Lapse vaatlus ja emotsionaalse arengu analüüs Vaatlusprotokoll Vaadeldav: Aleksander Vanus: 1 a. 11 k. Vaatluskoht: lasteaed Vaatlussituatsioonid: vaba mäng ja tegevus Vaatleja: Vaatluse aeg: esmaspäev, 5. oktoober 2015 kell 9:20 – 9:50 Eesmärk: lapse emotsioonaalse arengu analüüs Enne vaatlusele asumist ma suhtlesin lapse vanaemaga, kes on tema eestkostja ja tegeleb tema kasvatamisega ühest aastast. Lapse kasvatamisel lapsevanemad ei osale. Ma selgitasin talle minu vaatluse protseduri ja eesmärke ning palusin tema luba andmete kasutamiseks. Vanaemaga suhtlemisel ma sain teada, et enne, kui laps hakkas temaga elama, jäi ta tihti üksinda kodus ja haiglas ning mitte alati hoolitseti tema eest. Vaatlus ja analüüs Aeg Tegevus (ja kellega) Analüüs 9:20 Ise tuleb tutvuma minuga. Naera...
Sissejuhatus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: * võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada * empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) * enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) Emotsionaalse intelligentsuse mõiste on lähedane sotsiaalse intelligentsuse mõistele, mis võeti kasutusele juba 1920. aastatel. See tähendas efektiivsust teistega suhtlemisel ning selle läbi oma eesmärkide saavutamist. Tegelikult võib emotsionaalse intelligentsuse sisulist väljendust leida juba antiikajast vanakreeka keeles tähistati seda sõnaga ,,sophrosyne oma elu juhtimine hoole ja arukusega", mis tähendas mõõdukust, tasakaalukust ja mõistust.
Erivajadustega lapsed probleemi olulisus tänapäeva Eestis. Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastst vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks (Lindgren, Suter 1994). Eesti lastest esineb kuni 20%-l arenguhäireid. Mõned neist on väikesed ja lühiajalise tähelepaneliku suunamise abil ületatavad, kui neid õigel ajal märgatakse. Varajane märkamine on aga tõsine probleem. Uuringute tulemusel on selgunud, et lapse arenguliste erivajaduste esmase märkajana on esikohal
Raseduse I trimester Tunnete vastuolulisus seotud vajadusega muuta isiklikke suhteid ja teha muutusi karjääris Ema roll ja sellega kaasnev vastutus võib tunduda hirmutavana Tundmusi mõjutab mehe suhtumine Naise meeleolude muutused tingitud nii hormonaalse tasakaalu muutusest kui psühholoogilise lapseootusega kohanemisest Raseduse II trimester Naine on lapseootusega kohanenud Lapse liigutuste tundmine annab kindlust Ema loob lapsega emotsionaalse sideme Usalduslik side oma emaga aitab naisel kohaneda emarolliga Mõtted keerlevad eelkõige lapse ümber Tegeletakse konkreetsete ettevalmistustega lapse sünniks Raseduse III trimester Iseloomulik kõrge ärevus ja emotsionaalne pinge Naise füüsiline koormus on haripunktis Hirm eelseisva sünnituse ees Mure sündimata lapse pärast Naise tähelepanu suunatud tema endaga toimuvale tunnetele, ootustele, vajadustele, kehalistele muutustele
docstxt/1313525493129285.txt
Töö teoreetilise tausta kava 1. KMP esinemise põhjused ja soodustavad tegurid Esimeses peatükis on juttu sellest, miks tekib inimestel emotsionaalse ülesöömise häire. Kirjutatakse, millised on need tegurid, mis kirjeldatud toitumishäire esinemist soodustavad. Tänapäeval ei teata veel, mis põhjustab kompulsiivset söömishäiret. Pole teada, kas depressioon põhjustab kompulsiivset toitumishäiret või vastupidi. Umbes pool inimestest, kellel on see söömishäire, on depressioonis või on olnud seda minevikus. Kompulsiivse toitumishäire esinemise põhjusi saab jaotada kolmeks 1. Bioloogilised põhjused
....... 13 2 Sissejuhatus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: * võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada * empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) * enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) Emotsionaalse intelligentsuse mõiste on lähedane sotsiaalse intelligentsuse mõistele, mis võeti kasutusele juba 1920. aastatel. See tähendas efektiivsust teistega suhtlemisel ning selle läbi oma eesmärkide saavutamist. Tegelikult võib emotsionaalse intelligentsuse sisulist väljendust leida juba antiikajast vanakreeka keeles tähistati seda sõnaga ,,sophrosyne oma elu juhtimine hoole ja arukusega", mis tähendas mõõdukust, tasakaalukust ja mõistust.
Praeguseni, enamused juhatajad on aksepteerinud et emotsionaalne intelligentsus on sama oluline nagu IQ'st indviduaalse tõhususeni. Aga palju tähtsat tööd organisatsioonides on tehtud tiimides. Uued otsingud näitavad, kuidas emotsionaalne intelligentsus gruppides toimib ja kuidas seda saavutada. Kui juhatajad esmalt kuulsid emotsionaalse intelligentsi mõistest 1990ndatel, skaala langes kurjategijate silmis. Põhi sõnum, mis on tõhus organistatsioonides peaks olema sama palju eq kui iq, sügavalt resoneerides see oli miski mida inimesed teatsid varaste julgustes aga ei olnud kunagi end nii hästi väljendanud. Kõige tähtsam idee on potensiaalselt positiivsele viimine. Selle asemel et kätega kinni jääda nad on jaganud, et inimesed saaksid teha samme et
pakkumast; psüühilise tervise hooletussejätmine, kus vanem ignoreerib lapse vajadust saada abi psühholoogiliste probleemide korral, meditsiiniline hooletussejätmine, kus vanem keeldub lapsele abi osutamast meditsiiniliste probleemide korral. Emotsionaalset väärkohtlemist on tihti keeruline defineerida ning eksperdid nõustuvad, et enamus vanemate puhul esineb aeg-ajalt negatiivset suhtimist või tegusid, mida ei käsitleta emotsionaalse väärkohtlemisena. Isegi mustervanematel tuleb aeg-ajalt ette hetki, mil nad kaotavad kontrolli ning ütlevad oma lastele valulikke asju, ei suuda neile pakkuda soovitud tähelepanu või hirmutasid soovimatult oma lapsi. Emotsionaalse väärkohtlemise eksperdi, James Garbarino sõnul on tõeliselt ohtlik aga püsiv, krooniline muster, mis lapsi alavääritab ja õõnestab nende enesehinnangut.
meeskond tervikuna haige ega suuda seepärast oma üksikliikmeid abistada. Tuginedes oma kogeustele lastekodutöötajana ja lihtsalt indiviidina, vestlustele inimestega tegelevate isikutega ning erialasest kirjandusest saadud infole, julgen kirjutada pikemalt sellisest nähtusest nagu seda on läbipõlemissündroom. 1 LÄBIPÕLEMISSÜNDROOMI OLEMUS Definitsioon: Läbipõlemissündroom (The burn out syndrom) on füüsilise, ja emotsionaalse kurnatuse sündroom, mis toob endaga kaasa negatiivse enesehinnangu kujunemise, samasuguse suhtumise oma töösse, kaastunde ja hoolivuse kaotamise inimeste suhtes, kelle heaks töötatakse. Läbipõlemise sügavam staadium on depressioon, millest ülesaamiseks tuleb kindlasti pöörduda spetsialistide poole. Läbipõlemissündroom defineeriti esmakordselt 1974.aastal Ameerika psühholoogi H.J.Freudenbergeri poolt, kes avastas, et inimesed, kes töötavad elualadel, mis eeldavad
· Peale industrialiseeritud kapitalismi võidukäiku hakkasid vanemad investeerima oma laste tulevikku, sest kaudses mõttes investeerisid nad selle enda tulevikku lapsed said hea hariduse ja töö ning toetasid oma vanemaid. · Kui varasemalt suhtuti lastesse kui materiaalseis mõtteis kasulikuks olevatesse inimolenditesse, siis peale laia kõnealust tekitanud lauset, ,,lapse elukindlustus kui tagatis väärilisele matusele" hakati lapsi võtma kui emotsionaalse väärtusega inimolendeid. 2) Millistele laste elukindlustusega seotud probleemidele teksti autor tähelepanu juhib? Millistele ühiskonnas levinud normidele, arusaamadele need viitavad? Ühiskond oli arvamusel, et laste elukindlustust teevad vanemad vaid sellepärast, et teenida nende pealt raha lapsi meelega haigestuda lastes ning isegi neid mõrvates. Samas leiti ka, et laste kindlustamine vaesemates peredes on vajalik, et
-- Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; - Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses; - Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsionaalsed seisundid eristatakse emotsionaalse erutuvuse iseärasuste järgi, mis väljenduvad tundmuste tekkimise kiiruses, jõus ja kestvuses. Mõnikord tekivad tundmused väga kiiresti, äkki, näiteks rõõmu -, viha või solvangu puhangud. Teinekord kujunevad needsamad tundmused aeglaselt, järk-järgult (algul inimene ei rõõmustagi, kohe ei tunnegi hirmu). On ka elamusi mille tekkimise kiirust on raske või peaaegu võimatu määrata. Sellised on meeleolud. Elamused kulgevad ka erineva jõuga
Lapse väärkohtlemine esineb järgmistes vormides: emotsionaalne e. tundeline väärkohtlemine - psühholoogiline väärkohtlemine - füüsiline e. kehaline väärkohtlemine - seksuaalne e. sooline väärkohtlemine17. 2 Emotsionaalne e. tundeline väärkohtlemine Emotsionaalne e. tundelise väärkohtlemise all mõistetakse igasugust lapsele suunatud emotsionaalset vägivalda. Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades tema tundeelu eakohast arengut. Emotsionaalse vägivalla puhul on laps olukorras, kus peab korduvalt taluma täiskasvanu või mõne teise lapse ebaadekvaatset emotsionaalset reageeringust tulenevat pinget - hirmu, alandust, ahistust, ärevust jne. Selline korduv pinge pidurdab lapse normaalset eakohast eneseväljendust, seades ohtu lapse emotsionaalse arengu. Laps tunneb palju
Darwini ideedest on kasvanud välja niinimetatud rudimentaarne emotsiooniteooria (Spencer, Ribot), mis arvas, et emotsioonid ja nende väljendusliigutused kui eelmisel evolutsioonietapil väljakujunenud kohastumuslikud reaktsioonid on rudimentaarsed, kaotanud inimese edaspidises evolutsioonis oma tähenduse. Sellest seisukohast on ainult üks samm emotsioonide väljasuremise ettekuulutamiseni. (http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf) Tundeeluhäired ehk emotsionaalse funktsiooni häired Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). (http://www.kliinikum
esemetele ning nähtustele. Emotsioonid tekivad ka kõrgemate tundmuste läbielamisel, kuid emotsiooniks ei nimetata näiteks armastust muusika vastu kui inimese väljakujunenud iseärasust, vaid naudingu ja vaimustuse seisundit, millesse inimene satub, kuulates head muusikat heas esituses. Sama tundmust elatakse läbi meelepahana, negatiivse emotsioonina, kui kuulatakse muusikapala halvas esituses. Emotsioonid on omased nii inimestele kui loomadele. Inimese emotsionaalse sfääri füsioloogilised mehhanismid erinevad esimesel pilgul võrdlemisi vähe kõrgemate loomade omadest, tundmuste kvalitatiivne sisu ja nende avaldumisvormid on aga sootuks teistsugused. Keerukaid tundmusi on loomadel vähe. Inimesel on väga palju selliseid tundmusi, mida loomadel ei ole ega saagi olla, ning neile ühised emotsioonid (viha, hirm, uudishimu, rõõm, kurbus jt.) on kvalitatiivselt erinevad.
emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2) emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3) emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete ( N: pos. Ja neg. Emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (N: kurbus, rõõm) kaudu. Emotsioonide teadvustamine Emotsionaalse energia liigne allasurumine põhjustab seisundi, mis fikseerub lihaspingetena. Mõistus ja tunded võivad olla suurema osa ajast konfliktis ning seda ei pruugita iseendale teadvustada. Sel juhul otsivad tunded väljapääsu unenägudes, ebaratsionaalsetes hirmudes, neuroosides, depressioonis või ka haigustes. Emotsioonide liigid (6) meeleolu pikemat või lühemat aega kestev emotsionaalne seisund. Annab pikema aja jooksul mõju teistele psüühilistele protsessidele;
Igapäevaselt võib ette tulla Stressi tekitavate sündmuste Toimetuleku protsessist, ebameeldivaid stressi lahendamist või selle kallal eesmärkidest ja tekitavaid sündmusi. tegutsemist nimetatakse funktsioonidest Stressi tekitav sündmus: toimetulekuks, mis ühtlasi on laiemalt. * paneb meid neid lahendama pidev protsess. * paneb taastama kaotatud Kuidas õppida stressiga emotsionaalse tasakaalu Toimetuleku funktsioonid ja toimetulekut? nendega toimetulek: Toimetuleku protsess: * emotsionaalse seisundi Tööstressi ohud? * seotud alati stressiga reguleerimine * toimub jõudude koondamine * probleemide lahendamine * määrab käitumisviisi/mudeli Sündmuste hinnang mõjutab Protsessi eesmärgid: toimetuleku protsessi. Protsessi
ülemakstuna. Ülemaksmise situatsioon on siis, kui minu tulemuse (palk, tunnustus) ja panuse (kogemus, pingutus) suhe on suurem kui teise töötaja tulemuse ja panuse suhe. 14. Mida nimetatakse organisatsiooniliseks pühendumuseks? Organisatsiooniline pühendumus on emotsionaalne seotus, kus tugevalt pühendunud isiksus samastub organisatsiooniga ning soovib jääda selle liikmeks (Allen, Meyer, 1990). 15. Selgitage emotsionaalse pühendumuse põhimõtet. Sõnastage näide. Emotsionaalne pühendumus on seotud emotsionaalse sidemega, mis tekib läbi positiivse töökogemuse. See tähendab, et töötaja tunnetab seotust organisatsiooniga, identifitseerib end organisatsiooni kaudu ning tunnetab emotsionaalset seotust organisatsiooniga - soov jääda. Näiteks kui töökeskkond ja inimesed on esmasel kohtumisel kohe üllatavalt head ja sinule
vastavatesse keskustesse, on teatud närvirakud spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmisele retseptorrakud (Babski, 1966 - pinn). On selgunud, et emotsionaalset laadi informatsioon võetakse vastu ja ühendadakse koorealustes närvikeskustes. Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid erinevate ajuosade rikete ja emotsionaalsete häirete korrelatsiooni ning elektroodtehnikas läbiviidud katsete tulemuse alusel jõuti järelduseni, et emotsionaalse informatsiooni peamine koondaja on hüpotaalamus. Hüpotaalamus asub nägemisnärvide ristumiskohal, organismi peanäärmel hüpofüüsil (Pinn, 1975, 11). Teadlased laiendasid uurimisala ning avastati, et hüpotaalamuse kõrval on emotsioonidega seotud mõned teisedki vanad ajuformatsioonid. Tehti kindlaks selliste struktuuride nagu hüpokampuse ja mandeltuuma osavõtt emotsionaalsetest reaktsioonidest (Lunge, 1980, 53). Mandelkeha on emotsionaalsete küsimuste spetsialist
ja reaalselt kogetu/tajutu vahel. - Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. 20.saj I pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotluslikku etappi: 1. Kognitiivne (mõtlemist esilekutsuv) 2. Afektiivne (emotsiooni esilekutsuv) 3. Konatiivne (reaktsiooni esilekutsuv) 2009 Robert Heath – Emotsionaalse kaasatuse mudel: emotsioonid/tundedteadlik/tahtlik mõtleminehoiaku muutusotsus Mis on reklaam? ...on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. ...on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. ..
ja reaalselt kogetu/tajutu vahel. - Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. 20.saj I pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotluslikku etappi: 1. Kognitiivne (mõtlemist esilekutsuv) 2. Afektiivne (emotsiooni esilekutsuv) 3. Konatiivne (reaktsiooni esilekutsuv) 2009 Robert Heath Emotsionaalse kaasatuse mudel: emotsioonid/tundedteadlik/tahtlik mõtleminehoiaku muutusotsus Mis on reklaam? ...on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. ...on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. ..
Kui töölised suhted nõrgenesid, st et ei oldud tööst enam nii sõltuv, hakati hindama perekonna, ka laste, emotsionaalset väärtust. Kui emad spetsialiseerusid täisajaga emadeks, siis laialtlevinud laste tööjõud muutus “piinlikuks”. Demograafilised teooriad väidavad, et laste emotsionaalset väärtust seletavad kõige paremini 20. sajandi langevad sündimuse ja suremuse näitajad. Kõrge suremuse korral kaitsevad lapsevanemad ennast emotsionaalse valu eest, mis kaasneb lapse surmaga. Sellest tulenevalt peeti rumalaks investeerida liiga palju emotsionaalset kapitali nii üürikesse olemisse. Sarnaselt saab seletada, miks langeva sündivuse ja väiksemate perede korral suureneb iga lapse emotsionaalne väärtus. 2. Milliste põhimõtete alusel töötasid laste elukindlustust pakkuvad ettevõtted 19. sajandil Ameerika Ühendriikides? Laste elukindlustust pakkuvate ettevõtete põhimõte oli teenida tulu. Selleks kehtestati
Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus on mõiste, mis hõlmab: · võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada · empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), ( sotsiaalne kompetentsus) · enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel). Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Colemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Viited http://tnk.tartu
seostub kõrge retsidiivusriskiga; ei ole isiksushäire; kasut. retsidiivsusriski alastes uurimustes. Psühhopaatia mõiste sisald : isiksusejooned : hea kõneosavus, pinnalisus suhetes, suurejoonelisus, empaatiavõime puudumine, teiste isikute manipuleerimine. Käitumisjooned : krooniline ebastabiilsus, asotsiaalne elustiil, impulsiivsus, kriminaalne mitmekülgsus. Psühhopaatidel on kognitiivsete funkts. häired, mäluhäired, häired kõne emotsionaalse tähenduse mõistmisel.Psühhopaatide kriminaalne karjäär : valdavalt instrumentaalsed kuriteod; õigusrikkumine algab noorena; palju õigusrikkumisi, mis on mitmekülgsed; sageli on pettusi. 4. Kuriteo retsidiivusriski hindamine Vägivallariski hindamist ja riski alandamist/juhtimist oodatakse vaimse tervise professionaalidelt, politseilt, juristidelt, korrektsioonisüsteemilt. Vägivaldse käitumise täpne eenustamine ei ole võimalik
ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu. EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Emotsionaalne intelligentsus/emotsionaalne andekus/tundetarkus/tundetaip/EI (inglise keeles EQ) hõlmab: • võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada • empaatiavõimet/teiste hingeelu mõistmist (sotsiaalne kompetentsus) • enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni • Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ (intelligentsuskvoot, termini võttis kasutusele William Stern). Emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub, kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. • Näide: Kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta oma vaimuannetest midagi erilist saavutada.
......... 7 2.6 Isiklik kogemus tootega ............................................................................................... 7 2.7 Tootmisprotsessi tundma õppimine ............................................................................. 8 3. EMOTSIONAALNE ANALÜÜS ..................................................................................... 9 4. RATSIONAALNE ANALÜÜS ...................................................................................... 10 4.1 Emotsionaalse analüüsi ideede korrastamine ............................................................ 10 4.2 Sisu ja sõnumi tähtsus ................................................................................................ 10 4.3 Disaineri enda nägu kujunduses ................................................................................ 10 4.4 Kujunduse innovaatilisus ........................................................................................... 11 4
mõnu ja valu, mis teeb inimese elu ainukordseks ja köitvaks ning ilma milleta oleksime füsioloogilised masinad. Emotsioon on protsess, millel on algus ja lõpp. Emotsioon tekitab mingi sündmus, isik või hinnang, mis puudutab või võib puudutada meie vajadusi või väärtusi. Tähelepanu keskendumine emotsionaalsele sündmusele tagab selle äratundmise ja kongnitiivse hinnangu, ning see hinnang määrab omakorda emotsionaalse protsessi edasise kulgemise. 2 Emotsionaalse suhtumise kutsub esile just nimelt mingi mõjutuse subjektiivne hinnang. Reaktsiooni kutsub esile see, millel on subjektile tähendus, isiksuslik mõte. Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Emotsionaalset suhtumist esile kutsuv subjektiivne hinnang võib olla tingitud või tingimatu.
( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk. 49) Kõige vahetumalt on kohanemine seotud vajadustega. On täiesti võimatu kohaneda olukorraga, mis jätab mingi olulise vajaduse rahuldamata. Teisest küljest kutsub just vajaduste rahuldamine esile positiivsed emotsioonid. Seega tulenebki koolirõõm sellest, et laps rahuldab koolis oma vajadusi. Kooliastujal võivad jääda rahuldamata liikumisvajadus, julgeoleku-, enese maksmapanemise ja emotsionaalse kontakt vajadus. Lapsevanem saab nende rahuldamatust kodus leevendada. Liikumisvajaduse rahuldamatuse vähendamiseks peaks hoolitsema, et laps enne ja pärast kooli aktiivselt liiguks. Julgeolekuvajadus võib jääda rahuldamata lasteaia mittekäinud lastel, kes pole harjunud suure kärarikka lastekollektiiviga. Harjumist kiirendab sõprussuhete tekkimine. Emotsionaalse kontakti vajaduse rahuldamine kainikueas nõuab lähedasi suhteid vanematega, õpetajaga ja klassikaaslastega
14. Miks on vaja teada organisatsioonilise pühendumuse olemust? Kaasaegse organisatsiooni edukus ei sõltu üksnes töötajate kompetentsusest, oluline on see, kuivõrd organisatsioon suudab kaasa aidata töötajate pühendumuse tekkele. Tugeva pühendumusega töötaja tunneb suuremat seotust organisatsiooniga, seega peaks ta omama ka kõrgemat motivatsiooni või tahet panustada rohkem organisatsiooni kui töötaja, kellel on madal pühendumus samale organisatsioonile. 15. Selgitage emotsionaalse pühendumuse põhimõtet. Sõnastage eluline/praktiline näide. Emotsionaalne pühendumus on seotud emotsionaalse sidemega, mis tekib läbi positiivse töökogemuse. See tähendab, et töötaja tunnetab seotust organisatsiooniga, identifitseerib end organisatsiooni kaudu ning tunnetab emotsionaalset seotust organisatsiooniga - soov jääda. Näide: kui töökeskkond ja inimesed on koheselt üllatavalt head ja sinule sobivad, siis see mõjutab
Melanhoolik on tagasihoidlikud, häbelikud ja ujed, kuid erakordselt emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Nende töövõime on väike, nad väsivad õppetöös kiiresti ja neil on vähe initsiatiivi. Nad kahtlevad oma võimetes, ei usu oma jõusse, mistõttu ei püüagi sageli õppetöös raskusi ületada, lüües kergesti käega. Uutes olukordades satuvad segadusse. Melanhoolikud on mõnevõrra endasse sulgunud, taludes kergesti üksindust.
Adsoniga, kes kirjutas ka hiljem Underist autobiograafia. Underi esimene luuletus oli avaldatud ajalehes Postimees, kui ta oli kõigest 21-aastane. 1917 ilmus tema esimene sonettide kogumik ,,Sonetid". See kogumik tõstis kõvasti tema luuletajamainet. Tema teine kogumik ,,Eelõitseng" sisaldas luuletusi 1904.-1912. aastaist ning avaldus ise 1918. aastal. Marie Under kuulus ka tundeluulet viljelevasse rühmitusse ,,Siuru". Peagi leidis ta seal oma hingelähedasema emotsionaalse ja väljendusrikka keele. Tema üks sensuaalsemaid kollektsioone ,,Sinine puri", mis avaldati 1920. aastal, sisaldas väga palju armastusluulet ja tundeväljendusi. Pärast I maailmasõda hakkasid Underi luuled muutuma veidi pessimistlikumateks. II maailmasõja hakul emigreerus Marie Rootsi. Ta asus seal töötama Stockholmi Teatrimuuseumi. Rootsis oldud ajal kirjutatud luuletustest võib välja lugeda koduigatsust, ilma et oleks maininud oma kodumaa nime.
3. Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga suurepäraselt suhelda. EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS KOOSNEB GOLEMANI JÄRGI 5-ST OSAST: o Eneseteadlikkus - oma tunnetest arusaamine ja nendel vahet tegemine. o Tujude kontrollimine - oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu. o Enesemotivatsioon - oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde. o Empaatia - teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada. o Suhetega toime tulemine - inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konfl ikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel. SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS Sotsiaalne intelligentsus on inimese võime mõista ja arvestada teda ümbritsevaid suhteid ja teada nende mõju. Inimene suudab oskuslikult suhelda teistega, pannes kergesti tähele teise poole reaktsioone ja tundeid.
- tüdrukute käitumises tipneb kuritegevuse esinemissagedus varasemas vanuses; - mida varem õigusrikkuv käitumine indiviidi puhul avaldub, seda kauem see kestab; - osadel juhtudel vägivaldne käitumine algab alles noorukiea lõpus. Ei ole selge, mis tingib erinevaid arenguid. Ei ole selge, mis mõjutab vägivaldse käitumise muutumist indiviidi elu jooksul. Vägivaldse käitumise neurobioloogilisteks alusfaktoriteks eeldatakse olevat emotsionaalse ja käitumusliku regulatsiooni häirumist ning kognitiivsete võimete defitsiiti. Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 3. loeng 07.11.08. Psüühikahäirete käsitlus juriidilises kontekstis Kirjandus iseseisvaks tööks: 1. Research Priorities in Forensic Mental Health, Sheilagh Hodgins, International Journal of Forensic Mental Health, Vol 1, Nr 1, Spring, 2002 kirjandus_3_1 2.Media Coverage of Homicid Involving Mentally Disordered Offenders: A Matched
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse osakond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Füüsilise tervise edendamine............................................................................5 Vaimse tervise edendamine..............................................................................9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla
Stress ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi põhjuste peamised valdkonnad on mitmesugused katastroofid, elusündmused ja töö. Stress võib tekitada mitmesuguseid ebameeldivaid nähte: närvilisust, masendust, unehäireid, väsimust jm. See kuidas stressiga toime tulla sõltub nii probleemide lahendamise, kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. Järgnevas neljas osas räägin täpsemalt stressi erinevatest faasidest, põhjustest, tagajärgedest ning toimetuleku võimalustest. Millisteks faasideks jaguneb stress? Stress jaguneb kolmeks erinevaks faasiks: häire faas, vastupanu faas, kurnatuse faas. Häire faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast. Vastupanu faasi iseloomustab
maskeeritud kas soovist sarnaneda teistega või olla peidetud mõne spetsiifilise probleemi taha. Stevens Jobs, maailmakuulsa firma Apple inc looja, langes samuti koolist välja, kuna teda ei peetud piisavalt andekaks, kuid mees on loonud mitmeid revolutsioonilisi tooteid. Tänapäeval on andekuse mõõtmiseks koolisüsteemis lisatud IQ-le EQ. Emotsionaalseks andekuseks ehk emotsionaalseks intelligentsuseks peetakse omaduste kogumit, mis on seotud elu emotsionaalse küljega, see on võime tajuda ja juhtida omaenda kui ka teiste emotsioone - võime arvestada oma emotsioone ja efektiivselt korraldada suhteid teistega. Emotsionaalse andekuse teooriaid on mitu, teadlased on lähenenud küsimusele erinevalt, kuid põhiväited on jäänud samaks. See, et inimene oskab juhtida oma emotsioone tuleks siiski jätta plusspunktiks intelligentsile, mitte kasutada inimeste andekuse mõõtmisel. Oma emotsioonide
Tervisekasvatus lasteaias Küllaldast ja sobivat kehalist aktiivsust ühes tasakaalu viidud tervisliku toiduga peetakse peamiseks abinõuks, kuidas hoida üleval füsioloogilist heaolu. Sama oluliseks tuleb pidada meis kõigis olemasoleva vaimu vitaalsust. Juba varasest east oodatakse lastelt kõrgeid intellektuaalseid võimeid jättes olulise tähelepanuta emotsionaalse ning sotsiaalse arengu, eeldades, et need tulevad iseenesest. Ent just vaimse tervise tugevus loob eeldused edaspidiseks koolieaks ja intellektuaalseks arenguks ning seda eelkõige läbi kujuneva enesetunnetuse- ning usalduse. Leian, et tasakaalu saavutamine füüsilise ja vaimse komponendi vahel on vajalik juba lapsepõlves, sest seal kujuneb arusaamine endast ja maailmast ning luuakse alus kogu edasisele arengule ja tervisele. Oluline roll on selles
(observational learning, social jälgida teiste käitumist. Peegelneuronid nimelt learning) ja mis rolli mängivad aktiveeruvad mõlemal korral: nii jälgides teise selles peegelneuronid? inimese tegevust kui ka siis, kui ise seda tegevust teha, seega aitavad tegevust matkida 5. Mis on kogemuslik empaatia Kogemuslik empaatia on teise olendi L14 ja mis rolli mängivad selles (emotsionaalse) seisundi tahtmatu ja vahel ka peegelneuronid? märkamatu kogemine, mis on tõenäoliselt vahendatud peegelneuronite poolt. Millistest elementidest koosneb Liigutuskorraldus koostatakse eesmärgist, L11 liigutuste juhtimise süsteem? mälust ja tajust lähtuvalt (aju otsmikusagaras ÕO11
kujundajana. Sel ajajärgul kujunesid Perekonna alustoeks peeti praegugi kehtivad ette mehe ja naise loomuse, kujutused ideaalsest naiselikkuse ja mehelikkuse perekonnast. vastandlikkust. Abielu, kodu, emaduse ja Abiellumine tähendas naisele kasvatuse tähtsus kasvas. üldiselt töökohast loobumist Perekonna loomist seostati ning pühendumist kodule. üha enam emotsionaalse Valitses selge rollijaotus. kokkusobivusega. Eestis oli tol ajal naise juures Abiellumist armastuseta olulise mitte isiksus, vaid töö. hakati pidama ebaõigeks ning sobimatuks. Eestis seevastu kaotati sel ajal, XIX sajandil alles orjus.
järeltulijate kasvatamist. kujundajana. Sel ajajärgul kujunesid Perekonna alustoeks peeti praegugi kehtivad ette mehe ja naise loomuse, kujutused ideaalsest naiselikkuse ja mehelikkuse perekonnast. vastandlikkust. Abielu, kodu, emaduse ja Abiellumine tähendas naisele kasvatuse tähtsus kasvas. üldiselt töökohast loobumist Perekonna loomist seostati ning pühendumist kodule. üha enam emotsionaalse Valitses selge rollijaotus. kokkusobivusega. Eestis oli tol ajal naise juures Abiellumist armastuseta olulise mitte isiksus, vaid töö. hakati pidama ebaõigeks ning sobimatuks. Eestis seevastu kaotati sel ajal, XIX sajandil alles orjus.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 Valentina Medentsova Sisuskord Sissejuhatus Füüsiline tervis Vaimne tervis Toitumine Toiudupüramiid Liikumine Kokkuvõte Sissejuhatus Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund. Füüsiline tervis: kehalise liikumisega, tasakaalustatud toitumisega, õige töö ja puhkereziimiga, positiivse eluhoiaku ja mõtlemisega, alkoholi, nikotiini vältimisega. Vaimne tervis: tajuda ja mõista reaalsust, õppida juurde uusi asju, teadvustada iseennast, hakkama saada pingelises olukorras Toitumine Inimeste igapäevased vajadused Vitamiinid Süsivesikud Kiudained Valgud Rasvad
(see ei ole IQ) on mõiste mis hõlmab: * võimet oma tundmusi tajuda,mõista,juhtida ja väljendada *empaatiavõime on teiste inimeste (hingeelu) mõistmine *enesevalitsemine ja eneseregulatsioon on sihtide ja eesmärkide seadmine ja visadus eesmärkide saavutamisel ja takistusete ületamisel EQ (emotsionaalne inteligentsus) mõiste propageerija on Daniel Goleman. Garuso ja Salovey toovad esile kuus eestvedamise ja juhtimise valdkonda mida saab parandada emotsionaalse inteligentsuse jõuga: 1) Efektiivsete meeskondade loomine 2) Efektiivne planeerimine ja otsustamine 3) Inimeste motiveerimine 4) Visiooni edastamine 5) Muutuste esilekutsumine 6) Efektiivsete inimvaheliste suhete loomine Oma emotsioonide juhtimine - enesekontroll,kohanemine,saavutamine,initsatiiv,optimism,kergesti mõistetavus. Emotsioonide äratundmine teistes -
arengu keskpunkt Nii laps kui ka teismeline väljendavad oma tundeid peamiselt kodus. Tunded tulevad nähtavale turvalises keskkonnas, kus ei pea kartma tõrjumist. Mida valusamate tunnetega on tegemist, seda suurem on vajadus turvatunde järele. (6) Kõige effektiivsem lastevahelise väärkohtlemise ennetamine on olla aktiivselt seotud oma lastega. - Pööra tähelepanu lastevahelisele rivaalitsemisele - Loo reeglid emotsionaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja hoia neist ka ise kinni. Nt. väljenda selgesõnaliselt, et nimedega kutsumine, narrimine, halvustamine, ähvardamine või provotseerimine ei ole aktsepteeritud. - Ära pane vanemaid lapse liiga palju vastutama nooremate eest. Nt. kasuta kooliväliseid tegevusi selle asemel, et jätta nad vanemate laste hoolde. - Räägi regulaarselt üks-ühele oma lastege, eriti pärast seda kui nad on üksinda koos kodus olnud
*Inimene hakkas oma keha häbenema. *Hakati jälgima kõnepruuki ja kontrollima oma väljendusviisi. *Oluliselt muutus lastekasvatus. Traditsioonilise perekonna väljakujunemine Suurpere asendus üha sagedamini vanematest ja lastest koosneva üksusega. Emile Durkheim, Prantsuse sotsioloog on väitnud, et perekonna ülesanne on lapsi headeks inimesteks kasvatades kaasa aidata ühiskonna stabiilsuse säilitamisele. Perekonna loomist seostati üha enam emotsionaalse kokkusobivusega. Perekonna alustoeks peeti mehe ja naise loomuse, naiselikkuse ja mehelikkuse vastandlikkust. Muutused abieluperekondlikes suhetes XX sajandil Senisest rohkem hakati tähtsustama perekonna loomise rituaalset külge. (laulatus, pulmatseremoonia) Poissi hakati varakult kasvatama selleks, et ta saaks hiljem pere tööd ja kohustused enda peale võtta. Kõik
sooritanud kurjategijatest just motivatsiooni poolest. Kui palgamõrtsukate eesmärk on teenida kasumit, siis sarimõrvar teeb vaid enda rahuldamiseks ja rahulolu saavutamiseks. Ei saa eitada, et pole teistsuguseid teooriaid sarimõrvarite mõttemaailma kujunemise osas. Näiteks arvab teatud osa psühholooge, et sarimõrvarid ei ole tähtsusetusetunde, seksuaalse ärakasutamise või sotsiaalse staatuse tulemus, vaid pigem väärastunud emotsionaalse arengu saadus. Sellise teooria kohaselt tekitab madala emotsionaalse arengu tase puudulikke või eraldatud isiksusi ja nende isiksushäirete puhul on mõned komponendid teatud aja jooksul puudulikud. Säärane madal emotsionaalse arengu tase selgitab ka näiteks mõndade sarimõrvarite vajadust hoida oma suu vastu pehmeid objekte omadus, mis omandati imikueas. Helen Morrisoni (Ameerika psühholoog) teooria ütleb, et sarimõrvaril pole välja
kohtades jälle kiirendati ja lisati bassi, mis muutsid esituse väga nauditavaks. Nende muusika oli hoopis teistsugune kui raadiost kuulates, algul küll ehmatas see mind aga hiljem harjusin ära ning ei oleks soovinud muuta midagi nende esituses. Nende esitus oli erakordne ja vägagi orginaalne, sest esitati oma lugusid hoopis uuest küljest. Olin nende lugusid kuulanud enne raadiost/arvutist aga see oli esmane kokkupuude nendega nii öelda näost näkku, ning see andis väga suure emotsionaalse elamuse ja kui nad veel Eestisse tulevad, siis lähen kindlasti veel neid vaatama. Eriti ei saanud aru, millisel eesmärgil oli kohale toodud Rage, kes pidi olema vokaalne pool, kuid laulis väga vähe ja tegeles rohkem rahva ergutamisega. Siiski meeldis mulle tema hääl ning olek, ning need muutsid ta laulmise väga nauditavaks, siis kui ta harva laulis. Järgmine kord võiks kontserdil olla rohkem tema panust, sest tema oli ainuke, kes valmistas mulle pettumuse
Esimesed kaks kognitiivne ja emotsionaalne dimensioon toituvad impulsidest nagu soov, huvi, vajadust või kohustus. Viimane sotsiaalne dimensioon on tihti tulemus esimese kahe dimensiooni tegevusest ja väga tihedalt nendega seotud. Õppimise puhul on oluline õppimise tulemusi struktureerida. Selleks saab kasutada termineid nagu skeemid ja mälu, mis seostuvad kognitiivse dimensiooniga, või mustrid ja kalduvused, mis on seotud emotsionaalse ja sotsiaalse dimensiooniga. Esmakordset skeemi või mustri talletamist nimetatakse mehhaaniliseks õppimiseks (cumulative learning). See on tihedam juhtuma inimese varajastes elustaadiumites, kus uut informatsiooni on palju. Edaspidi võib mehhaaniline õppimine aset leida näiteks telefoninumbrite või PIN-koodide pähe õppimises, mispuhul õppijal puudub kontekst või isiklik seos õpitavaga. Kõige tavapärasem õpivorm on assimilatsioon (assimilative learning), mis tähendab seoste
Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval, õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. Samuti õppis Tartu Ülikoolis. Tõlkis ka saksa ja vene kirjandust
Selle nimi tuleb ütlusest "Anke djé, anke bé" mida saab tõlkida kui ,,kogunege kõik kokku rahus". Dzembe on valmistatud lehtpuust ning peale on tõmmatud kitsenahk. Dzembega saab luua mitmeid erinevaid häälekõlasid, seega see on väga mitmekülgne pill. Mängitud heli on väga vali, tänu millele saab seda väga hästi eristada teistest pillidest. Malinke hõim väidab, et hea trummar on see, kes ,,paneb dzembe rääkima", ehk suudab räägida väga emotsionaalse loo. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/60/Lenke_djembe_from_Mali.jpeg/166px-Lenke_djembe_from_Mali.jpeg Kora on harfikujuline pill, mida mängitakse Lääne-Aafrikas. Kora teeb harfile sarnast häält, kuid kui mängides seda traditsiooniliselt, see on sarnasem flamenko kitarritehnikale. Pilli mängija kasutab mõlema käe pöialt ning nimetissõrme, et keelte peal mängida. Tavalisematel koradel on 21 keelt : ühteteist mängib vasak käsi ja kümmet parem käsi.
Näiteks kui mehel on enam kui üks paarisuhe, siis võib peres olla sageli puudu üks bioloogiline vanem. See on ka üks põhjusi, miks üha enam on hakatud rõhutama psühholoogilist isadust. Isal on perekonnas täita oluline, mitmekülgne roll. Kuna perekonna kontekstis toimub pidev vastastikune mõju, on üksüheseid seoseid raske välja tuua. Samas rõhutatakse isade rolli eelkõige majandusliku toetuse tagamisel ning perekonnas üldise emotsionaalse õhkkonna kujundamisel. Igas kultuurikeskkonnas on oma ettekujutus "heast isast". Sotsiokultuurilised normid määravad suurel määral isarolli, see mõjutab pereprotsesse ja see omakorda lapse arengut. Viimastel kümnenditel on laienenud isaduse mõiste ja paljud isad soovivad seotust suurendada, tegeledes ka nende ülesannetega, mida seni on teinud vaid emad. Seetõttu on suurenenud otsene mõju, mis efektiivse isaduse korral toetab laste emotsionaalset ja
annaabi.ee 
