Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suusatamine - eriliigid (5)

4 HEA
Punktid
MAAILMAS
Olümpiamängud said esimesteks rahvusvahelisteks suurvõistlusteks suusatamises . Seni olid skandinaavlased korraldanud Põhja mänge , kus oli kavas 30km ja 60km suusatamine .
LASKESUUSATMINE
Esimesena asusid starti laskesuusatajad ehk patrullsuusatajad , nagu neid tollel ajal nimetati . See peeti kuue võistkonna osavõtul demonstratsioonvõistlusena .
Üllatavalt hästi sõitis Šveitsi meeskond , kes alustasid küll tagasihoidlikult , kuid lõpetasid suure edumaaga Soome ees . Kolmandaks tulnud Prantsusmaa kaotas 23 minutiga .
50 KM SUUSAMARATON
Raja kõrguste vahe oli 1000m . Võtjateks oli algusest lõpuni loomulikult norralased ning nemad olid ka ainsad , kes läbisid raja ajaga alla 4 tunni . Oma esimese kulla võitis neil Thorleif Haug . Esimese kuue hulgas olid neli norralast ja kaks rootslast . Enamik soomlasi katkestas . Eelmisel päeval edukalt esinenud šveitslased alustasid tugevalt , kuid varsti ei suutnud ka nemad norralastele konkurentsi pakkuda .
18 KM SUUSATAMINE
18 km rajal oli kõrguste vahe märksa väiksem . Ka siin esinesid norralased edukalt , neile kuulusid 1. , 2. , 4. ja 5. koht . Kolmandal kohal oli hiilanud soomlane Tapani Niku .
SUUSAHÜPPED
Suusavõitlused kui talimängud lõppesid suusahüpetega . Haug võitis selles juba kolmanda kuldmedali , talle järgnesid kolm norralast ning eespool oli ka USA spordiau kaitsev Norrast pärit Andres Haugen .
Esimesed taliolümpiamängud äratasid spordimaailmas suurt huvi . Enam ei olnud kellelgi kahtlust talimängude regulaarse korraldamise vajalikkuses .1926. aastal kinnintati Chamonix’s taliolümpiamängude nimetus .
EUROOPA JUUNIORITE ESIMSED MEISTRIVÕISTLUSED
Šveitsi piiri lähedal asuvas Prantsusmaa talikuurordis Morezles-Rousse’is peeti 2. – 4. veebruarini 1968. aasta Euroopa juuniorite esimesed meistrivõistlused . Ka NSV Liidust oli viis aukaitsjat .
Need võistlused olid noortele esimeseks rahvusvahelises jõukatsumuseks , kus sai üle vaadata konkurentide tugevusest , millest varem õrna aimugi polnud .
NEIDUDE 5 KM
Kulla ja pronksi said soomlannad ning hõbeda ja neljanda koha eesltased , nimelt Ann Karu ning Erika Valdson .
NOORMEESTE 10 KM
Esimeseks tuli NSV liidu au kaitsma läinud Juri Skobov , kes edestas norralast paarikümne sekundiga .
MEESTE KAHEVÕISTLUS
Hasso Jüris alustas kahevõistlus edukalt . 10km murdmaadistantsil oli ta parim , edestades soomlast 18 sekundiga . Suusahüpetes tal aga enam nii hästi ei läinud . Siiski oli Jürise viies koht tihedas konkurentsis väga hästi saavutatud .
3x5 NEIUDE TEATESUUSATAMINE
NSV Liidu trio jäi Saksa DV ja soomlaste järel kolmandaks .
3x10 NOORMEESTE TEATESUUSATAMINE
Esimeseks tulid norralased , teiseks rootslased , kolmandaks soomlased – põhjamaade tulevikulootused . NSV Liit pidi leppima viienda kohaga , Itaalia järel .
SUUSAHÜPPED
Kulla said loomulikult norralased , hõbeda võitis rootslane ja pronksi austerlane .
Need võistlused andsid vastuse sellele , kuidas oli kulgenud tulevaste olümpialaste ettevalmistus .
EESTIS
Suuremaid võistlusi hakati korraldama alles 1921. aastail . Ühtedeks esimesteks oli 20. jaanuaril Tartu Kalevi suusatamisvõistlused Emajõel .
Võistlejaid oli kokku kümme , kõik omad inimesed . Võistlustel oli kaks maad : 1500 ja 5000m . Peale selle oli veel suusatamine naistele , mis äratas suurt huvi .
TARTUS EMAJÕE JÄÄL
1921. aastal korraldati ka esimesed meistrivõistlused Tartus Eesti Spordi Liidu loal , mille pikkuseks oli 25km . Igaühel tuli sõita neli ringi , ühe ringi pikkuseks oli 6250 m . Peale võistlust saadeti võistlejad sauna .
ESIMESED EESTI TALIMÄNGUD
1935. aastal toimunud talimängud on vaieldamatud laiahaardelisim üritus lühikeses Eesti suusaspordi ajaloos . Nende teene seisnes peaaegu kõigi suusatajate toomine suusaradadele . Talimängude avapäev kujunes tõelises rahavapeoks kõnede , laulude , rongkäikude ja orkestriga .
Talimänge peeti 3. veeburaril . Esimesel päeval oli kavas 18 km distants , mille võitis Edgar Siitan . Kui 30 km starti kogunesid mehed , olid ligi 10-tuhendeline uudishimulik suusapere , enamik suuskadel .
Korraldajad olid hoolitsenud ka pealtvaatajate eest . Neile oli toodud kateldega kapsasupp ja vorstijupid , mis läksid nagu soe sai .
Kokkuvõtteks oli stardis üle 100 sportlase , suusamärgi taotlejaid oli üle 600 , suusahüppevõistlusest võttis osa 42 võistlejat . Rongkäikudest võttis osa ligi 2000 meest ning naist ning pealtvaatajaid oli ligikaudu 30 000 .
Suusatamine - eriliigid #1 Suusatamine - eriliigid #2 Suusatamine - eriliigid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KristiV Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Suusatamine - keskkooli referaat
27
doc

Suusatamine - keskkooli referaat

Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus....................................................................................

Kehaline kasvatus
Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

Jüri Tarmak- kergejõustik München 1972 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine München 1972 Jaan Talts- tõstmine München 1972 Aavo Pikkuus- jalgrattasport Montreal 1976 Ivar Stukolkin- ujumine Moskva 1980 Jaak Uudmäe- kergejõustik Moskva 1980 Viljar Loor- võrkpall Moskva 1980 Mait Riismann- veepall Moskva 1980 Tiit Sokk- korvpall Soul 1988 Erika Salumäe- jalgrattasport Soul 1988 'Erika Salumäe- jalgrattasport Barcelona 1992 Erki Nool- kergejõustik Sydney 2000 Andrus Veerpalu- suusatamine Salt Lake City 2002 Johannes Kotkas autasustamispoodiumil (kuldmedal) Kristina Smigun- suusatamine Torino 2006 Kristina Smigun- suusatamine Torino 2006 Andrus Veerpalu- suusatamine Torino 2006 Gerd Kanter- kergejõustik Peking 2008 Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 20 hõbemedalit: Martin Klein- Kreeka-rooma maadlus Stockholm 1912 Jüri Lossmann- kergejõustik Antverpen 1920 Alfred Schmidt- tõstmine Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine Pariis 1924

Kehaline kasvatus



Kommentaarid (5)

-KKrissu profiilipilt
-KKrissu: normaalne, piisavalt seletatud :d
14:35 05-03-2010
mario20031 profiilipilt
mario20031: suhteliselt hea
10:24 26-05-2010
Pantehr222 profiilipilt
Pantehr222: norm kraam
19:51 23-12-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun