Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti pinnavormid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Eesti  pinnavormid
Mandrijäätekkelised pinnavormid
Mustoja mõhnastik (Põlvamaa)
Voored
Voor  – liustikujää vooliva (kulutava ja 
kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, 
munakujulise põhijoonisega või 
leivapätsitaoline küngas või seljak . Voored 
on tekkinud aktiivse liustiku all selle serva 
lähedal.
Eesti suurimad voorestikud
• Saadjärve  voorestik
• Kolga-Jaani voorestik
• Türi voorestik
Vooremaa
Moreentasandik
Moreentasandik – valdavalt moreenist 
koosneva  pinnakattega tasane  maa-ala.
Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja 
Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, 
Pandivere  ning Sakala kõrgustikul.
Moreentasandikud on kujunenud valdavalt 
jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel
Moreenküngastikud
•  Moreeni künklikel kuhjatistel ja 
nendevahelistes nõgudes ja tasandikel 
kujunenud maastikud.
• Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja
Karula )
Moreenküngastikud
Karula kõrgustik
Otepää kõrgustik
Otsamoreen
• Otsamoreen – liustiku serva ees 
moodustunud kaarjas  vallikujuline  
pinnavorm .
• Lääne-Saaremaa kõrgustik
•  Vaivara  Sinimäed
Vaivara Sinimäed
Oos
Oosid  e. vallseljakud on jää sulamisvee 
setetest ( liivast , kruusast, veeristest) 
koosnevad järsunõlvalised ja sageli 
teravaharjalised vallid, mis võivad 
moodustada kümnete kilomeetrite 
pikkuseid  oosiahelikke (oosistikke).  
Eesti suurimad oosistikud
• Pandivere kõrgustiku oosistikud
• Iisaku- Illuka
Rakvere oos
Mõhn
Mõhn – kruusast ja liivast künkad, mis 
paiknevad harilikult rühmiti, moodustades 
mõhnastikke.
Moodustusid mandrijäätumise lõpul surnud 
jää e. irdjää lõhedesse ja teistesse 
süvenditesse sulamisvee poolt  kantud  
setteist
Eesti suurimad mõhnastikud
• Männikvälja mõhnastik (18 km2)
– Lääne-Virumaa
•  Kurtna mõhnastik (15 km2)
– Ida-Virumaa
• Selgise mõhnastik (23 km2)
– Tartumaa
Liivikud
• Liivikud on Eesti 
paljudes kohtades 
esinevad  kruusa - ja 
liivatasandikud.
• Nende pind on 
suuremalt osalt tasane, 
harvem lainjas.
• Neid on palju Põhja-
Kaleste liivik ( Hiiumaa )
Eestis ning Lõuna-
Eestis kõrgustike 
äärealadel ja orundites. 
Liivikud
• Liivikud on tekkinud liustike vooluvete 
laialivalgumisel tolleaegsetes jääjõgede 
suudmetes, mis olid sarnased praeguste jõgede 
deltadele, kuid hoopis võimsama veevooluga.
• Kuna mandrijää taandus Eestist põhja- ja 
loodesuunas, siis jääsulamisvesi voolas 
vastupidi - liustikust eemale. Seetõttu on liivikute 
pind märgatavalt kaldu lõuna suunas. 
Mandrijäätekkeliste pinnavormide 
rühmitamine
Tekkisid jää pealetungi ja 
Tekkisid liustiku pealetungil
Tekkisid liustiku sulamisel
sulamise vaheldumisel
4
1
5
11 2
10 8
6
3
9
7
Mandrijäätekkelised pinnavormid
Tunnus
Oos
Mõhn
Voor
Otsa-
moreen
Setted
li v, kruus
kruus, li v
lubjakivi
moreen
moreen
Läbilõige
Pealt-
vaade
Esine-
Pandivere  Kõrvemaa Vooremaa Lääne-
mine
nõlvad
Saaremaa
Vooluveetekkelised pinnavormid
Vanajõgi ja Suur-Emajõgi
Jõeorud
sängorg
sälkorg
moldorg
lammorg
Jõeorud
kanjonorg
Sängorg – Emajõel Võrtsjärvest 
Kärevereni ja Kastrest Peipsini
Sälkorg – Ööbikuorg Rõuges
Kanjonorg – Narva jõel Joaorg
Moldorg – Põltsamaa,  Kasari ja Pärnu 
jõel
Lammorg – Ahja, Võhandu,  Piusa
Valgejõe, Vääna ja Jägala jõe 
alamjooks
Jõeorud
Valgejõe kanjon
Rõuge Ööbikuorg
Pärnu jõgi
Põltsamaa ja Pedja jõe ühinemiskoht
Kaldavall
• Kaldavall – 
jõesängiäärne 
kõrgem osa (1-
2m), mis on 
kuhjunud 
liivakatest setetest, 
mille  tulvavesi  on 
toonud .
Soot
•  Soodid  tekivad 
jõesängist, kui 
looklev jõgi 
suurvee ajal looke 
kaelast läbi murrab 
ja uue voolusängi 
Soodid Alam-Pedjal
kujundab. Aja 
jooksul kasvab 
soot kinni. 
Lamm
• Lamm on orupõhi, 
mille  suurvesi üle 
ujutab
Vääna jõe alamjooks
Terrass
• Terrass – endisest 
lammist kujunenud 
järsu astanguga 
piirnev tasand.
• Eestis esineb 
terrasse  Pirita  jõe, 
Valgejõe, Võhandu 
Võhandu jõgi
ja Piusa jõe orus. 
Meretekkelised  pinnavormid
Pakri pank  (Pakri ps.)
Rannajärsak
• Rannajärsak on 
kujunenud 
enamasti lainete 
purustava ja 
kulutava tegevuse 
tulemusena
Kallaste pank (Tartumaa)
Rannabarr
• Rannabarr on 
kuhjelisi 
mererandu 
ääristav barr , mis 
on reeglina 
veepinnast allpool. 
Peipsi järve rannavöönd madalvee ajal
Maasäär
• Maasäär on ühe 
otsaga maismaa 
külge kinnitunud 
ning teise otsaga 
avaveekokku 
(enamasti merre) 
ulatuv  kitsas  ning 
Sääre tirp (Hiiumaa)
madal pinnavorm. 
Rannavall
• Rannavall on 
tormide poolt 
mererannale 
heidetud klibust 
ning veeristest 
koosnev piklik 
positiivne 
Klibuvall Kassaril
pinnavorm. 
Põhjaveetekkelised pinnavormid
Kostivere karstiala (Harjumaa)
Karstivormid  Eestis
• Eestis esineb  karst peamiselt Põhja- ja 
Lääne-Eesti lubjakiviplatoodel ning 
Pandivere kõrgustikul
• Suurimad on Kostivere, Uhaku ja  Tuhala  
karstialad
Karstivormid
Virulase koobas Tuhala karstialal
Käikude kogupikkus 90m
Peakäik 58m
Kostivere karstiala
Kurisu
Kostivere karstiala
Tuuletekkelised pinnavormid
Smolnitsa  luited  (Peipsi järve põhjarannik)
Luited
Rannametsa luited (Pärnumaa)
• Luide on püsiva 
suunaga tuulte 
toimel 
tuiskliivaaladel 
moodustunud 
liivakuhjatis
Kullamaa luited (Läänemaa)
Elutekkelised pinnavormid
Endla raba
Sootasandik
• Sootasandikud on 
tekkinud turba 
ladestumisel püsiva 
niiskuse tingimustes
Kakerdaja raba
Inimtekkelised  pinnavormid
Kiviõli tuhamägi
Aidu karjäär (Ida-Virumaa)
Karuse linnamägi (Läänemaa)
Settebassein (Ida-Virumaa)
Kosmogeensed pinnavormid
Kaali  kraater (Saaremaa)
Eesti meteoriidikraatrid
Eesti meteoriidikraatrid
Ilumetsa  kraater
Neugrund
•  http://www.geoeducation.info/geoturism/meteori d
ikraatrid.php
Neugrund
Mandrijäätekkelised pinnavormid
Meteoriidi 
Läbimõõt
Vanus 
Tekke aeg
Asukoht
Muid 
kraater
(km)
(ligikaudu)
tunnuseid
Neugrund
7
475 mln a
vanaaegkond
Osmussaarest 
Ringkanjon
ordovi tsium
kirdes
0,5 km asteroid
Kärdla
4
456 mln a
vanaaegkond
Hi umaa kirde 
Nüüdisajal 
ordovi tsium
osa
raskelt  
märgatav
Kaali
0,11
3500- 7500  a
uusaegkond
Saaremaal 
Kraatri  põhjas 
kvaternaar
Kuressaarest 19 
on järv
km kirdes
Ilumetsa
0,08
6000 a
uusaegkond
Kagu-Eesti
Põrguhaua ja 
kvaternaar
Sügavhaua 
kraatri järved
Tsõõrikmäe
0,04
9500 a
uusaegkond
Põlva 
Kraatri süvend 
kvaternaar
maakonnas 
on täitunud 
Räpina lähedal
turbalasundiga
Simuna
0,009
70 a
uusaegkond
Lääne-Virumaa 
Süvendit 
(01.06.1937)
kvaternaar
Simuna lähedal
ümbritseb 0,2 
m valljäänuk

Document Outline



  • Slide 1

  • Slide 2

  • Slide 3

  • Slide 4

  • Slide 5

  • Slide 6

  • Slide 7

  • Slide 8

  • Slide 9

  • Slide 10

  • Slide 11

  • Slide 12

  • Slide 13

  • Slide 14

  • Slide 15

  • Slide 16

  • Slide 17

  • Slide 18

  • Slide 19

  • Slide 20

  • Slide 21

  • Slide 22

  • Slide 23
Vasakule Paremale
Eesti pinnavormid #1 Eesti pinnavormid #2 Eesti pinnavormid #3 Eesti pinnavormid #4 Eesti pinnavormid #5 Eesti pinnavormid #6 Eesti pinnavormid #7 Eesti pinnavormid #8 Eesti pinnavormid #9 Eesti pinnavormid #10 Eesti pinnavormid #11 Eesti pinnavormid #12 Eesti pinnavormid #13 Eesti pinnavormid #14 Eesti pinnavormid #15 Eesti pinnavormid #16 Eesti pinnavormid #17 Eesti pinnavormid #18 Eesti pinnavormid #19 Eesti pinnavormid #20 Eesti pinnavormid #21 Eesti pinnavormid #22 Eesti pinnavormid #23 Eesti pinnavormid #24 Eesti pinnavormid #25 Eesti pinnavormid #26 Eesti pinnavormid #27 Eesti pinnavormid #28 Eesti pinnavormid #29 Eesti pinnavormid #30 Eesti pinnavormid #31 Eesti pinnavormid #32 Eesti pinnavormid #33 Eesti pinnavormid #34 Eesti pinnavormid #35 Eesti pinnavormid #36 Eesti pinnavormid #37 Eesti pinnavormid #38 Eesti pinnavormid #39 Eesti pinnavormid #40 Eesti pinnavormid #41 Eesti pinnavormid #42 Eesti pinnavormid #43 Eesti pinnavormid #44 Eesti pinnavormid #45 Eesti pinnavormid #46 Eesti pinnavormid #47 Eesti pinnavormid #48 Eesti pinnavormid #49
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 49 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor morskaja Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Geograafia kordamisküsimused

Pinnavorm- maakoore pealispinna osa mis erineb ümbritsevast alast suuruselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt/ positiivne või negatiivne pinnamoe osa. Absoluutne kõrgus- kõrgus merepinnast Suhteline kõrgus- kõrgus mingi teise objekti suhtes/ On maapinna punkti kõrgus pinnavormi jalamist. Moreen- sorteerimata kivimiosakeste segu mille on kuhjanud liustik Mandrijää- mitme km paksune ulatuslik jääkilp 2. Tea Eesti suuremaid kõrgustikke - Haanja kõrgustikul asub Eesti kõrgeim „mägi“ (tegelikult on see kõigest küngas), mis on Suur Munamägi. Haanja kõrgustik asub eesti äärmises kaguosas. Ta on suurim ja kõrgeim kõrgustik Eestis. Haanja kõrgustikul on kõrged künkad ja sügavad orud. Küngastevahelistes nõgudes on ligi 170 järve. - Otepää kõrgustik jääb Otepää kanti. Otepää kõrgustiku pinnamood on mitmekesine.

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
thumbnail
1
doc

Eesti pinnavormid

Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Suhteline kõrgus on 20-50 m (max. 80 m Vällamägi). Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod, orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks

Geograafia
thumbnail
1
docx

Eesti pinnamood ehk reljeef

Eesti pinnamood Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinna- vormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme Madalikud on kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Nõod ja orundid lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid,

Geograafia
thumbnail
4
doc

Üldiselt Eestist

Orundid Väike Emajõe orund Võru orund Kõrgeim pank Ontika 56 m Mõisted Kõrgustikud -suure pindalalised ümbrusest kõrgemad lauskamaa osad, millel esineb kõrgendikke, nõgusid ja orge Lavamaad -e. platood ­ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud Madalikud -kuni 50 m kõrgused tasandikud Nõod -keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid Orundid -piklikud laiapõhjalised avatud pinnavormid Balti klint -kulutus astang Platvorm -suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristallsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kuurutamata kivimitega pealiskorrast Pinnakate -pealiskorra pindmine osa, mis koosneb pudetatest setetest Aluspõhi -kõik pinnakatte all olevad kivimid Kilp -aluskorra positiivne kurd, mis ulatub läbi pealispinna ja paljandub otse

Geograafia
thumbnail
15
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorra pindmine, pudedatest setetest osa. Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest.

Geograafia
thumbnail
14
doc

Eesti geograafia

1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e

Geograafia
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned suuremad Läänemerre suubuvad jõed. Ptolemaiose kaardil on Euroopa äratuntav. Pytheas (tegutses) Massaliast (Marseille) sõitis Põhja-Euroopasse ja jättis kirjeldused sellest. Lennart Meri raamatus sõitis Pytheas sinna Läänemerre sisse. 325 eKr reisis Pytheas Põhja- Euroopasse, kus uuris osa Suurbritanniast, jõudis Läänemerele ja kirjeldas esimesena maad, mida kutsuti Thuleks (?!).

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
5
doc

Eesti loodusgeograafia küsimused

Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale

Eesti loodusgeograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun