Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mida vanematel on õppida lastelt (0)

1 Hindamata
Punktid
Sille Teetsmann 12a.
Mida võiksid täiskasvanud õppida lastelt
Esimene asi, millega laps täiskasvanuid õpetab on sündimine. Sündides on lapsed abitud ja sõltuvad ainult emast ja isast. Lapse sündimine paneb vanemaid oma elus palju muutma , kasvõi oma aja planeerimist. Vanematel on nüüd keegi, kes on neist sõltuv, kes ei oska siin ilmas elada ilma nendeta .
Lapsed on alati osanud paremini ümber käia asjadega ja kohaneda muutustega. Kindlasti omadused, mida elus vaja läheb ja mida võiks lastelt õppida. Heaks näiteks on mobiiltelefonid ja arvuti. Lapsed võtsid kõik kiiresti omaks, samal ajal kui täiskasvanud suhtusid neisse ülimalt skeptiliselt. Mulle tuleb meelde, kui ema ostis endale lõpuks mobiiltelefoni. Oli ikka tükk tegemist, et õpetada talle näiteks kõne vastuvõtmist, või veel hullem, helistamist. Rääkisin talle samm-sammu haaval kõik ära ja ta kirjutas kogu minu jutu ka üles, ent pärast ikka lasi minul numbri valida ja küsis, et kuidas üks või teine asi käis. Ka kasutusjuhendist oli tema arvates täiesti võimatu aru saada, samas, kui minu arust oli see üpris hästi koosatud, võrreldes enamusega.
Pangakaarti oskab tänapäeval kasutada pea iga laps, ja see tundub loomulik. Pangakontorid on aga sunnitud palkama pensionäre, et nad oma jäärapäisematele vanusekaaslastele kaardi kasutamist ja selle tööpõhimõtteid selgitaksid. Vanemad inimesed lihtsalt ei kujuta ette, et sellise plastikkaardi abil saab maksta, ja kahtlustavad, et raha panka pannes teeb pank sellega kindlasti palju kurja ning vaene vanainimene ei pruugi seda raha enam kunagi tagasi saada. Siit tulebki välja, et lastel on elavam kujutlusvõime ja minu arust peaksid selise kujutlusvõime omandama ka täiskasvanud, eelkõige vanurid .
Väidetavalt on lapsed kõige puhtama südametunnistusega olevused siin ilmas. Ütleb ju vanasõnagi, et lapse suu ei valeta. Jällegi üks voorus, mis täiskasvanute maailmas kipub kaduma. Mäletan, et kunagi oli televiisorist üks laste saade, kus saatelõigus “Lapse suu ei valeta” küsiti laste käest kuidas nemad saavad aru sellistest sõnadest nagu abielu, armastus, sõprus, isa, ema jne. Vastused olid meie jaoks väga naljakad ja täiskasvanute mõistes kindlasti mitte õiged, aga need vastused olid ausad ja siirad. Täpselt nii näebki üks laps “suurte inimeste” maailma. Laste maailme on ju lihtne. Peaaegu ainuke kohustus on käia koolis ja õppida. Väiksematel lastel pole sedagi . Ma arvan, et ka täiskasvanutel tuleks samuti õppida asju lõdvemalt võtma, sest lihtsuses peitub ilu..
Kasvades kaotame palju isikuomadusi, ent samas omandame uusi. Nende omadusi kombineerides saaksime ideaalse inimese, ent üks osapool arvab, et noorus on hukka läinud, teine osapool arvab, et vanurid on lubjastunud. Tõde peitub kuskil vahepeal , ja kui vanemad inimesed õpiksid lastelt siis saaksidki neist ju ideaalsed inimesed.
Mida vanematel on õppida lastelt #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sillet Õppematerjali autor
Essee

Sarnased õppematerjalid

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

.........................................................18 1.6.7 Perfektse vanema lõks...................................................................................................18 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda?..........................................................................18 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid...................................................................................19 1.6.10 Põhilised vead, mida vanemad käske jagades teevad................................................. 20 1.7 12 põhilist viga, mida me lapsi kasvatades teeme.............................................................. 21 1.7.1 "Kõik jääb nii, nagu mina ütlen!"................................................................................22 1.7.2 "Ei mingeid hinnaalandusi!"........................................................................................22 1.7

Perepsühholoogia
Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

Lisasin ka kokkuvõtte teemast koos enesereflektsiooniga ja kasutatud kirjandusega. . ARVAMUS J.Russeau „EMILIE“ Raamat oli minu jaoks raske žanri hulka kuuluv.Pidin lugema väga süvenenult ja ei ole siiamaani kindel, kas kõik kirjaniku poolt öeldu mulle oli piisavalt selge. Kuid koheselt võin ära märkida, et kõik mis oli arusaadav hämmastas mind väga, juba seitsmeteistkümnendal sajandil arutles kirjanik lastekasvatusteemade üle, mida meil alles tänapäeval hakatakse omaks võtma (lapse füüsilisest karistusest loobumine) Rääkides lapseeast ,ei ole ma ise kunagi tulnud mõttele, et last kammitseti minevikus juba imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse. Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead.

Alusharidus
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37 Riskitegur: ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunamine 39 ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59

Avalikud suhted
laste eripära
36
doc

laste eripära

Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste ­ indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et kas ka meie ühiskond juba taunib indigolapsi. Tundub, et tänapäeval aetakse segi küllaltki palju käitumishäiretega lapsi ja indigolapsi, sest käitumisjooni on palju ühiseid. Ka paralleele leidub palju. Aastal 1997 hakati USA`s rääkima spetsiifilistest probleemidest lastega. Üha enam ja enam

Psühholoogia
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset (kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene. XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter Põllu määratluse järgi ongi kasvatuse ülesanne see tühjus täita, tõsta inimene vaimuilma, anda talle juurde seda, mis tal sünnipäraselt puudub. Inimese loomus on läbi aegade samaks jäänud

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Lapse areng
28
doc

Lapse areng

Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asju, mida teised

Lapse areng
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Milliseks isiksuseks sa muutud homme? Ülesvõtted   jutustavad   meile   loo   elu   kui  protsessi  sisemistest   ja välistest   muutustest.   Kuigi   koduvideod   ja   fotod   aitavad   meil   heita pilku meile endile ei haara nad ometi muutuste protsessi sel määral, et oskaksime tabada nende olemust ja seda ka pärast pikki vaatlusi. Käesolev   materjal   püüab   aidata   tabada   protsessi,   mida   nimetame eluks.   Eelkõige   on   järgnevalt   kirja   pandu   mõeldud   lapsehoolduse ja/või   sotsiaalhoolekande   alal   tööd   tegevatele   või   seda   tegema hakkavatele   inimestele.   Materjali   kokkupanemisel   on   kasutatud mitmete   arengupsühholoogide   koostatud   materjale,   mille   loeteluga saad tutvuda materjali lõpus.  6 Alustuseks otsi vastused järgmistele küsimustele:

Arengupsühholoogia
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

Inspiratsiooni eest soovin tänada endist Riigikogu liiget ning Euroopa Ökokogukondade Ühenduse juhatuse liiget, Toomas Trapidot. Samuti tänan kõiki inimesi Eesti ökokogukondade liikumisest, kes on panustanud, et käesolev töö saaks valmida. Väga tänan Euroopa ökokogukondi ja Eesti kogukondi ning alternatiivseid koole ja lasteaedu, mida uurimistöö raames oli võimalik viimase paari aasta jooksul külastada ja kellelt on olnud suur au õppida uue loomist. Suur tänu kõigile õpetajatele, kes võtsid aja hinnata metoodilist materjali. Aitäh! 8 1. BAKALAUREUSETÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD Brügge, Glanz ja Sandell toovad välja, et inimene on oma evolutsiooni ja arengu kestel õppinud suure osa ajast õues, kogemusest ja suulisest pärimusest. Tehnoloogiline areng ja linnastumine on vähendanud kokkupuudet looduskeskkonnaga ning loomuliku õppekeskkonnaga

Eelkoolipedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun