Jäätmete vähendamine koduses majapidamises (0)

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR
JÄÄTMETE VÄHENDAMINE KODUSES MAJAPIDAMISES
LHTT
Kerli Loopman
Õppejõud: L.Viikman
TALLINN 2012

JÄÄTMETE TASAKASUTAMINE

Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete valmistamiseks või energia saamiseks.  Taaskasutada saab mitmeid inimeste igapäevases kodumajapidamises ning ettevõtluses tekkivaid jäätmeid, nagu näiteks klaas, plastmass , kile, metall , paber, papp ja kartong, puit või biolagunevad jäätmed.
Jäätmete taaskasutamisel on mitu head põhjust: 
1)  Loodusressursside säästmine. Näiteks:70 kg vanapaberi kogumisega säästetakse 1 puu.
2) Energia säästmine. Näiteks: 1 alumiiniumpurgi valmistamiseks kulub sama palju energiat kui 20 purgi valmistamiseks taaskasutatavast materjalist. 
3)  Prügilate arvu vähenemine, sest jäätmeid veetakse ladestuspaikadesse vähem. 
 
Mis saab edasi meie majapidamises suure hoolega kokku kogutud jäätmetest?
PABER JA PAPP - Paber ja papp on biolagunevad materjalid ning prügilasse sattudes tekitavad nad metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Seetõttu oleks tervislikum neid koguda olmeprügist eraldi. Teiseks on paberi ja papi tootmine vanapaberist palju odavam kui esmasest toormest. Enamus makulatuuri kogusest läheb ümbertöötlemisele suurematesse paberitehastesse Euroopas.  Kvaliteetne paber ja papp pressitakse kokku ja müüakse Leetu ja Soome. Väiksemaid koguseid Eestis taaskasutab näiteks Räpina paberitehas. Vanapaberist toodetakse ajalehe– ja pehmepaberit ning lainepappi, tselluvilla, munareste. Paberi- ja papijäätmeid saab kasutada veel kütusena, põletades neid koos puidu ja sobivate plastijäätmetega. Eraldi tasub kogumist ka kihilisest joogikartongist pakendijäätmed. Nendest on edukalt võimalik omakorda toota paberit ja pappi. Lähim taaskasutatud kihilise kartongi ümber töötlemise tehas on Leedus.
Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab:
- 17 puud (kui need võetaks looduslikust metsast) 
- 3000-4000 kW elektrienergiat (keskmise suurusega eramaja aastane energiatarve). 
   Energiasääst paberi kui teisese toorme kasutamisel on 28-70 %
- 30 m3 vett
- 27 kg ehk 95 % paberi tootmisel tekkivast õhuheitmest jääb olemata.
KLAAS - Klaas on hästi ümbertöödeldav kui ka taaskasutatav . Klaaspakendit saab väga hästi kasutada korduskasutus pakendina. Vanaklaasi ümbersulatamine säästab energiat, looduslikku toorainet ja mõnevõrra vähendab ka toorme sulamisel tekkivat õhusaastet. Näiteks: 1 tonni klaasi tootmine liivast, soodast, kriidist ja muust algsest toorainest vajab ligi kolm korda enam energiat kui klaasi tootmine jäätmetena kogutud klaasist.
Klaasijäätmeist toodetakse uusi pudeleid ja purke, klaasvilla, riiet, optilist kaablit, ehitusmaterjale jm. Klaasipuru pannakse muudessegi toodetesse, nagu täiteainena värvide, paberi, plasti ja kummi hulka. Kuna erineval otstarbel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, ei ole võimalik pudelite tootmiseks taaskasutada näiteks aknaklaasi. Taaskasutatava toorme erineva kvaliteedi saavutamiseks on kõige õigem klaastaara koguda eraldi värvi järgi - värvitu, pruun ja roheline. Pruun ja läbipaistev klaas taaskasutatakse praktiliselt kõik tehases AS Järvakandi Klaas, roheline (veini-šampuse pudelid ning osa õlupudelitest) ja aknaklaas läheb üldjuhul Eestist välja, peamiselt Ukrainasse.
PLAST  - Kõige olulisemaks peetakse plastiku taaskasutamisel energia kokkuhoidu.
Taaskasutamine sõltub oluliselt plasti liigist:
1) PET plastikut (pudelid, purgid , mikrolaineahjus valmistatava toidu karbid , keedukotikesed) on hakatud koguma muudest materjalidest eraldi, kohati eraldatakse pudelid ka värvi järgi. Kogutud pudelid purustatakse, eemaldatakse võõrmaterjalid nagu etiketid jm. ning helvestatakse. PET pudelid, suurem PE (polüetüleen) kile, PS (polüstürool) ja veel mõnes plastitüübid töödeldakse osaliselt ümber Eestis - kas PET-helbeks või otseselt plasti graanuliks. PET-helbest toodetakse peamiselt tekstiili, näiteks fliis, kergvatiini, sukkpükse, graanulitest aga erinevaid plasttooteid, kilekotte jm.
2) PVC plastikust (meditsiinilised pakendid , karbid, mõned karastusjookide ja olmekemikaalide pudelid, pakkekile, krediitkaardid , kaabli isolatsioon ) saab toota mitte-toiduainete pudeleid, torusid jm ehitusmaterjale, kingataldu jm.
Plastpakendi segajäätmeid saab kasutada kemikaalide tootmiseks. Vanaplastiga saab lamineerida paberit või muud materjali. Mõningaid plastpakendeid on võimalik taaskasutada ka jäätmekütusena.
Eestis on plastide suurimaks käitlejaks ASi Plastitehas, kelle tegevusalaks on kogutud ja kasutatud plasttaara - joogipudelid, karbid, kastid , tünnid ja kilekotid - ning tööstuslike plastijäätmete ümbertöötlemine sekundaarseks tooraineks . Kilematerjali kogub   AS Plastitehas peamiselt kauplustest, hulgiladudest ja teistest tööstusettevõtetest, kus kilejääke tekib. Kogutud kile sorteeritakse liigiti ja värvide järgi, pärast mida kile purustatakse, pestakse ja granuleeritakse. Kilegraanuleid müüakse peamiselt Eesti ja Läti tootjatele. Kolmanda liigina käideldakse tehases plastkaste, -torusid, -ämbreid jmt. Need purustatakse võimsate purustusseadmetega ning suures osas samuti granuleeritakse.
Plastihelbed eksporditakse ka riigist väljapoole Aasiasse või Euroopasse, kus neid kasutatakse uute plastesemete tootmiseks ning tekstiilitööstuses. Arenenud maades on tooraine tihti kallis, mistõttu on ümbertöödeldud plastide kasutamiseks suuremad vajadused. Toodete nimekiri varieerub seal ehitusmaterjalidest kingadeni, kööginõudest kontoritarveteni, kanalisatsioonitorustikest ilutoodeteni.
BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED – Biojäätmed, mis satuvad koos olmejäätmetega prügilasse, eraldavad lagunemisel metaani, mis omakorda on probleemiks kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside tekkimisel. Sellepärast tuleks meil tõsiselt võtta ka biojäätmete liigiti kogumist. Koduses majapidamises tekkivaid toidu- ja aiajäätmeid kompostides vähenevad  kulutused jäätmeveole ning lisaks valmib kompostmuld, mida saab kasutada aias väetisena ning mulla omaduste parandamiseks. Biojäätmete liigiti kogumise ja komposteerimisega tagatakse nende keskkonnasõbralik käitlemine, taastatakse ainete looduslik ringkäik ning väheneb prügilate ohtlik mõju keskkonnale.
METALL - Ligi 50% vanarauast maailmas taaskasutatakse. Vanametall tekib tööstusest tootmisjääkidena, ehitus- ja lammutusfirmade tegevuse tulemusel, vanadest seadmetest ja autoromudest. Vanametalli esialgne töötlemine nagu metallide lõikamine, puhastamine mittemetallilistest osistest toimub kogumisplatsidel kohapeal. Vanametalli ostjad on suured terasesulatajad üle maailma. Metallikäitlusfirma „Kuusakoski” kliendid asuvad Türgis, Hiinas, Lõuna- Koreas , Indias ja USAs. Metallijäätmetest on võimalik toota uusi pakendeid või kasutada neid mujal, näiteks auto- ja ehitusmaterjalitööstuses. Sulatustehaste töödeldud materjalist valmistatakse metallitooteid ehitusele ja tööstustele.  Joogipakendimaterjalidest kõige lihtsam aga taaskasutada alumiiniumi. Kokku kogutud plekkpurgid saadetakse Euroopasse, kus neist toodetakse näiteks metalltorusid ja mootoriosi. Alumiiniumist alkoholi- ja karastusjoogipakendite kogumine on ka Eestis küllaltki hästi korraldatud. Alumiiniumi kui väärtus­ liku metalli kõrval tuleks suuremat tähelepanu pöörata vähem väärtuslikumate, kuid laiemalt levinud rauast pakendite kogumisele ja taaskasutamisele. Vanametalli ümbertöötlemine kulutab palju vähem energiat kui metallimaagi kasutamine. Näiteks ühe tonni vanametalli taaskasutamisel hoiame ära umbes kolme tonni maagi kaevandamise.
PUIT - Puit on biolagunev materjal ja hõlpsasti taaskasutatav. Puit on parim võimalik taastuv tooraine. Reeglina kasutatakse pakkematerjali valmistamiseks madalakvaliteedilist saematerjali (näiteks kaubaalused ) või töödeldud puitu (näiteks vineeri ), mis ei sobi kasutamiseks kõrgema kvaliteedinõuetega toodetes. Puidujäätmeid saab kasutada energia saamiseks st kütteks, puitplaatide tootmiseks, purustada ning valmistada multši või saepuru, mida kasutada kompostimisel või loomade allapanuna. Puidu taaskasutamiseks Eestis on perspektiivsem põletada katlamajades kogutud ja ohtlike lisanditeta puidust pakendijäätmeid koos muude puidujäätmetega (puukoor, puidutolm, saepuru, puidust ehitus-jäätmed jm).
 
