? III TEEMA 1. Milliseid preparaate kasutatakse bakterite morfoloogia uurimiseks? Preparaadid kas elusrakkudest või fikseeritakse ehk surmatakse rakud. Elusrakkudest: Laialisurutud tilk ehk lihtmärgpreparaat kasutatakse bakterite, kui ka seente morfoloogiliste tunnuste uurimiseks. Lihtne valmistada, kuivab kiirelt. Ripptilk valmistatakse liikuvuse uurimiseks. Kasutatakse spetsiaalseid süvendiga esemeklaase. Elusrakkude värvimine kasutatakse, kui tahetakse vaadelda bakterite tõelist kuju, mõõtmeid või vaadelda kasvu ja pooldumist. Kasutatakse indiferentseid värve (metüülsinine) Fikseeritud rakkudest: Laialiaetud tilk ehk äigepreparaat suspensioon või isetehtud suspensioon (tahke + lahus) viiakse esemeklaasile ning aetakse laiali. Kuum fikseerimine vajalik selleks, et mikroobirakud kleepuksid tugevasti esemeklaasile
regulatsioonis ja ekspressioonis,mõned RNA-d on rakuliste signaalide vastuvõtjad ning vahendajad, 10. Kuidas on valgud seotud pärilikkusainetega? 20. sajandi alguses jõuti arusaamisele, et pärilikku infot vahendavad keemilised ühendid, milleks arvati olevat valgud või nukleiinhapped. 11. Mida tähendab geneetiline kood? Geneetiline kood on kindel vastavus nukleiinhapete (RNA) koodonite ja valke moodustavate aimnohapete vahel.Selle koodi kindlustab elusrakkude keemiliste juhiste süsteem, mis loob geneetilist infot kandva mRNAvahendusel proteiine. 12. Kuidas kasutada koodipäikest? Konkreetse aminohappe leidmiseks tuleb koodoni esimene nukleotiid leida sisemisest, teine nukleotiid keskmisest ja kolmas välimisest ringist. 13. Kirjelda valgu koostist. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on bipolümeerid , mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele peptiididega seotud
seda ei nõua. Ringluses on umbes 300 000 külmkonteinerit. Külmlastilaevades on hakatud laste vedama kaubaalustel, mis võimaldab lossida-lastida 80...100 t/h. 4 2.2 Liha ja lihasaaduste vedu Liha on tapetud looma keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduainena. Liha riknemist põhjustavad ensüümid (fermendid) ja mikroorganismid. Ensüümid on katalüütiliselt aktiivsed valgud, mille toimel kulgeb enamik elusrakkude keemilisi protsesse. Tüüpiliste elusrakkude valkude massist moodustavad ensüümid kuni 80% ja nende arv on väga suur: rahvusvahelisse registrisse on kantud üle 2000 ensüümi. Ensüümide tegevus jätkub ka tapetud looma lihas, nende aktiivsus sõltub liha temperatuurist. Kõige suurem on nende aktiivsus temperatuuridel +40...+50 °C. Temperatuuridel üle °C kaotavad ensüümid oma katalüütilise võime, nullilähedastel temperatuuridel katalüüsiprotsessid praktiliselt peatuvad.
Bio- ja keskkonnateadused, 1.1. Biokeemia(Proteiinkinaaside bisubstraatsete inhibiitorite disain, süntees ja kristallograafia) 1. Bio- ja keskkonnateadused, 1.1. Biokeemia, P310 Proteiinid, ensümoloogia Jooksvad projektid Väikese molekulmassiga sondid Aurora A/PIM/NuMa signaaliraja proteiinkinaaside uurimiseks elusrakkude mitoosifaasis Juhendamisel väitekirjad Katrin Kestav, doktorant, (juh) Darja Lavõgina, Development of selective inhibitors and optical probes targeting mitotic protein kinases Haspin, Greatwall (MAST-L), Aurora B and ROCK by application of peptide microarray technology (Selektiivsete inhibiitorite ja optiliste sondide arendamine
1)mida nimetatakse kooreks? surnud rakkudest moodustnud vline kaitsekiht. 2)MIs on niin? koore sisemine kude mis juhib snteesitud toitaineid. 3)mis on maltspuidu ja llipuidu erinevused? MALTS: UUEM ELUSRAKKUDE PUIT. Lli: kps ja surnud rakkudega puit 4)Mis on ssi? puu sdamik mis on nrk ja mis kannatab sageli seenkahjustuste all 5)Mis on aastasrngas`? he kasvuperioodi jooksul moodustnud puidukiht 6)MIs lesanne on okstel? suurendada vra pinda et sellega tagada lehtede vi okste kasvuruum. oksa ehitus sarnaned tve omaga 7)millistel puuliikdel on ssikiired silmaga nhtavad? Tamm, vaher ja pk 8)joonista kuidas neb vlja Tangensiaal- ja radiaallige
DNA metoodika loomine Geeninokaut Geneetiline muundamine leiab aset, kui kasutatakse vähemalt ühte järgmistest meetoditest: 1) Rekombinantse nukleiinhappe tehnikad (nt riisisort, millele on lisatud geene nartsissilt ja bakterilt. Selline riis suudab toota A-vitamiini eellasmolekuli -karoteeni. 2) Väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimine. 3) Looduses mitteesineval viisil kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist. 4) Organismi teatud geeni töö peatatakse ning organism ei tooda enam vastavat ainet. (nt tomat, kartul) Rekombinantse DNA loomise restriktaastehnika Rekombinantse DNA loomise restriktaastehnika Sama restriktaas tunneb ära sama järjestuse DNA eri molekulides Restriktaas "lõikab" DNA ahelad pooleks nii, et tekivad "kleepuvate" otstega DNA lõigud Eri päritolu DNA lõigud viiakse lahuses kokku; lõigud ühinevad komplementaarsuse alusel; kleepuvate
