Lõputöös on kõik ülesanded ja joonised koostatud autori poolt ja ei ole võetud ühestki teisest allikast. 1. KONTSERN Konsolideerimisgrupi aruannete teoreetiliste aluste sõnastamisel on üks enim vaidlusi tekitav küsimus mis on kontsern. Teoreetiliselt on kontserni defineeritud kahest põhimõttelisest täiesti erinevast ja kohati ka vastandlikust kontseptsioonist lähtuvalt. Need teooriad on: 1) Emaettevõtte kontseptsioon - vähemusosanikke vaadeldakse kui kolmandaid osapooli. Aktsiate soetamine vähemusosanikelt tekitab positiivset või negatiivset firmaväärtust ning aktsiate müük vähemusosanikele tekitab kasumit või kahjumit kontserni kasumiaruandes. 4 2) Majandusüksuse ehk äriettevõtte kontseptsioon - vähemusosanikke vaadeldakse kui teisi osalejaid kontserni omakapitalis
soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil. Sidusettevõtte investeeringut kajastatakse konsolideeritud aruandes ja nende ettevõtete aruandes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruannet, kuna neil ei ole tütarettevõtteid, kapitaliosaluse meetodil, konsolideerimata aruandes soetusmaksumuses või õiglases väärtuses, nende ettevõtete aruandes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruannet, soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil. emaettevõtte aruandluses kajastatakse investeeringuid tütarettevõtetesse kapitaliosaluse meetodi asemel kas turuväärtuses või soetusmaksumuse meetodil, mille tulemusena emaettevõtte konsolideeritud ja konsolideerimata kasum kujuneb erinevaks. Erinevate kasumite tekkimise tõttu tuleb raamatupidamises tagada arvestus, mis toob välja investeeringu soetusmaksumuses. Investeeringu korrigeerimised soetusmaksumuselt
sama kontserni kuuluvate firmadega otsustamisõigus ühes või mitmes teises tütarfirmas. Emaettevõte- omab otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtete aktsiatest. Kontserni emafirma või ema-ettevõte on firma, mis omab vähemalt üht tütarfirmat ja kus ühelgi teisel firmal ei ole üle 50 protsendi hääleõigust. organisatsiooniliselt iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus. Tütarettevõte- emaettevõtte poolt kontrollitav ametiüksus. emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte. Ettevõte- organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus. Ettevõte - tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine Firma-ärinimi, mis on kantud äriregistrisse ja mille all ettevõtja tegutseb. Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Äriregister- hõlmab ettevõtete ja ettevõtjate juriidilisi andmeid
Lühiajalised kohustused kokku 16 201 37,82% 13 270 Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused 1 326 3,10% 1 222 Muud pikaajalised võlad 759 1,77% 1 420 Pikaajalised kohustused kokku 2 084 4,86% 2 642 KOHUSTUSED KOKKU 18 285 42,68% 15 912 Omakapital Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital Aktsiakapital 15 714 36,68% 15 714 Kohustuslik reservkapital 858 2,00% 1 219 Realiseerimata kursivahed 0 0,00% 0 Jaotamata kasum 7 387 17,24% 7 738 Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital kokku 23 959 55,93% 24 672
kiirem. Nõukogu tuleb kiiremini kokku. 1.7 Üldkoosolek Ainult üldkoosoleku pädevuses on õigusvaidluste pidamine (alati määratakse esindaja). Otsuse võib vastu võtta ilma koosolekut kokku kutsumata elektrooniliselt, posti teel. Üldkoosolek otsustab nõukogu liikme tasu. Samuti määratakse audiitor üldkoosolekul. 1.8 Laenu andmine Aktsiaselts võib anda laenu aktsionärile, kui ta on väiksem kui 1%. Tütarettevõte ei tohi märkida emaettevõtte aktsiaid, sest ei tohi tekkida olukorda, kus tütarettevõte kontrollib emaettevõtte aktsiaid ja seega sisuliselt iseennast. 1.9 Dividendide jagamine Dividendide jaotamise kellele, kui palju ja millal otsustab üldkoosolek. Et osaühingus või aktsiaseltsis jagada dividende, peab olema 4 eeldust: · Majandusaasta aruanne · Eelmiste perioodide jaotamata kahjum tuleb likvideerida · Maksud peavad olema makstud · Üldkoosolek
Muud finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum lühiajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel) Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh. Emaettevõtte omanike osa kasumist (kahjumist) Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes kajastamaks emaettevõtte omanikele kuuluvat osa kontserni kasumist (kahjumist). Vähemusomanike osa kasumist (kahjumist) Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes kajastamaks kontserni ettevõtete vähemusomanikele kuuluvat osa kontserni kasumist (kahjumist).
85% Muud pikaajalised võlad 759 € 1.85% Pikaajalised kohustused kokku 1,951 € 4.66% KOHUSTUSED KOKKU 17,975 € 43.83% OMAKAPITAL Aktsiakapital 15,714 € 37.51% Kohustuslik reservkapital 858 € 2.05% Realiseerimata kursivahed Jaotamata kasum 7,348 € 17.54% Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital kokku 24,672 € 58.89% OMAKAPITAL KOKKU 25,096 € 59.90% KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU(Passiva) 41,895 € 100.00% KASUMIARUANNE 2010 Äritulud % Müügitulu 43550 82.77% Saadud toetused 1285 2.44%
Lühiajalised kohustused kokku 13,270 € 32% 16,701 € Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused 1,222 € 3% 782 € Muud pikaajalised võlad 1,420 € 3% 1,968 € Pikaajalised kohustused kokku 2,642 € 6% 2,748 € KOHUSTUSED KOKKU 15,912 € 39% 19,450 € Omakapital Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital Aktsiakapital 15,714 € 38% 15,714 € Kohustuslik reservkapital 1,219 € 3% 1,277 € Realiseerimata kursivahed 0 € 0% 1 € Jaotamata kasum 7,738 € 19% 10,063 € Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital kokku 24,672 € 60% 27,055 €
Muud finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum lühiajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel) Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh. Emaettevõtte omanike osa kasumist (kahjumist) Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes kajastamaks emaettevõtte omanikele kuuluvat osa kontserni kasumist (kahjumist) Vähemusomanike osa kasumist (kahjumist) Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes kajastamaks kontserni ettevõtete vähemusomanikele kuuluvat osa kontserni kasumist (kahjumist)
Vaba ajakirjanduse plussid Vaba ajakirjanduse miinused sõnavabadus meedia mõjutamine mõttevabadus ebaadekvaatne infolevik Informatsiooni edastamine sõltumatult kriitika reisimine tööga seonduvad ohud kontroll poliitikute üle pole asjakohased tagada suur publik kuulujutud tagada suur publik Vaba ajakirjandus tugineb sõnavabadusele, mis aga ei tähenda absoluutset vabadust valida enese väljendamiseks ise aega, kohta ja viisi. Vaba ajakirjanduses räägitakse asjakohatuid uudiseid staaridest, mõistetakse hukka inimesi ,ilma informatsioon kontrollimata, skandaalid, altkäemaksu süüdistused jne. Seda kõike tehes tahetakse luua omale võimalikult suur publik. Positiivne on kindlasti see, et meedia kontrollib poliitikute tegevust ja hoitakse asjadel silma pe...
investeeringuilt sidusettevõtetesse Finantstulud ja –kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Intressikulud 5700 15% 38000-st Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Muud finantstulud ja –kulud Kokku finantskulud ja-tulud 5700 Kasum (kahjum) enne 159536 165236 - 5700 tulumaksustamist Tulumaks Aruande aasta kasum (kahjum) 159536 Sh Emaettevõtte omanike osa kasumist (kahjumist) Vähemusomanike osa kasumist (kahjumist)
põhjused Eesmärgiks pole tegelikult sertifikaat, vaid sellele vastav ettevõtte seisund. Ettevõte taotleb sertifikaadi kaudu usaldusväärsuse kasvu oma klientide, partnerite ja üldsuse silmis. Sertifikaat on nõue põhiklientide või koostööpartnerite poolt, koostöö eeltingimus Survet avaldavad ettevõtte ärivaldkonna olulised konkurendid, kes on omandamas sertifikaate. Kvaliteedijuhtimissüsteemide juurutamine ja sertifitseerimine tütarettevõtetes on emaettevõtte poliitika. Sertifitseerimise protsess Esmakontakt sertifitseerimisorganisatsiooniga Avaldus, kalkulatsioon, leping parendusettepanekud Käsiraamatu läbivaatus Mittevastuvõetav? Vastuvõetav? Kommentaarid kliendile Audit Mittevastavuse raport Mittevastuvõetav? Vastuvõetav? Mittevastavuse järelkontroll
(e) omaaktsiate ostmine ja müük; (f) dividendide maksmine. Välisvaluutatehingute kajastamine rahavoogude aruandes 42. Välisvaluutas toimunud tehingutest tulenevate rahavoogude kajastamisel arvestatakse need ettevõtte arvestusvaluutasse ümber, rakendades raha liikumise päeval kehtinud valuutakurssi (praktilistel kaalutlustel on lubatud kasutada ka perioodi kaalutud keskmist kurssi). (SME IFRS 7.11). 43. Välismaal asuvate tütarettevõtete ja muude äriüksuste rahavood arvestatakse emaettevõtte esitusvaluutasse ümber, rakendades raha liikumise päeval kehtinud valuutakurssi (praktilistel kaalutlustel on lubatud kasutada ka perioodi kaalutud keskmist kurssi). (SME IFRS 7.12). 44. Kursimuutuste mõju välisvaluutas hoitavale rahale ja raha ekvivalentidele kajastatakse eraldi äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudest. (SME IFRS 7.13). 9
KOHUSTUSED KOKKU 73 184 61 802 76 053 OMAKAPITAL Aktsiakapital 19 657 19 657 19 657 Kohustuslik reservkapital 2 554 2 558 2 557 Realiseerumata kursivahed -463 -232 -205 Jaotamata kasum (kahjum) 4 563 10 257 22 067 Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv 26 311 32 240 44 077 omakapital Mittekontrolliv osalus 2 086 1 199 706 OMAKAPITAL KOKKU 28 397 33 439 44 783 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 101 581 95 241 120 836 KOKKU LISA.2. Konsolideeritud koondkasumiaruanne (EUR '000)
Pikaajalised kohustused kokku Долгосрочные обязательства всего Kohustused kokku Обязательства всего Omakapital Собственный капитал 20. Vähemusosalus Доля меньшинства 21. Emaettevõtte omanikele kuuluv Собственный капитал, принадлежащий omakapital собственникам материнского предприятия 22. Aktsiakapital või osakapital Акционерный или паевый капитал по номинальной стоимости 23
Juhtimissituatsiooni kirjeldus ja analüüs Sissejuhatus Ettevõtte omanikud otsustasid ühe osa oma ettevõttest maha müüa suurele euroopa kontsernile.Vana tegevjuht ei tulnud uude firmasse kaasa.Emaettevõtte otsustas palgata firmasse tööle uue tegevjuhi.Muu personal jäi samaks. Probleemse juhtimissituatsiooni osalised on tegevjuht ja finantsjuht.Probleem seisnes selles, et finantsjuht näeb, et tegevjuhi tegevus viib ettevõtte pankroti ja ta teeb vastava sisulisi märkuseid tegevjuhile.Tegevjuht ei võta finantsjuhti kuulda, jätkab oma samalaadset tegevust, samas tekivad suhtlemis probleemid finantsjuhiga isiklikul tasandil
häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjal üksind või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (ema) omab selle osaniku või aktsionärina või lepingu alusel valitsevat mõju ja võtab oluliselt osa selle kasumist, Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni (täpselt samad seadused). NB! Kontsernis on omanikuks juriidiline isik. Emaettevõte omav vaid aktsiaid (õigused), rohkem midagi Emaettevõtte juhatus haldab ja käsutab tütarettevõtte aktsiaid, kuid ost-müük kooskõlastatult nõukoguga. Emaettevõtte juhatus teeb tütarettevõtte üldkoosolekul otsuseid ja määrab tütarettevõtte nõukogu koosseisu/esimehe. Tütarettevõtte nõukogu saab oma õigustest loobuda andes need emaettevõtte juhatusele. Organisatsioonide liigutus Avalik sektor- riik ja KO; Erasektor- äriühingud, mittetulundusühingud;
AS K&H kuulub ka Eesti vanimate ja suurimate geodeetiliste töödega tegelevate ettevõtete hulka. Uusima tehnoloogia ning programmide kasutamine võimaldavad pakkuda ka keerulisemate objektide kvaliteetset ja täpset mõõdistamist. Tugeva positsiooni on saavutanud planeerimisalane tegevus, mille raames koostatakse üld-, teema- ja detailplaneeringuid nii tervetele omavalitsustele kui ka üksikutele eraldiseisvatele objektidele. Tänaseks on moodustatud emaettevõtte ja tütarettevõtete baasil kontsern, mis annab tööd enam kui 160 töötajale. Kontserni käive 2007. a oli üle 362 miljoni krooni. K&H jätkab tegevuse arendamist Lätis sooviga läbi oma filiaali ja tütarettevõtte saavutada tugev positsioon Läti ehitus- ning projekteerimisettevõtete turul. Pikaajalised kogemused, ka keerukate rahvusvaheliste projektide juhtimises, mitmekülgne teenustevalik, usaldusväärus, professionaalsus
nõuetekohase loa alusel. Omanik või omaniku maakler võib oma laeva "kindlana" pakkuda ainult ühe lasti kohta korraga. Samamoodi võib prahtija või prahtija maakler pakkuda oma lasti “kindlana” ainult ühele laevale korraga. Vastuvõetamatu tegevus Maaklerid ei tohi oma tegevuses fiktiivselt tegutseda. Turu määramiseks ei tohi laeva suundadega manipuleerida. Pole aktsepteeritav (FFA) hindadega manipuleerida. Emaettevõtte ja tütarettevõtte vahelises osas tuleb olla ettevaatlik. Ettevõtete vahelised kohustused võivad olla ähmased. Ei ole vastuvõetav, kui prahtija fikseerib kaks või enam laeva ühe lasti jaoks. Laeva uuesti tarnimine olenemata ajagraafikust igal ajal enne laeva vabanemist on vastuvõetamatu, kui omanikuga ei ole eelnevalt vastastikku kokku lepitud. Börsi liige, kes ei järgi kõiki tingimusi või tavasid võivadakse vastavalt reeglitele distsiplineerida. Direktoritel on selleks volitused.
1981 aastal, avati esimene Ben & Jerry's frantsiis seitsmendal maanteel Shelburneis, Vermontis. 1983 aastal kasutati Ben & Jerry's jäätist, et ehitada "maailma suurim jäätise plombiir" St Albans, Vermontis , jäätise kaalus 18,185 kg. 1984 aastal püüdis Häagen-Dazs (tegemist on konkureeriva jäätise firmaga) piirata Ben & Jerry's toodete levikut Bostonis, sundides Ben & Jerry'st esitama kohtusse kaebuse nende emaettevõtte Pillsbury vastu oma nüüdseks kuulusa "Mida karmkutt kardab?" ("What's the Doughboy Afraid Of?") kampaania kaitseks. 1987 aastal püüdis Häagen-Dazs jälle rakendada ainuõiguslikku turustamist ja Ben & Jerry's esitas taas hagi Pillsbury vastu. 1986 aastal Ben & Jerry's käivitasid unikaalse reklaami kampaania, miileks nad kasutasid kohandatud "Cowmobile`i" autosuvilat jäätise üleriigiliseks reklaamimiseks, kusjuures nad ise juhtisid ja jagasid reklaamiks tasuta jäätist autosuvilast
Lipumastide tootmiseks on vajalikud vormid. Vormi kantakse erinevad kihid toorainet vastavalt toote retseptile ja lastakse nendel kõvastuda. Peale seda tehakse vajalikud tööd, et saavutada tootele kaubanduslik välimus, toode pakendatakse ja viiakse lattu kuni hetkeni, kui tellitud kogus lipumaste tarnitakse tellijale. Analoogse tehnoloogiaga on võimalik ilma lisainvesteeringuid tegemata toota tänavavalgustusposte. Kuna ettevõte töötab emaettevõtte müügitellimiste alusel, mis on saavutanud maksimumi, on ettevõttel katmata tööaeg. Intervjuust juhatajaga selgus, et maksimaalne müügitellimus aastas on 22 000 lipumasti keskmise pikkusega 9 jooksvat meetrit (edaspidi jm), s.o 198 000 jm ( 22 000* 9 = 198 000). Maksimaalse tootmismahu arvestuse aluseks on võetud olemasolevate vormide kogus ja pikkus. Uuritavas ettevõttes on 4 vormi pikkusega
Põhivara sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud. Varade sihtfinantseerimine - vastavalt juhendis RTJ 12 kirjeldatud brutomeetodile. RTJ 12 Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus (seda kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes) See osa konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtete netovarast, mis ei kuulu emaettevõttele Vastavalt juhendis RTJ 11 kirjeldatud arvestusmeetodile RTJ 11 Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital (seda alapealkirja kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes) Aktsiakapital või osakapital [1] Emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus (siin ei kajastata eelisaktsiaid, mis vastavalt juhendile RTJ 3 klassifitseeruvad kohustusteks) Aktsiate või osade nimiväärtus Registreerimata aktsia- või osakapital Bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad.
teenuste ja pankade kasumid mõistlikul tasemel. Eesti pangandussektorit võib pidada tugevaks ning tänu sellele ei pea kliendid enda hoiuste ja üldsuse probleemide pärast muretsema. Lisaks sellele, et pangad on pidevas konkurentsis Eestis tegutsevate krediidiasutustega, konkureerivad nad ka väikse osa suuremate infrastruktuuri ettevõtete puhul rahvusvahelise võlakirjaturuga ning piiriülestesse gruppidesse kuuluvatel ettevõtetel on võimalik laenata emaettevõtte kaudu. (Müller, 2014) Referaadi eesmärgiks on uurida pankadevahelist konkurentsi Eesti turul peamiselt nelja suurema krediidiasutuse näol, unustamata ära ka teisi aktiivselt tegutsevaid ettevõtteid. Lähemalt analüüsin hetke laenuturul toimuvat ja seda nii erakliendi kui ka ettevõtete baasil. Samuti tuleb referaadis juttu ka pankadepoolt pakutavatest pakketidest ja teenustest noortele, mis mängivad suurt rolli ühe või teise teenusepakkuja valikul.
Asutamisel rahaline ja mitterahaline sissemakse. Väärtpaberil saab ka olla mitterahaline sissemakse. Kui väärtpaberid on reg börsil, siis võetakse 3 eelneva kuu keskmine hind. Kui ei ole börsil, siis võetakse varad kohustused ja see mis alles jääb on ettevõtte väärtis. Kui aktsionär ei maksa õigel ajal, siis kohtusse või teised arvavad ta välja. Laenukeeld aktsiaselts ei või anda laenu oma aktsionärile, kui ta käes on rohkem kui 1% aktsiakapitalist. Oma emaettevõtte aktsionärile või liikmele ei või anda, ku on üle 1%. AS ei saa anda laenu omaaktsia ostmiseks. Juhatuse liige, nõukogu liige ja prokurist ka ei saa. AS ei saa märkida oma nimel aktsiaid ega ka kolmanda isiku nimele, kes ostab tema aktsiaid. Ühine aktsia kuulub mitmele ja otsuseid saab teha ühiselt. Saab anda volikirja. Aktsionär peab saama teavet igal ajal AS kohta, va juhul kui see kahjustab Asi. Äriseadustik teeb vahet kolmel eriliigisel aktsiaseltsil:
meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga) valuutakursi alusel. Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui ettevõte omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused (s
üksteisele äritehinguid ja jagavad rasketel aegadel kõik koos ajutisi raskeid hetki, mis vastasel juhul põhjustaksid keiretsu ebastabiilsust. Omavaheliste suhete erinevused jagavad keiretsud kahte rühma. On olemas vertikaalselt integreeritud keiretsu, nagu näiteks Toyota kontsern, milles tugevam emaettevõte jagab tööjõudu, lepingud ja osalusi väiksemate firmadega, mis peamiselt müüvad edasi emaettevõtte tooteid ja teenuseid või toodavad talle vastavalt vajadusele vaheosasid. Toyota kontsernis on emaettevõtteks Toyota ja kõrvalettevõtted on näiteks Daido Steel to Toyota, Idemitsu Kosan Steel to Toyota ja nii edasi. Majanduslanguse ajal saadaks Toyota keiretsu sees olevatesse ettevõtetesse, mitte ei laseks neid lahti. Nii kasvatab Toyota ka inimestes usaldust ja soovi nende heaks töötada. Horisontaalses keiretsus keerleb kõik pankade ümber. Emaettevõtja
D: Arveldusarve 130 000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 100 000 EEK K: Muud finantstulud 30 000 EEK 22. Pikaajalise investeeringuna soetatud aktsiate müük ostuhinnast väiksema müügihinnaga Firma A müüs pikaajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 100 000 EEK müügihinnaga 70 000 EEK. Saades müügikahjumit 30 000 EEK D: Arvelduarve 70 000 EEK D: Finantskulud 30 000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 100 000 EEK 23. 24. Emaettevõtte osa tütarettevõtte poolt makstavatest dividendidest (kapitaliosaluse meetod) Emaettevõttele kuulub 80% tütarettevõtte aktsiatest. Tütarettevõte eraldas puhaskasumist dividendideks 50 000 EEK a) Dividendide arvestamine D: Viitvõlad (dividendid) 50 000 EEK K: Tütarettevõtja aktsiad 50 000 EEK b) Dividendid laekumine D: Arveldusarve 50 000 EEK K: Viitlaekumised (dividendid) 50 000 EEK MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS 25. Materiaalse põhivara ost
vanalinnast kui parimatest kaubamajadest. Tallinna lennujaam on 3 km ja sadam kõigest 2 km kaugusel. Bussijaam jääb hotellist 1,5 km kaugusele ning Balti jaam on 3 km kaugusel. Rävala puiestee 3, Tallinn. Avatud oleku aeg: Avati 1. veebruaril 2001, nüüdseks kokku 11 aastat Põhiteenused: Majutus, toitlustus ja konverents 1.2 Ettevõtte ärinimi, omandivorm, ettevõtte majandamise mudel Ärinimi: Astlanda Hotelli Aktsiaselts Omandivorm: Aktsiaselts Majandamise mudel: Emaettevõtte Boultbee Holding AB omab 100% Astlanda Hotelli AS aktsiaid ning 100% kinnisvara haldamisega tegelev ettevõte Boultbee Hotels OÜ aktsiaid. Hotelli opereerimine toimub Rezidor Hotel Group AB kontserni äritegevuse põhimõtete kohaselt. Rezidor Hotel Group AB kontserni ettevõttelt ostetakse põhiliselt haldusteenuseid ja royalteid. Boultbee gruppile kuuluvale Boultbee Hotels OÜ-le tasutakse rendi makseid hotelli hoone eest ning kommunaalmakseid. 1
kasutamise legaalsust, frantsiis- ärikokkulepe, kus ärikontseptsiooni arendaja/omanik ehk frantsiisiandja annab frantsiisivõtjale litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki. ii. Tsentraliseeritud, detsentraliseeritud nõuandvad ostustruktuurid- Strateegiline ja operatiivne hanketegevus toimuvad keskostu (st emaettevõtte) konsulteerimisel äriüksustes (st tütarühingutes). Kogu kontrolli hanketegevuse üle (strateegia, poliitika ja standardite jälgimise osas) viib läbi keskost. iii. Ostukeskus (buying centre)- Äriostud tehakse meeskondlikult; Isikuid, kes osalevad äriostu läbiviimisel ja otsustamisel nimetatakse ostukeskuseks. Ostuvaldkonna juht (ostujuht) ostuosakonna juht
Lepingud; Kirjavahetus, saldoteated; Raamatupidamise sise-eeskirjad-10a Isikukonto kaardid-75a 22. Ema-, tütar- ja siduettevõtte Pikaajalise finantsinvesteeringud:emaettevõte ettevõte, millel on üks või rohkem tütarettevõtet, emaettevõte omab otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte aktsiatest, tütarettevõte emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte, sidusettevõte ettevõte, mille omakapitalis teine ettevõte osaleb eesmärgiga luua püsivaid sidemeid ja kelle äritegevusele sidusettevõtte tegevus on oluline ning ta omab 20-50% hääleõigusega aktsiatest või osadest. 23. Millisel juhul peab ettevõte registreeruma käibemaksukohuslaseks Käibemaksukohustuslaseks peab registreeruma ettevõte,kellel ettevõtluse tulemusel tekib maksustatav käive,v.a
Erialases kirjanduses on õiglase väärtuse sünonüümina kasutatud terminit reaal- või turuväärtus. Osapooled on seotud, kui üks neist omab kontrolli teise osapoole üle või mõjutab oluliselt teise osapoole ärilisi otsuseid. Seotud osapooled on näiteks: emaettevõte (ning emaettevõtet kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud) tütarettevõtted sidusettevõtted teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtted (nt emaettevõtte ülejäänud tütarettevõtted) tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikutest omanikud, välja arvatud juhul, kui nendel isikutel puudub võimalus oluliselt mõjutada ettevõtte ärilisi otsuseid eelmises punktis kirjeldatud isikute lähisugulased ja nendega seotud lähedased pereliikmed (s.o pereliikmed, kelle puhul võib eeldada olulise mõju olemasolu, näiteks elukaaslased ja lapsed) ja nende
arendamisele. Uuteks toodeteks olid 2003.aastal Albert LeCoq õlu, A.Le Coq Gin Green Lime, Limonaad Troopiline, siider "Fizz" jõhvikamaitseline ja Arctic Plus vitaminiseeritud veed. Tartu Õlletehase käive tõusis 2002. aastal 3% - 416 063 tuh. kroonini ja tegevuskasum tõusis 7% - 86 107 tuh. kroonini. Ettevõtte juhtkonna arvamusel oli 2003. a majandustulemus väga hea. Oluliseim sündmus aastal 2003 oli Tartu Õlletehase jaoks tema emaettevõtte AS A.LeCoq poolt OÜ Finelin (omab 100% joogitootja AS Ösel Foods aktsiatest) omandamine. Seoses uue sõsarettevõtte lisandumisega alustati 2003.a novembris AS Tartu Õlletehase ja AS Ösel Foods organisatsioonide integreerimisega. Nimetatud protsesside tulemusena alustas Tartu Õlletehas 2004.aasta algusest Ösel Foodsis toodetud "Aura" mahlade ja mahlajookide müüki. Sponsorluses on ettevõttel põhisuundadeks valitud jalgpall ja korvpall. Ettevõte on
Planeerimine ettevõttes Plaanide väljatöötamise suuna alusel eristuvad planeerimise MEETODID: Ettevõtja (kui organisaator ja juht) peaks tegelema ka planeerimisega. A) retrograadne plaanimine - toimub "ülalt alla": tippjuhtkonna (või eemalseisva Planeerimine (ehk plaanimine, kavandamine) ei ole (sotsialistlik) igand! omaniku, nt emaettevõtte, riigi, jne) välja töötatud üld- ehk raamplaan Planeerimine on juhtimise üks osategevusi probleemi tunnetamine, lahenduste liigendatakse osaplaanideks, mida täpsustatakse madalamatel planeerimistasanditel ning mis võivad omakorda olla raamplaanideks väljatöötamine ja hindamine ning tulevikku suunatud otsuste tegemine, milles madalamatele tasanditele. sisaldub:
keskel, tookord kujul „ (internal) corporate entrepreneurship”.Konkreetse äriprojekti teatud eraldamine on kasutusel näiteks siis, kui suures ettevõttes tahetakse proovida midagi uut ja erinevat, milles sisaldub reeglina ka põhitegevusest suuremaid riske. Osa uusi ideid jõuab katsetamisjärku ja edasine areng toimub „sisemises inkubaatoris”. Uued ideed on tihti haprad ja seepärast tuleb nende kaitseks kasutada tugitoiminguid – nagu näiteks nende arendamise kaitse ümbritseva emaettevõtte mõjude ja võimalike häirimiste eest. Sisemise ettevõtluse toetamine võib olla otstarbekas ka selleks, et hoida kinni ettevõtjakalduvustega inimesi, kes saavad võimaluse oma ideede realiseerimiseks ilma, et peaksid rajama uue ettevõtte. Nende riskid on seejuures väiksemad, võrreldes sellega, mida iseseisev ettevõtja vältimatult kohtab. Sisemine ettevõtlikkus suurema organisatsiooni sees, see on protsess. N.konkreetse äriprojekti teatud eraldumine
• Konkreetse äriprojekti teatud eraldamine on kasutusel näiteks siis, kui suures ettevõttes tahetakse proovida midagi uut ja erinevat, milles sisaldub reeglina ka põhitegevusest suuremaid riske. • Osa uusi ideid jõuab katsetamisjärku ja edasine areng toimub „sisemises inkubaatoris”. Uued ideed on tihti haprad ja seepärast tuleb nende kaitseks kasutada tugitoiminguid – nagu näiteks nende arendamise kaitse ümbritseva emaettevõtte mõjude ja võimalike häirimiste eest. Sisemise ettevõtluse toetamine võib olla otstarbekas ka selleks, et hoida kinni ettevõtjakalduvustega inimesi, kes saavad võimaluse oma ideede realiseerimiseks ilma, et peaksid rajama uue ettevõtte. Nende riskid on seejuures väiksemad, võrreldes sellega, mida iseseisev ettevõtja vältimatult kohtab. 59. Kooperatiivne ettevõtlus. • Kooperatiivne (ühistuline) ettevõtlus on võrgustikmajanduse üks vorme, mille juured
entrepreneurship”.Konkreetse äriprojekti teatud eraldamine on kasutusel näiteks siis, kui suures ettevõttes tahetakse proovida midagi uut ja erinevat, milles sisaldub reeglina ka põhitegevusest suuremaid riske. Osa uusi ideid jõuab katsetamisjärku ja edasine areng toimub „sisemises inkubaatoris”. Uued ideed on tihti haprad ja seepärast tuleb nende kaitseks kasutada tugitoiminguid – nagu näiteks nende arendamise kaitse ümbritseva emaettevõtte mõjude ja võimalike häirimiste eest. Sisemise ettevõtluse toetamine võib olla otstarbekas ka selleks, et hoida kinni ettevõtjakalduvustega inimesi, kes saavad võimaluse oma ideede realiseerimiseks ilma, et peaksid rajama uue ettevõtte. Nende riskid on seejuures väiksemad, võrreldes sellega, mida iseseisev ettevõtja vältimatult kohtab. Sisemine ettevõtlikkus suurema organisatsiooni sees, see on protsess. N.konkreetse äriprojekti teatud eraldumine. Sisemised ettevõtjad peaksid
Konkreetse äriprojekti teatud eraldamine on kasutusel näiteks siis, kui suures ettevõttes tahetakse proovida midagi uut ja erinevat, milles sisaldub reeglina ka põhitegevusest suuremaid riske. Osa uusi ideid jõuab katsetamisjärku ja edasine areng toimub „sisemises inkubaatoris”. Uued ideed on tihti haprad ja seepärast tuleb nende kaitseks kasutada tugitoiminguid – nagu näiteks nende arendamise kaitse ümbritseva emaettevõtte mõjude ja võimalike häirimiste eest. Sisemise ettevõtluse toetamine võib olla otstarbekas ka selleks, et hoida kinni ettevõtjakalduvustega inimesi, kes saavad võimaluse oma ideede realiseerimiseks ilma, et peaksid rajama uue ettevõtte. Nende riskid on seejuures väiksemad, võrreldes sellega, mida iseseisev ettevõtja vältimatult kohtab. 60. Kooperatiivne ettevõtlus.
Konkreetse äriprojekti teatud eraldamine on kasutusel näiteks siis, kui suures ettevõttes tahetakse proovida midagi uut ja erinevat, milles sisaldub reeglina ka põhitegevusest suuremaid riske. Osa uusi ideid jõuab katsetamisjärku ja edasine areng toimub ,,sisemises inkubaatoris". Uued ideed on tihti haprad ja seepärast tuleb nende kaitseks kasutada tugitoiminguid nagu näiteks nende arendamise kaitse ümbritseva emaettevõtte mõjude ja võimalike häirimiste eest. Sisemise ettevõtluse toetamine võib olla otstarbekas ka selleks, et hoida kinni ettevõtjakalduvustega inimesi, kes saavad võimaluse oma ideede realiseerimiseks ilma, et peaksid rajama uue ettevõtte. Nende riskid on seejuures väiksemad, võrreldes sellega, mida iseseisev ettevõtja vältimatult kohtab. 49. Kooperatiivne ettevõtlus.
D eesmärgi sisu (Mida soovitakse rahvusvahelisel turul saavutada?) D mõõt (Milline peab olema saavutuse tase?) D aeg (Millise ajaga soovitakse antud eesmärgini jõuda?) D segment (Millistel turgudel või turgude gruppidel soovitakse seda eesmärki saavutada? Sellega määratakse kindlaks, kas tegemist on turuspetsiifiliste või globaalsete eesmärkidega.) Rahvusvahelise turunduse eesmärkidel on järgmised funktsioonid: D nõudefunktsioon - kehtestab emaettevõtte nõuded tütarettevõttele D juhtimisfunktsioon - juhib juhib tütarettevõtteid läbi tegevussuundade andmise D hindamisfunktsioon - võimaldab hinnata tütarettevõtete strateegiate ja taktikate panust ettevõtte üldeesmärkide saavutamisse D koordineerimisfunktsioon - koordineerib erinevate maade tütarettevõtete tegevusi D motiveerimisfunktsioon - kvalifikatsioonikriteerium tütarettevõtete juhtkondadele. Eesmärgid võivad olla:
Jõhvi linnas kasutatakse soojusenergia tootmisel maagaasi. Hetkel on käimas Kirde-Eesti piirkonna äri müümine Viru Keemia Grupile. Ostu-müügi leping on alla kirjutatud, töötajaid on peatsest omanikumuudatusest teavitatud, lõplik varade ja töötajate üleminek seisab konkurentsiameti seisukoha ja otsuse taga. 2.1.1. Strateegia ja eesmärgid Fortum Termest AS-l endal strateegia ja äriplaan eraldi vormistatuna puudub. Nii eesmärgid, strateegia kui ka äripoliitika pannakse paika emaettevõtte äriüksus Soojus (Heat Business Unit) poolt, kellele Fortum Termest AS struktuurijärgselt allub. Seega tuleb strateegiast ja äriplaanist rääkides esmalt silmas pidada Fortumi strateegiat, mis kandub üle Fortum Termest AS-le. Fortum Soojuse strateegia 2003 2006 näeb ette keskendumist Põhjamaade, Balti riikide ja Poola kaugkütteturule ja äriklientidele, eesmärgiks kasumlikkus ja kasv. Strateegia toetub kolmele sambale:
mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulud sisaldavad lisaks ostuhinnale varude soetamisega otseselt seotud transpordikulusid, tollimaksu ja muid mittetagastatavaid makse, millest on maha arvatud hinnaalandused ja garantiikulud. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Tütar- ja sidusettevõtjad Tütarettevõtteks loetakse äriühingut, mida kontrollib teine äriühing nn. emaettevõte. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui on täidetud üks järgnevatest tingimustest: emaettevõttele kuulub otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest; emaettevõttel on kontroll tütarettevõtte üle juhtimislepingu, põhikirja või seaduse alusel. Tütarettevõtte tegevus kajastub raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle katkemiseni. Materiaalne põhivara
osalus, ning mis moodustavad 10% ja enam investeeringuettevõtte aktsia- või osakapitalist. Vastavalt rahvusvahelistele standarditele kajastatakse otseinvesteeringuna ka laenusuhted ja muud rahapaigutused ettevõtte ja temas olulist osalust omavate investorite vahel, kaasa arvatud kaubakrediit. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 56 Tütarettevõte emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte; emaettevõte omab tütarettevõttes üle 50% lihtaktsiatest või osadest. Sidusettevõte ettevõte, kus teine ettevõte omab 20-50% hääleõigusega aktsiatest või osadest. Portfellinvesteeringud on üldjuhul väärtpaberiinvesteeringud, mis jaotatakse omandiväärtpaberi- ja võlaväärtpaberiinvesteeringuteks. Omandiväärtpaberi-investeeringutest on portfellinvesteeringud need, millega ei kaasne olulist osalust
Soodustavad faktorid: 26 - Eestis on olulisel kohal personaalsed suhted ja tutvused, tänu väikesele majanduskeskkonnale. Isiklike suhete kaudu on paljusid asju võimalik kergemini läbi viia ja saavutada, - Enamus ettevõtted on väikese või keskmise suurusega, milles on kergem läbi viia organisatsioonilisi muudatusi, - Rahvusvaheliste kontsernide tütarettevõtetel on võimalik jälgida oma emaettevõtte tegevusest saadud kogemusi ja õppida vigadest, Takistavad faktorid: - Eesti väiksus. Erinevate firmade kliendisegmendid on väikesed, mistõttu ei saa rakendada ühte universaalset mudelit, vaid CRM mudel tuleb kohandada paljude väikeste segmentide jaoks, - Eesti tarbija on hinnatundlik. Kliendid ei ole valmis parema klienditeeninduse eest lisa maksma, - Organisatsioonilised takistused. Töötajad ei ole omaks võtnud mõttemalli, et lähtuda tuleb kliendi soovist
Kaubamaja tütarettevõte. (Selver 2007) Selveris töötab ca 2200 inimest. Ettevõtte 17 tugevusteks on pidev ja kiire areng, kliendikontaktide kõrge arv, kvaliteetse ostukoha maine ja pakutavate lisateenuste mitmekülgne valik. (Ibid) 5. septembril 2006 aastal teatas aktsiaseltsi A-Selver juhtkond, et plaanitakse laieneda Läti jaekaubandusturule. (Vaarmets 2006) 8. jaanuaril käesoleval aastal teatas Selveri emaettevõtte Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp (2007), et eesmärgiks on seatud 2009. aasta lõpuks Lätis vähemalt 15 kauplust ja tsentraalne köök avada. Käesoleval aastal alustatakse kaupluste hoonete projekteerimis- ja ehitustöödega ning aastatel 2008-2009 toimub kaupluste avamine klientidele. Selveri keti kaupluseid hakkab arendama ja opereerima A-Selver AS 100%-line tütarettevõte Selver Latvia SIA.
RVE’D VAJAVAD RIIKI SEST SEE TAGAB INFRASTRUKTUURI. Välismaine otseinvesteering on riigipiire ületav korporatiivne mehhanism, mida kasutades suurettevõte omandab tootmisvara teises riigis. See võib aset leida juba olemasolevate tootmisüksuste ülevõtmisel või suurettevõttesse sulandamisel enamusomanduse endale saamise teel, või ka täiesti uue ettevõtte loomisel. VOI erineb portfelliinvesteeringutest selle poolest, et loob pikaajalised suhted emaettevõtte ja investeeringute sihtriigi tootmisvahendite vahel. Suurima olulisusega pole sellise investeeringu puhul mitte finantsülekande iseloom, vaid juhtimiskontrolli sisseseadmine hulga piireületavate tootmist organiseerivate faktorite vahendusel. VOI-t peetakse selle tootmist, kaubandust, finantse, teadmisi, tehnoloogiaid, juhtimispraktikaid ja tööjõudu muutvate protsesside tõttu globaalsete tootmisvõrgustike
jooksul arvates rikkumise toimumisest või rikkumise algusest (ÄS § 324 lg 3, ÄS § 327). Laenukeeld ÄS § 281 sätestab, et aktsiaselts ei või anda laenu oma nõukogu liikmele ega ka tagada nõukogu liikme poolt võetavat laenu. ÄS §-s 281 sätestatud laenukeeld ei laiene formaalselt nõukogu liikme perekonnaliikmetele ega ka äriühingutele, milles nõukogu liikmel või tema perekonnaliikmetel on oluline osalus, samuti juhtudele, kui näiteks tütarettevõte annab laenu emaettevõtte nõukogu liikmetele. Selliste laenude andmine peaks samuti otsustatama nõukogu otsusega, mille tegemisel asjaga seotud nõukogu liige ei võta osa hääletamisest. Hääletamiskeeld ÄS § 322 lg 3 kohaselt ei või nõukogu liige osaleda nõukogu otsuse hääletamisel, kui otsus puudutab teda ennast. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja aktsiaseltsi vahelise tehingu
37 KULU tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. EMAETTEVÕTE ettevõte, millel on üks või rohkem tütarettevõtet, emaettevõte omab otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte aktsiatest. TÜTARETTEVÕTE emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte. SIDUSETTEVÕTE ettevõte, kelle omakaptalis raamatupidamiskohustuslane osaleb eesmärgiga luua püsivad ösidemed ja kelle äritegevusele sidusettevõtte tegevus on oluline. Sidusettevõtteks loetakse ettevõtet, kus teine ettevõte omab 20 – 50% tema hääleõigusega aktsiatest või osakutest. NETOAKTIVAD bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste (võlgade ja laenude) üldsumma.
üldsuse silmis. Sageli on kvaliteedisertifikaat osa ettevõtte turundusstrateegiast. Sertifikaat on nõue põhiklientide või koostööpartnerite poolt, koostöö eeltingimus. See võib olla "pilet" ihaldatud turgudele. Survet avaldavad ettevõtte ärivaldkonna olulised konkurendid, kes on omandamas sertifikaate. Kvaliteedijuhtimissüsteemide juurutamine ja sertifitseerimine tütarettevõtetes on emaettevõtte poliitika. Kvaliteedisüsteemi juurutamine, sertifitseerimine ja alalhoidmine ISO 9001 standardi järgi on suur investeering, mida pelgalt raamitud dokumendi pärast kabinetiseinal ette ei võeta. ISO 9000 põhimõte seisneb selles, et kogu ettevõte tegevus on dokumenteeritud ning toimub täpselt nii, nagu see on kirja pandud. ISO 9000 sertifikaat ei näita veel seda, et ettevõttes on sisse viidud terviklik
– võimalik lihtsamini töölepinguid muuta, pääseda maksunõuetest või seadusandlikest piirangutest, erisoodustustest vabaneda. – Saada positiivset mõju aktsiahinnale. Split-off – tehakse uus ettevõte, mille aktsionärideks saavad vanad aktsionärid vahetades oma aktsiad uue ettevõtte aktsiate vastu (loobuvad vanast osalusest). Carve-out – mingi osa ettevõtte tegevusest ja varadest paigutatakse uude ettevõttesse, kuid selle aktsiad müüakse avalikult. Tavaliselt jätkab emaettevõtte kontrolli omamist, seega on see sarnane aktsiakapitali suurendamisele. Miks tehakse: – Noteerimine suurendab juhtide huvi ettevõtte käekäigu vastu. – Noteerimine vähendab informatsiooni asümmeetriat, st võib olla kergem saada lisakapitali.
kulukontode analüüs. Finantsjuht võrdleb tulu- ja kulukontosid eelarvega ning viib läbi analüüsi ettevõttes kasutatavate dimensioonide (osakond, kulukeskus, eesmärk) lõikes. Seejärel trükib raamatupidaja kasumiaruande paberkandjal, kuna ettevõtte dokumentatsiooni arhiveeritakse veel paberkandjal. Viimaseks tegevuseks on finantsaruannete täitmine kontserni emaettevõtte jaoks. Töö autor vaatles finantsjuhi käest saadud kasumiaruannet, mis oli koostatud 2018 ja 2019 aasta andmete alusel ning koostas selle aruande põhjal horisontaal- ja vertikaal analüüsi, et paremini aru saada ettevõtte kasumlikkusest (vt. lisa 1 ja 2). Kasumiaruande horisontaalanalüüsist selgus, et ettevõtte müügitulu on suurenenud 24%, mis on töö autori arvates hea tulemus. Samas on kasvanud müüdud teenuste kulu ligi 37%
annaabi.ee 