Eelpool loetust järeldub, et jäätmete taaskasutamine on õigustatud tegevus, kus jäätmete suunamisega taaskasutamisse antakse neile uus elu. Pealegi säästab jäätmete liigiti kogumine ja nende taastootmine märgatavalt meie keskkonda, isegi kui me seda igapäevaselt ise ei taju.

MEIE PERE JÄÄTMEMAJANDUS

Iga inimese kodus tekib aina rohkem ja rohkem jäätmeid, mida tegelikult saab väga kasulikult ja vajalikult ära kasutada. Kuna meie elame eramajas ja maksame prügiveo eest vastavalt oma pere prügi kogustele siis sõltub ka veidi meie pere eelarve konkreetselt meie jäätmete kogusest.
TOIDUJÄÄTMED – õunasüdamed, banaanikoored jms kogun biolagunevast paberist tehtud kotikesse ja viin õue kompostihunnikusse. Kotikesed teen postkasti sattuvatest ajalehtedest ja reklaampostist, mida vaja pole. Kasutada ei saa ainult läikivat paberit. Kõik, mis meist järgi jääb aga veel koerale süüa kõlbab lähebki talle.
KILEKOTID – enamus saia- ja leivakottidel on peal kirjas, et need sobivad põletamiseks ahjus koos puudega ja seda ma ka teen. Poes käime riidest kotiga kuid kui juhtub, et saame poest kaasa kilekoti siis kasutame seda, seni kuni võimalik.
KLAASTAARA – kõik, mida taaraautomaadid vastu võtavad viime sinna, ülejäänud jääb hoidisteks. Veinipudelitesse teen ka mahla ja sulgen õhukindlalt korgiga nagu päris veinipudelid.
PLASTTAARA – enamus läheb taaraautomaati ja ülejäänu kas lillepottideks, taimete ettekasvatamiseks, mehele garaazi pisividinate hoidmiseks jne.
PABER JA PAPP – munakarpidest teen nn. „süüteroose“, millega läheb terve ahjutäis puid põlema kerge vaevaga. Muu paber ja papp läheb osaliselt ahju ja osaliselt meisterdamiseks. Paberist ja papist saab teha igasugu korvikesi ja kasutada neid panipaikadena.
TEKSTIIL JA RIIDED – nii palju kui võimalik anname ära ja kõik, mis enam sellises olukorras kasutatav ei ole, läheb ümberõmblemisele. Näiteks nukuriided, padjakatted, mänguasjad, pajalapid jne.
Peale nende kasutan veel kõikvõimalike asju korduvalt. Ideid selleks leian enamasti eesti keelselt lehelt www.isetegija.net ja inglise keelselt lehelt www.cutoutandkeep.net. Põhjus miks taaskasutan on põhiliselt kokkuhoid ja isetegemise hobi . Muidugi on ka tore teada, et säästan veidikenegi keskkonda ja annan oma järgnevale põlvkonnale head eeskuju.

