10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tarvas1273
Õppematerjali autor
AJALUGU TRADITSIOONILISE PEREKONNA VÄLJAKUJUNEMINE + - XIX sajandil sai suurpere Riik nägi perekonnas asemel tavaliseks vanematest põhijõudu ühiskonna ja lastest koosnev üksus. kõlbelisuse kasvatamises. Hakati väärtustama Naist nähti kodus ühiskonna kodukesksust, intiimsust ja moraali ja isamaa saatuse järeltulijate kasvatamist. kujundajana.
19. sajand: Traditsioonilise perekonna väljakujunemine PEREKOND Perekond ● Suurpere -> vanemad ja lapsed; ● väärtustati kodukesksust ning intiimsust; ● rohkem pöörati tähelepanu järeltulijate kasvatamisele; ● perekonna ülesanne - kasvatada lapsed headeks inimesteks, et kaasa aidata ühiskonna stabiilsusele; ● emotsionaalne kokkusobivus -> abiellumist armastuseta hakati pidama ebaõiglaseks ja sobimatuks; ● alustoeks peeti mehe ja naise loomuse, naiselikkuse ja mehelikkuse vastandlikkust. MEES Mees (ISA) ● Vahendab perekonnale välismaailma norme, nõudmisi ja uudiseid; ● karm, aga õiglane ja töökas ning jäägitult oma peret toetav ja armastav;
Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada ja kasvatada, samas aga sisendati lastele sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes (Sina pead austama oma isa ja ema; 5. Moosese raamat 5:16). Juudi ühiskonna rangelt reglementeeritud perekonnaeluga võrreldes pakub antiikmaailm perekonnaelust hoopis kirjut pilti. Filosoofid pidasid perekonda oluliseks ja arutlesid riigi võimaluste üle reguleerida abielu, perekonna, sündimuse ja laste kasvatamisega seonduvat. Samas ulatusid nende hoiakud täieliku seksuaalse vabaduse pooldamisest tsölibaadi* ehk seksuaalelu täieliku vältimise soovitamiseni. Seega leiame juba antiikajast seisukoha, mis peaaegu tänapäevani vastu on pidanud: mehe roll on instrumentaalne* ehk ta peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi enam emotsionaalsena. Selgelt
Küsimused perekonna ajaloost 1) Millised tegurid võisid viia perekonna väljakujunemiseni? Soov saada järglasi ( mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele päranda) Abielu Sugulussuhted Mingi kokkulepe ühiseluks ( nt materiaalne) 2) Miks Sinu arvates peeti Vana- Roomas abielurikkumiseks ainult suhet vaba (mitte orjatarist) abielunaisega? Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad
Uusaeg Üldiseloomustus * Uusajal kasvas inimese tahe teostada end töös ja jõuda edasi ametis. * Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ja kasvatuses tõusis. * Martin Lutheri õpetuse järgi oli abielu jumala kingitus. *Vallalisust peeti vääraks. *Inimene hakkas oma keha häbenema. *Hakati jälgima kõnepruuki ja kontrollima oma väljendusviisi. *Oluliselt muutus lastekasvatus. Traditsioonilise perekonna väljakujunemine Suurpere asendus üha sagedamini vanematest ja lastest koosneva üksusega. Emile Durkheim, Prantsuse sotsioloog on väitnud, et perekonna ülesanne on lapsi headeks inimesteks kasvatades kaasa aidata ühiskonna stabiilsuse säilitamisele. Perekonna loomist seostati üha enam emotsionaalse kokkusobivusega. Perekonna alustoeks peeti mehe ja naise loomuse, naiselikkuse ja mehelikkuse vastandlikkust. Muutused abieluperekondlikes suhetes XX
Tuumperekond – Pere mille moodustab kas mees ja naine või üks neist ning nende lapsed Laiendatud perekond – Pere kus lisaks vanematele ja lastele on ka näiteks mingid sugulased või hõimluskaaslased (läbi abielu) Uuspere – Pere kelle vähemalt ühel pereliikmel on olnud oma tuumperekond ja seekord on järgmine abielu Abielu – sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu – eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Fiktiivabileu – abielu mille ainsaks eesmärgiks on saada ametlikku paberit abielus olemise kohta Urbanisatsioon – linnastumine – linna elanike arv suurenes sest inimesed kolisid maalt linna Migratsioon – ränne – elukoha vahetuste ja rände suund oli enamasti maalt –
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid