ESMAABI KAS KÕIK SUUDAVAD ? (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Autode ja masinate remondi osakond
ESMAABI KAS KÕIK SUUDAVAD ?
Essee
Juhendaja
Tartu 2012

ESMAABI KAS KÕIK SUUDAVAD ?

Iga üks ei pruugi esmaabi andmisega hakkama saada. Kuna kõikil pole teadmisi esmaabist või on kungine õpitu ununenud või ei ole kokku puutunud reaalsete juhtumitega. Teoreetiliselt võib esmaabi andmine tunduda lihtne, kuid sa pead seda tegelikult tegema ei pruugi sellega hakkama saada, kuna võid satuda paanikasse. Esmalt tuleks rahuneda ja mõelda kaine mõistusega kas ma oskana kannatunut aidata, vale esmaabi korral võin kannatunule tekidada rohkem kahju kui kasu.
Kui sa ise ei saa esmaabi andmisega hakkama, siis oleks targem helistada hädaabi numbril 112 ja jälgida hädaabi juhiseid ning kõne mitte katestada abi saabumiseni. Liinil olles tuleb järgida sealt antud juhiseid ning tegutseda vastavalt juhistele. Antud juhiste järgi tuleb alustada kannatanule esmaabi andmist. Jälgida kannatunud tervislikku sesiundit, kontollida pulssi , hingamist ja teadvusel olekut. Kotrollida kas kannatanul pole vigastusi ega verejookse.
Verejooksude puhul tuleks vaadata, kui tõsised on vigastused, ning verejooks võimalusel peatada. Verejooksu peatamiseks tuleks siduda haav kinni, et veri ei lahmaks. Sidumiseks võib kasutada kas kannatanu enda riideesemeid tugevalt haavale surudes või esmaabisidemete olemas olu korral kasutada neid.
Avarii puhul auto süttimise vältimiseks tuleks keera välja süüde.Võimalusel ühendada lahti aku juhe. Tõsta kannatanu autost välja ainult siis, kui ta elu on ohus (auto süttimise oht) või kui talle tuleb anda elupäästvat esmaabi. Kannatanut ei tohiks muidu tõsta ega tema asendit muuta, kuna tal võib olla ohtlikke luumurde ning tema liigutamisel võime me talle veel suuremt kahju põhjustada. Kannatanu tuleks katta soojalt, et vältida alajahtumist, selleks võib kasutada kas kas spetsiaalset esmaabitekki või katta ta mõne enda riideesemega.
Paljud inmesed on läbinud esmaabikoolituse autokoolis ja mingil määral kah sõjaväes. Kuna see õppeprogrammis sees, eeldakse, et inimesele jääb õpitu meelde, kuid tegelikult ununeb see tal üsna kiiresti ning ohuolukoras ei pruugi ta osata vajalikku esmaaabi anda. Tegelikult võiks me esmabi vajalikusse oskust rohkem tähtsusdada ning omale meelde tuletada esmaabi põhi tõdesid ning läbi mõelda, kas oskasime ohuolukorras esmaaabi anda. Kuna me ju kunagi ei tea, millal võib meie oma lähedane inimene sellisesse olukorda sattuda ning abi vajada.
Elementaarseid esmaabi võtteid võiks igaüks osata, haavu kinni siduda, kannatanu ohtlikust olukorrast eemale toimetada, kontrollida pulssi või hingamist. Võiks osata ka elustamis võtteid. Näiteks kannatanu asetamist külili asendisse ning vabastada hingamisteed , avada suu või eemaldada suust hingamist taksistav ese. Kui oleme kontrollinud kannatanu hingamist ning pulssi ja neid pole peaksime alustama esmaabi andmisega. Helistama hädaabi numbrile ning kuulama juhiseid ja alustama elustamisega.
Igas ettevõttes võiks olla vähemalt üks inimene kes osakab esmaabi annda, sest kui töö juures juhtub õnnetus siis saaks keegi kannatunut aidata. Kuigi suurem osa firmades on vähe selliseid inimesi kes oskaks vajadusel esmabi anda. Üldiselt on ettevõttetes õnnetused kerged tulema , kuna puututakse kokku ohtlike esemete või masinatega ning osadel inimestel on ka saamata masinate täpse kasutuse õpetus ning sedmetega käiakse valesi ümber. Unustatakse ka kaitseriietuse ning turvajalanõude korrektne kandmine või ei kasutata kaitseprille ohtliku sedmega töötamisel. Tuleks järgid täpseid juhiseid ja ohutusnõudeid, mis on ettenähtud teatud töö tegemiseks või ohtliku masinaga töötamiseks.
Abi võiks olla kätte saadavam, ka vähem asustatud kohtades, näiteks väikelinnades, külades ja metsavahe teedel, kus juhtub tavaliselt palju õnnetusi. Vahest sõltub inimese ellujäämine abisaamise kiirusest või kas seal lädal on keegi kes suudab teda aidata ning hädaaabi numbri valimise kiirusest. Kui inimene suudab päästajate juhiste abil ka ise kannatanut aidata siis on suurem tõenäosus, et ta olukord paraneb ja kannatanu jääb elama.
Mina arvan, et mina suudaks küll inimest mingilmääral ohuolukorras aidata. Näiteks elustamis ja haavade sidumisega saaks ma arvatavasti hakkama. Olen üsna külmanärviga ning ei kardaks inimest ohuolukordades aidata ning vajadusel alustada ka elustamist. Kuna olen saanud vastava esmaabiõppe autokoolis ning sõjaväes. Ma ise pole veel sellisesse olukorda sattunud, kus ma peaks eamaabi andama või elustama, kuid ei saa ju välistada, et ma sellisesse olukora kunagi ei sattu. Mina kindlasti aitaks kui ma ise ennast ohtu ei peaks seadma, ning kannatanu abistamine oleks võimalik. Suuremattese õnnetustesse ei oleks tark hakkata ise sekkuma, vaid oleks targem kutsuda välja päästeteenistus, kes on saanud selle alase välja õppe ja kes igapäevaselt selliste olukordega kokku puutub.
Mina arvan, et tuleks proovida abi anda, kui näeme kannatanut ja olukord on enesele ohutu. Kuna abistamine on väga oluline, sest me ei tea kunagi millal me ise võime abi vajada, sest õnnetussetesse sattumine on väga kerge tulema ka olukordades kus sa seda oodadaki ei oska.