MÕNINGAID IDEID OMA JÄÄTMETE TAASKASUTAMISEKS

PRÜGI SORTEERIMISE POOLT- JA VASTUARGUMENDID

Vastuargumendid:
«Sorteerimine on ebamugav.»
See paistab olevat kõige sagedasem põhjus, miks inimesed ei taha prügi sorteerida: lihtsalt ei viitsita. Mõnes kohas ei ole vajalikke prügikaste.
«Mu kodus ei ole piisavalt ruumi, et sorteerimisega tegeleda.»
Ruumipuudus on paljude jaoks takistuseks. Inimesed ei taha, et prügi oleks silma all. Kui eri prügikastide jaoks on vähe ruumi, siis võivad prügikastid olla pinnuks silmas.
«Kui nad maksaksid mulle, siis sorteeriksin.»
Mõned riigid ei nõua oma kodanikelt prügisorteerimist. Mõnes riigis makstakse pudelite sorteerimise eest ja on riike, kus ei ole sorteerimiseks stiimlueid ega karistusi.
«Prügi sorteerimisest ei olene midagi. Miks peaksin seda tegema?»
Väärarusaamad kliima muutustest ja vähenevatest ressurssidest on mõningaid inimesi veennud, et prügisorteerimisest ei olene midagi. Nad usuvad, et probleemi ei ole.
«Sorteerimine on keeruline.»
Välja tuleb sorteerida pudelid, pakendid ja paber, keeruline on mõista, mis läheb kuhu.
Pooltargumendid:
«Prügi sorteerimine säästab elektrienergiat.»
Prügi sorteerimine säästab elektrit, sest tootja ei pea tootma midagi toorest looduslikust resursist. Ümbertöötlemine nõuab vähem elektrienergiat ja see omakorda hoiab tootmiskulud madalamad.
«Prügi sorteerimise tulemusena kaitseme elusloodust ja hoiame ressursse.»
Prügi sorteerimisega vähendame vajadust hävitada loomade elupaiku. Paberi sorteerimine üksi säästab miljoneid puid.
«Prügi sorteerimine on majandusele hea.»
Prügisorteerimine ja taaskasutatud materjalist ostetud toote ostmine viib taastoodetud esemete suurema nõudluseni. Taaskasutatud materjalidest tehtud eseme valmistamisel kasutatakse vähem vett ja elektrit ning saastet tekib vähem.
«Prügi sorteerimine aitab leevendada kliimaprobleeme.»
Prügi sorteerimine tähendab väiksemat süsinikühendit ja kasvuhoonegaaside hulka.

KASUTATUD MATERJAL

http://www.kejhk.ee/index.php?article_id=100&page=100&action=article &
www. bioneer .ee
www.tarbija24.ee
„Suur perenaise käsiraamat“