mis ajapikku kaob, kuid teatud ajal võib tekitada kurva meeleolu. Aga nagu enne öeldud siis miskit ei saa tagasi tuua. Keegi ei tule tagasi. See on nagu läbielatud tund, mis iial ei kordu. Miski ei pöördu tagasi, miski ei taastu. Mitte miski. Meile on antud aeg, et elada ja õppida. Inimesed teevad vigu ja kahetsevad, kuid kas sellel on mõtet? Kahetsemine ei anna meile midagi. See on lihtsalt halb tunne, et tegid midagi valesti ja tahaksid miskit muuta, ku...
Keelekasutus suhtlusportaalides Enne uurimustöö alustamist seadsin endale sihtmärgi uurida, kuidas suhtlusportaalides suheldakse ja milline on sõnakasutus. Igal portaalil, foorumil, blogil jms on olemas reeglid, kuid kui palju neist kinni peetakse? Sellise mõttega asusin mina uurima keelekasutust suhtlusportaalides. Külastades mitmeid suhtlusportaale leidsin, et suhtlemine nendes ei erine suuresti üksteisest. Olgem ausad, tänapäeva inimeste oluliseks suhtluskanaliks on kujunenud internet. Seoses erinevate portaalide tekkega on suure muutuse läbi teinud ka meie oma emakeel. Inimesed on võtnud kasutusele slänge, lühendeid, et oma elu mugavamaks teha. Samuti laenatakse sõnu, väljendeid ka teistest tundud keeltest. Levinud on arvamus, et lühenditesse uppuv internetikeel, mida noored suhtlusportaalides kasutavad, kujutab endast ohtu eesti keele säilimisele ning puhtusele. Sellises keelekeskkonnas veedavad noored ju tunde ja hiljem pole ne...
Majanduslanguse õppetunnid Majandust on ajast aega mõjutanud nii suuremad, kui ka väiksemad majanduslangused. Hetkelist majandusurutist peetakse võrdväärseks 20. sajandil aset leidnud suure depressiooniga, mis hõlmas kogu maailma. Igaüks meist on kindlasti palli loopinud õhku ning jälginud, kuidas see mõni aeg järjest ülespoole kerkib ja seejärel langeb uuesti maha. Sama on majandusega, sellel on tõusuperiood ja alati peale seda tuleb langus. See on üldine seaduspärasus ning selle vastu ei saa, isegi kui kõigest väest püüelda. Esimene reaktsioon, kui teemaks tuleb hetkeline maailamamajanduskriis ,on inimestel negatiivne arvamus selle kohta, aga nagu on ütlemine, et pole head ilma halvata, pole ka halba ilma heata. Alati leiab negatiivsest kasvõi väikse killukese positiivsust, mis kokkuvõtteks õpetab meid. Juulikuu jooksul oli töötuna arvel kokku üle seitsmekümne tuhande inimese, mis on ligikaudu neli kord...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ja Kaja Rand LAPSE KAASAMISE TEHNIKAD Ainetöö Juhendaja: Karmen Toros, PhD Tallinn 2014 Lapse kaasamiseks saab kasutada väga erinevaid meetodeid. Kuna meie tööst tulenevalt suhtleme lastega kindlatel teemadel, nagu sõltuvusained, vägivald (st igasugune) ja ka liiklus jne, siis ka tehnikad ja tegevused lastega on antud teemadega seotud. Kõik oleneb ka laste vanusest, nende enda olekust ja loomulikult ka lapse vanusest. Lasteaia lastega on tegevused mängulisemad, näiteks ,,Valgusfoori ja Sebra mäng". See annab juurde lastele tähelepanelikkust ja kuidas liikluses ette tulevaid ohte märgata. Mida vanemad on lapsed seda rohkem tõsisemaks lähe...
, Davis, M., Fanning) -aitavad säilitada enda positsiooni, rahuldavad varjatud vajadusi. Nt. vajatakse imetlust, hoolitsemist, abistamist. - Mina olen hea - Mina olen hea (sina ei ole) - Sina oled hea (mina mitte) - Olen abitu - Olen süütu - Olen õrn - Olen tugev - Tean kõike Ei-ütlemine <> mõjustamine • Loomulik keeldumine • Kuulamine ja “ei” • Põhjendatud “ei” • Muutlik “ei” • Rikkis plaat • Otsekohene “ei” ilma põhjendusteta • Vaikimine, teema vahetamine, enda halvale enesetundele viitamine, “Jah, kuid …”, “Ma mõtlen selle peale.”
Laenatud Aeg. Filmis on kujutatud käesoleva sajandi lõpuaastaid, kus teadlastel on õnnestunud peatada inimkonna vananemisprotsess. Inimene ei vanane pärast 25. eluaasta saabumist päevagi. Kõik inimesed on kenad ja noored, justkui 25 aastased, olgugi, et nende vanus võib olla oluliselt kõrgem. Siiski nad väliselt ei vanane, kuid nende eluaeg sõltub uuest ja näiliselt väga lihtsast ekvivalendist - ajast. Aeg on raha, kõlab levinud ütlemine. Kahtlemata tõsi - nii raha, kui ka aeg omavad sarnaseid omadusi. Mõlemad on piiratud ressursid. Kuid nüüd muutubki raha ajaks ja aeg rahaks. Aega tuleb teenida tööga. Ajaga tuleb tasuda bussipilet, maksta elamiskulud. Aja eest saab kõike. Täpselt, nagu meie ühiskond on harjunud rahaga ümber käima. Kuid meie ei pea otseselt maksma kellelegi eluspüsimise eest. Filmis kujutletavas uues ühiskonnas aga on aeg väärtus, millest sõltub sinu eluiga ja mis on elukonto jääg...
Sõnavabadus ja kõlbelised piirid Prantsuse filosoof Voltaire lausus: ,, Ma ei nõustu sinu arvamusega, kuid võitlen surmani, et sul oleks õigus oma arvamus välja öelda." Sõna- ehk väljendusvabadus on eelkõige demokraatliku riigi üks oluliseim vabadus. See tähendab õigust levitada oma ideid, arvamusi ja veendumusi vabalt, ilma karistust kartmata, kuid iga õigusega kaasneb ka kohustus. Mis seab sõnavabadusele piirid? Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama mõtet väljendab ka Euroopa inimõiguste konventsioon, mille kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet samuti ka mõtteid ilma võimude sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest. Nendele seadustele tuginedes on meil õigus avaldada oma arvamust ja rääkida, mida me õigeks peame,...
Geenius ja tema looming Mozart on üks kõigi aegade geniaalseimatest heliloojatest. Mozart sündis Salzburgis 1756 aastal, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa korraldas esinemisi Euroopa tähtsamates keskustes ning avaldas esimesed teosed. Nelja aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, viiesena andis ta oma esimese kontserti. Lapsepõlv möödus tal reisides. Isa nõudis Mozartilt rohket töötamist ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga ja piiras reisimist. Konfliktid süvenesid ja 1781. lahkus ta õukonna teenistusest, jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta kontserte ja tegutses muusikaõpetajana. Viinis ta abiellus ning tutvus Haydniga. Seal võeti vastu paremini Haydni muusikat, ...
Eestlane – kes ta on? Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas. Valdava enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. 1857. aastal võttis Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele tüvest est (saksa Ehsten ja Esten, rootsi ester jt) tuleneva nime "eestlased", mis peagi ka rahva seas omaks võeti. Eestlaste etnilised allrühmad on näiteks võrokesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Aga kui rääkida eestlastest lähemalt näiteks,millised on nende iseloomuomadused, käitumine, elu ja mõtteviis, siis arvamusi on sama palju nagu on maailmas inimesi, sest igal ühel on ju enda arvamus. Selles essees kirjutan mina enda arvamuse eestlaste kohta. Eestlase iseloomuomadustest rääkides on eestlased tuimad, hädaldajad, kadedad, introverdid, vaoshoitud, pessimistid, sageli ka üleolevad, kuid kokkuhoidvad. Eestlane on reeglina tagasihoidlik...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Automaatika instituut Abielu kodust lahkumata ESSEE Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2014 1 Sisukord 1.1Kirjatöö eesmärgid................................................................................................... 2 1.2Kirjatöö põhisõnum.................................................................................................. 3 1.3Miks peaks lugeja minu kirjatööd lugema? Mida ta siit saab?..................................3 2Sisu................................................................................................................................ 3 3Annotatsioon.................................................................................................................. 6 3.1Töö eesmärgid:....
TÖÖVÕTTED LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE ARENDAMISEKS. 1. Riietumine Eesmärgid: Lapsed õpivad riietuma ning ennast ise riidesse panema. Vajaminevad vahendid: püksid, särk, sokid, seelik, korv, müts, sall, kindad, jope, nukud, nukuriided, pliiatsid, paberid. 1. Vajaduse määratlemine Kuidas ennast ise riietada, millises järjekorras ja kuhu vastavad riided selga pannakse. 2. Sissejuhatus Lastelaulu kuulamine makilt ja kaasa laulmine. Kes mind ikka aitab, kes mind ikka aitab? Emme hea, emme hea. Püksid jalga mulle, särgi selga mulle? Emme hea, emme hea. Kes mu peakest paitab, kes mu põske paitab? Emme hea, emme hea. Lapsed istuvad laulu kuulates koos õpetajaga vaibal. Peale laulu hakkab õpetaja küsimusi küsima: kes sind riidesse aitab? Kas sa ilma emme või issi abita ka oskad ennast riidesse panna? Kuidas sa paned pükse jalga? Kuidas sa paned särki selga? 3. Sotsiaalse oskuse komponentide määratlemine. Pükste, särgi, sokkide selga panek...
Riinu Ansper, 12 A Loominguline töö vene luulest ,,Läbi hommikuse udu, kas näed? On piilumas päiksekiir" Valisin üheks luuletajaks Sergei Jessenini. Temalt võtsin esimeseks luuletuse ,,Kõnnin mööda orgu, viibutades keppi...," sest sealgi kasutati sõna ,,hommikudu" ning selle kaudu tekkis seose . ,,Tühja mulle augud, tühja mulle mättad./ Niidan hommikudus, nii et pea on soe./ Hea on pikki ridu märga rohtu jätta..." Tolles luuletuses Jesseni mõte tööst eemale ei tiku- ta ei näe sugugi hommikudus päikesekiirt, ehk võimalusi, avatud teid, unistusi...Tema tunneb pigemini oma silmaga nähtavat tööd ja saab sellest rahulolu. Teinekord on ikka hea mitte millelegi mõelda ja lihtsat tööd teha. Siiski, tasapisi võib selleläbi kaduda meie eludest sügavamõttelisus. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
