Vana-Kreeka mõisted POLIS – Kreeka linnriik KODANIK – riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses RAHVAKOOSOLEK – kõrgeim riigivõimuorgan POLIITIKA – polise asjadega tegelemine AGORAA – linna keskväljak, mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina NÕUKOGU – rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev kogu ARISTOKRAADID – rikkad ja suursugused kodanikud RIIGIAMETNIKUD – valiti rahvakoosolekul, nende ülesanne oli juhtida sõjaväge, korraldada igapäevaelu AKROPOL – kindlus kõrgemal künkal 1) ARISTOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim oli koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte , näiteks Sparta 2) DEMOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim on koondunud rahva kätte, näiteks Ateena DEEMOS – lihtrahvas KRATOS – võim OTSENE DEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osaleb kogu kodanikkond ANTIIKDEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osales vähemuses olev kodanikko...
KOLOONIATE TÜÜBID 1) Ümberasumiskolooniad emamaa ülerahvastuse leevendamiseks (Hispaania, Portugal Ameerikas) 2) Faktooria kaubanduslik ja sõjaline tugipunkt, mis rajatakse mitmesuguste kaupade ostmiseks (Singapur, Gibraltar) 3) Istanduskoloonia peeti põhiliselt istanduste rajamise eesmärgil (Euroopa kliima ei võimaldanud) tubakas, puuvili 4) Ressursikoloonia kasutati emamaal puuduvate loodusvarade hankimiseks 5) Reservkoloonia ,,igaks juhuks" Geograafiline tööjaotus regioonid spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused
reljeefidega.Katuse serva all olev talastiku osa-friis,oli ka sageli kaetud reljeefidega.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria-lihtne tugev sammas ilma baasita,joonia-sammas saledam ja kõrgem,toetub ümmargusele baasile,korintose-uhke ja kapiteeli ülaosas taimemotiiv. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ja Athena tempel . Etruskide ehitistest on säilinud vähe,nende templid sarnanesid kreeklaste omadega,aga olid ehitatud puust.Katus toetus sammastele,mida oli vähem kui Kreeka templitel.Kogu ehitis oli paigutatud kõrgelealusele-poodiumile.Ehitis kaunistati keraamiliste kaunistustega. Etruskide poolt kasutatavad sambad erinesid tavalistest dooria sammastest kapiteel on ühesugune, kuid neil on baas
Agar läänistamine tõi kaasa selle, et Rootsi riik ei saanud Balti provintsidest niigi palju tulu, et katta nende kaitsmiseks tehtud kulutusi. Kuningavõimu katsetele osa maid kroonile tagasi võtta (ehk redutseerida) seisid vastu nii provintside aadlikud kui ka mõjukad Rootsi aristokraadid, kellel oli siin valdusi. Otsustavamalt hakkas tegutsema Karl XI (1660-1697), kes kehtestas 1680. aastal Rootsis absolutistliku kuningavõimu. Samal aastal otsustati, et nii Rootsi emamaal kui ka Balti provintside tuleb läbi viia suur reduktsioon. Eesti- ja Liivimaal tähendas see seda, et riigile võeti tagasi Rootsi võimu ajal läänistatud mõisad, mis olid olnud juba orduajal ning Poola ja Taani võimu ajal erivalduses. Reduktsiooni tulemusel kasvas riigi maaomand Eestimaal 54 protsendini, Saaremaal 75 protsendini ning Liivimaal koguni 83 protsendini. Redutseeritud mõisad anti senistele omanikele rendile. Nii kasvasid riigi sissetulekud müisnike kasumi arvel. Et
1970. jõuti postindust.; tuumaenergia, arvutid jne. 2) sõltuvindustrialiseerimine *koloonia - territoorium, mis sõltub majanduslikult või poliitiliselt teisest riigist *koloonia liigid: ümberasumiskoloonia (rajati emamaa üleliigse rahvastiku ümeberasustamiseks); faktooria (kaubanduslikud või sõjalised tugipunktid võõral maal); istanduskoloonia (istanduskultuuride kasvatamiseks);ressursikoloonia (rajati emamaal puuduvate loodusvarade hankimiseks,19.saj); reservkolooniad (emamaa vallutab igaks juhuks tagavaraks); poolkolooniad (maad, mida ei õnnestunud lõplikult ja täielikult vallutada, sõltusid ikka emamaast); kolooniate iseseisvumise põhjused - sõjad mõjutasid maailmamajanduse toimimist ning seetõttu hakati otsima võimalusi koloniaalsüsteemi ümber kujundada. 3) *sisemajanduse kogutoodang (SKT/SKP) - antud riigi territooriumil valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus;
Suurenes elanikkonna arvukus ja hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suurgust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaaga, eriti Idamaadega. 800a eKr võeti kasutusele foiniiklaselt kiri, 776 alustati olümpiamängudega. 8 sajandi sai alguse kreeklaste kolinosatsioon Vahemerel ning Mustal meres, mis tõttu umbes 600a eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik koralus, linnriigid kujunesid nii Keeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamdao lid Spata, Ateena ja Korintos. Järgneval ajal kirjutati üles linnriikides seaduseid ning õiguskorrale seati kindlad piirjooned. Suhted linnriikide vahel olid tihti vaenulised ning siseolud olid enamasti samuti rahutud ning ebastabiilsed. Tehti riigipöördeid ja võimuhaaramasi. Spartas oli aristokraatlik kord, Ateenas tuli demokraatia võimule. /// Klassikaline periood 500-338 eKr
kui võimalik kolonaal valdusi. Kolonianistid põhjendasid vallutusi järgmiselt: 1. Inimeste aitamiseks 2. Euroopa eluviisi sisseviimiseks 20. Sajandi alguseks oli maailm jaotatud suurriikide vahel. Asumaadeks ja mõjusfäärideks. Euroopaliku põhimõtte hulka käis ka õigus enese määratlemisele, aga asumaad ei sõltunud sellest. Asumaades alustati vastuhakke. Kolojaanimpeeriumites oli tavaliselt rohkem rahvast Asumaades kui emamaal. Riigid kes olid kolooniate jaotamisega hiljaks jäänud, pidid leppima väiksemate aladega. Suurt huvi pakkusid Aafrika, Aasia. Arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. Masina ehitusel võeti kasutusele tööpingid, mis aitasid kaasa kiiremat tootmist. Arenes seeria-tootmine, Henry Ford lõi 20. Sajandi algul oma konveieri — kiirem tootmine. Arenes ka lennundus, 1900. aastal lasti Saksamaal välja oma esimene õhu...
Homerost. Tsivilisatsioonitõus 8.saj Ilmesid tsivilisatsiooni põhitunnused- elanikkonna kasv, linnad, rikas ülemkiht, tihedad sidemed välismaailmaga. 8.saj vanimad tõendid alfabeedi kohta, kujundati foiniikia tähestiku põhjal, 24 tähemärki. Kreeklased suhtlesid sel ajal foiniiklastega. Käsitöölised võtsid idamaadest malli. 8. saj kolonisatsioon- Itaalia, Sitsiilia, Musta mere rannikul. Põhjuseks oli põllumaa vähesus emamaal. Kolooniatest said jõukad linnad. Tekkis rahvuslik ühtekuuluvustunne- ühised jumalad, samad murded. Tunnet suurendas 5. saj eKr võitlus pärslaste vastu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid barbariteks. Pidasid end barbaritest paremaks ja uskusid, et barbarid on loomult orjalikud, hellenitele on aga omane kodanike vabadusele põhinev riigivorm- linnriik. Ühiskonna struktuur Enamik kreeklasi tegelesid põlluharimisega.
luna, kagu ja edela poole jvad maa-alad. Seal klasid helt poolt Aafrika pritoluga meloodiad ja rtmid, teisest kljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rnnanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljakmmend ht puritaani (isadpalverndurid), kes 1620. aastal koos perekondadega purjekal M ayflow er saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus- Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu linud. Oma rangeid usuphimtteid ja kombestikku jrgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid vlja llitatud kik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul. Seda pidid asendama vaimulikud laulud- koraalid. Need omandasid ajapikku olustikulise iseloomu, klades ka lahus kiriklikest talitlustest ja levides koos rahvalauludeta suust suhu, plvest plve. Sel moel muutus koraalide muusikaline klg tunduvalt rahvalikumaks.
Iga eestlane peab olema isamaaline, kuid seda ka mõistlikult. Mitmed maarjamaalased on leidnud vene päritolu inimestega ühise keele ja käivad hästi läbi. Seetõttu on näha, et Eesti inimesed suudavad oma rahvuslust hoida ning samas ka respekteerida oma riigis elavaid venelasi. Kuid kui inimene on liialt oma kodumaa-armastuses kinni, siis võib tekkida immigrantide vastu süvendunud viha, rassism ja tahe likvideerida kõikide teiste rahvuste esindajaid oma emamaal. Vaadates Eestimaad, on näha, et paljudel eestlastel on kompromissitu viha venelaste vastu, kes pole tegelikult midagi teinud. Nad pole Eestimaad okupeerinud, mis ei tee neist veel kommuniste. Selle valearusaama tõttu on eestlased kippunud venelaste kõri kallale kogu selle aja, mil on Eesti Vabariik uuesti iseseisev olnud. Taoline sallimatus võib viia eestlased surma, kuna igasugune konflikt võib põhjustada vägivalda ja see omakorda surma. Selline viha
Kaotajateks olid ka paljud senised impeeriumid. Sõda päästis valla paljude sajandeid kestnud ja traditsioonidega impeeriumite lagunemise laine. Impeeriumites elanud eneseteadlikud rahvused võitsid segasest poliitilisest olukorrast ja ikke all hoidjate nõrkusest palju. Austria-Ungari lagunemise tulemusel said rahvused nagu ungarlased ja tsehhid, nemad küll Tsehhoslovakkia nime all, omale riigi. Venemaa kurnatus I maailmasõjas ja ebastabiilne olukord emamaal ei mänginud väikest rolli Eesti ja muude lähiregioonis asuvate riikide iseseisvusplaanide täitumises. Siiski, kuigi pean Saksamaad suurimaks kaotajaks, mistahes sõda see ka ei oleks on inimkond see, kes kannatab ja osutub suurimaks kaotajaks. Nimetatakse ju I maailmasõja noormehi, kes pidid sõtta minema, kadunud põlvkonnaks. Seda sellepärast, et nendel noormeestel ei olnud veel välja kujunenud koht ühiskonnas ja pärast sõda nad
Hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugu päritole ülemkiht. Tugevnesid sidemed välismaailma, eriti idamaadega. U 800 a ekr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri.776. a ekr hakai pärimuse järgi korraldam olümpiamänge. 8 saj ekr sai alguse kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. U 600 a ekr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreekalastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriikid kujunesid nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Itaalias. Sparta, kus selleks ajaks oli kujunemas kodanike riiklikul kasvatusel põhinev karm sisekord, tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas. Ateenas kehtesas seaduseandja Solon 594. aastal ekr mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle. 507. aastal ekr kehtestati Ateenas demokraatilk riigikord. Klassikaline per
sambakapiteelis. Seda kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimedest moodustatud kapiteel. Lisaks on korintose kapiteel kahest eelnimetatust Joonis 1 Joonia stiil kõrgem.(1) Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümp ias asunud Zeusi ning Parthenoni tempel ja Väike- Joonis 2 Korintose stiil Joonis 3 Dooria stiil Aasias Efesoses asun ud Artemise tempel. Joonis 4 Zeusi tempel Ateenas Joonis 5 Artemise tempel
välismajandustegevusest. Konkurentsi intensiivistumine nõuab ettevõtete strateegilist uusorientatsiooni Euroopas. Riikides tekivad globaliseerumise kõrvalmõjuna arenguerisused erinevate regioonide vahel, millega kaasneb mõne piirkonna vaesumine, kõrge tööpuudus, ebanormaalsest vanusestruktuurist tulenevad suured sotsiaalkulutused ja muud probleemid. Tänu odavale tööjõule Aasias, aga paljudes muudes maailma piirkondades, on suured rahvusvahelised kontsernid sulgenud oma tehased emamaal ning paigutanud kapitali sinna, kus tootmine on tööjõukulude tõttu tulusam. Teine moodus, mida suurettevõtted kasutavad, on töötajate asendamine automaatika ja tööstusrobotitega. Nii ühel kui teisel puhul kaotavad inimesed töökohad, vähenevad reaalsissetulekud, kahaneb ühiskonna majanduslik aktiivsus. Globaliseerumisega kaasnevad võimalikud probleemid Eestis Eesti nagu ka teised sotsialismist väljunud Euroopa riigid asus oma
Tempel rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele, pealt kattis templit viilkatus. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik.. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ning Athena tempel ja Väike-Aasias Efesoses asunud Artemise tempel. Sammaste stiilid: · Dooria Vanim samba ning -ehitusstiil, kujunes välja juba arhailisel ajastul. Nimetuse sai see stiil doorlaste hõimult, kelle juures see välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu kannataks ta talade raskuse all. Samba ülaosa-
kaubandus, mille tulemusena kujunes arvukas käsitööliste ja kaupmeeste kiht. Riigimehed ja vaimuinimesed olid aristokraadid. Kõige vaesemad ja sõjavangid muudeti orjadeks. Riikluse arenemine Kujunesid linnriigid ehk polised nii emamaal kui kolooniates. Tähtsamad neist olid: Sparta, Ateena, Mileetos, Kirintos, Siirakuusa. Kirja olemasolu Foiniikia tähestiku alusel kujunes Kreeka alfabeet. Loodi eepos ,,Ilias" ,,Odüsseia". Vaimne tegevus 776 a eKr hakati pidama olümpiamänge. Hakati
· Tähtsaks põhjuseks oli soov saada maad · Euroopast lahkusid tagakiusamise eest paljud juudid · Rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Lõuna-Ameerikasse · USAsse saabus 20. Sajandi algul igal aaastal miljon inimest Imeralism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas Sovimism suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks Suurbritannia, kõige suurem koloonia maa. Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349 miljonit. Suurriigid 20. sajandi algul. Suurbritannia · Riigikord: parlamentaarne monarhia · Tähtsanad parteid: konservatiivid ja liberaalid · Suur koloniaalriik: kokku elas 370 milj. In. · 1901. Lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII · Suurim välispoliitiline ettevõtmine inglise Buuri sõda 1899-1902 (sõda hollandlaste järeltulijate buuride vastu Lõuna-Aafrikas)
Näiteks Egiptuses, Süürias ja Palestiinas. (3) Kreeka-Mükeene kunsti õitseajaks loetakse 2000-1250 aastat e.m.a. Egeuse kunst jaguneb ehituskunstiks, tarbekunstiks ja kujutatavaks kunstiks.(3) Kreeta-Mükeene kultuur hõlmab III ja II aastatuhandel e.m.a. Kreetal arenenud Minose kultuuri, mis alates 16.sajandist e.m.a. avaldas tugevat mõju kultuuri arengule Kreeka mandrialal, ja sellest mõjutatud Mükeene kultuuri, milles keskused olid Kreeka emamaal. Hoolimata tihedatest suhetest teiste kultuuridega, eriti Lähis-Idaga, säilitas Kreeta-Mükeene oma iseseisvuse. (4) Kreeta ja Mükeene paleed ning linnad kajastasid poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist koondumust; oletada võib ka külade olemasolu ja neile vastavat tootmisviisi. 1900 alustas A.Evans Knossose palee järjekindlat väljakaevamist, mis tõi päevavalgele Minose kultuuri. Lähtudes Kreeta ja Egiptuse tihedaist sidemeist, seostati Knossose kultuurkihtide vanuseline
Rahvastiku juurdekasvu allikaks oli külaelanike ümberasumine linnadesse. Keskajal pidi pagenud talipoeg aasta ja päeva linnas redutama; 12. Saj. Tallinnas ja Riias 2. A. 7. Läänemere Läänemere idakallas ei pakkunud Inglismaale poliitilist huvi. Isegi kui 17. Saj suurenes Inglismaa kaubavedu Balti maadesse, ei teinud ta mingeid sõjalisi samme, et kaitsta Baltimaad Põhjasõjas. Pk 6. Religioon ja kirik 1. . 2. Keelati ära kõik teised usundid ja usuvoolud nii emamaal kui ka Rootsi võimualustes provintsides, Rikkujatele erinevad karistused, mitte tunnustajaid ähvardas riigist välja saatmine. 3. Keskvõim jälgis küll rangelt, et kogu riigis kehtiks üksnes luteri usk, kuid kiriku organisatsioonilisele ühtsusele pikka aega tähelepanu ei pööratud. Mistõttu kujunesid Rootsi eri osades üksteisest sõltumatud luterlikud kirikuorganisatsioonid ehk territoriaalkirikud. 4
pidi ellu jääma tugevaim. Sõja ülistamine muutus järjest populaarsemaks. Tuntud Saksa mõtleja Friedrich Nietzsche imetles avameelselt julma, kaunist ja rõõmsameelset jõudu. Sõjas nähti väljapääsu igavast argipäevast, mille purustav ja puhastav toime lõpetaks kõik sõjad. 5. Imperialism. Koloniaalimpeeriumid. Vene imperialismi omapära 1914. aastaks elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Tihti oli emamaal elavate inimeste arv tühine võrreldes kolooniates elavate inimeste arvuga. Paraku hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad 20.sajandi alguseks otsa saama. Mis tekitas loomulikult vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti huvitatud oli sellest Saksamaa, kes noore riigina oli maade jagamisele natuke hiljaks jäänud. Väga nõutud maa oli Aafrika, seal omasid suurimaid kolooniaid Inglismaa ja
poliitika linnriigi asjadega tegelemine agoraa linna keskväljak, kasutati kogunemispaiga ja turuplatsina akropol kindlus kõrgemal künkal aristokraatia võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte (Sparta) demokraatia võim on koondunud rahva kätte (Ateena) (Demos-lihtrahvas;Kratos- võim) faalanks lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise seljataga hellen kõigi kreeklaste üldnimetus (emamaal, kolooniates) barbar - mittekreeklane hellenism ajajärk Aleksander Suure vallutustest Rooma võimu kehtestamiseni, idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museion muusade tempel, kultuuri- ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros Pime laulik, ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, kreeklaste arust nende parim ja kuulsaim poeet Herodotos Tegi algust ajaloo uurimisega (ajaloo isa); Kreeka-Pärsia sõdadest raamat ,,Historia";
Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. Kreeklaste arust nende parim ja kuulsaim poeet. Herodotos- ajaloolane, kes esitas Poolt- ja Vastuargumendid Demokraatiale, Aristokraatiale ja Monarhiale.
firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel Firmade teadus- ja arendustegevus toimub arenenud riikides, ja lihtsamad tööd (detailide valmistamine jne) tehakse arengumaades, sest... a) On ettevõtteid, mille tootmisettevõtted on peaaegu kõigis riikides (Coca-Cola) b) Rahvusvahelistel firmadel on peakorter emamaal, aga tootmine ja turustus paiknevad teistes riikides c) Firmade peakorterid on maailmalinnades, kus asuvad suurimad pangad, börsid ja kust on võimalik leida kõrge kvalifikatsiooniga ja spetsiifiliste oskustega tööjõudu RVE-d kujunesid alates 16.sajandist, mil hakati huvi tundma loodusvarade ligipääsule. Hiljem sai olulisemaks laienemine uutele turgudele, et toodetele uusi tarbijaid leida, kuid massiliselt
teaduslikult põhjendatud vastus küsimustele, mis on inimese elu tähendus ja mõte. 3 Filosoofia Vana-Kreekas ,,Imestamine pani inimesed filosofeerima vanasti ning teeb seda siiani" - Aristoteles.1 Õhtumaine filosoofia sai alguse Antiik-Kreekas, kus hakati mõtteid filosofiliselt väljendama umbes 600eKr. Täpsemini sai see alguse mitte emamaal (Ateenasse jõudis see alles 5. Sajandi teisel poolel eKr ning Spartas ei võetudki seda päriselt omaks), vaid Kreeka konooniates Väike-Aasias (Mileetoses) ja Lõuna-Itaalias (Krotonis ja Eleas). Seda aega iseloomustasid ulatuslikud majanduslikud ja ühiskondlikud muutused, mis viisid aristokraatliku riigikorra kriisini ja viimaks uute valitsusvormide (türannia ja demokraatia) tekkimiseni. Nende muutustega kaasnes nn üleminek müüdilt logosele.2 Lahtiseletatult
sajandi I poole kaardid teadusliku kartograafia kujunemisaja kaardid (16-18.sajand) olemas triangulatsioonipunktid, võimalus Eestit kaardistada. Suur Rootsi Kataster. Saaremaa 1765-1798. Mõisakaardid. Teedekaart. varased kaardid (enne 16.sajandit) Kaardid on tegelikkuse peegeldus ja tõlgendus. Suur rootsi kataster Tulenes rootsi riigi tulude tõstmise vajadusest ja seotud mõisate reduktsiooniga. Kaardistamine algas juba varem Rootsimaal (emamaal) esimesed Eestis 1660. Osa mõisu kaardistati uuesti 7 1688. Liivimaal 2200 kaarti, Saaremaal teistmoodi (teine mõõtkava). Osa Eesti kaardistamisest jäi Põhjasõja aegadesse. / kaadistused / 2012-03-26 Kultuurmaastik ja asundus 19 sajandi lõpul ja 20 sjandi algul 19 sajand on väga suurte muutuste aeg. Kruntimine kas kruntimine mõjutas piirkonda või mitte
o Kontrollisid maailmamajandust o Allutasid ülejäänud oma huvidele o Jõukamad ja arenenumad loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele · Kolooniad o Kujunesid hankiva tööstuse regioonid, istanduspiirkonnad o Veeti toodang emamaale o Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes algelisem kui emamaal · Maailma kaubandusvoo suunad o Aktiivseim kaubavahetus emamaa ja ,,oma" kolooniate vahel (põllumajandussaadused/tööstustoorained masinad/seadmed/tarbekaubad) o Tööstusriikide omavaheline kaubavahetus o Nõrk emamaa ja ,,võõraste" kolooniate vahel o Peaaegu olematu kolooniate vaheline
a Rootsist eraldudes. Teised riigid võitlesid selle vastu kõigi võimalike vahenditega. Saksamaa ja Venemaa kasutasid selleks ümberrahvastamispoliitikat ning Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. Koloniaalimpeeriumide teke 1914.aastaks elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Tihti oli emamaal elavate inimeste arv tühine võrreldes kolooniates elavate inimeste arvuga. Paraku hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad 20.sajandi alguseks otsa saama. Mis tekitas loomulikult vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti huvitatud oli sellest Saksamaa, kes noore riigina oli maade jagamisele natuke hiljaks jäänud. Väga nõutud maa oli Aafrika, seal omasid suurimaid kolooniaid Inglismaa ja
integratsiooniprotsessis alahinnata. Eesti- ja venekeelsete inimeste osalusaktiivsus kodanikeühendustes on sarnane, aga venekeelsed inimesed on tunduvalt vähem huvitatud osalusest ühiskondlikus tegevuses (RIP 2008-2013, lk 115). Peamiseks huvi vähesuse põhjuseks võib tuua selle, et ühiskondlikus elus toimuv ei kõneta vene vähemust, Eestis toimuv alatihti ei huvita vene vähemust, pigem huvitab neid emamaal toimuv. Olulisel kohal on ka diskrimineerimine. Eelkõige peab vene vähemus diskrimineerimise all silmas nii formaalsete võrdsete õiguste puudumist poliitiliste õiguste ja hariduse kättesaadavuse osas kui ka võrdsete võimaluste puudumist, eelkõige ametliku info kättesaadavuse osas (RIP 2008-2013, lk 115). Diskrimineerimine väljendub vene vähemuse sõnul just suhtumises neisse ja riigi suhtumises diskrimineerimisse. Vene vähemus taotleb
riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad ja kaitsvad haldjad 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, kes on kahe eepose autor ,,Iilias" ja ,,Odüsseia" Herodotos- tegi algust ajaloo uurimisega, teda nimetatakse ,,ajaloo isaks",
õpetusprogrammis. Yoshitaka lisas karateõpetusele vabavõitluse, nii ühe, kui ka kolme sammu tehnikaseeriad, madalamad asendid ja kõrgemad jalalöögid (traditsioonilises okinawa karates suunati jalalöögid tavaliselt põlve või kõhu kõrgusele). Ka Ohtsuka arendas jiy kumitesse sobivaid tehnikaid oma nii jjutsust, kui ka karatest saadud kogemuste abil. 4050ndatel aastatel hakkas Jaapani karate eralduma Okinawa omast. Sellel oli peagi rohkem harrastajaid Jaapanis, kui emamaal Okinawal. Sõja algul kuulus kolmandik Jaapani ülikoolide karateklubidest nelja suuremasse stiili. Jaapani budalade pea maja eeldas koolkondadelt nimesid ja iseloomullikke jooni. Sündis lugematu hulk karatestiile. Teise Maailmasõja algul hakati karated õpetama ka Jaapani sõduritele. Suurem osa Shtkankooli õpilastest kutsuti teenima. Funakoshi harjutussaal pommitati puruks ja tänapäeva karate tehnilist külge tugevalt mõjutanud Yoshitaka Funakoshi suri tuberkuloosi.
(Ateena) sai faalanks lahingurivi, kus inimesed osaleda riigi valitsemises ja riigikaitses. (15- seisavad üksteise taga, neil on kilbid ja odad 20% linna rahvast) kaitseks ees. agoraa linna keskväljak, mida kasutati nii hellen kõigi kreeklaste üldnimetus, kes kogunemispaigana kui turuplatsina. elasid emamaal ja kolooniates akropol kindlus kõrgemal künkal (hästi barbar mittekreeklased (võõraste ja säilinud Ateenas) madalamate üldnimetus) hellenism periood Chaironeia lahingust Museion muusade (kaunite kunstide 338. a eKr, Aleksander Suure vallutustest kaitsejumalannade, kes saatsid Apollonit,
või gilditoas. Maapäev oli ainus institutsioon, mis annab alust rääkida liivimaast kui poliitilisest tervikust, samas on näha, et säilis liigendatud maahärrade järgi. Ülemkihi ja linnarahva sotsiaalsed rühmad Liivimaal: -Ordurahvas 13. saj suhteliselt vähe. Saksa sõjavägi ehk paartuhat inimest. 15. saj lõpus rüütelvendade arvuks u 40005000 ning see hakkab seoses ordu muutuva rolliga vähenema (pakkuda väikeaadlile seisusekohast äraelamist, kel emamaal ressurssi ei jätku) Orduvendadest vaid üksikud liivimaalt pärit, põlvest- põlve tuldi samast perekonnast ordusse. Põhja ja kesk-saksamalt, vähem lõuna- saksamaalt. Reinimaa ja Vestfaal. 16 saj pea kõik ordu Liivimaa liikmed pärit Vestfaalist. Samaaegselt vendade liikumine erinevate piirkondade vahel väheneb oluliselt võrreldes 13-14 sajandiga. -vasallkond Võrdlemisi ühtne, puudus kõrg- ning alamaadel. Kõige enam lokaalse päritoluga. Päritolu muster paika 13 sajandiga
Kuidas domineeriv ühiskond peael surub: 3 järku Bodley arust: esimene piiride rikkumine (on mingi tasakaal, aga domineeriv ühiskond rikub seda tasakaalu saabub rohkem kaupmehi, misjonäri, ametnikke. Mingi hetk läheb emamaa esindajate hulk suureks ning seetõttu rikuvad nad igas mõttes piire. Põlisrahvastik hakkab protesteerima selle vastu, sellele järgneb teine etapp 18 ülekaaluka sõjajõu kasutamine. Emamaal on rohkem sõjalisi ressursse. Jätkub kolmas faas, rahulike ametlike ümberkorraldustega. Viiakse uuele tasemele ja kinnistatakse. Põlisrahvaste reaktsioonid survele: Bodley: · Ignoreerimine alguses püüavad põliselanikud ignoreerida valgeid vallutajaid. · Kõrvalehiilimine kui ignoreerimine ei kanna vilja, rakendatakse kõrvalehiilimist, hoidutakse kontaktidest valgete inimestega. Ainult teatud piirkondades on võimalik
rtema departema nguks on 9 6 d ( e d p é a p r t e mangu ngud Emamaal n in g ü le jäänud 5 alh u lg a s Korsika) Enamik (se rr it o o riumidel: departem on üleme re te e l, P rantsuse a
Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette
Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette
Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljakümmend üht puritaani (isadpalverändurid), kes 1620. aastal koos perekondadega purjekal "M ayflow er" saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus-Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu läinud. Oma rangeid usupõhimõtteid ja kombestikku järgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid välja lülitatud kõik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul. Seda pidid asendama vaimulikud laulud-koraalid. Need omandasid ajapikku olustikulise iseloomu, kõlades ka lahus kiriklikest talitlustest ja levides koos rahvalauludeta suust suhu, põlvest põlve. Sel moel muutus
keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljakümmend üht puritaani (isad- palverändurid), kes 1620. aastal koos perekondadega purjekal "Mayflower" saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus- Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu läinud. Oma rangeid usupõhimõtteid ja kombestikku järgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid välja lülitatud kõik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul. Kui Uus- Inglismaal arenesid laevaehitus, terasetööstus, maakide kaevandamine, siis lõunas säilus feodaalne maaharimine, mis tugines orjade tööle. Puritaanide töökusele vastandus lõuna- aristokraatide jõude-elu ja pillamine
Väljaränne Euroopast Väljarändamise peapõhjus oli majanduslikult raske olukord Euroopas Tähtsaks põhjuseks oli soov saada maad Euroopast lahkusid tagakiusamise eest paljud juudid Rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Lõuna-Ameerikasse USAsse saabus 20. Saj algul igal aastal miljon inimest Imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Šovinism- suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks Suurbritannia, kõige suurem koloniaalmaa Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349milj Suurriigid 20 saj algul Suurbritannia Riigikord: parlamentaalne monarhia Tähtsamad parteid: konservatiivid ja liberaalid Suur koloniaalriik: kokku elas 370 mlj in 1901 lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII Suurim välispoliitiline ettevõtmine Inglise- Buuri sõda 1899-1902 Probleem Iirimaaga (home rule) Sufražetid Home rule Iirimaa omavalitsus Võitlus iirimaa omavalitsuse eest Prantsusmaa
Tulemuseks oli raudtee ehitamise leping. See tee pidi ühendama Berliini, Bosporust ja Bagdadi. Ehitustööd kulgesid kiiresti ning 1904 valmis esimesed 200 km raudteed. Siis aga tekkis rahvusvaheline konflikt- Suur-Britannia kartis, et Saksamaa võib laiendada raudteeliini Bagdadist Egiptusesse ja Indiasse (see kavatsus Saksamaal ka oli). Tulemuseks oli ehituse seiskumine. Töid jätkati ning 1908 oli valmis 840 km Berliinist Bagdadi. Vastasseis Wilhelm II valitsusele tekkis ka emamaal- tõusid maksud. PRANTSUSMAA XX sajandi alguses oli tööstuses kiire tõus. Uueks tööstusharuks kujunes mootorite tootmine. Väga olulised olid tellimused Venemaalt- sõjatehnika Vene-Jaapani sõja(1904-05) jaoks. Kiratses tekstiilitööstus- saksa ersats. Leiti, et tootmise vähenemise kõrval oli tegelemine pangandusega tulusam. Tekkis rantjee-seisus. Prantsuse majandust kahjustas ka Prantsuse-Preisi sõja kaotamine. Poliitiline elu
hõlbustamiseks maanteid ja kanaleid. Kuningas Louis XIV rahandusjuhi Jean-Baptiste Colbert’i ajal ehitatud kahesaja neljakümne kilomeetri pikkune Canal du midi, mis läbi Edela- Prantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi ookeaniga, kujunes suurimaks tsiviilrajatiseks varauusaja Euroopas. Merkantilism soosis aktiivset rahvastuspoliitikat ning koloniaalvalduste laiendamist tooraine hankimiskoha ja emamaal toodetud kaupade turuna. Füsiokraatide majandusõpetus. tagada üksikisikute vabadus majanduses, omandikindlus ja -puutumatud. Mis tahes riiklik sekkumine majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kahjustades mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid ka majandust tervikuna. Laisser faire, laisser passer! Laske minna! KÕIK TULEB LASTA VABAKS Talurahvakaitse. Suurem tähelepanu talurahva vabaduele. Nt Joseph II kaotab Austrias pärisorjuse
tulemusena sai õigus uue süstematiseeritud kuju, aga oluline on see, et 18.saj kohapealne initsiatiiv ei saanud keskvõimu kinnitust, mis tähendas seda, et need ettevõtmised jäid õigusraamatu kujule (õigus on kirja pandud, selle kasutamine on sõltuv, seda võidakse kohtus kasutada, aga ei pea, riiklikku tunnustus ei ole). Keskvõimu kinnituse andes on tegu koodeksiga ehk kodifikatsiooniga. 1686. aasta Rootsi kirikuseadus. Rakendati üleriiklikult, st nii Rootsi emamaal kui ka lääneprovintsides (Baltimaades) – uusaegse õiguskorra oluline tunnus, keskajal üldist õiguse rakendamist ei toimu. See kirikuseadus oli esimene seadus Rootsi riigis, mis reguleeris suuremat eluvaldkonda. 18.saj Eestimaal, Liivimaal, Tallinnas, Riias ja Saaremaal kehtis see seadus mingil määral edasi, aga mitte kogu ulatuses. Vene keskvõimu seadusandlus Katariina II eesmärk Vene õiguskorra reformimine. Katse ebaõnnestus täielikult.
ühtlustamisega (vt õpik lk 102) kuna sõda käis ja tal oli vaja kohaliku aadli toetust, asus maid läänistama, mille tulemusel riigimaade hulk vähenes ja eramaade suhtes puudus kuningal sõnaõigus Eesti ja Liivimaa suhtes oli Rootsi riigi poliitika erinev: Eestimaa aadel ja Tallinna linn olid tulnud Rootsi krooni alla vabatahtlikult, siin kinnitati juba 1561. a rida privileege, mis ületasid aadli õigusi isegi emamaal Liivimaa loeti relva abil võetud provintsiks, mis tuli kiiresti rootsistada (Rootsi võimu ja kohtukorralduse sisseseadmine) ja selleks saatis Gustav Adolf Riiga kindralkuberneriks Johan Skytte (asus ametisse 1629. a); 1632. a sai Gustav Adolf surma ja siinne aadel saavutas Skytte tagasikutsumise 1634. a (sest Rootsis võimule tulnud aristokraatia saavutas kiiresti üksmeele Liivimaa aadliga), algas aadlivõimu periood 2) aadlivõimu periood / nõrk keskvõim (16321672)
18 sajandil vaimulik seisus oli küige haritum seisus siin aladel. Eeltingimus pastorile oli ülikooliharidus. Üks probleem oli pastorite keeleoskus- umbes pooled pastorid 18 saj olid sisse rändanud kuskilt saksa aladelt ja tulnud siia leiba teenima Pietism- sai alguse saksa aladel 1670nendatel. Tegu radikaalse uuenemisliikumistega (lutherluse üks vorm). Rootsi absolutistlik kuningavõim suhtus sellesse rangelt eitavalt, see oli keelatud nii Rootsi emamaal kui ka balti provintsides. 1710 vene võimuga see aga muutus. Esialgu oli see Rootsi aja "inerts" veel see, aga jaa jooksul olukord muutus. Eritisellega, kui Põhjasõja järel pandi ametisse palju uusi pastoreid(mõned enist olid juba pietistlike teadmistega). Kõrgaeg balti provintsides kuni 18 saj keskpaigani (alates 1724, kui juhtv vaimulik eestimaa konsirtoriumis oli pabtist). Liivimaa konsistooriumis läks juhtiv võib pietisti kätte 1736 ja edaspiidi pietism valdab
võimule ja hakati emamaale vastu vaidlema – seda täiesti korrekteselt ning järgides seadusi. Seega lõi kaudne valitsemine pinna vastuhakuks ja seda just tänu haridusele. Polnud näiteks imelik, kui mõne hõimupealiku poeg õppis mõnes Euroopa kõrgkoolis. Teise maailmasõja järgsete vabadusliikumiste eesotsas on samuti inimesed, kes said enda esimese hariduse kohalikust misjonikoolist ja omandasid enda kõrgema hariduse Londonis või Pariisis. Esiteks oli asumaade ministeerium emamaal, millele järgnes koloonia keskvalitsus, eesotsas kubernerida ning täidesaatvate ja seadusandlike nõukogudega, ning kolmanal tasemel olid traditsioonilised võimustruktuurid. Üks “ideaalne koloonia” oli Buganda kuningriik Ugandas, kus kohalik kõrgeim võim kuulus kuningale, kelle juures tegutses riiginõukogu, milles oli 89 inimest, ning kolm ministrit, kellest koosnes valitsus. Inglise
saj, sai alguse valitseja ja olümpiavõitjate nimekirjaga. Nimekirjadega ei seondunud algselt sündmused, ainult nimed. Varasemad arvestati põlvkondade järgi (u 30- 40a) ja selle järgi arvutati välja, mis võis olla mõne sündmuse daatumid olümpiavõitjate nimekirja järgi. See tähendab, et mitte ükski sündmus ei pruukinud olla 100% seal ajal ja on arvestatud tagantjärgi. Polis Arhailine periood, mil Kreeka polis oli täielikult välja kujunenud. Polis kujunes paralleelselt nii emamaal kui ka koloonias. Polis oli väike, ka maakonnad olid väikesed. (Pm nagu Eesti suurune ala, kuhu peab 500 polist mahutama). Algselt tähendab polis ainult linna, hiljem lisandus ka see kollektiiv ja kodanikud. Polis- linn, polites- kodanik, politeia- riigikord, politika- kõik riiklusesse puutuv. Naised ei kuulunud poliitiliselt kodanike hulka. Samas nad olid ikka kodanikud, nad pärandasid kodanikuõigust ja kultuses osalesid ka. Osalesid pidustustel, olid preestrinnad jne.