Mõnel viirusel on kapsiidi peal ka lipiididest ja valkudest ümbris. 1)pärilikkusaine (genoom) DNA- 2 ahelat, 1 ahel, rõngas RNA- 1 ahel, 2 ahelat Plussahelaline toimib kohe mRNA-na ---valk Miinuahelaline- teha uus RNA, mis on mRNA RNA---Mrna---valk On olemas kolme tüüpi geene: 1)struktuuri süntees 2)paljundavad genoomi 3)mõjutavad peremeesraku ainevahetust 1. Kas viirused on elusorganismid? Viirustel puudub iseseisev ainevahetus ja ilma elusrakkude abita nad paljuneda ei suuda. Seega on jõutud järeldusele, et viiruste puhul ei ole tegemist elusorganismidega. 2. Viiruste vs bakterite paljunemine. Viirused: · Viirus kinnitub märklaudraku pinnale · Viirus siseneb rakku · Viiruse kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku tsütoplasmasse · Toimub viiruse genoomi replikatsioon ja viiruse valkude süntees · Uued viirusosakesed pannakse kokku
Ehituses on valgud ja nukleiinhapped Puudub ainevahetus Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus Viiruste omadused: 1)viirused on nii väiksed, et ei ole nähtavad valgusmikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid 2)viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul 3)viirused on elusrakkude obligotaarsed parasiidid ei suuda ilma peremeesrakuta paljuneda 4)väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena Viiruse paljunemise kolm faasi: 1)peiteperiood genoomi paljunemiseks vajalike ensüümida tootmine 2)rakusisese paljunemise periood viirusosakeste tootmine 3)bakteriraku surm ja lagunemine viirusosakeste vabanemine keskkonda Viiruse paljunemise etapid: 1)viirusosakese seondumine raku pinnale antiretseptorite abil
(füsiotsentriliseks) suhtumiseks. Loomakeskne suhtumine rõhutab inimese ja loomade sarnaseid jooni, millest tähtsamaid on võime tunda valu ja kannatusi. Elukeskse suhtumise on Albert Schweitzeri eetiline printsiip : elu iseenesest on kõrgeim väärtus, kõigil elusolenditel on absoluutne iseenda väärtus. Ökosüsteemikeskne suhtumine tõstab esile looduse ilu,eheduse ja mitmekesisuse. Meie hoolitsus arvestab iga ökosüsteemi osa omadusi : loomade võimet tunda valu, taimede elusrakkude toimimist ja ökosüsteemide loomulikku elurütmi.Elusolendite võrdsuse määratlemine süvaökoloogias ( mina nähakse osa tervikust, samastutakse lisaks inimesele kogu muu maailmaga) : ,,Kõikidel elusolenditel bosfääris on võrdne õigus elule ja viljakusele, õigus saavutada individuaalne vorm ennast teostades, kuuludes samal ajal suurde Eneseteostusse (Selfrealization). Looduse kahjustamine on seega enda (s.o. Mina) kahjustamine. Süvaökoloogia põhiprintsiibiks on: see,et iga
b) heitveepuhastusjaamad c) meditsiiniasutuste kliiniliste jäätmete käitlemine d) vanade kommunikatsioonisüsteemide (veetrasside, kanalisatsioonisüsteemide) uuendus- ja taastustööd hepatiit A Meditsiinis ja teenindussektoris: a) nakatumise oht tervishoiusüsteemis, politseinike ja vanglaametnike hulgas hepatiit B, hepatiit C, HIV b) sotsiaalhooldustöötajad, kelle nakatumisoht tuleneb hooldatavate kodust Toiduainetetööstus ensüümide (elusrakkude keemilisi protsesse mõjutav valk) ja detergentide kasutamine hingamisteede ja naha allergiate suurenemine; Põllumajanduses kahjurite tõrje kasvuhoonetes allergiad; kokkupuude teetanuse tekitajaga surm. Metsandus kokkupuude flaviviirusega puukentsefaliit 1.2 Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) võimalik kõrge sisaldus erinevates tegevusvaldkondade töökeskkonnas - töökohad, kus
normaalpiimal. Piimasuhkrut on ternespiimas 1,5-2 korda vähem kui normaalpiimas; mineraalained aga rohkem Ternespiimas on rkkalikult B2-,B3 ja A- vitamiini ning karotiini Ternespiim on pruunikaskollane, erütrotsüütidesisaldus korral isegi punakas vedelik Normaalpiim on valge, nõrgalt magusa maitse ja meeldiva aroomiga Piim on keerulise koostisega valge või kergelt kollakas bioloogiline vedelik, mis sisaldab praktiliselt kõiki elusrakkude ehitamiseks ja funktsioneerimiseks vajalikke keemilisi aineid (süsivesikuid, valkusid, lipiide, mineraalsooli, vitamiine jne) Koos analüüsimeetodite tehnilise täiustumisega kasvab ka piimas leiduvate ainete loetelu. Praeguseks on identifitseeritud umbes 100 000 üksikkomponenti Piima põhiliseks koostisosaks on vesi (87%) milles on dispergeeritud ülejäänud komponendid. Vesi on toitaine, mis osaleb paljudes ensüümireaktsioonides reagendina või
VIIRUSED 10.Ar MIS ON VIIRUS? Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid, mis paljuneivad ainult teiste elusrakkude abil. Elusorganismide Eluta looduse tunnused tunnused ◼ Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest ◼Puudub rakuline ehitus ◼ Paljunevad peremees-organismi◼Puuduvad iseseisvad kaasabil eluavaldused (aine- ja ◼ Muteeruvad energiavahetus, kasv, areng, ◼ Evolutsioneeruvad reageerimine ärritustele ) VIIRUSE EHITUS Genoom on viiruse kõige tähtsam kompone nt ja
PR reaktori puhul saab vajaliku reaktsiooniaja mõju reaktsiooni kiiruskonstan--dile Arrheniuse võimalusi:-I1>I2 s.o. soovitud reaktsiooni järk on Van't Hoffi võrrandist saame Ensüümid (E) on elusrakkude -poolt sünteesitud -graafiliseks määramiseks seda Levenspieli -graafikul -E -kõrgem kõrvalreaktsiooni järgust. Siis I1-I2=a -on tasakaalulise reaktsiooni soojusefekti arvutada, kui on spetsiifiliste katalüütiliste -omaduste proteiinid kujutatud pindala kasutada -reaktsiooniaja seadusega: k (T ) = Ae RT E+-reaktsiooni
kude kasvavas etanooli gradiendis (50-100% etanooli) inkubeerides. Järgmisena, etanool asendatakse hüdrofoobsema lahusti ksüleeniga. Ksüleen on hüdrofoobne lahus, mis seguneb nii paraffiini kui ka etanooliga. Ja alles pärast ksüleeniga immutamist kude võib sulanud paraffiini sisestada. Pärast paraffiini tardumist kude lõigatakse õhukesteks lõikudeks, mis pannakse alusklaasile ja edasi värvitakse. 2. Elusrakkude värvimise põhietapid (iga etapi eesmärk). Rakkude fikseerimine on rakupreparaadi kinnitamine alusklaasile nii, et edasise töötluse käigus rakud preparaadilt jalga ei laseks. Säilitab rakustruktuuri ja koosseisu ning peatab kõik raku sees toimuvad protsessid. Perme(a?)biliseerimine on rakumembraani muutmine läbilaskvamaks, et värvid ja antikehad pääseksid rakku sisse. Värvimine on raku värvi muutmine, et rakku oleks võimalik kergemini mikroskoobis tuvastada
Creutzfeldti-Jakobi tõbi Kuru Gerstmanni-sträussleri-Scheinkeri tõbi Fataalne perekondlik unetus Geneetika 2.1 Viiruste ehitus Viirus- mittmerakuline parasiit, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude sees Avastati 19 saj lõpul Nakatumisvõime Viroloogia- teadusharu, mis uurib viirusi Puudub iseseisev ainevahetus Ei suuda paljuneda ilma elusrakkude abita- ei ole tegemist elusorganismiga Viiruspartikkel-viiruseosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevas valgumolekulidest, ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest. Pärilikkusaine-viiruse südamikus koos nukleiihape DNA või RNA Kapsiid-pärilikusainet kaitsvad valgud Ümbris – mõndadel viirusetel on lipiididest ja valkudest ümbris Viirusegenoom-viiruses sisalduv nukleiinhape Neil on kolmetüüpi geene 1
Geneetiline muundamine leiab aset, kui kasutatakse vähemalt ühte järgmistest meetoditest: 1. rekombinantse nukleiinhappe tehnoloogiat, millega väljaspool organismi tekitatakse geneetilise materjali muundatud kombinatsioone, mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid nad on võimelised jätkuvalt replitseeruma, 2. väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimist, 3. kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist viisil, mis looduses ei esine. Geneetiliseks muundamiseks ei loeta viljastamist väljaspool vanemorganismi, konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni või mõnda muud looduslikku protsessi, indutseeritud polüploidsust. Täpsemalt saab GMO-d puudutavate õiguslike punktidega tutvuda ,,Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses." [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12803820] (8.03.2008) Kes vastutab?
Meditsiinis ja teenindussektoris: a) nakatumise oht tervishoiusüsteemis, politseinike ja vanglaametnike hulgas - hepatiit B, hepatiit C, HIV b) sotsiaalhooldustöötajad, kelle nakatumisoht tuleneb hooldatavate kodust 5 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas Toiduainetetööstus ensüümide (elusrakkude keemilisi protsesse mõjutav valk) ja detergentide kasutamine - hingamisteede ja naha allergiate suurenemine; Põllumajanduses kahjurite tõrje kasvuhoonetes - allergiad; kokkupuude teetanuse tekitajaga - surm. Metsandus kokkupuude flaviviirusega - puukentsefaliit 3.1BIOLOOGILISTEST OHUTEGURITEST OHUSTATUD TEGEVUSVALDKONNAD: · toidutoorme ja toidu käitlemine · põllumajandustoodete tootmine ja metsatöö
Aluselised värvid värvivad rakku ise (otsene) ja happelised värvid värvivad raku ümbritsevat piirkonda (kaudne taustvärvimine). 6. Negatiivse värvimise põhimõte. Negatiivne = kaudne värvmine. Annab rakukujust hea pildi. Kasutatakse happelisi värve (negatiivne värvioon). Kasutatakse nende puhul, kes ise värvuvad halvasti või on väga väikese ristlõike diameetriga. Nt ka kapsli värvimine. 7. Mis takistab elusrakkude värvumist? elusa raku tsütoplasmamembraan 8. Milline funktsioon on bakterirakus peptidoglükaanil? Rakukesta komponent. Kaitseb rakku hüpotoonilises keskkonnas osmootse lüüsi eest. 9. Mis on lüsosüüm ja millele ta toimib? Ensüümvalk, mis murendab PDG (lõhub ära NAM ja NAG vahelise β-1,4 -glükosiidsideme. Toimib G(+) bakteritele. 10. Kas lüsosüüm toimib arhedele ja mükoplasmadele? Pole peptidoglükaani, ei toimi. 11
Süsinik - biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega. Iga süsiniku aatom võib olla niimoodi seotud 1-4 teise süsiniku aatomiga - tekivad süsinikuskeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe. Ükski teine element ei moodusta nii palju erineva keeruka struktuuriga ja nõnda suuri molekule kui süsinik. Elusrakkude kuivaine massist suurima osa moodustab just süsinik. 4. Süsinikuühendite keskne roll inimorganismis. biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada aühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega. Iga süsiniku aatom võib olla niimoodi seotud 1-4 teise süsiniku aatomiga - tekivad süsiniku skeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe
süsiniku aatomiga. Sel viisil saab süsinikust moodustada pikki lineaarseid ahelaid, hargnevaid ahelaid, aga ka mitmesuguseid tsüklilisi struktuure ning nende kõigi kombinatsioone. Teiste sõnadega - nii tekivad erinevate biomolekulide süsinikuskeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe. Ükski teine keemiline element ei moodusta nii palju erineva keeruka struktuuriga ja nõnda suuri molekule kui süsinik. Eelkõige sellepärast moodustavad süsiniku- ühendid elusrakkude kuivaine massist suurima osa. Hapnik ja vesinik on biomolekulide peamised koostisosad süsiniku kõrval. Organismi pidev varustatus hapnikuga on elu vältimatu tungimus, kuna hapniku osalusel toimuvatel oksüdatsiooniprotsessidel põhineb kogu bioenergeetika. Vesiniku olemasolu suurtes biomolekulides teeb võimalikuks vesiniksidemete tekkimise nende erinevate osade vahel, millel on oluline roll näiteks valkude ja nukleiinhapete struktuuri stabiliseerimiseks. Vabade vesinikioonide (H+)
Mikroobiraku kasvu on raske jälgida, sest rakk on väga väike. Seetõttu jälgitakse mikroobide puhul pigem populatsiooni kasvu, so mikroobirakkude arvukuse tõusu järgi ruumalaühikus. Et jälgida mikroobide arvukuse suurenemist (kasvu) vedelkultuuris, selleks tuleb kasvu vältel kas: 1. loendada rakke (r/ml), (Loenduskamber rakkude arvu loendamiseks mikroskoobi all. Ei saa eristada elus- ja surnud rakke.) 2. määrata elusrakkude arvu (viable cell count) näiteks väljakülvidega tardsöötmetele. Tehakse bakterikultuurist steriilselt lahjendused ja kindel kogus materjali külvatakse välja steriilsele tardsöötmele. Kasvatatakse, loendatakse kolooniad ja tehakse arvutused eeldusel, et ühest elusrakust moodustub üks koloonia. Arvukust määratletakse kui CFU/ml. CFU (kolooniat moodustav ühik, colony forming unit). Meetod ei sobi, kui rakud kleepuvad kokku. Ei sobi ka mütseeliga organismide puhul
probiootilises tootes on otseses seoses toote mõjususega (Songisepp, 2002). Terapeutiliseks miinimumiks loetakse 1·106 elusat mikroobirakku grammis tootes. Eri autorid on leidnud, et probiootilised bakterid ei suuda tihti tootes kuni realiseerimisaja lõpuni ellu jääda või ei suuda säilida piisavates kontsentratsioonides, mis tagaksid probiootiliste toodete tarbijale vähemalt nende bakterite terapeutilise miinimumi taseme. Eri riikides on kehtestatud erinevad normid elusrakkude hulga kohta tootes. 4 Probiootilised piimatooted. ''Tere'' tooted. Piimad ja hapupiimad. Hellus piim 2,5% Koostis: pastöriseeritud piim, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Atsidofiilhapupiim Ats klassikaline Koostis: pastöriseeritud piim, juuretis (sh. L
meetoditest: 1) rekombinantse nukleiinhappe tehnikaid, millega luuakse valjaspool organismi geneetilise materjali muundatud kombinatsioone ja mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid milles on nad voimelised jatkuvalt paljunema; 2) valjaspool organismi valmistatud pariliku materjali organismi viimist; 3) looduses mitteesineval viisil kahe voi enama raku uhinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist. Geneetiliseks muundamiseks ei loeta*: 1) viljastamist valjaspool vanemorganismi; 2) konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni voi mond muud looduslikku protsessi; 3) indutseeritud poluploidsust. 4) mutatsioonide indutseerimist. * -kehtib tingimusel, et ei kasutata rekombinantse DNA molekule voi geneetiliselt muundatud organismi. Transgeensed taimed ja loomad Transgeensete taimede ja loomade konstrueerimisel on kolm pohilist eesmarki:
Vesi on biokeemiliselt võttes toitaine, mis on vajalik paljudeks ensüümreaktsioonides kas osalejana või siis keskkonnana Teisalt on kõikide biosüsteemide eksisteerimine lahutamatult seotud veega. Toidu seedimine, kehaomaste ainete sünteesid, biomolekulide katabolism, metabolismilõpp- produktide väljutamine, kehatemperatuuri regulatsioon ja ainete transport organismis on võimalikud veemolekulide osalusel. Elusrakkude ja organismi elutalitlus on veeta mõeldamatu. Organismi hingamine, toidu seedimine, kehaomaste ainete sünteesid, biomolekulide katabolism, metabolismi lõpp- produktide väljutamine, kehatemperatuuri regulatsioon, ainete transport organismis on võimalikud tänu veemolekulide osalusele. Seepärast peab organismi varustatust hädavajaliku koguse veega ka kliinilises praktikas mistahes situatsioonis alati silmas pidama. Veeta ei saa inimene elada üle nädala.
Heterogeenne- nende kaudu puidukoesse.Okaspuu puit koosneb veel materjali eri osadel eri omadused(kevad,sügispuit jne).Anisotroopne-füüsik parenhüümrakkudest,need on kuubi- või prismataolised ,leidub peam omad erinevus eri suundades,nt kahanemisel ja paisumisel,tugevuses ja säsikiirtes,aga ka vaigukäikude seintes,kus nad eritavad vaiku.Nende töötlemisel.Hügroskoopne-materjal muudab ja ühtlustab oma niiskust elusrakkude sisuks on tav protoplasma ja rakumahl,ka ainevahetuse tooted vastavalt ümbritseva õhu niiskussisaldusele ja temperatuurile.Reoloogne- nagu pikaajalisel mõjul võivad puidu väliskuju ja mõõtmed muutuda.Nt puittala tärklis,rasvad,polüsahhariidid(liitsüsivesikud),vaigud,parkained(tanniin).Puidu pikaajalisel koormamisel.Vedelike transport tüves-juurte kaudu toim piki kiud mood ligikaudu 60% puidu mahust ja ül on anda puule maltspuidu välispoolset osa
2 Kontrolltöö küsimused õppeaines „Puiduteadus“ Kontrolltöö hõlmab mooduleid 4-8. Küsimustele vastamiseks lugege läbi loengukonspekt, vaadake läbi loenguslaidid ja lugege E. Saarmanni „Puiduteaduse“ paljundatud materjali. 1. Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem • Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis: Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta) Ühekihiline korgikambiumi kiht, milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus:
Süsinik – biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega. Iga süsiniku aatom võib olla niimoodi seotud 1-4 teise süsiniku aatomiga – tekivad süsinikuskeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe. Ükski teine element ei moodusta nii palju erineva keeruka struktuuriga ja nõnda suuri molekule kui süsinik. Elusrakkude kuivainemassist suurima osa moodustab just süsinik. 4. Süsinikuühendite keskne roll inimorganismis: Süsinik on biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega. Iga süsiniku aatom võib olla niimoodi seotud 1-4 teise süsiniku aatomiga – tekivad süsinikuskeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe
järgmistest meetoditest: 1) rekombinantse nukleiinhappe tehnikaid, millega luuakse väljaspool organismi geneetilise materjali muundatud kombinatsioone ja mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid milles on nad võimelised jätkuvalt paljunema; 2) väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimist; 3) looduses mitteesineval viisil kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist. Geneetiliseks muundamiseks ei loeta: 1) viljastamist väljaspool vanemorganismi; 2) konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni või mõnd muud looduslikku protsessi; 3) indutseeritud polüploidsust. 4) mutatsioonide indutseerimist. 12. Mis on taimede geneetilise muundamise eesmärgiks? Tooge näiteid. Mais: vastupidavus putukate ja taimekaitsevahendite suhtes Sojauba: vastupidavus taimekaitsevahendite ja viiruste suhtes
Koostanud M. Kolga Biokeemia Antud funktsioon väljendub biokeemiliste protsesside katalüüsimises. Kõik seni tuvastatud ensüümid on oma ehituselt valgud. Organismidest on eraldatud üle 2500 erineva ensüümi, aga arvatakse, et nende tegelik arv on palju suurem. Üksnes maksas arvatakse sisalduvat kuni 2000 ensüümi. Tüüpiliste elusrakkude valkude massist moodustavad ensüümid kuni 80 %. Ainult ensüümide kaastalitusel saavad toimuda toitumine, organismiomaste ainete biosüntees, kehaline töö jm. eluprotsessid, sest ensüümid algatavad ja hoiavad käigus mis tahes ainevahetusprotsesse. 2. Regulatoorne funktsioon - ainevahetuse (metabolismi) regulatsioon valguliste hormoonide poolt (pankrease insuliin reguleerib süsivesikute ainevahetuse kaudu glükoosi taset veres). 3. Transpordifunktsioon 3.1
1860.-1870. aastatel lisandub elu ja surma vahekorra käsitlemisse veel paradokse. Kõigepealt näitab Louis Pasteur (1822-1895), et surnukeha lagunemine, mida varem peeti keemilis-füüsikaliseks protsessiks, on hoopis bakterite jm mikroorganismide poolt toimetatav bioloogiline protsess. Lisandus sellele Rudolf Virchowi (1821-1902) väide, milel kohaselt ka iga organismi rakk on ,,miniatuurne organism". Niisiis võis mikroobide tegevust vaadelda kui organismi elusrakkude tegevuse prototüüpi ning öelda, et ,,elu, see on roiskumine" (taimede ja loomade eleuteegvuse parim analoog looduses on rosikumine). Claude Bernard (1813-1878) leidis, et ,,elu, see on surm", sest eluprotsessid hävitavad organeid läbi rakus aset leidvate protsesside. Samas surm ei olnud enam midagi abstraktset vms, vaid teadaolevate protsesside tulemus, seega võis väita, et ,,surm oli kodustatud" (teadus- teoreetiliselt). Nimetage 19
biokeemiline kui bioloogiline aktiivsus bakteritel kõige suurem. See eest on nad aga ka kõige tundlikumad välistegurite suhtes. Kestvus 4-5 h. 4) negatiivne aktseleratsiooni faas ehk aeglustunud log faas – algab eelpool nimetatud imiteerivate tegurite toimel, kuid poolduvaid isendeid on selles faasis kõige rohkem, hakates faasi lõpus vähenema. Faasi kestvus tavaliselt 2 h. 5) statsionaalne faas – bakterite paljunemine ja suremine tasakaalus nii, et elusrakkude arv ei muutu. 6) kiirenev suremise faas – suremine ületab bakterite pooldumist. Vastav faas kestab 3 h. 7) logaritmiline suremise faas – faasis toimub suremine üha suurenevas tempos. 8) suremise kiirenemine – osad bakterid lähevad soike seisundisse. 14. Mikroorganismide helendumine ja pigmendi moodustumine. Helenduvate mikroobide hulka kuulub suur rühm füsioloogiliselt sarnaseid, kuid morfoloogiliselt erinevaid baktereid (kokid, kepikesed, vibrioonid)
seda tegema mingisugusel teistsugusel viisil. See oli see, mis viis mind nende erinevate inimeste uurimusteni, erinevate inimestega suhtlemiseni ja arusaamani, et väga paljud taimsed allikad on lämmastikmonooksiidi saamiseks tegelikult oluliselt paremad. Minu arvates oli see üks tervishoiusüsteemi kõige suuremaid avastusi. Mike Lee teadis, et Noni mahl on väga kasulik ja hakkas seda uurima. Tema uudishimu teada saada, miks on Noni kasulik, oli murdepunktiks. Coloraados laboris elusrakkude katsetes õnnestus neil välja selgitada, et noni mahla eelis on just lämmastikmonooksiidis. Hea ja uudishimuliku teadlasena ei jäänud ta selle koha peale seisma. Ta tahtis edasi proovida , aga mis siis, kui ma kasutan lehte, kui ma kasutan juurt, vart, mis siis saab? Ta on äärmiselt intelligentne mees ja mul on tõsine heameel, et ta on minu sõber. Temal õnnestus kokku panna taime erinevad osad ja mõelda välja kuidas maksimeerida noni taimest saadavat kasu. Sellest tuligi see koostis
Kaubanduses on saadaval eri süsteeme (Bactometer®, Bac Trac®, Malthus®, Rabit®). Kasutades õiget selektiivsöödet ja ettenähtud inkubat- sioonitingimusi, on võimalik impedantsmeetodiga määrata mitme toidupatogeeni arvukust toidus (nt salmonellad, E. coli, S. aureus ja listeeriad). Analüüsitavas proovis esinevate elusate organismide loendamiseks tuleb interpoleerida (funkt- siooni antud väärtuste alusel tema vahepealseid väärtusi arvutama) eelnevalt määratud elusrakkude arvukuse (TVC Total Viable Count) standardkalibreerimise kõverat versus sihtmärk-organismi detekteerimise aeg. 3. Immunoloogilised meetodid. Need meetodid on väga kõrge spetsiifilisusega, põhinevad antikehade sidumisel bakteriraku pinna spetsiifiliste antigeenidega ja on enamasti kasutusel patogeensete bakterite identifitseerimiseks. Seroloogilisi meetodeid kasutatakse: 1) tahkel agarsöötmel kasvavate bakterikolooniate testimiseks, näiteks esemeklaasil
langeb. Sellele faasile järgneb kasvu aeglustumise faas (retardation). Mikroobe aga on võimalik ka pikka aega hoida eksponentsiaalse kasvu faasis. Kemostaadid. Läbivoolusüsteem. Pidevalt lisatakse värsket söödet ja eemaldatakse osa rakke. Aeglustumisfaasile järgneb statsionaarne faas. Selles faasis võrdub surevate rakkude arvuga (populatsioonis rakkude arv jääb stabiilseks, rakususpensiooni optiline tihedus ei muutu, kuigi elusrakkude arv väheneb). Statsionaarses faasis püsivad rakud varuainete arvel. Statsionaarses faasis toimub sekundaarsete metaboliitide süntees (AB) ja sporuleeruvatel vormidel indutseeritakse endospooride moodustumine. Paljud mikroobid muutuvad statsionaarses faasis transformatsioonikompetentseks. Statsionaarses faasis suureneb ka mutatsioonide hulk populatsioonis. Osa neist osutub kasulikuks, võimaldades muteerunud mikroobidel näiteks kasutusele võtta uusi toitaineid
..-0.005MPa vahele. Palju selles vahemikus vett grammides kätte saab, sõltub mulla lõimisest: Liival alla 10g/100 g kohta Savil 30 g/100 g kohta 8. Transpiratsioon ja selle tähtsus. Ääreefekt. Õhulôhede regulatsioonimehhanism. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Põhilisteks transp organiteks on lehed. Transp on seotud nii taime anatoomilise ehituse kui ka paljude füsioloogiliste protsessidega (fotosüntees, hingamine, kasvamine, arenemine). Elusrakkude aktiivne osavõtt transpiratsioonist ning selle seos teiste füsioloogiliste protsessidega eristab transpiratsiooni puhtfüüsikalisest aurustumisest. Taimele soodsam veereziimi ja süsiniktoitumus toimivad vastandlikult. Õhulõhede avenedes suureneb süsiniktoitumine, kuid suureneb ka transpiratsioon, mida on taimel otstarbekas vähendada, et säilitada oam kudedes vett. Et paremini toituda CO2-st ja võimalikult täiuslikult kasutada päikeseen. Peab neil olema
meetoditest: (1) Rekombinantse nukleiinhappe tehnikad, millega luuakse väljaspool organismi geneetilise materjali muundatud kombinatsioone, mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid milles nad on võimelised jätkuvalt paljunema. 2) Väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimine. 3) Looduses mitteesineval viisil kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamine. RAHVUSVAHELINE KESKKONNA- JA LOODUSKAITSE Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid: (WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace jt). Iseloomusta ühte VLO lähemalt. – WWF (World Wildlife Foundation): Tegeleb üle maailma kliimamuutusi käsitlevate programmidega, metsandusprogrammidega, puhta vee programmidega, ohustatud mereelu programmidega, liigisäilimis programmidega ning mürke ja toksiide käsitelvate programmidega
3. Ekspotentsiaali faas ehk log-faasis kasvab bakterite arv geomeetrilises progressioonis. Faasis on nii biokeemiline kui bioloogiline aktiivsus bakteritel kõige suurem. On väga tundlikud välistegurite suhtes. Ekspotentsiaalfaasi kestvus on 4-5 tundi. 4. Negatiivne aktseleratsioonifaas ehk aeglustuv log-faas. Faasi kestvus on 2 tundi. 5. Statsionaarne faas. Selles faasis on bakterite paljunemine ja suremine tasakaalus nii, et elusrakkude arv ei muutu. Faasi kestvus on 2 tundi. 6. Kiirenev suremise faas. Kui suremine ületab bakterite pooldumise. Kiirenev faas kestab 3 tundi. 7. Logaritmiline suremise faas. Faasis toimub surenemine üha kiiremini. 8. Suremise kiiruse aeglustumise faas. Bakterite arvu vähenemine aeglustub ja ellujäänud bakterid lähevad soikeseisundisse. Faasi lõpuks kõik hävivad.
piiravad bakterite edasist kasvu. Toksiliste ainevahetusproduktide teke ja kogunemine keskkonda, keskkonna pH muutus ja toitainete vähesus. 4) negatiivne aktseleratsiooni faas ehk aeglustunud log faas algab eelpool nimetatud imiteerivate tegurite toimel, kuid poolduvaid isendeid on selles faasis kõige rohkem, hakates faasi lõpus vähenema. Faasi kestvus tavaliselt 2 h. 5) statsionaalne faas bakterite paljunemine ja suremine tasakaalus nii, et elusrakkude arv ei muutu. 6) kiirenev suremise faas suremine ületab bakterite pooldumist. Vastav faas kestab 3 h. 7) logaritmiline suremise faas faasis toimub suremine üha suurenevas tempos. 8) suremise kiirenemine osad bakterid lähevad soike seisundisse. 16. Bakterkolooniate morfoloogia ( ehk kuju ) Mõõtmed 0,15-500 mikromeetrit, 10 astmes 6 m. Kujult jaotuvad bakterid: 1) kerakujulised ehk kokikujulised bakterid.
piiravad bakterite edasist kasvu. Toksiliste ainevahetusproduktide teke ja kogunemine keskkonda, keskkonna pH muutus ja toitainete vähesus. 4) negatiivne aktseleratsiooni faas ehk aeglustunud log faas algab eelpool nimetatud imiteerivate tegurite toimel, kuid poolduvaid isendeid on selles faasis kõige rohkem, hakates faasi lõpus vähenema. Faasi kestvus tavaliselt 2 h. 5) statsionaalne faas bakterite paljunemine ja suremine tasakaalus nii, et elusrakkude arv ei muutu. 6) kiirenev suremise faas suremine ületab bakterite pooldumist. Vastav faas kestab 3 h. 7) logaritmiline suremise faas faasis toimub suremine üha suurenevas tempos. 8) suremise kiirenemine osad bakterid lähevad soike seisundisse. 16. Bakterkolooniate morfoloogia ( ehk kuju ) Mõõtmed 0,15-500 mikromeetrit, 10 astmes 6 m. Kujult jaotuvad bakterid: 1) kerakujulised ehk kokikujulised bakterid.
· Vere glükoos muundub glütseriiniks, mida kasutatakse piimarasva sünteesiks · Vitamiinid ja mineraalid lähevad muutumatult verest piima. · Piimasekretsiooni reguleerib neurohormonaalne süsteem, milles on juhtiv osa närvisüsteemil. · Piima väljutamist udarast reguleerivad oksütotsiin ja adrenaliin. 32. Piima ja ternespiima koostis. Piim on keerulise koostisega valge või kergelt kollakas bioloogiline vedelik, mis sisaldab praktiliselt kõiki elusrakkude ehitamiseks ja funktsioneerimiseks vajalikke keemilisi aineid (süsivesikuid, valkusid, lipiide, mineraalsooli, vitamiine jne.). Ternespiim on pruunikaskollane, erütrotsüütidesisalduse korral isegi punakas vedelik. Laktatsiooniperioodi esimesl nädala ternespiim ehk kolostrumi koostis on erinev kui tavalisel piimal. Eriti palju sisaldab ternespiim albumiine ja globuliine. Kuivainet on kaks korda rohkem kui normaalpiimal. Rasvasisaldus on kolme ööpäeva
iseloomulikud puudused, mistõttu bakterite kasvukõver on tinglik. Meetod Kasutusala Kommentaarid Bakterite loetlemine Ei erista elusaid ja surnuid Mikroskoopimine toiduainetes ja rakke vaktsiinides Bakterite loetlemine Elusrakkude mitmesugustest Tundlik söötmekomponentidele loetlemine (kolooniate proovidest (toiduained, ja kasvatamistingimustele (1 kaudu) keskkonnaproovid, rakk ei võrdu alati 1 kolooniaga) laborikultuurid jne) Valguse neeldumise Bakterite arvukuse Kiire ja mugav meetod, kuid ei mõõtmine määramine suuda mõõta <107 rakku/ml mitmesugustest kohta
- Kolmas seadus ehk Sõltumatu lahknemise seadus - Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult. - Dominantsuse seadus Hugo de Vries mutatsiooniteooria - Uurides taimi leidis, et võivad tekkida uued päritavad tunnused (mutatsioonid) Thomas Morgan ja kromosoomiteooria - Uurides Drosophilat avastas, et kromosoomid on pärilikkuse aluseks Friedrich Miescher ja DNA - Avastas 1869 aine mille nimetas nuclein. Hiljem hakati kutsuma nukleiinhappeks 3. Nimeta elusrakkude üldprintsiipe ● Kõik rakud säilitavad oma pärilikkuse informatsiooni DNA kujul lineaarse geneetilise koodina ● Kõik rakud taastoodavad pärilikkusainet (ja selles olevat informatsiooni) matriitssünteesi abil ● Kõik rakud transkribeerivad oma pärilikkuse informatsiooni RNA kaudu ● Kõik rakud transleerivad RNA valkudeks kasutades sama printsiipi ● Kõik rakud koosnevad sarnastest “ehitusblokkidest“ (nukleotiidid, aminohapped,
meetoditest: 1) rekombinantse nukleiinhappe tehnikaid, millega luuakse väljaspool organismi geneetilise materjali muundatud kombinatsioone ja mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid milles on nad võimelised jätkuvalt paljunema; 2) väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimist; 3) looduses mitteesineval viisil kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist. Geneetiliseks muundamiseks ei loeta*: 1) viljastamist väljaspool vanemorganismi; 2) konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni või mõnd muud looduslikku protsessi; 3) indutseeritud polüploidsust. 4) mutatsioonide indutseerimist. * - kehtib tingimusel, et ei kasutata rekombinantse DNA molekule või geneetiliselt muun- datud organismi. Transgeensed taimed ja loomad Transgeensete taimede ja loomade konstrueerimisel on kolm põhilist eesmärki:
Bdellovibrio on veebakter ja teda on eriti palju orgaanikarikkas vees, kus on palju baktereid. Müksobakterid- mokroskoopiline viljakeha teke. Klamüüdiad- paksukestalised elementaarkehad ja jagunemisvõimelised retikulaarkehad. Inklusioonikehad. Populatsiooni kasv Vedelkultuuris arvukuse suurenemise jälgimise meetodid: loendada rakke (r/ml). Loenduskambrid. Ei erista elus- ja surnud rakke. väljakülvide meetod. Aitab hinnata elusrakkude arvu. kultuuri hägusust spektrofotomeetriga. Mida rohkem rakke, seda hägusem on lahus. biomassi määramine (mg/ml) (seente ja aktinobakterite puhul palju parem kui lihtsalt kolooniate loendamine) kultuuri valgusisaldus (mg/ml) DNA sisaldus Generatsiooniaeg- aeg, mis kulub raku pooldumisele ehk rakkude arvu kahekordistumisele. Erinevatel bakteritel erinevad, lühikesed generatsiooniajad (15-20 min) iseloomulik E. coli'le.
Üleminek eksponentsiaalsest faasist statsionaarsesse faasi on järk-järguline protsess, kus rakkude kasvukiirus järjest aeglustub. Kasvu aeglustumise peamisteks põhjusteks on kasvuks vajalike komponentide ammendumine keskkonnast (C, P ja N nälg), toksiliste produktide akumuleerumine kasvukeskkonda, hapnikunälg, kasvukeskkonna pH muutumine ebasoodsaks, ulatuslikud temperatuurimuutused jne. Statsionaarse faasi rakud säilitavad mõne aja potentsiaali paljuneda. Seejärel hakkab elusrakkude arvukus populatsioonis langema. Samas tuleb arvestada ka seda, et rakupopulatsioon on statsionaarses faasis dünaamiline. Osa rakke populatsioonist adapteeruvad keskkonnaga ja on võimelised kasvama surnud rakkudest vabanevate resursside arvel. Kui keskkonnatingimused paranevad, hakkab rakkude arvukus populatsioonis jällegi tõusma. Enamasti ei ole looduslikes tingimustes elavatele bakteritele kasvuks piisavalt toitaineid
Kõigepealt näitab Louis Pasteur (1822-1895), et surnukeha lagunemine, mida varem peeti keemilis-füüsikaliseks protsessiks, on hoopis bakterite jm mikroorganismide poolt toimetatav bioloogiline protsess. Lisandus sellele Rudolf Virchowi (1821- 14 1902) väide, milel kohaselt ka iga organismi rakk on ,,miniatuurne organism". Niisiis võis mikroobide tegevust vaadelda kui organismi elusrakkude tegevuse prototüüpi ning öelda, et ,,elu, see on roiskumine" (taimede ja loomade eleuteegvuse parim analoog looduses on rosikumine). Claude Bernard (1813-1878) leidis, et ,,elu, see on surm", sest eluprotsessid hävitavad organeid läbi rakus aset leidvate protsesside. Samas surm ei olnud enam midagi abstraktset vms, vaid teadaolevate protsesside tulemus, seega võis väita, et ,,surm oli kodustatud" (teadus-teoreetiliselt).
kasvukiirus järjest aeglustub. Kasvu aeglustumise peamisteks põhjusteks on kasvuks vajalike komponentide ammendumine keskkonnast (C, P ja N nälg), toksiliste produktide akumuleerumine kasvukeskkonda, hapnikunälg, kasvukeskkonna pH muutumine ebasoodsaks, ulatuslikud temperatuurimuutused jne. Statsionaarse faasi rakud säilitavad mõne aja potentsiaali paljuneda. Seejärel hakkab elusrakkude arvukus populatsioonis langema. Samas tuleb arvestada ka seda, et rakupopulatsioon on statsionaarses faasis dünaamiline. Osa rakke populatsioonist adapteeruvad keskkonnaga ja on võimelised kasvama surnud rakkudest vabanevate resursside arvel. Kui keskkonnatingimused paranevad, hakkab rakkude arvukus populatsioonis jällegi tõusma. Enamasti ei ole looduslikes tingimustes elavatele bakteritele kasvuks piisavalt toitaineid. Seega on rakkude kasv üldjuhul limiteeritud ning rakkude väga
annaabi.ee 
