Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esimese kursuse eriala suur kontrolltöö (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nimetatakse kooreks?
  • Mis on maltspuidu ja llipuidu erinevused?
  • Mis on aastasrngas?
  • MIs lesanne on okstel?
  • Millistel puuliikdel on ssikiired silmaga nhtavad?
  • Mida nim puidu fsiliseks omaduseks?
  • Mis omab suurt thtsust puidu tekstuuri esile toomisel?
  • Mida mrgitakse thega "W"?
  • Mis pidi puit kmmeldub?
  • Kus elutsevad all nimetatud putukad?
1)mida nimetatakse kooreks? surnud rakkudest moodustnud v�line kaitsekiht. 2)MIs on niin ? koore sisemine kude mis juhib s�nteesitud toitaineid. 3)mis on maltspuidu ja l�lipuidu erinevused? MALTS: UUEM ELUSRAKKUDE PUIT. L�li: k�ps ja surnud rakkudega puit 4)Mis on s�si? puu s�damik mis on n�rk ja mis kannatab sageli seenkahjustuste all 5)Mis on aastasr�ngas`? �he kasvuperioodi jooksul moodustnud puidukiht 6)MIs � lesanne on okstel? suurendada v�ra pinda et sellega tagada lehtede v�i okste kasvuruum. oksa ehitus sarnaned t�ve omaga 7) millistel puuliikdel on s�sikiired silmaga n�htavad? Tamm, vaher ja p��k 8)joonista kuidas n�eb v�lja Tangensiaal- ja radiaall�ige 9)mida nim puidu f��siliseks omaduseks? omadusi mida saab kindlaks m�� rata ilma et tuleks l�hkuda P. tekstuuri ja keemilist koostist. 10)kuidas m��ratatakse kindlaks puidu f��sikalised omadusedm��ratakse kindlaks p�hiliselt m��tmise, vaatluse ja kaalumise teel. 11)mis omab suurt t�htsust puidu tekstuuri esile toomisel? l�ikesuund. 12)osadel p. liikidel on v�ga spets l�hn, mis on tingitud puidus leiduvatest eeterlikest �lidest, vaikudest, parkainetest. Kumb puit sisaldab neid aineid rohkem kas l�li- v�i maltspuit ? L�lipuit, kuna ta on k�vem ja tumedam , l�hnab seet�ttu tugevamalt. 13)Mida m�rgitakse t�hega "W"? Niiskust. 14)Joonista mis pidi puit k�mmeldub? 15)mida nim. a) pehkoks b) umboks c) tubaksoks d) m�dakoks ? a) oks mille pehme m�daniks h�lban "kuni" 1/3 oksa l�ikepinnast. b) �marpuidu oks mille on sulgunud t�vepuitu ega ulata k�ljele kuid on avastatav umbekasvamise tunnuste j�rgi. c) oks mille puit on t�ielikult m�danenud roostepruuni v�i valkjashalli pehmeks pudedaks massiks. d) oks mille pehke m�danik h�lmab "�le" 1/3 oksa l�ikepinnast 16) skitseeri �hek�lge eksentriline kasv 17)kirjelda salmilist puitu. 18)nimet. puidu kiudede ebakorrap �rast �ksteisest l�bi p�imuvat kasvu. 19)skitseeri kakst�vi. 20)millistel p.liikidel on omadus t�ve, okste k�ge kasvatada pahku. kask ,vaher, saar. 21)mispidi ahenevad k�lmal�he oma s�sil�he. k�lmal�he- kulgeb pikkit�ve, s�sil�he- s�sist koorepoole . 21)nim kolm peamist marrastuse tekitajad. Loomad, raidurid, tormid . 22) mis m�danik on k�ige kardetavam. t�vem�danik ehk nn punam�danik. 23) mis seeneniidud ei s�� puidu rakuseinud vaid l�bivad raku seinu pooride kaudu siniseen 24)t�ida l� ngad : seente aremenmine olenevalt temp. suurema hulga puidele kahjulike seente madalam temp. ..... ( ) k�rgem .... (45). ja soodsaim ..... (18) seente arenemine olenevalt W-st � ldiselt alampiir ....... (20) % w �lempiir ..... (60) % soodsain .... (25) % kuni .... (30) % . suurem osa seeni h�vib kui W on �le ..... (60) %. 25) Kus elutsevad all nimetatud putukad?: koore�rask, puukoi, toonesepad, majasikk . koore�rask: puukoore niineosas puukoi: terves �mbert��tatud puidus (majaseintes, m��blis jne.) toonesepad: palke, sarikaid, poste, m��blit, jne. majasikk: ainult okaspuidus(pehmes puidus)
Esimese kursuse eriala suur kontrolltöö #1 Esimese kursuse eriala suur kontrolltöö #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor indrekD Õppematerjali autor
esimese kursuse eriala töö

Sarnased õppematerjalid

Puidurikked ja puidukaitse
56
pptx

Puidurikked ja puidukaitse

PUIDURIKKED Fred-ingvar kirsipuu EP13 Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest. Osa puidurikkeid tekib juba puu kasvamisel ( koonilisus, tüüakus, kõverus, kasvaja), teised nii kasvamise kui ka säilitamise ajal ( seente, putukate ja ilmastiku kahjustused, pragunemine ja kaardumine kuivamisel jne. ) või koguni transpordil ja töötlemisel. Puidurikked alandavad puidu kvaliteeti või muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks. Teatud puidurikked muudavad aga käsitöömeistrite tarbeks antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks. Puiduriketeks on okslikkus seenevärvused ja mädanikud keemilised värvused deformatsioonid ja lõhed tüve vormirikked puidu struktuuririkked haavandid ebanormaalsed ladestised mehaanilised rikked ja töötlusvead. OKSAD-bioloogiline paratamatus Puu kasvamisel oksad kuivavad ja langevad hiljem küljest ära. Kui

Puitkonstruktsioonid
PUIDURIKKED
118
ppt

PUIDURIKKED

ÕPPEMATERJAL Puidurikked Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse PUIDURIKKED Raamatu "Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine" Tartu 2001 põhjal · Ekstsentriline säsi ­ aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu eri suundades võib säsi asukoht ümarpuidu ristlõikel olla ristlõike tegelikust keskmest eemal. Tihti paikneb ränipuitu sisaldava ümarpuidu ristlõikel säsi ekstsentriliselt; vt ka mõistet ränipuit. · Haru ­ palgi või noti jagunenud säsiga ja tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk või nott jagunenud. HEA LAASIMINE · Hea laasimine ­ termin väljendab laasimise kvaliteeti. NB! Oksa läbimõõt mõõdetakse laasimise kvaliteedi määramiseks teisiti kui palgi kvaliteedi määramisel; vt joonis 12. Hästi laasitud palkidel ja paberipuidul peavad oksad olema laasitud võimalikult pealispinna lähedalt, lubatud on oksatü?

Puiduõpetus
Puidurikked Referaat
26
odt

Puidurikked Referaat

Ehitustehnilisest seisukohast on aga hoonete puitu kahjustavad putukad kõige kardetavamad. Puitukahjustavaid putukaid võib nende elutingimuste järgi jaotada kolme gruppi: 1. Valmikud ja vastsed, kes tuuakse metsas kahjustatud puiduga üle hoonetesse, näiteks puidusikk ja puiduvaablane. 2. Saeveskites seisvat puitu kahjustavad näiteks sinisikk ja hääletu toonesepp 3. ainult hoonetes elavad ja sigivad putukad, näiteks majasikk, mööbli- toonesepp, suur toonesepp. 7 Töötlemisele mineval puidul ei tohi putukkahjustusi üldse esineda. Putukkäigud, mis ei ole suuremad kui 2 mm, on vähesel määral lubatud kõige madalamatel puidu kvaliteedi klassidel. Suuremad tõugukäigud pole lubatud ja selline puit sobib ainult küttematerjaliks. Võõrlisandid ja defektid Võõrlisandid- ebaloomulike võõraste kehade esinemine puidus( kivid, liiv, traat). Raskendavad

Puitkonstruktsioonid
Puitmaterjalid
30
pdf

Puitmaterjalid

Maakera pindalast on metsaga kaetud 32%, millest 33% moodustavad okaspuumetsad ning 67% lehtpuumetsad. Maailmas on üle 25 000 erineva puuliigi. Eestis on 42% maismaa üldpindalast metsa. 70% okaspuumetsad. Tähtsamad liigid Eestis: mänd 47%; kask 28%;kuusk 20%; haab 2%. PUIDU ÜLDOMADUSED POSITIIVSED • Väike tihedus – materjal on kerge, ehitamine võimalik tõstetehnikat kasutamata • Küllalt suur tugevus • Väike soojusjuhtivus • Kerge töödeldavus • Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades.

Ehitusmaterjalid
Nimetu
132
pdf

Nimetu

Suurt tähtsust aastarõngaste moodustumisele omavad ka metsakasvatuslikud võtted (näiteks harvendamine, väetamine), mida puistus rakendatud on, sest nende tulemusena muutub ümbritsev kasvukeskkond ning selle kvaliteet. Kuna I kasvuklassi puud saavad kõige enam valgust, siis on ka nendel kõige laiemad aastarõngad. III kasvuklassi puudel on küllaltki kitsad aastarõngad, kuid selle eest on nende aastarõngastes võrreldes esimese kasvuklassi puudega aga rohkem sügispuitu. Okaspuude puhul suureneb aastarõnga sügispuidu osa suurenedes puidu tihedus märgatavalt. Sügispuidu % 21 25 28 32 38 44 aastarõngas ihedus kg/m3 400 450 500 550 600 650 Puidu tihedus sõltub suurel määral asukohast puutüvel. Tihedus muutub piki tüve, olles tüve ülemises osas väiksem kui alumises osas. Puidu tihedus võib muutuda ka tüve raadiuse suunaliselt sõltudes

Kategoriseerimata
Puidumardikad
10
docx

Puidumardikad

Tallinna Tehnikaülikool KCM0014 Ehituskeemia I semester Xxxxx Xxxx xxxxx PUIDUMARDIKAD Referaat Tallinn, 2020 SISUKORD 1. ENAMLEVINUD PUITU KAHJUSTAVAD MARDIKAD................................................3 2. MARDIKATE TEKITATUD KAHJUSTUSED...................................................................6 3. PUIDUMARDIKATE ENNETAMINE................................................................................7 4. MEETMED PUIDUMARDIKATE VASTU VÕITLEMISEKS..........................................7 5. RUHNU KIRIKUD PUIDUMARDIKATE KÜÜSIS...........................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................10 2 1. ENAMLEVINUD PUITU KAHJUSTAVAD MARDIKAD Nii metsades kui ka ho

Ehituskeemia
Puiduteaduse Konspekt
8
docx

Puiduteaduse Konspekt

1. Juurte ülesanded · Kinnitavad puud pinnasesse · Võtavad mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhivad need tüvesse · Säilitavad süsivesikuid ja teisi toitaineid. 2. Puutüve ülesanded · Hoida üleval tervet puud ­ tüve ja oksi · Olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks · Säilitada toitaineid 3. Võra · Lehed , okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. 4. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne. 5. Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis

Puiduteadus
Puitkahjurid ja nende looduslikud tõrjevahendid
14
doc

Puitkahjurid ja nende looduslikud tõrjevahendid

karikakujuliste pooridega (poorid ümmargused ja nurgelised, valged kuni kreemikad). Ka seeneväädid on valged, arenevad niiske õhu korral, sarnanevad majavammi omadega, kuid on painduvad, juhtseeneniitide ja kiudhüüfidega (#5). Eosed on elliptilised, värvusetud, 5­7 x 2,5­3,5 µm. Areneb kaevanduste puitkonstruktsioonidel okaspuu-, mõnikord lehtpuupuidul. Looduses harva. Elamutes võib seda näha puitosadel, vannitoa põrandal, keldriseintel, keldri ja esimese korruse vahelistel puitkonstruktsioonidel, treppidel. Tekitab jämedat pruunmädanikku, mädanik helepruun, puukuubikud 3­5 cm suurused. Männi-mädiknahkis: Männi-mädiknahkis (Leucogyrophana pinastri). Viljakeha sarnaneb hariliku majavammi omaga: liibuv, kilejas, noorelt sile, valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun (#3). Majavammist saab teda eristada väätide järgi, mis männi-mädiknahkisel on

Ehitusviimistlus




Kommentaarid (1)

indrekD profiilipilt
indrekD: natukene aitas ,aga oleks oodanud natukene rohkemat.
12:08 08-04-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun