Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Harald Riipalu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on Raudristi Rüütlirist?

Narva Eesti Gümnaasium
Referaat
Harald Riipalu
Katti Tširkova
9.klass
Narvas
2007
Sisukord
  • Obersturmbannführer (kolonelleitnant)Harald Riipalu elulugu
  • Iseloomujooni
  • Lõik „Narva postiljonist”5.märts 2005
  • Autasud
  • Auastmed
  • Mis on Raudristi Rüütlirist?
  • Teoseid Harald Riipalust.
  • Pildid
  • Kasutatud teosed
    Obersturmbannführer (kolonelleitnant)Harald Riipalu elulugu
    Harald Riipalu sündis 13.veebruaril 1912 tsaaririigi pealinnas Sankt-Peterburis,kust ta perekond kaks aastat hiljem tuli Tartumaale Saare valla Küti tallu .Riipalu koolitee algas Ruskavere algkoolis,1932 lõpetas ta Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi ja alustas ülikoolis juuraõpinguid.
    1933 kutsuti Riipalu ajateenistusse 3. üksikusse jalapataljoni Valgas ,kust saadeti samal sügisel Tallinna Sõjakooli reservohvitseriks õppima.21.juunil 1934 lõpetas Riipalu Sõjakooli asperantide klassi ja jäi samasse rühmaülemana ning koolitajana teenima.5.oktoobril 1936 sai ta oma esimese ohvitseriautasemena lipnikuks.Järgmisel aastal lõpetas Riipalu Sõjakooli ohvitseride kursuse ja saadeti teenima 1. jalaväerügementi Narva.Vabariigi aastapäeval 1938.aastal ülendati ta nooremleitnandiks,mis jäigi Riipalu kõrgeimaks auastmeks Eesti sõjaväes.
    1940.aastal jaanuaris määrati Riipalu teenistusse Kaitseliidu Tartu malevasse,kus teenis Kaitseliidu likvideerimiseni sama aasta juunis.
    Järgnenud punasel aastal kavatseti ka teenistusse jäetavaid eesti ohvitsere kasutada Euroopa vallutamisel venelaste Groza-plaani kohaselt.Üheks selliseks teenistusse jäetavaks oli ka Riipalu,kuid peagi selgus,et see oli punaste seisukohast viga.28.juulil 1941 läks Riipalu koos oma alluvatega 22. territoriaal-laskurkorpuse jalaväepataljoni koosseisus Elvast teele Pihkvamaa poole.Neli päeva hiljem,2.juunil läks ta rindel üle sakslaste poole ja võitles koos sakslastega kuni Pihkva vallutamiseni 9.juulil.Siis saadeti Riipalu sõjavangilaagrisse Saksamaal,kust ta vabanes alles 31.märtsil 1942.
    Tulnud Eestisse,astus Riipalu juba 10.aprillil eesti vabatahtlike väeossa Schutzmannschaft (F) Bataillon 36 3.kompanii ülemaks.See pataljon julgestas sakslaste tagalat Ukrainas.Sama aasta 22.novembril määrati Riipalu ametist lahkunud major Renteri asemele selle pataljoni ülemaks.Järgnenud talve hakul osales Riipalu pataljon ainsa eestlaste väeosana Stalingradi lahingus-õnneks küll mitte piiramisrõngas vaid välisrindel,võideldes Punaarmee piiramisvägede vastu.Riipalu üöendati hauptmanniks (kapteniks)
    Ja 18. jaanuaril 1943 jõudis ta oma väeosa riismetega Eestisse tagasi.Riipalule endale ja veel 41 mehele jäi sellest sõjaseiklusest mälestuseks II klassi Raudrist.Sama aasta mais koostas Riipalu neist võitlustest põhjaliku ülevaate,mida säilitatakse Eesti Riigiarhiivis Tallinnas.
    2.augustil 1943 astus Riipalu Eesti Leegioni, sai oma senisele auastmele vastava Hauptsturmführeri auastme ja määrati 45.rügemendi I pataljoni ülemaks.Tugeva ohvitserina ja ka välimuselt tõupuhta aarialase mõõdu välja andnud Riipalu karjäär läks nüüd sirgelt tõusujoones-30. jaanuaril 1994 ülendati ta Sturmbannführeriks (majoriks),sama aasta aprillis määrati ta 20.Eesti relva-SS-diviisi 45.rügamendi ülemaks ja 1. augustil ülendati ta Obersturmbannführeriks.Ja kogu see aeg oli ta rindel-Narva jõel ja Emajõel ning Meerapalu all,kus üle Peipsi tuli venelaste dessant.23.augustil 1944 vääristati Riipalu Rüütlirisriga-ta sai selle viis kuus varem, 25.-26. märtsil Auvere lahingus 45.rügamendi juhtimise eest.
    Eestist taganes Riipalu koos oma alluvatega Saksamaale,kus jaanuaris 1945 tegi maohaigus ta sõjaväelasekarjäärile lõpu.Taani ravile saadetuna oli ta seal kuni sõja lõpuni ja sõjavangina veel hiljemgi,kuni 1948 pääses Inglismaale .Seal elas ta Yorkshire`is Heckmondwike`s,kus töötas tekstiilvabrikus ja lõi elegantselt kaasa Inglismaa eestlaste seltsielus.Oma sõjamälestumed pani ta kirja raamatusse „Kui võideldi kodupinna eest”(London 1951 ja 1962)
    Obersturmbannführer Harald Riipalu suri 4.aprillil 1961 Heckmondwike`s,ta põrm tuhastati kohalikus krematooriumis ja tuhk puistati samas roosiaeda,kuhu istutati temanimeline roosipõõsas.Harald riipalu on kahtlemata läbi aegade väljapaistvamaid eesti ohvitsere-samas aga ka ainus,kelle kohta nii mõnegi võitluskaaslase mälestuses on avaldatud arvamust,et mehele lõi natsivärk pähe.Eks oli ajalugu seegi.
    Iseloomujooni
    Harald Riipalu oli alati nooruslikult energiline , tugeva teotahte ja organiseerimisvõimega inimene. Ta armastas sõjaväelaslikkust ja hoolitses alati oma juhiliku välimuse eest. Seejuures säilitas ta rahulikkuse ja tõsiduse. Ta oskas olukordi täpselt analüüsida ja sellest tulenevalt lahendada. Seda võib ühtlasi tõlgendada ka aastaste juuraõpingutega Tartu Ülikoolis enne sõjaväeteenistusse astumist. Sisemais soovis ta sakslastega kindlasti hästi läbi saada ja oli sakslaste juures alati heas kirjas. Tol ajal tavatseti natsismis nii mõnigi kord süüdistada kõiki, kes näiteks sakslaste eeskujul korda ja distsipliini nõudsid ning korrektsele välimusele suurt rõhku panid. Sakslased suhtusid sellesse aga heakskiitvalt. Südames oli ta kindlasti täielikult eestlane ja eestlaslike aadete pooldaja.
    Lõik „Narva postiljonist”5.märts 2005
    „Rüütliristi kavaler ,narva kaitsejuhataja Harald Riipalu”
    6.märtsi õhtul hakkas punavägi pommitama elaniketa linna.Kuna linnas puhttaktikalistel põhjustel sel ajal sõjaväeosi polnud,jääb Narva hävitamise põhjus arusaamatuks.
    Keskööks oli Narva kohisev tulemeri.Kogu järgmise päeva möllas linnas tuli,põletades kõik.Järgmise päeva õhtul algas pommitamine uuseti.
    Tallinna maantee ümbrust ja Joala linnaosa tähistasid vaid alusmüürid. Vanalinn Vestervalli ja Suure tänava vahel ning Raekoja ümbruses,samuti Pimeaia-poolne osa oli vaid läbipääsmatu varemetehunnik.Võrdlemisi tervena seisis Jaani kirik ,vana jumalakoda oma tugevate alusmüüridega pidas vastu, tuues ohvriksvaid oma kunstiväärtuslikud aknad ja osa katust.
    Vastasele ei andnud rahu Hermanni kindluse torn.Aprilli lõpust korraldas ta iga päev umbes tunniajalise kahuritule üksikust,eriti raskest torust.Ülirasked mürtsud jätsid Hermanni kindluse müüridele sügavad armid ,torn aga püsis kogu maikuu nagu kiuste.Siis ühel juunikuu päeval tuli mürsk,mis abas ja lammutas vormituks kivipuruks poole torni.
    Autasud

