saabumisest ning anda edasi saadud juhendid. 6. Rahulikul ja selgelt edastatud abikutse tagab lisaabi kiire saabumise. 2) Elustamise logaritm. Tegutsemine südame- ja hingamisseiskude korral. 1. Südame seiskumise korral: · Kontrollin järsku teadvuse kaodaul hingamiseja pulsi olemasolu kaelal ühisel unearteril. · Kui pulss puudub, kutsun abi telefonil 003 või 112. · Aja päästmiseks, alustan kõnet ,, Elustamist vajav kannatanu!" · Alustan elustamist: avan hingamisteed ning alustan kuntstlikku hingamist ja välist südamemassaazi. 2. Hingamisteede avamine: · Kallutan kannatanu otsmikule asetatud käega ta pead tahapoole ja tõsta teise käe kahe esimese sõrmega alalõuga ülespoole; vajaduse korral: · Tõstan alalõuga mõlema käega ülespoole. Juhul kui pärast hingamisteede avamist hakkab kannatanu hingama ja kaelal ühisel
kodarluuarter) rõhulainet ja pulss ei ole kombatav. Kui kodarluuarteril on pulss palpeeritav, siis on süstoolne vererõhk (südame töörõhk) vähemalt 80/90 mmHg (elavhõbedamillimeetrit). Kui aga reiearterilt või kaelaarterilt, siis 60 mmHg. Kui süstoolne vererõhk langeb alla 60 mmHg on see liiga madal, et tagada organismi elutalitluseks vajaliku vereringe ja hapnikuga varustatus. Inimene on teadvusetu ja vajab elustamist. 7. Mida tähendab elupäästev esmaabi? Elupäästev esmaabi on aga kiireloomuline, kuna on vaja taastada ja/või säilitada kannatanu elutähtsad funktsioonid kuni professionaalse abi saabumiseni. Elupäästvat esmaabi peab oskama anda inimene, kes on läbinud sellealase koolituse. Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis alusta elustamisega: a) Vabasta hingamisteed b) Tee kunstlikku hingamist (mitu puhumist?, kuidas ennast kaitsta?, kuidas
4. Surm vees · tavaliselt südamehaige hapnikuga varustus südames häirub · INFARKTILE järgneb uppumine NB! Üleväsimuse korral võib saabuda sama juhtum. Tegutsemisjuhised: · kui uppuja on olnud vee all ega hinga, alusta kiiresti hingamiselustamist. Ainult väga hea ujuja on suuteline ujumise ajal puhuma õhku päästetava inimese kopsudesse. Tavaliselt võib alustada elustamist kohe pärast uppuja veest välja toomist. · Kui kaelal ühisel unearteril pulss puudub, alusta kohe kunstlikku hingamist ja välist südamemassaazi ning jätka seda. · Vaatamata sellele, et uppuja võib kiiresti teadvusele tulla, toimeta ta kindlasti haiglasse, sest kopsudesse sattunud vesi võib hiljem põhjustada eluohtliku seisundi. · Elustamist tuleks teha ka siis kui keha on peale külmas vees olemist tunduda
KONTROLLI SÜDAMETALITLUST · Leia pulss kaelal unearteril kõrisõlme kõrval · Otsusta 5 sekundi jooksul · Kui sa pole kindel oma oskustes, ära kuluta aega pulsi otsimisele KONTROLLI SÜDAMETALITLUST · Leia pulss kaelal unearteril kõrisõlme kõrval Otsusta 5 sekundi jooksul Kui sa pole kindel oma oskustes, ära kuluta aega pulsi otsimisele Kui kannatanu ei hinga ja pulssi ei ole tunda alusta elustamist Elustamiseks pane kannatanu lamama selili kõvale alusele Lasku põlvili kannatanu kõrvale ELUSTAMINE KUNSTLIK HINGAMINE ·Hoia hingamisteed avatuna peakallutuse-lõuatõstmise võttega ·Suru laupa toetava käe pöidla ja nimetissõrmega kinni kannatanu ninasõõrmed ·Pane oma huuled tihedalt ümber kannatanu suu SÜDAMEMASSAAZ · Vabasta kannatanu rindkere rõivastest
Pärast kannatanu vooluringist eemaldamist tuleb esmalt diagnoosida tema seisund. Tuleb kontrollida, kas haige on teadvusel, kas ta hingab ning kas pulss on tunda. Nõrgema elektrilöögi korral võib kannatanu olla teadvusel, kuid ei saa tekkinud krambi tõttu liigutada ega kõnelda. Halvemal juhul teadvus kaob, hingamine lakkab ning südametegevus seiskub. Igal juhul tuleb kutsuda kiirabi. Kannatanu aitamine Kiirabi tulekuni tuleks väga halvas seisundis kannatanu aitamiseks alustada elustamist: elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, ohvri rinnalt tuleks riided avada ning anda rusikaga tugev löök kolmnurga piirkonda pisut kõrgemale kohast, kus roided inimese rindkerel kolmnurga moodustavad. Kui pulss endiselt puudub ja hingamine ei taastu, peaks alustama kunstlikku hingamist. Kunstlikku hingamist tuleb jätkata kannatanu seisundi paranemiseni või kiirabi saabumiseni. Tugeva põletuse korral tuleb kannatada saanud kohta niisutada külma puhta veega.
käsi kannatanu rindkere keskjoonele umbes rinnanibude vahele ja pange teine käsi teise peale. Viige oma keha raskus peopesa päkale. Hoidke käed küünarnukist sirged! Suruge 15 korda järjest. [Üksinda olles tehakse kaks hingamist ja viisteist pumpamist (2:15). Kahekesi tehakse üks hingamine ja viis pumpamist (1:5).] NB! Lastega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, kuna lapse koed ja elundid on äärmiselt õrnad (hinga ettevaatlikult ja pumpa õrnalt). Jätka elustamist hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni! Suur väline verejooks: arteriaalsed (haavast tulev veri on helepunane ja pulseeriv) ja ka venoossed (veri on tume ja pidev) verejooksud tuleb peatada koheselt, püüdke sulgeda see esmalt kas või käega, teise käega sidumismaterjali otsides. Kui taskus marlirulli pole - ja kellel oleks? - siis sobib ka sokk või taskurätik. Seejärel pange kannatanu lamama ning tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale
kannatanule lähemale. 2) tõsta juhtmed kannatanult ettevaatlikult eemale 3)lohista kannatanu riietest tõmmates ohtlikust tsoonist välja. Tegutsemine kõrgepingeelektrilöögi korral. 1) Kui kõrgepingejuhe on maha langenud, on maapind 25m ulatuses pingestatud. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Helista päästeteenistusse telefonil 112. Kui elektrivool on välja lülitatud alusta vajduse korral elustamist. Välgulöögikahjustused - Meenutavad kahjustusi, mis tekivad elektrilöögi saamisel kõrgepingejuhtmetest. Vajaduse korral alusta elustamist, vii kannatanu haiglasse. Elektritraumad - Elektripõletuse puhul eristatakse nelja astet: naha punetus, villide moodustumine, naha söestumine, nahaaluse koe söestumine. Põletused tekivad kontakti korral elektrivooluga, kaarleegi mõjul, lühiühenduse korral. On enamuses naha suure takistuse tõttu pinnapõletused
- panen kannataja pea taha ja tõstan õrnalt lõua et kergestada hingamist. Kui hingamine on ilmunud, panen inimest küljeli. Kui unearterites on olemas pulss, siis tuleb teha paar kunstlikku hingamist "suust-suhu" taskurätiku läbi. Kannataja nina panen kinni. Kui hingamine on ilmunud, panen inimest küljeli. Kui pulss ei ole tuvastatav - teen rinna kompressiooni. Kõige parem on teha seda kahekesi, omakorda. Kui tulemusi ei ole ja süda ei hakka töötama, siis jätkan elustamist "kiirabi" saabumiseni. Kui inimene tuli teadvusele , ei lase teda magada ja hoian teda pidevas pinges- rääkin temaga, esitan küsimusi selleks et ta hakkas oma aju pingutama. Kasutatud kirjandus: www.nebolet.com/ http://www.narcozona.ru/peredoz.html http://narko-pomosh.ru/peredozirovka-narkotikom/
· Alusta vajalikku esmaabi andmist. · Helista hädaabinumbril 112 ja tegutse edasi vastavalt nende poolt antud juhtnööridele. · Informeeri toimunust lapse vanemaid või hooldajat ja lasteaia juhtkonda. · Jälgi, et keegi täiskasvanutest oleks pidevalt ülejäänud laste juures. · Vajadusel katkestatakse väljasõit ja korralda laste transport lasteaeda tagasi. Lapse, õpetaja surm · Alusta koheselt elustamist. · Fikseeri olukord ja jaga tegutsemisjuhised kõikidele täiskasvanud saatjatele (abi kutsumine ja informeerimine, tegelemine ülejäänud lastega). · Helista hädaabinumbril 112 ja tegutse vastavalt nende poolt antud korraldustele. · Jälgi, et keegi täiskasvanutest oleks pidevalt ülejäänud laste juures. · Informeeri toimunust lasteaia juhtkonda. · Lasteaia juhtkond korraldab juhtunust teatamise lähedastele. NB! Surmateadet ei tohi edastada telefoni teel
Südamemaassaž Kaudse südamemassaaži tegemisel peab kannatanu lamama selili kõval alusel. Abistaja laskub põlvili kannatanu kõrvale. Pannes oma käed tema rinnaku keskele. Sirgete käte labad asetatakse risti üksteise peale elustatava rinnaku alumisele kolmandikule. Rinnakule surutakse otse ülalt alla nii tugeva jõuga, et rindkere liigub allapoole umbes 4-5 cm. Vajuta nii 30 korda minutis. Elustamist jätkatakse kuni kannatanu elutegevus taastub. Juba alustatud elustamist ei tohi katkestada enne kiirabi saabumist. NB! Kunstliku hingamise ja südamemassaži vahekord on 2:30-le. 112 appikutse Kiirabi kutsumiseks helistada numbril 112. Enne abi kutsumist selgita välja kas ja millist abi vaja on. Helistades telefonile 112 katsu säilitada rahu ja räägida juhtunust vastates dišpetseri küsimustele. Kuigi see võib tunduda sinule kui abikutsujale aja raiskamisena, on küsitav informatsioon vajalik kannatanu paremaks aitamiseks.
Lase vanematel endale näidata, kust ja kuidas on võimalik seda teha. · Kui elektrit ei saa välja lülitada, siis kasutada kannatanu vabastamiseks voolu alt mingit elektrit mittejuhtivat eset. Kodustes tingimustes saab inimese pealt elektrijuhtmeid samuti vajadusel ära lükata ka rullikeeratud ajalehega · Peale vooluringist eraldamist kutsu kohe kiirabi ning vajadusel alusta elustamist. Sarnaselt elektrilöögile toimub ka välgulöök. Äikesega kaasnevad väga suured elektripinged, mistõttu inimene, kes on saanud äikeselöögi, sureb harilikult silmapilkselt. Välgulöögi tagajärjed meenutavad kahjustusi, mis tekivad elektrilöögi saamisel kõrgepingejuhtmetest. Koheselt kutsuda abi ning vajadusel alustada elustamist. Äikese korral on metsas olles vihma eest kasulik varjuda võimalikult
ülespoole. Teise käe asetan eelmise labakäe tüvi peale. Tõusen kehaga neiu kohale ja sirgete kätega vajutan rinnakut 5-6 cm sügavusele 30 korda ilma, et kaotaksin kontakti kannatanu rindkerega. Kui olen teinud ära südamemassaži 30 korda, teen neiule suust-suhu hingamise abivahendiga 2 korda – selleks painutan pea kuklasse (Asetan käe neiu laubale ja teise käe 2 – 3 sõrme lõua alla, tõstes lõuga). Jätkan elustamist seni kuni kiirabi on kohale jõudnud 6 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus käes, tasakaaluhäireid kõndimisel ja raskust rääkimisel, mis pidevalt süveneb? Kahtlustan ajuinfarkti, kuna tal on nõrkus vasakus käes, tasakaaluhäired kõndimisel ja raskused rääkimisel, mis on ajuinfarkti tunnused. Naise aitamiseks: Aitan teda poolistuvasse või istuli asendisse ja ei lase tal kõndida. Keeran pea halvatud küljele
VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES SELETUS • Võõrkeha, mis on kurku kinni jäänud, võib selle sulgeda ja põhjustada kõrilihasespasmi ning hingamiseseiskust. • Kui ta kaotab teadvuse, võivad kõrilihased lõdvestuda ja hingamisteed avaneda piisavalt, et hingamine taastuks. • Olge valmis alustama kardiopulmonaarset elustamist. TUNNUSED • Järsult algav tugev köhahoog. • Pikenenud vilisev sissehingamine. • Kannatanu ei saa hingata. • Rahutus, paanika. • Katkendlik rääkimine või suutmatus kõneleda. • Nägu, huuled muutuvad kiiresti sinakaks. • Teadvusetus. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE 1. Kui kannatanu saab veel hingata, julgusta köhima. 2. Kui kannatanu hakkab nõrkema, hingamine järjest halveneb •. kontrolli võõrkeha olemasolu suus; •
Nõrgema elektrilöögi korral võib kannatanu olla teadvusel, kuid ei saa tekkinud krambi tõttu liigutada ega kõnelda. Halvemal juhul teadvus kaob, hingamine lakkab ning südametegevus seiskub. Igal juhul tuleb kutsuda kiirabi, sest tugeva elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda. ABI KUTSUMINE VALI NUMBER 1-1-2 VASTAB HÄIREKESKUS JA TEATA: Kannatanu aitamine Kiirabi tulekuni tuleks väga halvas seisundis kannatanu aitamiseks alustada elustamist: 1. Elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, ohvri rinnalt tuleks riided avada ning anda rusikaga tugev löök nn kolmnurga piirkonda st pisut kõrgemale kohast, kus roided inimese rindkerel kolmnurga moodustavad. 2. pärast lööki tuleks seisund uuesti diagnoosida. Kannatanu aitamine(2) 3. kui pulss endiselt puudub ja hingamine ei taastu, peaks alustama kunstlikku hingamist. 4. kunstlikku hingamist tuleb jätkata kannatanu seisundi paranemiseni või kiirabi saabumiseni
• Loputada ei tohi teadusehäirete korral, samuti kui okses on veri. • Teadvuseta haige pane külili. • Krambid NB! Ära anna haigele piima. Ära ürita allaneelatud hapet neutraliseerida alusega ja vastupidi. Ära elusta mürgitatud haiget ilma spetsiaalse elustamiskileta. 14 Vingumürgistus • Vii kannatanu värske õhu kätte. • Helista 112 • Hingamis- ja südameseiskuse korral alusta viivitamatult elustamist. Narkootikumide mürgistused (Heroiini korral) • Helista 112. • Alusta elustamist. • Ära elusta heroiini üledoosi saanud kannatanut ilma spetsiaalse elustamiskileta. Maohammustused (Rästikuhammustus) • Enamasti hammustuskoha piirkonnas kiiresti tekkiv valu, turse, verevalumid, villid. • Tuimus- ja torkimistunne suu ja näo piirkonnas, sõrmedes, varvastes. • Üldine nõrkus, minestamine. • Iiveldus, oksendamine, külmavärinad. • Hingamisraskus
minutis Tee kaudset südamemassaazi ja kunstliku hingamist vahekorras 30 : 2 Jälgi massaazi efektiivsust (56 cm) ! Südamemassaazi efektiivsuse tõstmiseks kindel alus! jalad üles massaaz kahekesi suure sagedusega (>100 x min) massaaz Eduka elustamise märgid Puhumise ajal rindkere tõuseb, massaazi ajal pulsi laine Hingamine ja südame tegevus taastub Elustatava välimus muutub Pupill läheb kitsaks Elustamist tuleb jätkata kuni: Kannatanul tekivad elutunnused (pulss, hingamine) On saabunud kvalifitseeritud abi Abiandja ei jõua elustada väsimuse tõttu Sokk on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused
südameseiskuse korral? Teadvus, hingamine, pulss. 3. Mis on osaliselt suletud hingamisteede kindlaks tunnuseks? Häälega hingamine. 4. Millised on soovitavad kunstliku hingamise ja südame kaudse massaazi vahekorrad elustamisel? Alla 1 aastastel 15:2, üle 1 aastastel 30:2. 5. Kuidas interpreteerite järgmist leidu? Kannatanu vajus maha: teadvust ei ole, on näha üksikuid, harvu, kramplikke sissehingamisi, pulssi kaela peal ei tundu olevat. Vajab elustamist. 6. Mida teha siis kui imik on tõmmanud võõrkeha hingamisteedesse nii, et ta ei saa hingata ega köhida? Vaatan suhu, ehk saab takistuse eemaldada sõrmedega. Võtan imiku kõhuli käe või põlvede peale pea allapoole ja koputan kulpis käega 5x abaluude vahele. Võtan lapse sülle näoga enda poole ja vajutan 5x sõrmedega diafragma peale. Kordan sama algusest peale. 7. Kuidas abistada minestanud inimest? Panen kannatanu pikali, jalad üles. Vabastan mõned riideesemed, näiteks lips
roidekaare tipust ülespoole. Teise käe asetan eelmise labakäe tüvi peale. Tõusen kehaga neiu kohale ja sirgete kätega vajutan rinnakut 5-6 cm sügavusele 30 korda ilma, et kaotaksin kontakti kannatanu rindkerega. Kui olen teinud ära südamemassaži 30 korda, teen neiule suust-suhu hingamise abivahendiga 2 korda – selleks painutan pea kuklasse, asetades käe neiu laubale ja teise käe 2 – 3 sõrme lõua alla, tõstes lõuga. Jätkan elustamist seni kuni kiirabi on kohale jõudnud 6. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus käes, tasakaaluhäireid kõndimisel ja raskust rääkimisel, mis pidevalt süveneb? Kahtlustan ajuinfarkti e. insulti, kuna sellele viitavad kõik sümptomid. Aitan naist poolistuvasse või istuli asendisse ja ei lase tal kõndida. Keeran pea halvatud küljele - vasakule. Vabastan tal hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed ja helistan 112.
Elustades: 2 HINGAMIST 15 SÜDAME MASSAAZI Viimastel aastatel on EL soovitustes toodud ka elustamisvahekord 2 hingamist ja 30 massaazi. Selline vahekord on elustajale oluliselt kurnavam ja ebaefektiivse massaazi tekkimise oht on kõrge. Kaalutlege kriitiliselt oma jõuvarusid. Kui kiirabi eeldatav tulekuaeg on rohkem kui 10 min või kui kannatanu on teist suurem, on soovitav elustamisvahekord 2 hingamist ja 15 massaazi. Oluline on jätkata efektiivselt kiirabi tulekuni. Elustamist tuleb jätkata kiirabi saabumiseni või selgeltpalpeeritava pulsi ja hingamise tekkimiseni! VEREJOOKSUD Kui kannatanul on suur verejooks haavadest, tuleb see koheselt peatada kõigi käepäraste vahenditega. 5 1) PANE KANNATANU LAMAMA 2) SURU HAAV KÄEPÄRASEST RIIDEMATERJALIST TEHTUD RULLIGA VÕI OMA SÕRMEDEGA KINNI ( KASUTA KILEKOTTI VÕI KINDAID!) 3) TÕSTA JÄSE ÜLES (südamest kõrgemale)
valimise kiirusest. Kui inimene suudab päästajate juhiste abil ka ise kannatanut aidata siis on suurem tõenäosus, et ta olukord paraneb ja kannatanu jääb elama. Mina arvan, et mina suudaks küll inimest mingilmääral ohuolukorras aidata. Näiteks elustamis ja haavade sidumisega saaks ma arvatavasti hakkama. Olen üsna külmanärviga ning ei kardaks inimest ohuolukordades aidata ning vajadusel alustada ka elustamist. Kuna olen saanud vastava esmaabiõppe autokoolis ning sõjaväes. Ma ise pole veel sellisesse olukorda sattunud, kus ma peaks eamaabi andama või elustama, kuid ei saa ju välistada, et ma sellisesse olukora kunagi ei sattu. Mina kindlasti aitaks kui ma ise ennast ohtu ei peaks seadma, ning kannatanu abistamine oleks võimalik. Suuremattese õnnetustesse ei oleks tark hakkata ise sekkuma, vaid oleks targem kutsuda välja päästeteenistus, kes on saanud selle
2.Kiirabiarstid koondatakse Harjumaal koondati Põhja-Eesti regionaalhaiglas arste. Harjumaa kiirabiarstid koondati majanduslikel põhjustel ehk kiirabireformi tõttu. See reform ei puuduta ainult arste, see puudutab kõiki. Noori õekesi, kes praegu tööle tulevad. Kiirabireformi üks eesmärk on arsti- ja õebrigaadide selgem eristamine, Reformijate sõnul teevad arstibrigaadid sama tööd mis õebrigaadid. Edaspidi peaks arstibrigaad välja sõitma keerulisematel, elustamist vajavatel juhtudel. Terviseameti seisukohalt on praegu 113 arsti, kellest osad on saanud juba koondamisteate. Samas on arstibrigaade mõnes teises piirkonnas hoopis juurde tulemas. Praegu teadaolevalt on nendeks kohtadeks, kus arstibrigaadid ei jätka, Kohila, Saku ja ka Kärdla. Arstibrigaad tuleb ilmselt Paidesse seal ei ole arstibrigaadi aastaid enam olnud. 2013. aasta eelarves on arstibrigaadide raha 6 705 000 eurot, 2014 on 7 042 000 eurot.
on kroonilisi haigusi -- nii saab hinnata kannatanu seisundit ja kiirabile on nagunii selliseid andmeid vaja. ELUSTAMISE ÕIGED VÕTTED Kes vähegi oskab, peaks püüdma eluohtlikus seisundis kannatanut elustada, sest ei saa loota, et kiirabi jõuab igasse Eesti punkti paari minutiga kohale. Sellist ressurssi Eesti riigil pole, et kiirabi oleks maapiirkonnas niisama kiiresti tulemas kui suuremates linnades. Ka viis või 8 kümme minutit on elustamist vajava inimese korral tohutu pikk aeg ja abi ülisuure väärtusega. Elu hinnaga. Elustamiseks pannakse kannatanu kõvale pinnale. Tema hingamisteed vabastatakse, lõug tõmmatakse ette, pea kuklasse, suu tehakse puhtaks. Kui kaitsemaski pole, siis on abistaja otsustada, kas ta võtab endale riski võhivõõrale õhku suhu puhuma hakata. Tänapäeval on soovitatav elustamise südamemassaazhi rütm 90-120 korda minutis. Selleks
Kui auto on süttinud, siis tuleb püüda enda elu ohtu seadmata kannatanu sealt kätte saada. Kontrollida avariis osalenud inimeste seisundit. Kõnetada neid - kas reageerivad. Kontrollida hingamist ja pulssi. Vaadata väliseid vigastusi. Küsida, kust on valus. Kui on olemas kaelalahas ja oskus seda peale panna, siis kasutada seda. Pidevalt vestelda kannatanu(te)ga ja sellega kontrollida nende teadvust. Peatada verejookse. Vajadusel teha elustamist. Helistada 112!! 12) Raudteel võivad õnnetused toimuda nii reisi- kui ka kaubarongidega: · rongide kokkupõrked · ohtlike ainete leke ja maha voolamine · tulekahju · plahvatus · rööbastelt maha jooksmine · otsasõit autodele ja inimestele 13) Loodusõnnetus on erakorralise iseloomuga loodusnähtus, mis seab ohtu elu, tervise, looduskeskkonna või põhjustab hoonete ja kommunikatsioonide purunemise ning toob kaasa majanduslikku kahju.
3) Tänapäeva para- ja transpersonaalne psühholoogia Deepak Chopra oma raamatus "Elu pärast surma" kirjutab: "Kas on võimalik, et meditsiin suudab kõigele vastuse anda? Dr van Lommel, kes juhtis Hollandis surmalähedaste kogemuste uurimist, seda ei arva. Ta kontrollis 344 patsienti, keda oli haiglas defibrilleeritud (elustamisvõte südamefibrillatsiooni ehk südamelihase kiudude ebakorrapärase kokkutõmbumise korral). Rääkides nendega pärast elustamist, avastas van Lommel, et ei anesteesia ega ka ravimid polnud nende kogemust mõjutanud. Kõige rohkem imestab ta siiski teadete üle teadvuse olemasolust ajutegevuse puudumise ajal. Ja aastaid hiljemgi täidab see paradoks teda aukartusega: "Sel hetkel on need inimesed mitte ainult teadvusel, vaid nende teadvus on avaram kui iial enne. Nad suudavad äärmiselt selgelt mõtelda, neil on mälestused, mis ulatuvad tagasi isegi väga varasesse lapsepõlve, ja nad
Esmaabiga tutvunud isik saab leevendada kannatanu valu. On olemas kohti kuhu kiirabi ei pääse ligi. Õnnetuse korras esmaabiandja põhimõted 1. Ära oota teiste tegevust, tegutse ise! 2. Kutsu kiirabi! 3. Jälgi ümbritsevat olukorda, et enda elu oleks ohust väljas. 4. Esmaabi andmine on iga inimese kohustus! 5. Keskendu 510 sek 6. Paanika vältimine Kuidas hinnata kannatanu olukorda? Kõige tähtsam on vaja välja uurida kas kannatanu vajab elustamist. Kuulata kas inimene hingab ( jälgi rindkere liikuvust). Mõõda pulssi. Proovi temaga rääkida. Elupäästev esmaabi seisneb järgmises: Hingamisteede avamine Tuleb asetada kannatanu selili kõvale pinnale. Eemaldada võõrkehad suust (toit, okse, proteesid jm) Painuta kannatanu pea kuklasse
Kõrvaga kuuleme hingamist, põsega tunneme õhu liikumist ja silmaga näeme, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis. (1) Kes vähegi oskab, peaks püüdma eluohtlikus seisundis kannatanut elustada, sest ei saa loota, et kiirabi jõuab igasse Eesti punkti paari minutiga kohale. Sellist ressurssi Eesti riigil pole, et kiirabi oleks maapiirkonnas niisama kiiresti tulemas kui suuremates linnades. Ka viis või kümme minutit on elustamist vajava inimese korral tohutu pikk aeg ja abi ülisuure väärtusega. Elu hinnaga. Raskes olukorras ja teadvuseta vigastatu tuleb panna külili ja mahajahtumise vältimiseks katta soojalt, võimalusel isoleerida pinnast. Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. (1) Teadvuseta kannatanul, kes ei hinga tuleb vabastada hingamisteed ja pea lükata kuklasse. Vabastama peab ta hingamisteed ja vajadusel puhastada suuõõs, kui suus on proteesid või oksemass
2. Kõrvaga kuula, kas on mingit heli. 3. Silmaga vaata, kas rindkere tõuseb. · Õhu liikumine on vaba, mingit häält pole kuulda, rindkere tõuseb hingamine vaba. · Norskav, lõrisev heli hingamisel hingamisteed suletud. · Üksikud kramplikud sissehingamised, väljahingamist ei ole näha; võib kesta 5-7 minutit agonaalne hingamine. Sage südameseiskuse korral kontrolli pulssi. Agonaalne hingamine võrdub hingamise puudumisega ja kannatanu vajab elustamist. · Õhuvoolu liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse hingamisseiskus. Alusta elustamisega. 3 Kontrolli pulssi: 1. Pulssi katsu kaela pealt kõrisõlme kõrguselt 2 cm kõrisõlmest paremale või vasakule vähemalt kahe näpu näpuotstega. Ära katsu pulssi pöidlaga, võid hakata tundma enda pulssi. 2
· Jälgi kannatanu seisundit. · Kutsu kiirabi. 2. Valgustatus 3. Müra 4. Vibratsioon 5. Kiirgused 6. Õhuga seotud 7. Üle-ja alarõhk 8.Kukkumised UPPUMINE TEGUTSEMINE UPPUMISE KORRAL: Päästmisel tuleb uppujale läheneda tagant poolt, hoidudes tema haardest. Veest välja toodud kannatanu pannakse kaldale lamama. Suuõõs tuleb puhastada võõrkehadest. Kui kannatanu ei hinga ja pulssi ei ole tunda, tuleb koheselt alustada elustamist. Hingamise taastudes tuleb kannatanult märjad riided ära võtta ja asetada ta küliliasendis kuivale riidele ning katta soojalt kiirabi saabumiseni. Keemilised ohutegurid: 1. Toksilisus 2. Tule-ja plahvatusoht Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe
See kogu on tõsisem ning kajastab murdeealise noore inimese hingeelu, suhteid ema ( ,,Emale" ), sõprade ja klassikaaslastega ( ,,Laagrist tulles", ,,Klassivennad" ). Sisse on toodud ka mõningaid koolielu probleeme ( ,,Ekskursioon" ). Kolm järgmist luuleraamatut ,,Väike ranits", ,,Seltsis on segasem" ja ,,Tere- tere!" on suunatud nooremale lugejale. Teemalt on kogud mitmekesised. Koolieelikute värsid kogus ,,Seltsis on segasem" sisaldavad mängulist ja muinasjutulist, esemete elustamist ,,Pesunööritants", ,,Külma kõhuga" ) ning laste endi portreesid. ,,Väikeses ranitsas" on kirjanik hästi tabanud väikese koolilapse muutumist esimese kooliaasta jooksul. Raamat sisaldab rõõmsat huumorit, kuid samas ka õpetust ( ,,Maakaart" ). Luuletused pakuvad kujutlusi suurte inimeste elust. Kogus ,,Tere- tere!" on uueks ilminguks lapse sotsiaalne seisund ja tema üksiolek ( ,,Telelaps", ,,Ühel lapsel" ). Aja jooksul on kasvanud luuletaja
l�lita vool v�lja kui voolu pole v�imalik v�lja l�litada, pane enda jalgealla paks kiht paberit, kummimatt v�i mingi muu isoleeriv materjal ning eralda kannatanu seej�rel vooluv�rgust n. V�imalusel v�ta puust v�i plastikust kepp ning eemalda kannatanu vooluv�rgust, pane �mber kannatanu jalgade v�i k�te n��r, lina, s�rk, k�ter�tik vms ning eemalda kannatanu pinge alt. Selgita v�lja kannatanu seisund, vajadusel alusta elustamist ning kutsu kiirabi RISKIANAL��S Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisejahjustuse rasjusaste ja selle t�en�osus. T��keskkonna riskianal��s nn tegevus, mille abil t��taja selgitab v�lja, hindab ja kntrollib v�imalikke keskkonna ohutegureid, mis t��tajat ohustavad. Riskide hindamise eesm�rk on t��tajate ja tervise ohutuse kaitsmine. Riskide hindamine toimub etappidena. Esmalt kogutakse infot t��keskkonna, t��protsessi ja t��tajate kohta
defibrilleerimisele). -Seisundi eristamine surmast võib olla raske. (Elonen:2008) Esmaabi raskekujulise hüpotermia korral 1. Kohtle (tõsta, abista) kanatanut väga ettevaatlikult, ära liiguta teda järsult ja asjatult. 2. Mässi kannatanu sooja teki sisse või isoleerivasse kilesse. 3. Ära hakka kannatanut soojendama. 4. Vii kannatanu kiiresti haiglasse. (NB! Elutunnuste puudumisel alusta kannatanu elustamist). (Kutsar:1998) Stabiilne küliliasend. Pidev monitooring (võimalusel EKG). Intravenoosne juurdepääs juhul, kui edasist jahtumist kindlasti enam ei toimu ning kui kanüüli saab paigaldada kiiresti (3-5 minutit). Kui venitee rajamine ei õnnestu, kasutada luunõela. Reanimatsioonivalmidus! (Adlas:2014) Alajahtunud patsiendi reanimatsiooni eripärad Karootise pulsi otsimine/hingamise kindlakstegemine üle 30-40 sekundi.
Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt, eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud. Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett kannatanu ülemistest hingamisteedest ja maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa. Siis keerata kanatanu selili, kontrollida tema hingamist, pulssi ja teadvust, vajaduse korral alustada elustamist ning loomulikult kutsuda kiirabi. Kõik uppumisohus olnud tuleb 24 tunniks saata meditsiinilisele jälgimisele, sest on südame rütmihäirete tekke oht. Kasutatud kirjandus · http://www.veeohutus.ee/ · http://www.ohutusope.ee/et/Lapsevanemale/Veeohutus · http://www.tps.edu.ee/materjalid/ujumine/?Vetelp%E4%E4ste · http://www.rescue.ee/turvalisus-vees
Asetan inimese pikali, jalad kõrgemale. Seisundi halvenemisel kustuksin kiirabi. 17 Kuidas tegutsed, kui leides teadvuseta ja oksendanud inimese, leiad tema kõrvalt ka tühja, lahtise tundmatu ravimipurgi? Kahtlustan mürgitust. Tegutsen järgnevalt: Kõigepealt katsun ma kannatanu pulssi ning kontrollin, kas hingamis teed on vabad. Kutsun kiirabi. Keeran kannatanu külili selleks, et ta ei tõmbaks endale okset kurku. Kui pulssi pole siis alustan elustamist 18 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui käies restoranis söömas tunned paari tunni pärast kõhuvalu, kõht on lahti ja ajab iiveldama? Ma kahtlustan toidumürgitust. Joon palju vett ning olen pikali asendis. 19 Mida peaksid tegema kui 12 aastasel noormehel esinevad tasakaalu häired, iiveldus, tunnete alkoholi lõhna? Algselt annaksin ma talle palju juua, et osa alkoholi tema organismist välja saada. Aitaksin tal oksendada.
Tema hingamisteed vabastatakse, lõug tõmmatakse ette, pea kuklasse, suu tehakse puhtaks. Kui kaitsemaski pole, siis on abistaja otsustada, kas ta võtab endale riski võhivõõrale õhku suhu puhuma hakata. Tänapäeval on soovitatav elustamise südamemassaazi rütm 90-120 korda minutis. Selleks tuleb südame piirkonnale pressida ligilähedaselt kaks korda sekundis. Rahvusvahelised soovitused muutusid aastatel perioodil 2006-2007 ja uute esmaabi soovituste kohaselt alustatakse elustamist ainult südamemassaaziga ning enam ei ole vajalik kunstlikku hingamist teha. Uuenenud reeglite kohaselt on oluline, et abistaja teeks südamemassaazi nii hästi, et vereringe hakkab tõepoolest uuesti ringlema. Oluline on, et südamemassaaziga alustatakse võimalikult kiiresti pärast südame seiskumist ja seda tehakse väga oskuslikult kuni kiirabi saabumiseni. Abistaja paneb oma käed kannatanu rindkere keskjoonele, luulise osa lõpust kahe-kolme sõrmelaiuse võrra ülespoole
Barokk-kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Renessansskunst oli lineaarne, barokk on maaliline. Barokk-kunstile on iseloomulik ka taltsutamatu tunnete avaldamise püüd, kire, paatose ja ilmekuse toonitamine; barokk on ju osalt sündinud vastureformatsiooni vaimust, mis taotles usulise entusiasmi elustamist. Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst. Rokokookunsti iseloomustab vastandina baroki raskepärasusele suurem kergus, ilutsev graatsia ja õrnus, ühtlasi suurem kodusus ja intiimsus. Suuremat tähtsust hakkab see suund omandama XVIII sajandil. Barokk-kunst tärkab Itaalias. Selle idusid leidus juba mõningate renessansi suurmeistrite (Raffaeli, Correggio, peamiselt aga Michelangelo) loomingus. Itaalias
Selgroovigastuse korral võib tekkida seljaaju vigastus Mida kõrgemal on vigastus, seda suuremat osa kehast võib haarata halvatus Esmaabi andja peab olema eriti ettevaatlik Põhjused: Vette hüppamine, liiklusõnnetus, kõrgelt kukkumine Mul esmaabi:rindkere, kõhuõõne organite vigastused:valu,kõhulihaste pinge,iiveldus,oksendamine,kõht on valus,kannatanu hoiab end kägaras Tegutsemisjuhend: 1. Kui kannatanu ei hinga ja pulssi pole, keera ta selili asendisse ja alusta elustamist 2. NB! Jäta ta pea otseseks ära painuta kuklasse tõmba kanntanu lõug ülesse 3. Helista 112 4. Stabiliilsesse külili asendisse keeramisel peavad pea, õlad ja vaagen jääma ühele tasapinnale. 5. Vajadusel pane peale toeks rullikeeratud riided 6. ÄRA ANNA KANNATANULE JUUA 7. NB! Selgroovigastusega kannatanut võib liigutada vaid otsesest ohust päästmiseks või elupäästva esmaabi andmiseks! Luumurrud: Lahtised ja kinnised luumurrud.
x Haige süstemaatilise küsitlemisega ehk anamneesi kogumisega Mis iseloomustab kooma raskusastet? Valige üks Heathrow koomaskaala 5 Wales koomaskaala x Glasgow koomaskaala Teadvusetu patsiendi puhul: valige üks või mitu x Peale elutähtsate funktsioonide tagamist võimalusel välja selgitada teadvushäire põhjus Tuleb alustada patsiendi elustamist Tuleb patsient keerata püsivasse külili asendisse ning minna abi otsima x Tuleb primaarselt tagada elutähtsate funktsioonide sälilimine Tervishoiutöötaja oluliseks... valige üks või mitu x Kõrvalkohustuseks on vaikimiskohustus ja dokumneteerimiskohustus Kõrvalkohustuseks on tõendamiskohustus ja dokumenteerimiskohustus Kohustuseks on patsiendi teavitamine, aga nõusoleku saamine pole tavaliselt vajalik
liigutada ega kõnelda. Halvemal juhul teadvus kaob, hingamine lakkab ning südametegevus seiskub. Igal juhul tuleb kutsuda kiirabi, sest tugeva elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda. 8 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral Kiirabi tulekuni tuleks väga halvas seisundis kannatanu aitamiseks alustada elustamist. Elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, ohvri rinnalt tuleks riided avada ning anda rusikaga tugev löök niinimetatud kolmnurga piirkonda, pisut kõrgemale kus roided inimese rindkerel kolmnurga moodustavad. Pärast lööki tuleks seisundit uuesti diagnoosida. Kui pulss endiselt puudub ja hingamine ei taastu, peaks alustama kunstlikku hingamist. Kunstlikku hingamist tuleb jätkata kannatanu seisundi paranemiseni või kiirabi saabumiseni
Silmaga vaata, kas rindkere tõuseb Õhu liikumine on vaba, mingit häält pole kuulda, rindkere tõuseb – hingamine vaba. Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud. Üksikud kramplikud sissehingamised, väljahingamist ei ole näha. Võib kesta 5-7 minutit – agonaalne hingamine. Sage südameseiskuse korral – kontrolli pulssi. Agonaalne hingamine võrdub hingamise puudumisega ja vajab elustamist. Õhuvoolu liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. Alusta elustamisega. PULSS Pulssi katsu kaela pealt kõrisõlme kõrguselt kaks cm kõrisõlmest paremale või vasakule vähemalt 2 näpuga näpuotstega. Ära katsu pulssi pöidlaga, võid hakata tundma enda pulssi. Katsu vähemalt kümne sekundi jooksul, sest pulss võib olla väga aeglane. Katsu ainult ühelt poolt korraga. Pulss kiire >100
Kuna Motown ei võimaldanud Jacksonitele soovitud loomingulist iseseisvust, lahkus bänd 1975. aastal Motowni alt. Üleminek Epicu alla ja "Off the Wall" (19751981) Surm ja m mälestusteenistus Jackson suri 25. juunil 2009 oma kodus Los Angeleses. Teda proovisid elustada nii ihuarst Conrad Murray[150] kui ka Los Angelese päästeteenistuse parameedikud, kes said väljakutse kell 12.22 kohaliku aja järgi (19.22 maailmaaja järgi).[151] Elustamist jätkati nii teel Ronald Reagan UCLA Medical Centeri haiglasse kui ka tunni aja jooksul pärast haiglasse jõudmist. Jackson kuulutati surnuks kell 14.26 kohaliku aja järgi (21.26 maailmaaja järgi).[152][153] Jacksoni surmale järgnes ülemaailmne lein.[150] Internetis levis uudis Jacskoni surmast kiiresti ja veebiliiklus oli seetõttu tavapärasest 1120% suurem. [154][155] Mitmed veebilehed avanesid ülekoormuse tõttu aeglaselt või lakkasid töötamast. Häiritud oli
28 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. 17. SOKK ...on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule Soki põhjused · Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) · Põletused · Kestva surve sündroom · Seljaaju trauma · Äge südamepuudulikkus · Äge hingamispuudulikkus · Raske allergiline reaktsioon · Infektsioon Soki tunnused · Teadvushäired · Nahanähud (kaamesus) · Jäsemed külmad, pulss jäsemetel puudub
kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Sõltumata ohvri seisundist tuleb igal juhul 7 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus kutsuda kiirabi, sest tugeva elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda. Kiirabi tulekuni tuleks väga halvas seisundis kannatanu aitamiseks alustada elustamist: elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, ohvri rinnalt tuleks riided avada ning anda rusikaga tugev löök nn kolmnurga piirkonda s.t pisut kõrgemale kohast, kus roided inimese rindkerel kolmnurga moodustavad; pärast lööki tuleks seisund uuesti diagnoosida; kui pulss endiselt puudub ja hingamine ei taastu, peaks alustama kunstlikku hingamist; kunstlikku hingamist tuleb jätkata kannatanu seisundi paranemiseni või kiirabi saabumiseni;
Kui vett on vähe, tekib lisaks aurupõletus. · Põlenud riided eemaldage kiiresti, lõigake need katki. Kui materjal on naha küljes kinni, ärge seda kiskuge. · Andke lapsele sooja juua. · Kui lapsel on soki tunnused, kuid ta on teadvusel, asetage ta pikali, pea allapoole ja jalad üles. Helistage 112. · Kui laps on teadvuse kaotanud, pange ta külili ja helistage 112. Kontrollige lapse pulssi ja hingamist. Südame- või hingamisseiskuse korral alustage kohe elustamist. · Punetuse või villidena väikest põletust võib kodus ravida. Algul pange peale steriilne side, hiljem kiirendab paranemist bepanteensalv. · Suuremat ala haarava või naha tumenemisega põletust peab ravima haiglas. Põletuse ulatust ja sügavust on raske hinnata. Kutsuge kiirabi iga suurema põletuse korral! Kui arvate, et laps viiakse haiglasse, ärge siduge haavu kinni, sest side võib kahjustatud naha külge jääda ning selle eemaldamine on valus. 28. Esmaabi kukkumisel
vabastada. Tuleb meeles pidada, et niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit. Kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Sõltumata ohvri seisundist tuleb igal juhul kutsuda kiirabi, sest tugeva elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda. Kiirabi tulekuni tuleks väga halvas seisundis kannatanu aitamiseks alustada elustamist: elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, ohvri rinnalt tuleks riided avada ning anda rusikaga tugev löök nn kolmnurga piirkonda s.t pisut kõrgemale kohast, kus roided inimese rindkerel kolmnurga moodustavad; pärast lööki tuleks seisund uuesti diagnoosida; kui pulss endiselt puudub ja hingamine ei taastu, peaks alustama kunstlikku hingamist; kunstlikku hingamist tuleb jätkata kannatanu seisundi paranemiseni või kiirabi
mittejuhtivat eset lauajuppi, keppi jne. Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. ESMAABI Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika
9. Epilepsia (krambitõbi) 4. Sokk Jälgi, et kannatanu ei vigastaks ennast. Ära hoia kannatanut kinni ega topi talle midagi Tekke peamised põhjused: verekaotus, vedeliku puudus, südame ja hingamise suhu. Kuigi kannatanu krambihoo ajal ei hinga, ei ole elustamist vaja, sest hoog kestab u puudulikus. 1-2 minutit. Pärast hoogu võib olla kannatanu segaduses. kui kannatanu ei tule kahe hoo vahel selgusele, tuleb kiirabi kutsuda. Tunnused: kiire ja nõrk pulss, kahvatu ja külmahigine nahk, sage hingamine, rahutus kuni meeltesegaduseni. Janu ja iiveldus ning lõpuks teadvuse kaotus.
vabastada. Tuleb meeles pidada, et niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit. Kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Sõltumata ohvri seisundist tuleb igal juhul kutsuda kiirabi, sest tugeva elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda. Kiirabi tulekuni tuleks väga halvas seisundis kannatanu aitamiseks alustada elustamist: elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, ohvri rinnalt tuleks riided avada ning anda rusikaga tugev löök nn kolmnurga piirkonda s.t pisut kõrgemale kohast, kus roided inimese rindkerel kolmnurga moodustavad; pärast lööki tuleks seisund uuesti diagnoosida; kui pulss endiselt puudub ja hingamine ei taastu, peaks alustama kunstlikku hingamist; kunstlikku hingamist tuleb jätkata kannatanu seisundi paranemiseni või kiirabi saabumiseni;
fibrillatsiooni. II VENTRIKULAARNE TAHHÜKARDIA ILMA PULSITA = VT (ventricular tachycardia) – ühtlane, laia kompleksiga kiire rütm (150-300/min); P-sakk puudub võib kulgeda pulsiga (vereringe on säilinud) või pulsita (vereringeseiskus) Vatsakeste monomorfne tahhükardia VF-il ja VT-l on kõikidest südameseiskuse vormidest parim prognoos, kui defibrilleeritakse võimalikult kiiresti ja kliinilise surma teket on märgatud (nähtud või kuuldud) ning kardiopulmonaarset elustamist alustatud otsekohe. Ravimitest Adrenaliin (ühekordne doos 1mg). Pärast kolme defibrillatsiooni korratakse doosi iga 3 minuti järel. Esmaabi VF ja pulsita kulgeva VT puhul: 1)massaaż,2) defibrillatsioon, intubatsioon, mehaaniline ventilatsioon 100% hapnikuga (ainult elustamise puhul kasutatakse 100% hapnikku,3) erakorralistes situatsioonides ka :uppumine, poomine ca 2 tundi võib anda puhast hapnikku),4) veenitee,5) ravimid.
on põhiliselt samasuunalised. Kõik need inimesed, kes on võimelised teisi armastama, armastavad ka iseennast. Tõeline armastus on aktiivne püüdlus, mis on suunatud armastatud inimese kasvule ja õnnele nind mis tuleneb teie võimest armastada. Kedagi armastada tähendab armastuse kui tunde konkretiseerumist. Armastuses sisalduv ja armastatule suunatud põhiline jaatus tähendab olemuselt inimlike väärtuste elustamist. Inimarmastuson armastus erinevate inimeste vastu. Omaenese elu, õnne, kasvu ja vabaduse jaatamine põhineb armastusvõimel. Kui inimene on võimeline loovalt armastama, siis armastab ta ka iseennast; kui ta suudab armastada ainult teisi, siis ei suuda ta üldse armastada. Isekas inimene on huvitatud ainult enesest, ta tahab kõike vaid enesele, ei tunne rõõmu andmisest, vaid ainult võtmisest. Ta ei näe midagi peale iseenda, ta otsustab kõigi ja kõige üle
mittejuhtivat eset – lauajuppi, keppi jne. Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägemise ergonoomika
annaabi.ee 
