Orav (0)

Harilik orav
Orav on kõigile hästi tuntud. Seda sellepärast, et nad elavad meelsasti inimeste läheduses ja ei karda inimest eriti.
Orav on pika koheva sabaga , suhteliselt ümara peaga, püstiste kõrvadega ja eesjalgadest pikemate tagajalgadega nõtke loomake. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Saba on oraval tüürikas puult puule hüppamisel. Kõrva otstes on karvatutid, mis talikarvastikus on pikemad ja mõrgatavamad. Varbaid on kõigil jalgadel viis, kuid eesjalgadel on viies varvas vähe arenenud.
Oraval on 12 lõikehammast, mitte ühtegi silmahammast, 18 purihammast ja kokku 222hammast. Orava keha on 20-25cm pikk, saba, aga 20-30cm.
Orav kaalub umbes 170-400g.
Suvel on orava karvastik ülapoolelt erk-punakas-pruun, kahkjas või koguni hallikas.Selja keskel karv tumeneb. Alapoolelt ehk kõhu alt ja käpa sisekülgedelt määrdunud kollakasvalge. Talvel on orav ülapoolelt mitut tooni hall, alapoolel endine.
Parasvöötmes vahetavad oravad kaks korda aastas karva, kuid sabakarvad vahetuvad selle aja jooksul vaid üks kord.Tavaliselt vahetab orav karva märtsis-aprillis ja septembris-oktoobris.
Orav on Eestis väga levinud ja harilik.Ta on päevase eluviisiga . Mitmesugused oravaliigid on levinud peaaegu kõigis Põhja-Ameerika ja Põhja-Euroopa metsades, aga suur hulk liike elab ka Põhja-, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas Kanadast Argentiinani. Eestis muutub oravate arv eri paigus erinevalt, kuid nende üldarv on umbes 50 000...80 000 isendi piires. Tavaliselt on, aga loendusandmed tegelikusest tunduvalt väiksemad.
Eestis on oravad levinud kõikjal. Meelispaikadeks on, aga okas- ja segametsad (eriti kuuse enamusega), ent üsna sageli on oravaid ka sarapuu- ja tammepuistutesning parkides.Veel võib kohata kalmistutel.
Oravad on segatoidulised loomad, kuigi eelistavad taimtoitu. Kevadest sügiseni on orava tähtsaks toiduks kuuse- ja männiseemned, sarapuu pähklid, tammetõrud, seened, marjad, puude kasvud ning putukad, teised väiksed selgrootud , lindude, sisalike ja madude munad, linnupojad, isegi väiksed närilised ja sisalikud. Pikemalt kirjutan pähklite söömisest.Nimelt osavud pähklite avamiseks saavutatakse õppimisega.Omadus pähkleid peita on oravatel aga sünnipärane. Täiskasvanud orav, kes pole kunagi oma elus pähklit näinud, teeb esimese katse purustades pähklit.Ta pureb suure visadusega, saavutab edu, kuid jätab maha järatud koore, mis ei anna just tunnistust suurest osavusest selle avamisel.
Umbes neljakordes harjutamisega oskab orav väga kiiresti ja vilunult pähklit avada. Orav on loomariigis suure raiskaja kuulsuses. Näiteks loobib ta puu alla laiale rohkem pähkleid, kui ära sööb, ja õunaaias pudistab ära ilusaid õunad selleks , et neist seemneid kätte saada.
Oravad ei maga talveund. Kuna talvel ei saa nad toitu hästi kätte korjavad nad enne talve endale varusid. Puuõõnsustesse, maapealsetesse peidikutesse puujuurte alla korjavad nad kuivatatud seeni ja marju, seemneid ja pähkleid.
Paljud seemned ja pähklid, mille orav on maha matnud ununevad talve jooksul, ja kevadel hakkavad need idanema ja nendest võivad kasvada uued taimed. Talvel, aga otsivad oravad vahel tuulisemaid paiku kust suurema osa lund on ära puhutud ja kraabivad sealt taimi välja.
Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahel isegi suuremaid lindude pesakaste. Raagudest ehitatud kerajal pesal on külgava. Vooderduseks sobivad sammal, karvad , takk ja muu muhe materjal.Suvepesad on väiksemad, talvepesa tehakse suurem ja tõsisem, ukseavagi käib sel samblatropiga kinni. Ühel oravaperel on tavaliselt mitu pesa.
Orav pesitseb kaks korda aastas. Esimest korda märtsis-aprillis, teist korda suvel. Orava tiinus kestab 35 päeva.Tavaliselt sünnib oraval 4-5 poega , kes on pimedad , karvadeta ja tikutopsisuurused. Nad kaaluvad 7-10 grammi. Esimesel kuul toimud areng aeglaselt. Silmad avanevad 4-nädalaselt ja pesast lahkuvad nad kahe kuu vanustena.Oravad saavad suguküpseks 6...7-kuuselt.
Orava vaenlasteks on metsnugis , kanakull, kassikakk , händkakk, rebane . Haigustest on sagedamased mitmesugused siseparasiidid . On esinenud ka marutaudi .
Orav- Ladina k.- Sciurus vulgaris
Vene k.-belka
Inglise k.-squirrel
Prantsuse k.- ébréché
Hispaania k.-ardilla
Itaalia k.-scoiattola
Soome k.-orava
Rootsi k.-ekorre
Esperanto k.-scuiro
Kasutatud materjalid:

• Tiit Randla „ Jahimehe käsiraamat“ lk:244-246
  
• „Eesti Entsüklopeedia“ 7 köide lk:82
  
• „Loomade elu“ 7 köide „ Imetajad “ lk:149-150
  
• Dorling Kindersley „ Illustreeritud lasteentsüklopeedia“ lk:139
  
• „Tea laste-ja noorteentsüklopeedia“ 2 köide lk:353
  
• Niko Tinbergen „Loomade käitumine“ lk:144-145
  
• „Eesti elusloodus “ lk:274-275
  
• „Laste looduseentsüklopeedia“ lk:77
  
• Fred Jüssi, Reet Rea „Räägi mulle rebasest“ lk:26-27
  
• „ Bioloogia õpik põhikoolile“ lk:158
  
• bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SCIVUL.htm
  
• bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SCIVUL2.htm
  
• www.annaabi.com
  
• picasaweb.google.com/luckystare/Orav/ photo #5144662710047831938
  
• images.google.ee/images?hl=et&q=orav&lr=&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=wi
  

Lähte Ühisgümnaasium
Harilik orav
referaat
Autor:Elo Lättemägi
Lähte 2008