    Ritterkreutz des eisernen Kreutzes (Raudristi Rüütlirist)
    1939 Eisernes Kreutz I Klasse (I klassi Raudrist)
    1939 Eisernes Kreutz II Klasse (II klassi Raudrist)
    Infanterie-Sturmabzeichen in Silber (hõbedane Jalaväe Rünnakumärk)


    Auastmed

    Portupei-aspirant - 21.07.1934
    Lipnik - 05.10.1936
    Nooremleitnant - 24.02.1938
    Oberleutnant - 09.08.1942
    Hauptmann / SS-Hauptsturmführer - 1942
    SS-Sturmbannführer - 30.01.1944
    SS-Obersturmbannführer - 1.08.1944


    Mis on Raudristi Rüütlirist?
    Raudristi Rüütlirist (saksa keeles Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes, tihti lihtsalt Ritterkreuz) oli Saksamaa autasu, mida jagati ülima lahinguvälja vapruse või õnnestunud juhtimise eest Kolmanda Riigi ajaperrioodil.
    Rüütliristi kavaleriks võis saada sõdur või ohvitser , kellel pidi olema 1939. aasta Raudristi 1.klass
    anti samaaegselt Rüütliristiga harvadel juhtudel. Üksuse komandöri võidi Rüütliristiga autasustada lahingüksuse eeskujuliku juhtimise eest. Allveelaeva komandöri autasustati Rüütliristiga, kui tema poolt juhitud laev oli lasknud põhja (hävitanud) vähemalt 100 000 bruttoregistertonni väärtuses vaenlase laevu. Luftwaffe pilooti autasustati, kui oli kogunenud vähemalt 20 punkti järgmise punktisüsteemi alusel: 1 punkt anti siis, kui tulistati alla ühe mootoriga lennuk, 2 punkti kahe mootorise ja 3 punkti nelja mootorise allatulistatud lennuki eest. Kõik öölahingus allatulistatud lennukite punktid olid kahekordsed.
    Rüütlirist lasti käibele 1939–1945, tema klasse ja saamise tingimusi järk-järgult sõja jooksul tõsteti.
    Teoseid Harald Riipalust
    Raamat „Kui võideldi kodupinna eest.Mälesuskilde sõja- aastatest 1944”
    See raamat on kirjutatud mitte ainult sõdurilt sõdurile,vaid esijoones kaasmaalaselt kaasmaalasele.Ta ei ole mitte üksi traagilise 1944.aasta meenutajaks ja taas meie silmade ees hoidjaks,vaid palju rohkem-eestluse ideaalide ja võitlussuundade elustajaks ja kinnitajaks.Ta näitab selgesõnaliselt,miks ja kuidas võiseldi ning lahkuti kodumaalt .Ta näitab aga samaaegselt,kuidas tulise võitluse kõrval sovjettide vastu tuli eestlastel paiguti pidada paratamatut külma sõda ka sakslastega ,kes eesti sõjamehi kohtlesid üleolevalt ja kellele ei raatsinud esialgu isegi korralikku relvastust kätte anda...Aga sellele vaatamata võideldi,sest võitlus sovjettide vastu oli eestlastele endastmõistetav ja vääris võitlemist.
    Kokkuvõtlikult öeldes on Harald Riipalu sõjaväemälestuste raamat palju rohkem kui ainult elamusi meenutav memuaarteos tolleaegsetele lahinguvendadele ja ka teistele,kes traagilise 1944.aasta nii või teisiti ise kaasa tulid.See teos väärib aukohta iga eestlase lugemislaual ja raamaturiiulil,olgu siis tegemist kaasmaalaste vanemate generatsioonidega või tulihingelise noorusega,eriti aga väljaspool kodumaad üleskasvanud ja kodumaad mitte enam mäletavate või koguni mitte näinud noortega .Sest raamat ühtlasi rahvuslikuk ja teednäitavaks tähiseks meie tänapäeva noorusele,nagu selleks omal ajal meie vanematele generatsioonidele mõningal määral oli Ed.Bornhöhe „ Tasuja ”.Nii kujutab Harald Riipalu raamat endast ka sobivat rahvuslikku kinkeeset meie noortele igasugustele puhkudele.Seda ärgu unustagu kaasmaalane paguluses ,kes mõtleb oma rahva minevikule,olevikule ja tulevikule.Harald Riipalu raamat ei igane kunagi.
    Lahinguvenda Harald Riipalu ei ole enam-tema ring sai täis sügaval nõndanimetatud „rahu” ajastul,mil sõjajärgse lääneliitlase ja sovjetti „vennastumise”asemele oli juba ammu astunud külm sõda.Vaba maailm oli pikapeale siiski jõudmas taipamisele,et maakeral ei saa olla tõelist õiget rahu enne, kui kogu maailma orjastada püdev sovjettide imperialism on ära pühitud.Selle mõtte on ka kadunud Harald Riipalu andnud oma raamatule pärandusena ainuõiges pühenduses: „Lahingukaaslastele-neile,kes langesid ,ja neile,kes kaotasid võitluses tervise.Aga ka neile,kelle kõrvus kajab taas kord vabaduse sõjahüüd.”Need sõnad-see mõte-peaks olema tulekirjaga kustumatult kirjutatud iga kaasmaalase,iga eestlase nii võõrsil kui kodumaal,hallpeast kuni koolinooreni!
    A. Rebane
    Raamatu sisukord:
    H.Riipalu elulugu
    Saateks
    Lugejale
    KUSKIL IDARINDEL
  • Sõdurijutud
  • Rosona „vabariigi” saunas
  • Partisanid
  • Nii võetakse sõjavang
  • Vang pihib
  • Torm puhkeb
    SEAL,KUS MUISTE SORTSE LÖÖDI
  • Esimene lahing kodupiiril
  • Vastanhe siinpool Peipsit
  • Meerapalu-Jõepera kaksiklahing
  • Kaks päeva puhkust
  • Rindesõduti pilk tagalasse
  • samal ajal Narva rindel
    LÄÄNE JA IDA PIIRIPOSTIL
  • Tartust Riigiküla vallutamiseni
  • Vepaküla lahing
  • Narva jõe läänekallas on puhas!”
  • Võitmatuid” punaarmeelasi
  • Narva hävitamine
  • Võitlusest Narva-Auvere-Putki ruumis
  • Me leegion sammub”
  • Läbi rahutu suve
    PUNASE LAVIINI VASTU
  • Viimased minutid vaikust
  • Auvere lahing
  • Nii langes Narva
  • Sinimägedelt Tartu rindele
  • Soomepoisid tulevad
  • Võitlusgrupp Admiral Pitka
  • Läbi taanduvate vägede ja põleva maa
  • Viimne vastupanu
    Lisa:Vastupanuliikumise kaksikpale
    Katkend raamatust
    „Narva hävitamine”
    Võitlusis sillapeade pärast tarvitas vastane valjuhääldajapropagandas tihti ähvardavat tooni,lubades kättemaksu.
    Narva pommitamist,kus tol ajal polnud ei tsiviilelanikkonda ega ka sõjaväeosi,vast ehk mõne kompanii väliköök,võib vaadelda sellepärast puhta kättemaksuaktina,mille ainukeseks põhjenduseks vastase piiramatu hävituskirg.
    Kas valjuhääladajateadustajad seda teadsid või mitte,aga 6.märtsi õhtul alustas vastane oma hävitusprogrammi tühja,elaniketa linna vastu.Kui Narva 1941.a vallutati ida poolt,siis jäi linn võrdlemisi terveks,sest hävituspataljonidel polnud võimalik teostada omi kavu.Rinde uuesti Narva alla jõudes lahkus linna ja lähema ümbruse elanikkond.Üksikuile julgemaile,kes jäänud,soovitati lahkuda lääne poole Vaivara-Türsamäe joont.Kuna linnas endas tollal sõjaväeosi polnud puhttaktikalisil põhjusil,jääb Narva pommitamise iseloomustamiseks vaid üks põhjus:hävitamine kättemaksuks.Sellega taheti näidata oma jõudu ja võimu.
    Oli 6. märtsi õhtu.Rindel vaikne ja rahilik. Vaevalt oli aga pimenenud,kui ida pool kuuldus tugevat lennukimootori mürinat,mis kuulutas suurema arvu masinate sisselendu.Meiepoolne õhutõrje astus kohe tegevusse,et segi paisata tagala mõne suurema keskuse vastu suunatud lennurivi.Eeldasime rünnakut kas Jõhvile,Rakverele või Tapale.Kiiresti süttisid aga Narva,Olgino ja Peeterristi kohal „jõulupuud”ja kohe langesid ka pommid. „säraküünalde”asetus näitas,et pommitusobjektideks oli ainult inimtühi Narva ja Tallinna maantee kuni Peeterristini.Üksikute vaheaegadega kestis pommitus kuni hommikuni...
    Pildid
    Rüütlirist jagati viite klassi:
    Rüütlirist (Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes)
    Selle autasu sai eestlastest 4 inimest: Alfons Rebane, Harald Riipalu, Paul Maitla ja Harald Nugiseks.
    Rüütlirist tammelehtedega (mit Eichenlaub)
    Eestlastest sai selle autasu Alfons Rebane.
    Rüütlirist tammelehtede ja mõõkadega (mit Eichenlaub und Schwertern)
    Rüütlirist kuldsete tammelehtede, mõõkade ja teemantitega (mit Goldenem Eichenlaub, Schwertern und Brillianten)
    ( Harald Riipalu ees vasakul )
    Kasutatud teosed:

  • Vasakule Paremale
    Harald Riipalu #1 Harald Riipalu #2 Harald Riipalu #3 Harald Riipalu #4 Harald Riipalu #5 Harald Riipalu #6 Harald Riipalu #7 Harald Riipalu #8 Harald Riipalu #9 Harald Riipalu #10 Harald Riipalu #11 Harald Riipalu #12 Harald Riipalu #13 Harald Riipalu #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Katti Golubeva Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Harald Riipalu
    21
    ppt

    Harald Riipalu

    Harald Riipalu Katti Tsirkova 9.Klass Narva Eesti Gümnaasium Sisukord · Elulugu · Haridus · Elukutse ja töökohad · Elukohad · Ühiskondlik /rahvuslik tegevus · Tunnustused · Mis on Rüütlirist? · Pildid · Teoseid Harald Riipalust. Elulugu · Harald Riipalu sündis 13.02.1912 Venemaal Peterburis.Alguses oli tema perekonnanimeks Reibach kuid juba aastal 1938 eestistas ta selle Riipaluks. Haridus · Alustas kooliteed Ruskavere Algkoolis(Eesti) · Hiljem läks õppima H.Treffneri Gümnaasiumisse(Tartu,Eesti)ja lõpetas õppimise aastal 1932 · Siis läks ta õppima Eesti Vabariigi Sõjakooli(1933 ­ 1934)

    Ajalugu
    Alfons Rebane
    10
    doc

    Alfons Rebane

    sakslaste paanika. Rebane sai käsu taanduda Tannebergi liinile Sinimägedesse, kus koos teiste eestlastest koosnevate pataljonidega peatati punaarmee suurrünnak. Need lahingud olid oma ägeduselt võrreldamatud ükskõik milliste Teise maailmasõja lahingutega, mõningatel andmetel hukkus Narva all 120 000 punaarmeelast. Eestlastest teenisid nende lahingute eest Rüütliristi obersturmbannführer Harald Riipalu ja sturmbannführer Paul Maitla. Seal hukkus Alfons Rebase parim sõber hauptsturmführer Georg Sooden. Need vaprad mehed võitlesid ja langesid oma kodumaa eest, võitlus kommunismi vastu oli see, mis neid ühendas ja innustas. Märtsi algul osales Rebane veel oma pataljoniga võitlustes Krivasoos, kust murdis välja piiramisrõngast. Ta ise komandeeriti märtsis piirikaitserügementide taktika liseks

    Ajalugu
    Eesti mehed II Maailmasõjas - Eesti Leegion
    26
    docx

    Eesti mehed II Maailmasõjas - Eesti Leegion

    Pataljon „Narwa“ tuumikust moodustati 20. Üksik SS-jalaväepataljon ning formeerimise käigus sai pataljon juurde 600 meest. Samuti oli ka Idapataljon allutatud 20. Eesti SS-diviisile. Üleüldse saadeti kõik eestlaste väeüksused tagasi kodumaale, kus nad saaksid punavägede pealetungi peatada ja oma kodumaad kaitsta. Esimene suurem kokkupõrge Eesti pinnal oli 25. juulil 1944. aastal Auveres. Pataljon võitles kõrvuti Harald Riipalu juhitud 47. rügemendi ja 11. diviisiga. Punaarmee suurtükituli oli väga võimas, küll aga ei suutnud nad murda läbi eestlaste 6 kaitsest. Lahingu tulemused olid katastroofilised – punaarmeel ~8000 hukkunut, 29 tanki ja 17 lennukit kaotati. Suured olid kaotused ka eestlaste poolel – 3. kompanii rivis oli alles ainult 30 meest. Kohe sellele järgnes aga Sinimägede lahing. Seda on kutsutud ka Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu

    Eesti ajalugu
    Auvere lahing ja Narva vallutamine
    6
    docx

    Auvere lahing ja Narva vallutamine

    Eesti Relvagrenaderide SS-diviis ning 11. Ida-Preisi jalaväediviis. Korpuse ülem Felix Steiner nägi Auveres vägede kontsentreerimises ohtu Narva rindele ning palus luba väegruppi Nord staabist taanduda Narva jõe joonelt Auvere-Sinimägede-Mummussaare joonele, mille kattenimi oli Tannebergi linn. Vastav luba saadi alles 22. juulil 1944 ja olukorra lahendamiseks tegi Steiner vaenlase löögisuunal asuvate vägede ümberpaigutuse. Major Riipalu 45. rügement toodi Narva jõe joonelt Auveresse, vahetades seal välja Saksa 26. diviisi osad. Kuna korpus eeldas rügemendile lahingute tulipunkti, anti Riipalu käsutusse veel pataljon "Narwa" ja kaks kompaniid saksa pioneere. Rügemendi koosseisus oli nüüd umbes 2500 meest, iga Riipalu pataljoni võitleja vastas oli kuskil 40 punaarmeelast. Saksa vägede jaoks oli rinde hoidmise ja kaitsmise näol ees oluline tõrjelahing, millest sõltus Narva rinde püsimajäämine.

    Ajalugu
    Eestlased punaarmees
    26
    docx

    Eestlased punaarmees

    vangistati. Uueks ülemaks määrati kindralmajor Aleksandr Ksenofontov, diviisiülemateks polkovnikud I. Missan ja J. Kurõshev. See sõdis 4. juulist 22. augustini Looderinde 11. armee alluvuses Pihkva ja Staraja Russa piirkonnas. Eestlasi oli sel ajal korpuses umbes 5500. Augustilahingutes kandis korpus suuri kaotusi, osa eestlasi hukkus, langes vangi või läks Saksa poole üle, sealhulgas ka Paul Maitla ja Harald Riipalu. 1941. a lõpus saadeti nad ja ka teised eestlased sõjavangilaagritest Eestisse tagasi (Maitla oli vangilaagris 16. juulist - 7. novembrini, Riipalu oli vangis 1941. aasta lõpust ning vabanes 1942. aasta alguses). Paljud mehed (k.a. Riipalu ja Maitla) astusid Saksa sõjaväe kaitsepataljonidesse. Punaarmeesse alles jäänud eestlased toodi septembris 1941 Looderindelt ära kui mitteusaldusväärsed ja saadeti Punaarmee Poliitilise Peavalitsuse ülema 1. järgu armeekomissar Lev Mehlise 28

    Ajalugu
    Narva lahingud 1944
    5
    docx

    Narva lahingud 1944

    08. veebruaril 1944 toodi Neveli rindelt ära ja suunati Narva rindele 20. Eesti Diviis. Ka major A.Rebase ja Soodeni pataljonid palusid end viia Novgorodi lähistelt samuti Narva rindele, kus pidasid verist võitlust sakslased, mobiliseeritute pataljonid Viljandist, Pärnust, Tartust, krahv Strachvitzi soomusüksused, norralaste, taanlaste, flaamlaste, valloonide, rootslaste ja soomlaste väeüksused. 11. veebruari hommikul jõudsid Neveli alt läbi Läti Valga linna major Harald Riipalu pataljoni mehed. Samal päeval alustas 2. löögiarmee uut ulatuslikku pealetungi. Selleks ajaks oli Narva jõe paremale kaldale toodud 3000 suurtükki ja miinipildujat, millest saadeti lääne poole üle 50 vagunitäie mürske ja miine. Loodi Krivasoo sillapea. Samal päeval alustati uut pealetungi ka Narvast põhja pool. Hõivati Vepsküla ja liiguti Siivertsi suunas. 14. Veebruari hommikul 1944 maabusid Merikülas 516 Nõukogude võitlejat major Stepan

    Ajalugu
    Eesti sõjaajalugu
    3
    docx

    Eesti sõjaajalugu

    2 veebruar 1920.a sõlmiti Tartu rahu. Vabadussõjas sai surma üle 5000. 1939.a sõlmiti MRP, määrati eesti saatus. 1942 .a formeeriti sakslaste poolt Eesti leegion, kuna vabatahtlikud,-välismaalased ei tohtinud teenida Wehrmachi-is. Loodi mitmeid piirikaitse rügemendid. 80 000 meest oli Saksa mundris. Augustis tuli rügement Eestisse ja osales mitmel pool kaitselahingutes ( eriti vahvalt Emajõe ääres) 4-meest on pälvinud maailma ühe auväärsema ordeni ­ Alfons Rebane,-Harald Riipalu, Paul Maitla,Harald Nugiseks. Alfons Rebane sündis 1908.a. 1942 määrati ta 658. Idapataljoni ülemaks.1944.a jaanuar osales Volhovi-Novgorodi piirkonnas.Nende lahingute eest sai ta autasu esimese eestlasena ( Raudristi Rüütlirüstiga). Sai saksamaal Augsburgis 8.03.1976 kopsuvähi. 1948-1949.a teenisid eestlased USA-vägedes.Valvasid Nürnbergi vanglat.Aitasid hoida käigus Berliini õhusildu.Kokku moodustasid üheksa kompaniid, kus käisid läbi 5000 eestlast. UUS ALGUS!

    Riigikaitse
    II MAAILMASÕDA-1939-1945
    12
    doc

    II MAAILMASÕDA (1939-1945)

    II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun