Parlamendi ülesanded ja töökorraldus. PS 4.peatükk $$ 59-76(Riigikogu) $ $67- Aastas on RK-l 2 istungjärku, jaanuarist kuni jaanipäevani; septembrist kuni jõuludeni. $69- RK valib esimehe ja 2 aseesimeest. RK moodustab komisjonid (11), RK võivad olla fraktsioonid. $73- seaduste vastuvõtmine toimub poolthäälte enamusega(50%+1)-> eriti tähtsaid otsuseid langetab RK koosseisu enamusega(st.101on kokku -> 51 peab hääli olema). 7 ptk $$ 102- 110 (seadusandlus ) $103- seaduste algatamine. Õigus on RK liikmel, fraktsiooni komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja presidendil PS muutmiseks. $104- RK kooseisu häälteenamusega vastuvõetavad seadused. Kodakondseseseadus. Riigi eelarve. RK valimise seadus, presidendi valimise seadus, rahvahääletamise seadus, PS muutmise seadus-> kokku 17 seadust. $105- Rahva otsus referendumil määratakse kindlaks osavõtnute häälteenamusega->
kordades rohkem õnnestumisi. Kõige parem klient on püsiklient. Tsentraalne juhtimine üksi otsustatakse, enamasti tehakse õigeid otsuseid, kiired otsused. Ettevõtja staatus ta suudab/oskab/saab hakkama/riskib. Alustamise suhteline kergus väikeettevõttes on omanikke vähe (1-3). Eesti Energia haldusnõukogu ~7 liiget. Tähtsate ja perspektiivsete küsimuste üle otsustamine. Otsustamine lihthäälte enamusega. Nõukogu enamasti viieks aastaks. Nõukogu peab koos käima 1 kord kvartalis. Munitsipaalettevõte. Strateegilised energeetika (soojus, elekter), transport (bussiliiklus), ~kommunikatsioon, juriidika (politsei jaoskond, kainar) Äriühingud: Ühistuliikmed on ühinenud samade vajaduste rahuldamiseks ühisel jõul. Kortermajas peab vähemalt olema 15. Parteid on ühistustelistel alustel. Töökollektiivi omand. Täisühing: 1
1. viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat 2. juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel 3. koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid 4. suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust 15.03.2010 halduskorraldus 12 4 15.03.2010 Valitsuse põhitüübid 1. Enamusvalitsus a) Minimaalse enamusega valitsus: moodustatakse väga väikese enamusega, et paremini sisule keskenduda b) Ekstraenamusvalitsus: moodustatakse mitme partei poolt, et valitsuse kandepind oleks laiem 2. Vähemusvalitsus saab eksisteerida vaid siis, kui: a) opositsioon on lagunenud b) valimisteni on vähe aega c) on väga tugevad survegrupid 15.03.2010 halduskorraldus 13 Valitsuse istungid · korralised istungid toimuvad tavaliselt üks kord
Salumetsad asuvad viljakal maal. Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. See loob soodsad tingimused eriti paljudele taimeliikidele. Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussil...
Algatamise õigus on: Valitsusel Riigikogu komisjonil Riigikogu fraktsioonil Üksik saadikul 1) Algataja edastab eelnõu riigikogu juhatusele 2) Eelnõud hakkab menetlema vastava valdkonna komisjon (juhtiv komisjon) 3) Väljatöötatud seaduseelnõud hakatakse arutama riigikogus. Toimub vähemalt kaks lugemist ja muudatuste hääletamine (väga tähtsate seaduste puhul toimub ka kolmas lugemine nt. riigi eelarve) 4) Riigikogus toimub lõpphääletus a) Lihthäälte enamusega kohal olevate saadikute enamusega b) Koosseisu häälte enamusega vähemalt 51 saadikut peab hääletama kas siis poolt või vastu Selleks, et parlamendi saalis läheks töö kiiremini, kasutatakse lobismi ehk kuluaaripoliitikat asjad lepitakse varem kokku. Täidesaatev võim ehk valitsus Vabariigi President määrab 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.
*Valimised on üldised aga kehtivad piirangud(kodakondsus-, tervise- ja vanusepiirang) *Valimised on vabad- kandidaate võib üles seada iga kodanik või partei/Hääletajat ei tohi mõjutada. *Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- reguleeritakse valimispropagandat meedias ja valimiskampaania finantseerimist. 4.MIS ISELOOMUSTAB MAJORITAARSET VÕI PROPORTSIONAALSET VALIMISSÜSTEEMI? *Majortiaarsed iseloomulikud on ühemandaadilised ringkonnad Võimalused on: *Lihthäälte enamusega *Absoluutse häälteenamusega Proportsionaalset mul pole ! 5.KUIDAS SELGITATAKSE VÄLJA KOHTAD RIIGIKOGUS?(kolm vooru, kaks valemit) 6.MIS MÕJUTAB VALIJATE KÄITUMIST? *Klassikuuluvus *Seotus põllumajanduse või kirikuga *Massimeedia 7.MIKS KASUTATAKSE EELHÄÄLETAMIST? Selleks, et inimesed, kellel pole valimispäeval valima minna, saaksid ka oma hääle anda. 8.MIKS VÕIME ÖELDA, ET KAASAJA ERAKONNAD ON POPULISTLIKUD?
Valimisi korraldatakse regulaarset ja need on vabad. Valimissüsteemid on peamiselt majoritaarsed ja proportsionaalsed. Majoritaarsete valimiste puhul on väga raske esindada vähemuste huve, sest see põhineb põhimõttel ,,Võitja saab kõik". Kuigi tänapäeva demokraatial on palju kindlaid ja meile loogilisi tunduvaid tunnusjooni, on need siiski pidevas muutumises ja arenemises. Demokraatial on teel palju nõrku kohti (nt. võib suure enamusega võidule saanud valitsus, kergelt muuta demokraatliku riigi mittedemokraatlikuks). Demokraatia on vajalik kasulik ja edasiviiv huvide, mõtete ning maailmavaadete paljusus.
4. koostada riigi eelarve 5. arendada side ja transporti III Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas 1. korraldada haridust ja meditsiini 2. tagada inimväärne elatustase 3. palk, pension, abiraha 4. rahvuskultuuri areng ja püsimajäämine 5. elu ja keskkond IV Välissuhtluse vallas 1. diplomaatia + suhtlemine teiste riikidega 2. tagada riigi välisjulgeolek Valitsuse põhitüübid 1. Enamusvalitsus a) Minimaalse enamusega valitus: moodustatakse väga väikese enamusega, et parlamendi hääletusel oma seisukoht läbi suruda b) Ekstraenamusvalitsus: moodustatakse kahe suure partei poolt, lisatakse 3-4 väikeparteid, et valitsuse kandepind oleks laiem 2. Vähemusvalitsus. Saab eksisteerida vaid siis, kui: a) opositsioon on lagunenud b) on tugevad komisjonid c) väga tugevad survegrupid Kohtusüsteem
Kooliõppenõukogu ülesanded ja töökord Kes peavad osalema õppenõukogu tegevuses? Kooli pedagoogid (liikmed), direktor (esimees, korraldab tegevust), õppealajuhataja (aseesimees), õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. Kuidas võetakse vastu otsused ja kes nende täitmist korraldab/kontrollib? Lihthäälte-enamusega. Hääletamine on õppenõukogu otsusel avalik või salajane. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks õppenõukogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Kontrollib kooli direktor. Siin oli veel vaja § 5 lõige 5 ja 6 ja 3; § 1 lõige 3; §7 lõige 3. Õpetaja kutsestandard Mis on õpetaja põhitegevused? Õppeprotsessi planeerimine ja juhtimine; õppija juhendamine, tema arengu ja motivatsiooni
Looniidud on tekkinud loometsade asemele. Aluskivimiks on lubjakivi. Kasvutingimused loodudel on sageli ekstreemsed (intensiivne päikesekiirgus, kuivus, üleujutused madalamates kohtades, tugev külmakergitus sügisel ja kevadel jms.) 3)Võrreldes 20. sajandi algusega on looniitude pindala Eestis jõudsalt vähenenud. Põhjused: -majandamata jätmine, mille tulemuseks on kinnikasvamine (esmalt kadakaga, mis võib aja jooksul kujuneda männi enamusega loometsaks. -metsastamine ENSV ajal -täisehitamine -väetamine -õhusaaste Looniitude säilitamiseks ja taastamiseks on vajalik regulaarne raie ja karjatamine. Korralikult hooldatud ja piisava koormusega karjatatud loopealsed on muutunud Eestis väga haruldaseks. Seetõttu oleks nende jätkuv hooldamine ja ka taastamine väga kiiduväärt tegevus. Karjatamiskoormus võiks olla ca 0.2- 1.0 loomühikut hektari kohta. Loomade liiga vähese arvu korral on vajalik täiendav niitmine.
Mulle tuleb meelde, kui ema ostis endale lõpuks mobiiltelefoni. Oli ikka tükk tegemist, et õpetada talle näiteks kõne vastuvõtmist, või veel hullem, helistamist. Rääkisin talle samm-sammu haaval kõik ära ja ta kirjutas kogu minu jutu ka üles, ent pärast ikka lasi minul numbri valida ja küsis, et kuidas üks või teine asi käis. Ka kasutusjuhendist oli tema arvates täiesti võimatu aru saada, samas, kui minu arust oli see üpris hästi koosatud, võrreldes enamusega. Pangakaarti oskab tänapäeval kasutada pea iga laps, ja see tundub loomulik. Pangakontorid on aga sunnitud palkama pensionäre, et nad oma jäärapäisematele vanusekaaslastele kaardi kasutamist ja selle tööpõhimõtteid selgitaksid. Vanemad inimesed lihtsalt ei kujuta ette, et sellise plastikkaardi abil saab maksta, ja kahtlustavad, et raha panka pannes teeb pank sellega kindlasti palju kurja ning vaene vanainimene ei pruugi seda raha enam kunagi tagasi saada
Suhkruvaher- Kanada rahvuspuu, mille leht on kujutatud Kanada lipul. Euroopa naarits- kiskja kes oskab hästi ujuda ja sukelduda. 7. Parasvöötme okasmetsad Igikelts- igikülmunud pind. Leedmullad- okasmetsades olev muld. Nulg- okaspuu ( mänd ). Tsuuga- okaspuu ( mänd ). Grisli- pruunkaru Siber- piirkond Venemaa ja Põhja-Kasahstani vahel. Taiga- põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala okasmetsa enamusega. Siberilehis- okaspuu (mänd ). Seedermänd- Siberis olev tüüpiline männiliik. Soobel- taimetoitlane loom kes elab Taigas või Kaug-Ida metsades. 8. Tundra Polaarpäev ja öö- polaaraladel on pool aastat päev ja pool aastat öö. Virmalised- atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Vaevakask- kask tundras. Karibuu- põhjapõder Lõuna-Ameerikas. Muskusveis- suur elukas kellel on suur pea ja väikesed sarved.
üksinda. • Koalitsioonivalitsus 1. Enamusvalitsus on omane proportsionaalse valmissüsteemiga riikidele. Valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti. 2. Vähemusvalitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis. Sellise situatsiooni võib tekitada mõne valitsuserakonna lahkumine võimukoalitsioonist või parlamendivalimised absoluutse enamusega võitnud partei(de) soovimatus osaleda valitsuse moodustamisel. Vähemusvalitsus võib toimida edukalt, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. 6.Leia Eesti Vabariigi Valitsuse struktuur 7.Ministrid • Peaminister: Taavi Rõivas • Tervise- ja tööminister: Jevgeni Ossinovski • Sotsiaalkaitseminister: Margus Tsahkna • Haridus- ja teadusminister: Jürgen Ligi • Välisminister: Marina Kaljurand • Keskkonnaminister: Marko Pomerants • Maaeluminister: Urmas Kruuse
Teise maailmasõja lõpus asus lääneriikides iga kümnes eestlane. Rootsis, Kanadas ja USAs kujunesid suured ja elujõulised eesti pagulaste kogukonnad. Kokku kaotas Eesti Teises maailmasõjas hukkunute, põgenike ja küüditatutena veerandi oma elanikkonnast, 282 000 inimest, neist rindekaotustena 30 000 meest. Ühtlasi kaotas Eesti ka kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid aastatel 19391941 Saksamaale, rannarootslased 19431944 Rootsi, juudid hävitati, vene enamusega vallad Petserimaal ja Narvataguses ning Jaanilinn (kokku 2334 km² ja 56 000 elanikku) liideti 1944. aasta lõpus isegi NSV Liidu seadusi rikkudes Venemaaga. 1945. aasta alguses elas ENSVs kõigest 800 000 inimest, nendest 9798% olid eestlased.
pakkuvat, 1932. aasta valitsuskriisid aga tõestasid veel kord, et senistest demokraatlikest valitsuspõhimõtetest lähtudes ei ole enam võimalik riiki juhtida. Vapside pakutud põhiseaduse projekt pandi rahvahääletusele ja leidis 1933. aasta oktoobris ka laialdast toetust. 1933. aastast tegutses organisatsioon nime all Eesti Vabadussõjalaste Liit. Vapsid tervitasid algul Hitleri võimuletulekut Saksamaal, kuid vaimustus jahtus kiiresti. Oktoobris 1933 võeti rahvahääletusel suure enamusega vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi Eestist pidi saama presidentaalne riik, kus Riigikogule jäänuks pigem nõuandev roll. Rahvahääletusele ning 1934. aasta valimistele eelnenud kampaania olid väga ägedad ning rikkad süüdistustest eriti väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu sotsialistlikku ühiskonnakorda propageerivate organisatsioonide keelustamiseks, kuid vapside populaarsusele ei tulnud see aktsioon kasuks.
Juhtimise tüüpe on olemas mitut laadi. Peamisteks liikideks võime lugeda diktaatorlikku ning demokraatlikku juhtimist. Üks õige juht suunab oma meeskonda efektiivsele tegutsemisele, võttes ise sealjuures liidrirolli. Ta informeerib, jagab ülesandeid, määratleb vastused ja õigused. Kontrollib. Üldise töö korraldamise kõrval pöörab ta vähem tähelepanu enda ja mõne kindla ,,liikme" emotsioonidele ning arvestab enamusega. Tema ülesandeks on sihtmärgi harmooniline rütmistamine, mis rahuldaks võimalikult suurt protsenti selle nii öelda ,,hüve" tarbimisel. Olgu selleks hüveks riik, kool, firma, perekond või mõni muu üksus, mille nimel ühiselt vaeva nähakse. Omaaegseks ,,salajaseks" juhiks eesti rahvale oli papa Jannsen, kes oma kirjatöödega ajalehes äratas rahva seas lootust, kes pidaski autorit oma valgustajaks. Kirjandusmaastikul tugevdasid rahva
tahe tema eksistentsis. Vastupidiselt liberalismile, mis eitab riigi osa isiku huvides, kinnitab fašism, et just riik on isiku tõeline reaalsus. Fašism on vabaduse poolt, kuid ainult riigi vabaduse ja isiku vabaduse poolt riigi sees. Selles mõttes on fašism totalitaarne ja fašistlik riik, olles süntees kõigist väärtustest, arendab ja annab jõu üksikisiku kogu elule. Võik öelda, et fašism vastandab end demokraatiale, mis võrdsustab kogu elanikkonna selle enamusega, madaldades selle enamuse tasemele. Mitte rahvus ei loo riiki, vaid pigem loob riik rahvuse ja annab inimestele südametunnistuse, moraali ja tahte, seega tegusa olemise. Riik kui kõikehaarav tahe loob ka õiguse ja õigluse. Lühidalt - riik ei ole ainult seaduste andja ja institutsioonide looja, vaid eelkõige vaimse elu arendaja ja inimeste harija. Riik ei taha muuta inimese elamise vorme, vaid tema elu sisu, inimest ennast, tema iseloomu ja usku
jõudnudki. Koduste tööde hulk on veelgi suurenenenud. Kaheteistkümnenda klassi õpilane Külli arvas, et abituuriumit enam väga koduste töödega ei piinata, kuid samas, eks see ole õige ka, neil ju kevadel rasked eksamid tulemas. Minu kõige noorem vastaja, teises klassis õppiv tüdruk Merlin arvas, et koduseid töid pole üldse palju ja enamus jõuab ta koolis valmis, jääb veel aega nii trennideks kui ka sõbrannadega mängimiseks. Minu arvamus ühtib enamusega, koduste tööde hulk on liiga suur ning kindlalt on liiga palju koduseid töid jäetud nädalavahetuseks. Eriti keeruline on see, kui esmaspäeva hommikul on kohe ootamas kontrolltöö. Õpetajad võiksid koduste tööde hulka vähendada. Parem oleks õppida teemasi veidi aeglasemalt, kui kõigest kiirelt läbi joosta. Enamus on otsustanud - koduseid töid on liiga palju. Me näeme ning tunnistame probleemi, kuid kahjuks ei saa selle vastu midagi ette võtta. Mariin Klemm 10a
vastanutest ei teadnud, mis on meteoriidikraater. Üheksanda C klassi õpilased vastasid küsimusele 100 % õigesti. 9-11 klassi õpilastel on olnud rohkem geograafia tunde kui 7-nda klassi õpilastel. Nii 9C kui 11B vastasid antud küsimusele potsentuaalselt õigemini, kui 7B ja 10A klass. 10A klassi õpilastest vastas 65 % õpilastest õigesti ja 35 % ei teadnud, mis on meteoriidikraater. 11B klassi õpilased vastasid 88 %' lise enamusega õigesti, 12 % vastanutel polnud aimugi, mis on meteoriidikraater. 2) Kas Eestis on mõni meteoriidikraater ? Kui jah, siis nimeta. 9C ja 11B klassi õpilased pakkusid 100 %'i Kaali meteoriidikraatrit. Mis näitab, et Kaali meteoriidikraater on üks tuntumatest. 7B klassist teadis 22 % õpilastest Kaali meteoriidikraatrit ning 78 % õpilastest ei osanud nimetada ühtegi kraatridest. 10A klassi õpilased vastasid 80 %'
Presidentalism · seadusandlik ja täidesaatev võim täiesti lahus · täidesaatev võim on seadusandlikust alamal asetsev · president ja ta valitsus saavad raha ainult nii palju, kui seadusandlik organ annab · presidendil vetoõigus lükata vastuvõetud seadusi tagasi a) absoluutne- seadus ei saa enam kunagi arutlusse tulla b) suspensiivne e. edasilükkav- võib arutlusele tulla mõne aja pärast c) kvalifitseeritud enamusega ületatav- veto ületatakse, kui seadus võetakse 2/3 häälteenamusega uuesti vastu (USA) d) lihtveto- seda saab ületada, kui tagasilükatud seadus uuesti vastu võetakse · tänapäeval enamasti kvalifitseeritud enamusega ületatav veto · nõrkuseks võib olla diktatuuri teke · seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolud (seadusandlikkus võimul vastaspartei, ei jõua kokkulepeteni) Poolpresidentalism
· Volikogu ja valitsus teeb otsuseid istungitel hääletades. · Volikogu ja valitsuse komisjon otsustab koosolekutel. · Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees. · Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. · Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea, valitsuse liikmed. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. · Valla või linnavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla võilinna põhimääruses sätestatud korras. VALLA- VÕI LINNAELANIKE OSALEMINE KOV TEOSTAMISES § 32. Õigusaktide algatamise õigus
Kiisler- Regionaalminister(ainuke nn portfellita minister, ei juhi ministeeriumit, ei anna välja määrusi ega käskkirju), Taavi Rõivas-Sotsiaalminister. Enamusvalitsus- omane proportsionaalse valimisüsteemiga Riikidele. Valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit. Vähemusvalitsus- moodustanud partei (de)l puudub enamus Parlamendis, selle võib põhjustada mõne valitsuserakonna Lhkumine võimukoalitsioonist või parlamendivalimised absoluutse Enamusega võitnud parteide soovimatus osaleda valitsuse Moodustamisel. RIIGIKANTSELEI: korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist Ning dokumendihaldust, annab välja riigiteatajat, koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist. Riigikantselid juhib riigisekretär, kelle nimetab ja vabastab ametist peaminister Ministeerium- vastava valitsemisala korraldamiseks moodustatud. Igapäevatööd Juhib kantsler, võib olla ka abiministrite ja asekantslerite kohti
tema territooriumil paiknevates koolisööklates eraldataks koolilõunateks vähemalt 40 minutit. Vastuargumendid Me peame täitma meile ebameeldivaid direktiive Eurolepingu artikkel sätestab, et direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes. Kui mingi liikmesriik siin isepäisust näitab, on komisjonil ja Euroopa kohtul võimalus isepäist liikmesriiki trahvida või rakendada muid sanktsioone. Üleskerkinud probleemid Enamusega tehtavad otsused on kohustuslikud ka neile, kes "otsuste vastuvõtmises osalemisel" vähemusse jäid. Väikeriigina, pole meil nii suurt sõnaõigust, kui näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal. Meil on ainult 6 kohta Euroopa parlamedis, kui Saksamaal on 99. Samuti Eestil on 4 häält 345-st Euroopa Liidu Nõukogus, suurriikidel aga 29 häält. Tagajärg: Eesti peaegu ei saa mõjutada Euroopa liidu otsusi, kuid saab oma seisukohti pakkuda. Teema mõju ühiskonnale ja meie tegevusele
üldususele. absoluutne monarhia, mida mõned inimesed peavad ainsaks valitsemis vormiks, on tegelikult tsiviilühiskonnaga kokkusobimat. Sest tsiviilühiskonna eesmärk in vältida ja parandada neid loomuseisundi ebamugavusi, mis paratamatult tekivad siis, kui iga inimene on kohtumõistjaks tema endaga seotud juhtudel. paragrahvid 95-99: tsiviilühisikonnad igaüks on kohustatud järgima enamuse otsuseid. iga inimene peab nõustuma enamusega, kuna muidu poleks algsel kokkuleppel üldse mõtet, mille alusel ta liitub koos teistega ühte ühiskonnas. Sest seal, kus enamus ei saa otsustada kõigi ülejäänute eest, seal ei saa nad toimuda ühe kehandina, ja selle tagajärjel saadetakse nad otsekohale taas laiali.
1642. kasvas vastasseis üle kodusõjaks. Charles I põgenes Londonist. Sõjaline ülekaal läks parlamendi toetajatele. Suurt edu saatis Oliver Cromwelli (1599-1658) juhitaud ratsaväge. Kuulus Cromwelli ütlus: ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv." Pärast rojalistide lüüa saamist pages kuningas sotimaale, kus ta anti parlamendile välja. Parlamendi vägedes domineerisid äärmuspuritaanid e. independendid, kes nõudsid usuvabadust. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele e. presbüterlastele sobiva kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648. Londoni, korraldas parlamendi puhastuse: koha säilitasid vaid alamkoja independendid nn. päraparlament. Päraparlament mõistis 1649. kuninga Charles I kui rahvavaenlase surma. Päraparlamendi reolutsioonid: -Rahvas, keda juhib Jumal on õiglase võimu allikas -Inglise alamkoda, esindab rahvast, on riigi kõrgeim võim
Nimed 1. Kuidas hääldatakse Itaalia maakonna Marche nime? [marke] 2. Kuidas hääldub z nimedes Belize, Vaduz, Zaragoza, Zwickau ja Venezuela? [bel`iiz], [fad`uuts ja vad`uuts], [sarag´ossa], [tsv`ikk`au], [venetsueela] 3. Kus asub Preiļi? Lätis 4. Mitmendas vältes on kohanimi Salme? Nii II kui ka III vältes 5. Nimetage üks araabia ja üks Araabia riik. araabia maad (araablaste enamusega maad). Nt: Süüria, Liibanon, Egiptus, Tuneesia Araabia (poolsaare) maad. Nt: Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, Araabia Ühendemiraadid 6. Kas õige on üks kahest või mõlemad? Miks? Brügge – Brugge, Djakarta - Jakarta, Korfu – Kérkyra, Kroaatia – Horvaatia, Mount Everest – Džomolungma, Nice – Nizza, Pearl Harbour – Wai Momi, Roheneemesaared – Cabo Verde. Õige: Brugge (Brügge on vananenud väljend, mida eesti keeles kasutati), Jakarta
19 ja 20.sajandil on kurdid oma peamistel asu aladel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu.Iraak on aasta kümneid üritanud maha suruda nende riikide aladel elavate kurdide iseseisvus taotlusi.Kurdid on tänapäeval maailmas suurim riigita rahvas.Iraagis moodustavad kurdid elanikkonast 15-20%.Kurdid on olnud korduvalt Iraagi keskvalitsuse sõjaliste rünnakute ohvrid.Kurdid loodavad ,et Saddami kukutamise järel moodustatakse föderaal piirkonnast koosnev riik:põhjas kurdidega enamusega ala ja lõunas araablaste piirkond. 6.Kokkuvõte Raske majanduslik olukord -arengumaade majandus sõltub emamaadest ja arengumaade ülessandeks on toota emamaale tooraineid.Peale iseseisvumist pidid noored arengumaad end ise ära majandama ja see tähendas sõltuvust suurrikidest.Suurriigid tahtsid majanduslikku abi vastutasuks ligipääsu maavaradele,kuid arenguriigid jäid tihtipeale võlgadesse ja ei suutnud arendada oma majandust.Raskeks tegi ka
koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. 7. Mis on enamusvalitsus, mis vähemusvalitsus? Enamusvalitsus- on omane proportsionaalse valimissüsteemiga riikidele. Valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti. Vähemusvalitsuse- moodustanud parteil puudub enamus parlamendis. Sellise situatsiooni võib tekitada mõne valitsuserakonna lahkumine võimukoalitsioonist või parlamendivalimised absoluutse enamusega võitnud parttei soovimatus osaleda valitsuse moodustamisel. Vähemusvalitsus võib toimida edukalt, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. 8. Mis on bürokraatia (kaks tähendust)? - kodanike asjatu jooksmine ja paberiuputus -ametnikkond; ilma ametkondliku asjaajamiseta ei toimu ükski riik 9. Miks on bürokraatiat vaja? -amaetnike asjaajamine on seotud kindlate reeglitega, -valitseb kindel tööjaotus ja ametivõimude piirid on kindlaks määratud
Ta on päevase eluviisiga. Mitmesugused oravaliigid on levinud peaaegu kõigis Põhja Ameerika ja PõhjaEuroopa metsades, aga suur hulk liike elab ka Põhja, Keskja LõunaAmeerikas Kanadast Argentiinani. Eestis muutub oravate arv eri paigus erinevalt, kuid nende üldarv on umbes 50 000...80 000 isendi piires. Tavaliselt on, aga loendusandmed tegelikusest tunduvalt väiksemad. Eestis on oravad levinud kõikjal. Meelispaikadeks on, aga okas ja segametsad (eriti kuuse enamusega), ent üsna sageli on oravaid ka sarapuu ja tammepuistutesning parkides.Veel võib kohata kalmistutel. Oravad on segatoidulised loomad, kuigi eelistavad taimtoitu. Kevadest sügiseni on orava tähtsaks toiduks kuuse ja männiseemned, sarapuu pähklid, tammetõrud, seened, marjad, puude kasvud ning putukad, teised väiksed selgrootud, lindude, sisalike ja madude munad, linnupojad, isegi väiksed närilised ja sisalikud. Pikemalt kirjutan pähklite söömisest
seadusandliku ja täitevvõimu vahel. seaduste täitmine. Et mõlemat võimu Parlamentaarse riigi riigipea (president või tasakaalustada, on presidendile antud kuningas) täidab esindusrolli ning etendab vetoõigus (õigus lükata vastuvõetud seadusi erakondadevahelise vahekohtuniku osa. tagasi). Veto võib olla absoluutne, Nõrgaks küljeks võib aga saada võimalus, et edasilükkav, kvalifitseeritud enamusega ükski erakond ei saavuta selget ületatav või lihtveto. Presidentaalriigi nõrkus parlamendienamust. Sellised paljuparteilised on seadusandliku ja täidesaatva võimu koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja töövõimet ja võivad põhjustada president võivad sattuda erinevate poliitiliste valitsuskriise. jõudude kätte
3. Teistega suheldes Publiku efektide uuringutest selgub, kuidas inimesed käituvad teisiti siis, kui teised on kohal võrreldes sellega, kui nad arvavad, et neid ei jälgita (sotsiaalne looderdamine). Kõrvalseisja sekkumise uuringutest tuletatud sotsiaalse mõju seadus väidab, et inimese poolt väljendatud mõju hulk sõltub kolmest tegurist: sotsiaalse surve avaldaja tugevus, arvukus ja lähedus. Uuringud on näidanud, et inimesed eelistavad kohalduda enamusega, isegi kui enamusel ei ole õigus. On uuringuid, mis näitavad, et kooskõlaliselt esinev vähemus võib enamusele suurt mõju avaldada. Kuulekuse uurimused näitavad, et inimesed kuuletuvad võimuesindajaile isegi siis, kui teiste elud ohtu seab. Mässu uurimused on näidanud, et võimule astutakse vastu, kui saadakse aru, et inimestega manipuleeritakse, et midagi ebamoraalset korda saata. Grupiprotsesside uurimused hõlmavad uuringuid grupi polariseerumisest ja
linnavalitsuse liikmed. Teiste isikute kutsumise koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja (komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees). Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumisaeg, osalenud komisjoniliikmed ja kutsutud külalised, koosoleku päevakord, komisjoni otsused ning komisjoni liikmete eriarvamused. Komisjon võtab otsused vastu poolthäälte enamusega, komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt pool komisjoni koosseisust. Moodustatud on üheksa alatist komisjoni: · arengu ja planeerimiskomisjon · hariduskomisjon · kultuurikomisjon · linnamajanduskomisjon · linnavarakomisjon · rahanduskomisjon · revisjonikomisjon · sotsiaalkomisjon · õigus ja korrakaitsekomisjon Volikogu ja volikogu liige
esinevad ebakorrapäraselt koos mõhnad, moreenikünkad ning sood ja järved. Kohati lisanduvad madalad oosid, väikese pindalaga moreenitasandikud ja sandurid ning orud. Taimedel esineb palju kasvukohti (taimkate sootaimedest, kuivalembesteni). Järske nõlvu ohustab erosioon. Maastikulise eriilmelisuse tõttu esineb temperatuuri muutusi (külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad ovaalseid künniseid ja seljakuid. Esinevad liigniisked rohumaad, sood ja järved. Vooremaa on võetud looduskaitse alla kui maailma üks tüüpilisemaid voorestikke. Voorte pikkus ulatub 2...10 km, kõrgus 20...40 m. Voored on mandrijää kuhje ja kulutusvormid. Voorte suund ühtib mandrijää liikumise suunaga
areng. Ainult headusega tekiks stagnatsioon. Hea ja halva piiri tunnetus sõltub liiga palju subjektiivsest arvamusest. Näiteks ajal, kui vaheldub üdini hea ja üdini halb, nähakse olukorda kokkuvõttes halvana. Eelistatakse pigem stabiilset olukorda, kus ei toimu ka suurel määral head. Eitust võib nimetada kui antud olukorra taunimist. Näiteks Eesti poliitikas peamiste parteidega ei olda rahul, kritiseeritakse neid ja soovitakse muutust, aga häälte enamusega saavad nad jälle võimule. Kas see, mida me kuuleme, ongi olukorra subjektiivne väärhindamine ja halva poole esiletõstmine? Rahulolevad inimesed ei võta sõna öeldes, et neil on kõik korras, sest see võib näida egoistliku tegevusena. Olukorrast kerkibki esile see eitav jõud, mis osutub määravaks ja põhjustab arengut. Ainult vääratest tegudest saame tagasisidet ja suudame nende põhjal otsustada, mida edasi teha. Samalaadsed olid Fausti eksirännakud,
sest kõik on ette kirjutatud. Raskem lugeda ühest asjast välja erinevaid asju. Ilma detailse regulatsioonita võib leiduda nii mõnigi määratlemata õigusmõiste. Põhiseaduse muutmise kord on väga detailselt reguleeritud (põhiseadust saab muuta kolmel viisisl: riigikogu poolt kiireloomulisena (otsus kiirloomulisena käsitlemise kohta 4/5 häälteenamusega, vastuvõtmine Riigikogu koosseisu 2/3 enamusega), riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt (riigikogu koosseisu enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises riigikogu koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega), rahvahääletusel (rahvahääletuse toimumiseks on vaja 61 saadiku nõusolekut ja põhiseaduse esimest ja viimast peatükki saab muuta ainult rahvahääletusel). Õigus algatada Põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust, so vähemalt
kollakas. Aastarõngad on ebakorrapärased ja hästi nähtavad (Mänd, 2011). Harilik mänd õitseb juuni alguses mai lõpus. Üksikult kasvavad männid hakkavad käbisid kandma 10-15-aastaselt, puistutes 25-35-aastaselt. Seemneaastad korduvad 3-4 aasta tagant (Tamm, 2001). 1.2. Levik Mänd on kõige levinum puuliik Eestis. Ta moodustab 37% Eesti metsadest. Männimetsi leidub Eestis igal pool, kuid kõige rohkem on need levinud Lääne-Loode-Eestis ning Kagu-Eestis. Männi enamusega puistud moodustavad Saaremaa ja Hiiumaa riigimetsades umbes 75% metsade pindalast, Harjumaal 65%, Läänemaal 58,4% ning Kagu-Eestis üle 50%. Kõige vähem esineb männikuid Jõgeva ja Tartu maakonnas. Eesti kõige paremad männikud kasvavad Kagu-Eestis (Tamm, 2001). 4 1.3. Kasvutingimused Mänd võib kasvada äärmuslikes tingimustes, kuna tema juured ulatuvad väga sügavale.
Valitsuse mudelid- Enamusvalitsus-kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti Vähemusvalitsus-valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendist Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust?-Parlamentaarses riigis täidesaatev võim sõltub parlamendi valimistest Otsuste tegemine Riigikogus ja valitsuses Riigikogus-võetakse vastu seadusi häälte enamusega Valitsuses-otsused sünnivad koalitsioonis 6.Millist rolli täidavad maavalitsus ja maavanem? Maavalitsus-teostab järelvalvet omavalitsuste otsuste üle Maavanem- esindab maakonnas riigi huve, hoolitseb maakonna tasakaalustatud arengu eest ning omavalitsustega koostöö korraldamise eest 7.Millest sõltub valitsuse vahetus ja tagasiastumine?-Valitsus vahetub parlamendi valimistega; kui avaldatakse umbusaldust;kui peaminister sureb 8
2. Sidususe ja legitiimsuse tagamine 3. Sotsiaalne kontroll: vertikaalne ja horisontaalne Psühholoogilised: 1. Isoleerituse vältimine 2. Kaasosalisuse tunne 3. Manipuleerimisvõimalus 4. Laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta Avaliku arvamuse kujunemist mõjutavad tegurid Pluralistlik teadmatus-vähemuse seisukohta peetakse ekslikult enamuse arvamuseks Ekslik üksmeel- isik eeldab, et ta esindab enamusega sarnast seisukohta Peegeltaju-teatav rühm eeldab, et ka kõik teised esindavad sama seisukohta Ebarealistlik optimism- minuga seda ei juhtu Kolmanda isiku efekt- arvamus, et teised on ajupesust /meediast enam mõjutataud kui arvaja ise Vaikuse spiraal- vähemusse jäämise hirmul ajel minnakse vooluga kaasa Poliitiline kommunikatsioon Kommunikatsioon on protsess, mille käigus Saadetakse ja võetakse vastu sõnumeid
K. Päts osavalt ära ja kuulutas välja kaitseolukorra Eesti Vabariigis. Vastutavaks julgeoleku eest sai kindral J. Laidoner. Kehtestati ka sisepoliitilisi piiranguid, algas nn "vaikiv ajastu". Riigikogu ei kutsutud enam kokku. Riigi juhtimine oli täielikult K. Pätsi, K. Eenpalu ning J. Laidoneri käes. 28. juulil 1937 võeti vastu kolmas Eesti Vabariigi põhiseadus, mis hakkas kehtima 1. jaanuarist 1938. Eesti vabariigi esimeseks presidendiks valiti 24. aprillil 1938 suure enamusega K. Päts. Tema presidendiaeg ei jäänud aga väga pikaks. Valimistel oli Pätsi vastaskandidaadiks Jaan Tõnisson. Välispoliitiline tegevus Peale Saksamaa kokkuvarisemist 1918. aastal asus K. Päts valitsuse eesotsas tööle. Ta moodustas Kaitseliidu, mille juhtideks määrati kapten Paris ja ülemleitnant Kuperjanov. 27. novembril tungisid punaväed üle piiri Eestisse. K. Päts keeldus kommunistidega kokkuleppeid tegemast
Seega on õigustloov. Järeldused: 1. õigusakti saab välja anda üksnes pädev institutsioon ja ainult pädevuse piires. Pädevus tuleneb põhiseadusest või selle alusel vastu võetud seadusest (näit. Riigikogu pädevus, valitsuse pädevus). Pädevust ületav õigusakt on kehtetu (näit. maksud, riigilõivud kehtestatakse seadusega, mitte valitsuse määrusega). 2. kehtestatud korras, st kas Riigikogu häälte enamusega ja Presidendi poolt välja kuulutatud. Kohaliku omavalitsuse akt võetakse vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel. 3. õigusakt sisaldab alati kohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme, millistega korraldatakse (reguleeritakse) mingeid ühiskonnaelu valdkonna suhteid – st isikute vahel, isikute ja riigi vahel. Seega – õigusnormid on täitmiseks kohustuslikud,
nõusolekul või siis ainult nende osanike nõusolekul, kellele on antud juhtimisõigus. Usaldusühingus otsustab täisosanik iseseisvalt ühingu äritegevuse üle. Osaühingus langetatakse otsuseid hääletuse kaudu. Hääleõiguse suurus sõltub nende poolt ettevõtesse paigutatud kapitali suurusest. Aktsiaseltsis langetatakse otsuseid aktsionäride üldkoosolekutel. Ühistus võetakse otsuseid vastu hääletuste kaudu konsensuslikult või 9/10 enamusega. ÄRIÜHING Äriühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Isik võib oma kapitali investeerida äriühingusse ning osaleda ka ise aktiivselt selle tegevuse juhtimisel.(nt osaühing) Võib osaleda ka finantsinvestorina, paigutades sellesse oma kapitali ja oodata kasumi jagamist ilma, et ta ise rohkem kuidagi osaleks selle tegevuses (nt aktsiaselts või börsiettevõte). ÜHISTU
*Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituste andmise *Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse *President nimetab valitsuse ametisse *Valitsus annab Riigikogu ees ametivande Millised on valitsuse moodustamise võimalused? [enamus- või vähemusvalitsus; ühepartei või koalitsioonivalitsus] Ekstraenamusvalitsus (enamusvalitsus) - moodustatakse kahe suure partei poolt, lisatakse 3-4 väikeparteid, et valitsuse kandepind oleks laiem. Minimaalse enamusega (enamusvalitsus) - moodustatakse väga väikese enamusega, et parlamendi hääletusel oma seisukoht läbi suruda. Vähemusvalitsus toimib, kui: opositsioon on langenud; on väga tugevad survegrupid; on tugevad komisjonid. Milliseid ülesandeid täidab Eestis valitsus? *viib ellu sise-ja välispoliitikat *korraldab suhtlemist teiste riikidega *suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust
6. Lahkumisel müüb osanik oma osa ära. Ostu eelisõigus on teistel osanikel, peale teisi isikuid kolmandatel isikutel (oma osad). Ühingu varalisne seis sealjuures ei muutu. 7. Ühingu likideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele. Osaühing PLUSSID: Saab asutada üks osanik Juhtimisel ja dividendide jaotamisel on aluseks kapitali paigutamise suurus häälte omamisel Otsused võetakse üldjuhul vastu lihthäälte enamusega (erisusena 2/3), kui põhikirjas pole teisiti Osanikel osaline vastutus paigutatud kapitali ulatuses Osanike arv pole loogiliselt piiratud Suur kapitali kogumise võime OÜ MIINUSED: On miinimumkapitali nõue (2500 eur) Asutamisdokumentatsioon on keerukam kui TÜ ja UÜ puhul Juhtimisel peale häälte ei arvestata ettevõtjapoolset isiklikku panust Aktsiaselts 1. Vara. Osanike rahalised või mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Seltsi vara koosneb
kitsam võra ning sirgem ja saledam tüvi, mis kiiremini vabaneb alumistest okstest. Metsakooslusse kuuluvad ka põõsad, kääbuspõõsad, rohttaimed, samblad, samblikud, seened ( parasiitseened jt.), putukad (kahjurid ja kasurid), linnud (metsvint, musträhn, kägu) ja imetajad (põder, jänes, rebane, metskits, orav jt.). Metsad jaotatakse segametsadeks, okasmetsadeks, lehtmetsadeks. Tamm kui püha puu Eesti metsas. Väga palju aastaid tagasi oli Eestis tamme enamusega lehtmetsi arvatavasti kolm korda rohkem kui okasmetsi. Tõenäoliselt kasvas tamm suurte jõgede ääres, loo-aladel kui ka madalamatel rannamaadel. Looduslikud tammemetsad on üsna mitme "korrusega": sageli kasvab ülarinde rohkem kui saja aasta vanuste tammede all uus 6080-aastaste põlvkond, mille all on omakorda teiste liikide kuuse, saare, vahtra, haava järelkasv. Eesti tammikud ongi valdavalt segametsad, kuhu tamme kõrvale mahuvad peaaegu kõik meil kasvavad puuliigid,
Okasmetsade vöönd hõlmab Kanadat, Skandinaaviamaid, suure osa Venemaast. Üleminekualadel okasmetsadelt lehtmetsadele kasvavad segametsad. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega, allpool on samblad ja samblikud ja rohurinne. Segametsade alal on palju soid ja niite. Lehtmetsad kasvavad pehmemas merelises kliimas. Lehtmetsad võivad olla kase, paju, haava, pärna, jalaka, saare või vahtra enamusega. Euroopa lehtmetsades on kõige rohkem tammikuid ja pöögimetsi, vähem pärna, vahtra ja jalaka ülekaaluga metsi. Põhja-Ameerikas kasvavad pöögid, vahtrad. Heitlehelised puud, näiteks pöök, tamm ja vaher kasvavad kõige paremini seal, kus suved on soojad ja talved mitte liiga külmad. Nad kasvavad laia ribana Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Puud ja enamik teisi taimi metsas alluvad aastarütmile. Kevadel kasvavad uued
Saksamaa 30% Suurbritannia 9% Norra 28% Poola 28% Metsa elaniku kohta (ha) Kanada 9,32 Leedu 0,54 Soome 4,03 Prantsusmaa 0,23 Rootsi 2,85 Poola 0,23 Norra 2,05 Saksamaa 0,13 Eesti 1,3 Taani 0,09 Läti 1,03 Suurbritannia 0,04 USA 0,84 Holland 0,02 Eesti metsad: Kuuluvad segametsade vööndisse Valitsevad okaspuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd; kase- ja haavapuistud on ajutised (inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) U. 5000 a. tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe Keskmine vanus 52 a. Küpsete puistute Eesti puistute jagunemine jagunemine enamuspuuliigi enamuspuuliigi järgi: järgi:
Peamine kriteerium on efektiivsus. 4. Segamajandus-kõrvuti turumajandusega tegutseb valitsusesektor, mis sekkub vähem või rohkem majandus ellu. Enamus tänapäeva arenenud riike. Riigi eelarve: Riigi tulude ja kulude plaan üheks aastaks. 1. Ministeeriumid esitavad valitsusele raha soovid. 2. Valitsus teeb kärpeid. 3. Eelarve projekt läheb riigikokku 3-le lugemisele. 4. Parlament võtab 3ndal lugemisel vastu koosseisu häälte enamusega. 5. President kuulutab välja. Peab teadma mõisteid nagu: eelarve tasakaal, eelarve defitsiit, eelarve ülejääk, lisa eelarve Majanduslangus e. depressioon-töötus kasvab ja tootmine langeb. Riik saab: · Suurendada kulutusi uute töökohtade loomiseks · Vähendada piiranguid, soodustada ettevõtlust Majanduse ülekuumenemine- suur nõudlus(tänu odavatele laenudele) kasvatab toodangut ja tõstab inflatsiooni
Valimisõigus oli varandusliku tsensuse alusel umbes viiendikul meessost elanikkonnal. Parlament üritas kuningalt nõuda võimalikult suuri järeleandmisi- kuningalt võeti õigus parlament laiali saata, kõik riigis kehtestatavad maksud vajasid parlamendi nõusolekut. 1642.aastal algas kodusõda. Charles I põgenes Londonist. Parlamendi vägedes domineerivad äärmuspuritaanid ehk independendid ei toetanud riiklikke religioone, nõudes isiklikku usuvabadust. See viis nad vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele ehk presbüterlastele vastuvõetavad kirikukorralduse. Oliver Cromwell (1599- 1658) hõivas Londoni ning korraldas parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independendid. Allesjäänud nn päraparlament, mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. 30.jaanuar 1649. Charles I hukati. (pea raiuti maha) 19.mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament püsis vaid armee toel. 1653.saadeti
veerandi oma elanikkonnast, u. 280 000 inimest. Neist rindekaotused olid 20 000 meest. Eestlasi sunniti võitlema võõraste lippude all. Võõras mundris Eesti vabaduse eest võidelda polnud võimalik. Mõlemad totalitaarreziimid kasutasid eestlasi ära oma eesmärkide huvides. Eesti kaotas kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid 1939 1940 Saksamaale, rannarootslased 1943 1944 Rootsi, juudid hävitati, vene enamusega vallad Petserimaal ja Narvataguses ning Jaanilinn (kokku 2334 ruutkilomeetrit ja u. 40 000 elanikku) liideti 1944.aasta lõpus isegi NSV Liidu seadusi rikkudes Venemaaga. 1945.aasta alguses elas ENSV-s kõigest 800 000 inimest, nendest üle 97% eestlased. Maa oli laostatud, linnad ja tööstusettevõtted varemeis. Transpordivõrk oli purustatud, ligi pooled põllud söötis. Eesti oli üks Teise maailmasõja kaotajaist. Teise maailmasõja
Eestis harvem ette tulevatest taimedest kasvavad seal näiteks, vesilobeelia, järv-lahnarohi ja mitu orhideeliiki- rohekat käokeelt. Sealt võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke, orhideedest rohekat käokeelt, pruunikat pesajuurt ja roomavat öövilget, mis on arvatud III katisekategooriasse. Metsadest on valitsevad männi enamusega palumetsad, kust leiab rohkesti metsamarju ja seeni. Meenikunno maastikukaitseala asub Kagu-Eesti orustatud lauskmaal Põlva maakonnas, Veriora, valla territooriumil, Võhandu jõe valgalal. Kaitseala moodustati 25.05.1981 aastal ning selle pindala on1757 ha. Sellest moodustab 53% Meenikunno raba, 1% hõlmavad veekogud ning ülejäänud 46% on kaetud metsaga. Kaitseala ülesanneteks on
annaabi.ee 
