I maailmasõja võitjad ja kaotajad (0)

I maailmasõja võitjad ja kaotajad
Aastatel 1914 kuni 1918 leidis aset katastroofiline sündmus, millel on mitmeid erinevaid ajalookäsitlusi. See oli I maailmasõda ning selle suurimate võitjate ja kaotajate kindlaks määramine ei ole kindlasti mitte ühene. Kuid siiski üldises plaanis ei saa sõjal olla üldse võitjaid, sest nagu juba roomaaegne kirjamees Vergilius on väitnud, et sõjalt ei saa oodata mingeid hüvesid. See tähendab, et isegi need, kes sellest vägivaldsest konfliktis enim on võitnud, kaotavad selle nimel humaanselt võttes liialt palju. Küll aga oma sõdimise alustamiseks seatud põhimõtete täideviimist ja edu eesmärkides võib pidada võiduks.
Sõja suurimaks võitjaks võib pidada USA-d. Enamasti küll majanduse valdkonnas, sest seoses sõjaga saavutati suur ülemvõim teiste riikide majanduste üle. Ühendriigid, kellel oli enne sõda suur välisvõlg Euroopa riikides, nagu seda on tänapäeva USA-s lootusetult suurenev võlg Hiinas, pakkus pikaks veninud sõda võimaluse maksta oma võlad ja anda intressidega laene . Tema majanduse ergutajateks kujunesid suured puudujäägid Euroopa varustatuses, nii olme- kui ka sõjatehnika vallas. Enamus Euroopa suurriike olid valmistunud umbes poole aasta pikkuseks arvete klaarimiseks lahinguväljal, kuid sõda kestis ootamatult üle 4 aasta. Euroopa muutus USA-st sõltuvaks ja seda ka peale maailmasõja lõppu. Versailles rahulepinguga liiga tehtud Saksamaa turgu üritati oma vahenditega turgutada. USA välisminister lõi nn Davesi plaani, mis andis Saksamaale laenu reparatsioonide maksmiseks. USA lõi endale I maailmasõja tulemusena üpriski stabiilse ja konkurentsivõimelise turu, millesse ei oldud kitsid ka ise investeerima. Ühendriikide majanduskäk ja selle läbi ülevõimu saavutamine, muutis USA üheks suurimaks võitjaks I maailmasõjas.
Suurimaks kaotajaks pean kahtlemata Saksamaad. Saksamaa kaotuste traagika seisneb paljuski võitjasiikide tegevuses ja sellele järgenenud sündmustes. Ülemäärased süüdistused sõja põhjustamises ja ebaloomulikult suured kahjunõuded olid varasema Prantsusmaa ja Saksamaa vahelise tüli vili. Piiril asuvate majanduslikult vajalike piirkondade hõivamissoovid on viinud mitmete sõdadeni. Saksamaa oli Versailles rahulepingu järgselt sunnitud loobuma paljudest oma piiri regioonidest mitmetele riikidele nagu Poolale, Taanile , Belgiale. Kokku pidi Saksamaa loovutama umbes kaheksandiku oma kogupindalast. Seda ei võiks pidada niivõrd ülekohtuseks, kuid paljud need alad on äärmiselt väärtuslikud oma maavarade poolest ja ülimalt vajalikud sõjast räsitud ja, uut riigikorda , demokraatiat juurutavale suurriigile nagu Saksamaa. Märkimata ei saa jätta sõjaga võidetud asumaade kaotamist nagu Elsass-Lotringi ala. Saksamaa pidi loobuma oma armeest ja suureks kaotuseks oli ka ühiskonda tabanud kriis. Paljude arvates ei olnud Saksamaa piisavalt halvas situatsioonis, et kapituleeruda. Oldi arvamusel, et kõrgemad ringkonnad tegid otsuse nende eest ja tuhanded kaevikutes võitlevad sõdurid jäeti petetuna vaenlaste saagiks .
Kaotajateks olid ka paljud senised impeeriumid. Sõda päästis valla paljude sajandeid kestnud ja traditsioonidega impeeriumite lagunemise laine. Impeeriumites elanud eneseteadlikud rahvused võitsid segasest poliitilisest olukorrast ja ikke all hoidjate nõrkusest palju. Austria-Ungari lagunemise tulemusel said rahvused nagu ungarlased ja tšehhid, nemad küll Tšehhoslovakkia nime all, omale riigi. Venemaa kurnatus I maailmasõjas ja ebastabiilne olukord emamaal ei mänginud väikest rolli Eesti ja muude lähiregioonis asuvate riikide iseseisvusplaanide täitumises.
Siiski, kuigi pean Saksamaad suurimaks kaotajaks, mistahes sõda see ka ei oleks on inimkond see, kes kannatab ja osutub suurimaks kaotajaks. Nimetatakse ju I maailmasõja noormehi, kes pidid sõtta minema, kadunud põlvkonnaks. Seda sellepärast, et nendel noormeestel ei olnud veel välja kujunenud koht ühiskonnas ja pärast sõda nad tundsid, et seda kohta ei olegi. Surmaga silmitsi seismine viis usu püüdlustesse, progressi ja unsitustesse. Sõda purustab perekonnad, eraldab üksteisest kallid inimesed ehk inimestel purunevad südamed, elust kaob rutiin ja valitseb hingeline tühjus.
Sõjast võidab palju ka tehnoloogia areng. Sõja ajal investeerivad riigid palju sõjatööstuse arengusse. Selle toel on välja töötatud paljud hiljem laiatarbekaubaks muutunud kaubad . Selle tulemusena muutusd peale sõda oluliseks transpordivahendiks lennukid . See kiirendas oluliselt posti- ja transporditeenuseid. Ka areneb meditsiin, sest praktikast lahinguväljal arstidel puudust ei olnud. Sellega paranes peale sõda tervisehoiu kvaliteet. Tehnoloogia areng sõja käigus toob hüvangut tarbijatele peale sõda.
Tundub,et sõjast võib leida siiski ka palju hea mõjuga arenguid. Ometigi ei saa see üle kaaluda huumanseid kaalutusi, mida rikub sõda ülemääraselt. Leian, et need arengud ei ole aga piisavad , et nimetada mõnda riiki otseselt sõja võitjaks ja mõnda kaotajaks. Sõja puhul ei pühitse eesmärk abinõud ja võit ei saabu kellegile ilma kaotuseta.
Inger Kangur
12B