Orav (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Orav

Orava tutvustus Seisund Väljanägemine Elupaik Pereelu Toidulaud Vaenlased Levik ja arvukus Eestis Huvitavaid tähelepanekuid  Sissejuhatus Orav (Sciurus vulgaris) on väike halli või punakaspruuni värvi karvastiku ja pika koheva sabaga näriline, kes peaaegu kogu aeg tegutseb. Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väiksemagi müra puhul. Orav kuulub oravlaste sugukonda, näriliste seltsi ja imetajate klassi. Orava tutvustus Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades. Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele. Tavaliselt ronib orav puu otsast alla, pea ees.

Loodusõpetus

4

doc

Tööleht loodusõpetuses

Nimi _________________________ Klass___________ Kuupäev________________ TÖÖLEHT 2. KLASSILE ORAV Oled kindlasti kohanud puult puule hüppavat väikest koheva sabaga loomakest, kuid missuguse loom see orav meil ikkagi on? Õpime teda lähemalt tundma! Trüki sisse järgnev Internetiaadress. Lehe avanedes keri teksti allapoole ,,O" täheni ja leia vasakult sõna ,,orav". Vajuta antud sõna peale ja tutvu leheküljel oleva orava tekstiga. Seejärel alusta töölehe täitmist! Edu! http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm 1.) Täida lüngad! Orav on kõigile hästi tuntud. Seda seepärast, et nad elavad meelsasti ....................... lähikonnas

Loodus

1

pdf

Orav

Orava käpajäljed näevad välja sellised: ORAV Oravat hüütakse ka käbikuningaks. Orav on imetaja. Ta on 20-25 cm pikk ja kaalub 170-400 grammi. Orava saba on kohev ja kaetud pikkade karvadega. Orav on suvel punakaspruun ja talvel hallikaspruun. Talvel on oraval ka ,,kõrvapintslid". Orava kõht on valge. Orava vaenlased on metsnugis, kanakull, kassikakk ja varesed. Oravad elavad kuni 10- aastaseks. Oravad on väga head ronijad. Ühelt puult teisele minemiseks teevad nad pikki hüppeid, mitte ei tule puu otsast alla ja ei roni järgmist puud pidi uuesti üles tagasi. Oravad on segatoidulised. Nad söövad seemneid ja pähkleid, marju ja seeni. Aga neile

Loodus

9

ppt

Powerpoint esitlus Oravast

Orav (Sciurus vulgaris L ) Regiina Männiste Valgamaa KÕK KVK-1 2009  Sisukord: Orava välimus Toitumine Pesaehitus Sigimine Pojad Koht ökosüsteemis Otsingumootorid Kes on orav ja milline on tema välimus: Orav on imetaja. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastikujuurde kuuluvad kõrvapintslid. Kehapikkus 20...25 cm, saba 19...31 Kehamass:170...400 g  Toitumine: Oravad on segatoidulised. Oravad toituvad: pähklitest, taimede seemnetest, tigudes, lindude munadest meelsasti ka lindude poegi. Suve teiselpoolel korjab orav endale

Bioloogia

6

doc

Referaat oravast

................................................... lk. 3 2. Eluviis ja käpajäljed............................................................................ lk. 4 3. Toitumine............................................................................................ lk. 5 4. Paljunemine......................................................................................... lk.6  Orava tutvustus Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades.Kunagi oli harilik orav püügiloom - tema talvekasukas oli kõrges hinnas. Kui harilik orav puult puule hüppab, aitab kahar saba tasakaalu hoida. Orav saab saba kasutada ka signaalide edastamiseks teistele oravatele, lehvitades sabaga, et neid ohu eest hoiatada. Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele.

Loodusõpetus

21

doc

Laanemetsad

Seda seepärast, et nad elavad meelsasti inimese lähikonnas ja ei pelga teda eriti. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastiku juurde kuuluvad ka kõrvapintslid. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka oravaid, kelle suvekarv on pealtpoolt must. Orava kehapikkuseks on 20...25 cm, saba pikkus on 19...21 cm ja nende kaal on vahemikus 170...400 g. Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga kuuse- segametsades ja parkides. Ta on tüüpiline puuelanik: kõverdunud küünistega varustatud pikkade varvaste abil suudab loomake puudel väga kiiresti liikuda ja ühelt puult teisele hüpata. Orav võib ka viga saamata puu ladvast alla kukkuda. Selles aitab teda suur kohev saba, mis võimaldab tal hüppe ajal suunda muuta ja ka hoogu pidurdada. Oravad on päevase eluviisiga. Nad on segatoidulised, kuid eelistavad siiski

Bioloogia

24

pptx

LENDORAV

.............................................................................9 Sissejuhatus Referaat on koostatud selleks ,et rohkem lendoravast endast ja tema eluviisist teada. Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Ta on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa- ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Nagu nimigi ütleb, on ta orava sarnane. Kõigile tuntud oravast on ta pisut väiksem. Karvavärvuse järgi pole aga orav ja lendorav üldse sarnased. Orav on tavaliselt ikka pruun, talvekarvas veidi hallikapoolne. Aga lendorav on aastaringi halli karva, täiskasvanud haava koore värvi. Just haabade otsas see loomake enamasti ringi askeldab ja selline kasukas peidab teda vaenlaste eest kõige paremini. Kui ta juhuslikult peaks meile vastu tulema, siis tunneb ta ära ka suurte mustade silmade järgi, millesse võib lausa ära armuda.

Bioloogia

4

odt

Laanemetsa biosfäär

ainult 5...6,5 g. Üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Seda väikest linnukest näeme alalises nobedas liikumises okaspuude võrades. Vahel ripub ta oksa küljes nagu tihane, teinekord rapleb paigallennul oksa kohal nagu lehelind, et napsata putukaid. Sügisel ja talvel liitub ta sageli tihaste segasalkadega. LAANEMETSA IMETAJAD-Laanemets on koduks ka paljudele imetajaliikidele, nagu valgejänes, hunt, karu, orav ja paljud teised. Valgejänes-Valgejänes vahetab oma pruuni kasuka talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest jänesest - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. Me võime teda näha üle kogu Eesti. Ta elab metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Karu-Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)