10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 29 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
303775
Õppematerjali autor
materjalist, empüeemi vedelikust või verest. LEETRID Kõrge nakkavusega viirusliku päritoluga äge nakkushaigus. Vaktsineerimata inimestel võib haigus kulgeda raskes haigusvormis. Leetrid levivad puhangute ja epideemiatena. Sagedamini haigestuvad kuni 7-aastased lapsed, riskifaktoriks võib olla alatoitumine. HAIGUSTEKITAJA: RNA-viirus väga nakkav Morbilli viirus. NAKKUSALLIKAS: haige inimene, nakkusohtlik 3 päevainkubatsiooni lõpust kuni 4–5 päeva pärast lööbe teket. LEVIMINE: levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Viirus on väga lenduv ja võib õhuvooluga kanduda teistesse ruumidesse. Viirus ei püsi kaua väliskeskkonnas, päevavalguses hävib ta poole tunni jooksul. PEITEPERIOOD: kestab 7 kuni 18 päeva (keskmiselt 10 päeva) ning võib immuunglobuliini -
Tüsistused pikaajalisest liikumatusest, mis hõlmab kopse, neere ja sobivalt sisaldada kopsuturse , aspiratsioonipneumooniat , kuseteede infektsioonid, neerukivide, paralüütiileus , müokardiit ja cor pulmonale LEETRID MMR- leetrid, punetised, mumps MMR vaktsiin elusvaktsiin (leetrite vaktsineerimine 1 ja 13 aastaselt) nahaalune süst 4 Haigustekitaja: RNA viirus, levib õhukaudu, sissepääsuväratiks ülemised hingamisteede limaskest, viirus paljuneb, tekivad põletikulised protsessid, verre sattudes tekitab üldintoksikatsiooni ja kahjustab erinevaid organeid, elundeid. Nakkusallikas: haige inimene, nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Peiteaeg; on kuni 21 päeva. Sümptomid: esmaseks palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik, valgusekartus
Maris Turunen KODUNE TÖÖ NAKKUSHAIGUSED NORO-viirus Juhendaja: Ljudmila Linnik Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 Kodune töö. Iseseisev töö I osa Tekitaja lühiiseloomustus Mis on noroviirused? Noroviirused ehk Norwalk-viirused on väga pisikesed ümarad viirused, läbimõõduga 27-32 nanomeetrit, olles seega 3-4 korda väiksemad kui gripiviirused. Noroviirused nakatavad vaid inimesi, põhjustades neil maoseedetrakti tegevuse ägedat häiret ehk arstide keeles Norwalk-viiruse tekkese gastroenteriiti, mis rahvakeeli on tuntud aga kas kui talvine oksendustõbi või kõhugripp. Noroviirused said oma nime 1968.a kooliõpilaste ägedasse gastroenteriiti haigestumise puhangu
sümptomid ja tagajärjed. Olulist infot on internetis palju ja palju soovitusi, mida enne võiks teha ja mida reisil olles vältida. Üldjuhul on võimalik kõiki nakkushaigusi vältida tänu vaktsiinile või teatud juhtudel lihtsalt ennast kaitsta erinevate vahenditega. 3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS Poliomüeliidi tekitajaks on enteroviiruste hulka kuuluv poliomüeliidi viirus ja haigus kulgeb kergematel juhtudel palaviku, pea-, kurgu- ja kõhuvaluga. Äge viirusinfektsioon, mida iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus, mis avaldub lõtvade halvatustena. Tagajärjeks on jäsemelihaste halvatus ja jätab liikumispuude. Võib tekkida ka hingamislihaste halvatus, mille tagajärjel inimene sureb.[5] Vaktsineerimise ära jätmine on ohtlik, sest 2008. aastal registreeriti maailmas üle 1600
1. Virulentsus, virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni.
Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne
bakterite sademes ~ 1012 rakku/g. § Rakutuuma puudumine; § Monokromosomaalsus ja haploidsus; § DNA on kogu oma pikkuses funktsionaalne; § Prokarüootsed rakud poolduvad mitoosita Nukleiinhapped DNA info kandja, säilitaja ja vahendaja; (bakterites, seentes, algloomades, viirustes). DNA jaguneb: § kromosomaalne DNA obligatoorne; § ekstrakromosomaalne DNA pole obligatoorne. RNA info kandja ja säilitaja mõnes viiruses ja bakteriofaagis (onkogeensed viirused, HIV), universaalne info vahendaja (mRNA). Baketerite genoom § DNA kompaktne kogum - nukleoid § Üks kromosoom § Tsirkulaarne kaheahelaline helikaalne DNA § Kahesuunaline § Binaarne pooldumine § Geenid paiknevad üksteise lähedal § Funktsionaalselt seotud geenid grupeeritud operoni Kromosomaalne DNA Nimetatakse ka bakteri kromosoomiks. E. coli, genoom 4700 kbp pikk (umbes 1400 µm), mass on 4.4×10-15 g., sisaldab 3...6 × 106
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid