Majandussotsioloogia 4. seminari kodutöö: The Price and Value of Children (1)

ERLE MAIDO
155635TAAB11
21.09.2015
Laste hind ja väärtus
1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist.
18. sajandil tervitati vastsündinud last “talupoeglikus” Ameerikas kui tulevase töö tegijat, kes oli oma vanematele tuleviku kindlustuseks. 19. sajandi keskpaigaks muutus laps “linna” keskklassis ökonoomselt mõttetuks. Rahaliste hüvitiste asemel muutus tähtsaks laste haridus . Töölisklassi laste väärtus kasvas edasi. Järsk industrialiseerimine tutvustas lastele uusi tegevusalasid ja 1870. aastaks oli iga kaheksas laps tööline. Laste töötamise lõpetasid laste töötamise seadused, kohustuslik haridus ja range “beebi farmide” eeskiri . Kahekümnenda sajandi alguses ühinesid madalama klassi lapsed keskklassiga uues mittetootvas lapsepõlves. Laste pühadus ja emotsionaalne väärtus tegid lapse elu tööstuslikult tabuuks.
Muutused perekonnas on samuti seotud laste väärtuste muutustega. Kasvav eristamine majandusliku tootmise ja kodu vahel muutis perekonna ühtekuuluvuse aluseid. Kui töölised suhted nõrgenesid, st et ei oldud tööst enam nii sõltuv, hakati hindama perekonna, ka laste, emotsionaalset väärtust. Kui emad spetsialiseerusid täisajaga emadeks, siis laialtlevinud laste tööjõud muutus “piinlikuks”.
Demograafilised teooriad väidavad, et laste emotsionaalset väärtust seletavad kõige paremini 20. sajandi langevad sündimuse ja suremuse näitajad. Kõrge suremuse korral kaitsevad lapsevanemad ennast emotsionaalse valu eest, mis kaasneb lapse surmaga. Sellest tulenevalt peeti rumalaks investeerida liiga palju emotsionaalset kapitali nii üürikesse olemisse. Sarnaselt saab seletada, miks langeva sündivuse ja väiksemate perede korral suureneb iga lapse emotsionaalne väärtus.
2. Milliste põhimõtete alusel töötasid laste elukindlustust pakkuvad ettevõtted 19. sajandil Ameerika Ühendriikides?
Laste elukindlustust pakkuvate ettevõtete põhimõte oli teenida tulu. Selleks kehtestati madalad kindlustusmaksed, et klientuuri laiendada. Agendid käisid makse kogumas iga nädal, ukselt uksele. Madalate kindlustusmaksetega kaasnesid ka madalad hüvitised, et teenida suurimat tulu. Laste elukindlustust pakkuvad ettevõtted ei olnud laste “kaitsjad”, vaid äri eesmärgil rajatud firmad.
3. Millistele laste elukindlustusega seotud probleemidele teksti autor tähelepanu juhib? Millistele ühiskonnas levinud normidele, arusaamadele need viitavad?
Laste elude kindlustamine tegi laste surmad tulusaks. Laste pealt raha teenimine oli ajendiks nende halvasti kohtlemiseks ja hooletusse jätmiseks. Vanemad olid kui palgamõrvarid, kes hakkasid lapsi tapma, et saada kindlustusraha. Beebi farmerid teenisid laste pealt. Lapsi sunniti tegema raskeid töid ning ei tekkinud majanduslikku kahju, kui laps peaks ära surema, sest hüvitis saadi kindlustusfirmalt. Lapsed olid nagu kaup. Laste materiaalne väärtus ületas emotsionaalse väärtuse. Laste kindlustamine oli kui investeering. Vaesed pered maksid pigem laste elukindlustuse eest, kui kulutasid raha näljas laste kõhtude täitmiseks. Laste pühadus oli kadunud, sest nüüd vaadati lapsi kui tulu allikaid.
4. Milline muutus toimus laste elukindlustust pakkuvate ettevõtete töös ning kuidas on see seotud vastupanuliikumiste tööga (nt.Child Savers)?
Laste elukindlustust pakkuvate firmade prioriteediks muutus tulu asemel laste emotsionaalne väärtus. Kindlustusfirmad muutusid ise laste kaitsjateks ning hakkasid tegema koostööd teiste laste kaitset pakkuvate organisatsioonidega. Laste kindlustust müüdi sümboolselt surevale lapsele, kuid kunagi ei kindlustatud töötavaid lapsi. Seati palju piiranguid, et hoida ära laste surmasid. Tekkis ka vanusepiirang ning lapsi sai kindlustada alates 10ndast eluaastast. Sellega loodeti, et vanematel tekib lastega suurem side ning väheneb laste suremus . Kindlustusfirmad hakkasid pakkuma korralikke kristlikke matuseid, et kaitsta vaesemate laste säilmeid ja mälestust. Mure laste surmade üle oli põhjustatud leinast, mitte suremuse suurenemisest, sest inimesed elasid kauem ning laste surm muutus suureks sotsiaalseks probleemiks, kui laste elud muutusid majanduslikult väärtusetuks ja emotsionaalselt väärtuslikuks. Suremus langes ning faktide põhjal oli madalam suremus neil lastel, kes olid kindlustatud. Hiljem rajati fondid toetamaks laste haridust.
5. Millised olid lastele omistatud väärtuse erinevused töölisklassi ja keskklassi peredes? Kuidas need väärtused muutusid?
Töölisklassi lastel oli kohustus töövõimeliseks saades asuda tööle, et kindlustada oma pere majanduslik olukord. Töölisklassi lapsed olid rohkem rahalise, kui emotsionaalse väärtusega. Keskklassi perede lapsed käisid koolis ning keskendusid eneseharimisele. Haridust peeti tuleviku allikaks. Hiljem, kui loodi seadused, mis keskendusid laste heaolule, sai ka töölisklass aru, et laste tööjõud ei ole efektiivne ja mõttekam on panustada laste tulevikku.
6. Millised võiksid olla ühiskonnas moraalselt aktsepteeritavad põhjused laste elukindlustuseks tänapäeval?
Tänapäeva seaduste juures on võimatu teha lapsele elukindlustus eesmärgiga sellest raha teenida. Nagu ka artiklis oli mainitud, on moraalselt aktsepteeritav põhjus laste elukindlustuseks siis, kui laps ongi teatud põhjustel pere sissetuleku allikas ning vanematel puudub sissetulek või kui nad elavad toetustest. Siiski on see väga spetsiifiline ning lapse töötamine peab olema seadustega kooskõlas. Üks näide on laste töötamine filmides ja meedias. Lapse surm on suur emotsionaalne kaotus, kuid lisaks kaotab pere ka suure osa sissetulekust .
Tegelikult ma väga ei nõustu sellega, et teatud pered peaksid laste surmast kasu saama ja teised mitte. Võib-olla ei oska ma lihtsalt praegu kõiki olukordi ette kujutada. Miks peaksid vanemad elama lapse sissetulekust? See ei tundu minu arvates lapse suhtes õiglane. Elukindlustus lapse huvides on oluline, näiteks ekstreemspordi õnnetusjuhtumite puhul, kui laps peab elama tõsise vigastusega terve elu edasi.