Vabadussõdalased ehk vapsid (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

19

docx

Eesti Vabariik

Ka kunstnike hulgas levisid opositsioonilised meeleolud. Selle perioodi tuntuim skulptor J. Koort sattus kodanlusega nii teravasse vastuollu, et siirdus 1934. aastal Nõukogude Liitu. 1930. aastate teisel poolel asus progressiivsem osa noorte kunstnike põlvkonnast (K. Liinand, A. Johani, A. Back jt.) aktiivselt võitlema kodanluse vastu, liitudes 1940. aastal revolutsioonilise rahvaga. 15  6. VAPSID Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eestis 1920.-30. Aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. Pärast Vabadussõja lõppu moodustati Eestis Demobiliseeritud Sõdurite Liit, mis pidi kaitsma sõdurite huve eeskätt maaküsimuse lahendamisel. Aastal 1926 reorganiseeriti organisatsioon Tallinnas Vabadussõjalaste Liiduks; niisugused liidud moodustusid sõjajärgsetel aastatel ka teistes linnades. 12

Ajalugu

9

docx

EESTI VABARIIK AASTATEL 1918-1939

Konstantin Päts vahistati 30. Juulil ja küüditati Nõukogude Liitu. 1952. Aastast hoiti teda kinni Kaasani vanglahaiglas, 1954. Aastal lühikest aega Jämejala vaimuhaiglas, kust ta liigse tähelepanu tõttu viidi üle Kalini oblasti Burasevo psühhiaatriahaiglasse. Seal ta ka 18. Jaanuaril 1956 suri. Usutakse, et K.Päts ei olnud vaimuhaige, vaid NSVL nägi teda vaimuhaiglates hoides lihtsat viisi tülikast riigipeast vabanemiseks. Vabadussõjalased Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eestis 1920.-1930. aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. 2. juunil 1929 moodustati vabadussõja veteranide organisatsioonidest Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, mille ideeliseks juhiks sai noor advokaat Artur Sirk, esimeheks erukindral Andres Larka. Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu eesmärgiks oli organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja

Ajalugu

29

docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918­39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918­19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine ­ EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine ­ meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste k

Eesti uusima aja ajalugu

58

docx

Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvu

Ajalugu

7

docx

Eesti Vabariik aastatel 1918-1940

Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik aastatel 1918-1940 Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Nõo, 2011 Sisukord Sisepoliitika .............................................................................................................................. 3 Välispoliitika ............................................................................................................................. 4 Majandus .................................................................................................................................. 5 Kultuur

Eesti ajalugu

9

doc

II Maailmasõda

2. Vaata esimest küsimust. 3. 1929. Moodustati Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, millest majanduskriisiaegsetes närvilistes ja rahulolematutes  oludes peagi sai poliitiline liikumine, sisuliselt partei. Selle ametlikuks juhiks oli erukindral Andres Larka, tegelikuks juhiks ja organisaatoriks oli aga noor advokaat, Vabadussõjas õppursõdurist ohvitseriks tõusnud Artur Sirk. Vabadussõdalased ehk vabsid ehk vapsid hakkasid üha häälekamalt nõudma põhiseaduse muutmist, et lõpetada erakondade ,,kemplemine" Toompeal ja seada riigis sisse vali kord. 4. 1920ndatel aastate keskpaiku juba pakkusid Põllumeestekogud Riigikogu võimu vähendada ja sisse seada presidendi ametikoht. Sellega oleks riigipead liiga tiheda vaheldumise probleem likvideeritud. 1930 hakkasid seda pooldama ka rahvaerakondlased. Riigikogu võttis asja menetlusse ja 1931 valmiski uue põhiseaduse

10.klassi ajalugu

20

doc

Eesti ajalugu 18 saj-20 saj. 1943 aasta

EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-baltikumis omad seadused

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala

7

doc

Eesti 1920nendatel aastatel

§13. Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa oma turu Eesti kaupadele. 1

Ajalugu

Kommentaarid (1)