osa Kreeka tsivilisatsioonist. Ka suuruselt ja jõukuselt ei jäänud mitmed neist oma emalinnadele sugugi alla, tähtsamad Lõuna-Itaalia linnad Sybaris ja Kroton aga vaieldamatult ületasid mõjult oma lähtepiirkonda, Ahhaia maakonda Peloponnesosel. Sybarisest sai 6. sajandil mõneks ajaks arvatavasti suurim linn läänepoolsetes Vahemeremaades ning tema elanike sübariitide jõukus, luksus ning elunautimine muutusid kõnekäänuks. Sybarise naabrile Krotonile seevastu tõid tuntust emamaal panhelleni mängudel edukalt võistelnud sportlased ning üldteada vooruslikud kombed, mis tegid tast kaasaegsete ning järeltulijate silmis omamoodi vastandi nautlevale Sybarisele. 6. sajandi lõpus asus Krotonisse toonase Hellase vahest kuulsaim õpetlane Pythagoras, rajas siin oma (pütagoorlaste) filosoofilis-religioosse salaliidu ja tõusis Krotoni valitseva oligarhia liikmena riigi üheks poliitiliseks juhiks. Umbes 510 a. puhkes Sybarise ja Krotoni vahel sõda
Siseriiklikult püüti luua ühtset majandusruumi, kaotades sisetollid, tee- ja sillamaksud ning rajades liiklusolude hõlbustamiseks maanteid ja kanaleid. Colbert'i ajal ( Prantsusmaa) ehitatud 240 km pikkune Canal du midi, mis läbi Edela-Prantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi ookeaniga, kujunes suurimaks tsiviilrajatiseks varauusaja Euroopas. Merkantilism soosis aktiivset rahvastuspoliitikat ning koloniaalvalduste laiendamist tooraine hankimiskoha ja emamaal toodetud kaupade turuna. Kommunikatsioon Varauusaeg tõi kaasa maailma senisest märgatavama avanemise: maadeavastused muutsid oluliselt maailmapilti; liiklemisolude paranemine, postiteenistuse rajamine ning meedia teke suurendas informatsiooni edastamist ja tarbimist. Enamusele eurooplastest jäid kõik need muutused siiski tarbetuks või kasutamatuks. Kirjaliku meedia tarbimist piiras kirjaoskamatus. Kuigi Martin Behaim valmistas juba 1492
Rootslastel õnnestub lõp sõjad taanlastega suurte territoriaalsete saavuutustega. 1660ndal aastal sõlmitakse poolakatega rahu Oliwa kloostris. Venelased mõistavad, et rootslased on kõigil rinnetel edukad olnud, venelased loobuvad kõikidest nõuetest. 1 juunil 1661 sõlmitakse Kärde rahuleping. Pm sõnasõnalt oli Stollovo rahuleping. Sisuliselt taastatakse olukord, mis oli enne 1656 aastat. 1599 a Karlil õnnestus Sigismundi pärimus Rootsi troonile kõrvale lükata. Kui Rootsi emamaal oli erinevaidarvamusi, siis Soomes olid Selgelt Sigismundi meelsed, Eestimaal samuti. Mitte keegi mitte kusagil ei pidanud silmas ter eraldamist Rootsilt. 1599 hertsog Karl suutis ennast üle riigi kehtestada, Soomes väga veriselt. Eestimaale tulles käitub viisakamalt. 1599 a lõpuks kogu olukord lahenenud hertsog Karli kasuks. Karl otsustab saata oma väed Eestisse. Göran Boije oli see, kes laveeris mõlemal poolel, jättes mõlemale mulje, et ta on nende poolel
Arhaika perioodi arhitektuurimälestisi on küll vähe säilinud, ent üheks huvitavamaks näiteks on osaliselt säilinud Hera tempel Olümpias (6.saj. algus eKr.). Sellele kohale oli juba I at. alguses kivist alusele püstitatud puust ja tellistest pühamu, mille puust sambad asendati järk- järgult marmorsammastega. Templi sambad on madalad ja jässakad proportsioonid kohmakad. Hästi on jälgitav arhaikale iseloomulik pikisuunas väljavenitatud cella. Rohkem kui Kreeka emamaal, on arhaika perioodi templeid säilinud ääremaadel Sitsiilias ja Apenniini poolsaarel, kuhu kreeka kolonisatsioon juba 7.saj.eKr. jõudnud oli. 6.saj.algusest eKr. Pärinev Apollo tempel Sürakuusas on massiivne ja jõuline dooria stiilis peripteer, mille lühematel külgedel on 6, pikematel aga 17 väikese vahega asetatud sammast. Küpse arhaika suurimaid ansambleid olid aga Sitsiilias Selinoses asunud templid (6.saj. eKr., ositi hästi säilinud)
annaabi.ee 
