Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat - Miks laps jonnib? (0)

1 Hindamata
Punktid

Miks laps jonnib?
10 klass.
Väikese lapse  jonni  põhjused...
Beebi  ei jonni enne esimest 
eluaastat .
* Ta nutab asja pärast, mitte 
tähelepanu.
* Tita nutab vaid siis, kui mõni 
tema  vajadustest  on 
rahuldamata.
* Beebi nuttu ei saagi 
seepärast nimetada 
jonniks, kuna tema  nutt  on 
tingitud sellest, et midagi 
on puudu või häirib teda ja 
nutt on tita ainuke 
väljendusviis.
Suurema lapse jonni põhjused.
* Esimene kuni kolmas  eluaasta  
on jonni-iga.
* Siis ilmutab laps vastuhakku, 
on  kangekaelne , vahel 
armukade , ta nõuab 
tähelepanu. 
* Poiste ja tüdrukute jonnimise 
erinevused on tavaliselt 
natuke erinevad. 
Piisab  vaid ühest korrast 
rahvarohkemas kohas, kui 
vanem enda häbist 
päästmiseks lapse tahtele 
järele annab ja juba ongi 
lapsele käitumismuster 
teada. 
Jonni ärahoidmine ja lõpetamine.
* Vanemad peavad olema üksmeelel 
mis on lubatud ja mis mitte.
* Soovitatav on jonniva lapsega 
käituda väljas samamoodi kui 
kodus, et laps ei arvaks nagu 
väljaspool kodu käitutaks temaga 
teistmoodi ja seal on rohkem 
lubatud. 
* Samuti on tihti tujutseval emal ka 
tujutsev laps, seega tuleks olla ise 
eeskuju lapsele ja jääda 
rahulikuks, kuid konkreetseks.
* Tuleb õpetada lapsele vabandamist 
ja seda, et ka tema  eksib .
* Laspsele midagi keelates tuleks 
talle selgitada miks ema või isa nii 
otsustas. 
“Aeg maha  tool
* Rahustamise vahend
* Ei pea olema just tool, 
võib ol a ka  matt
trepiaste vms.
* Alates 2,5 aastast ja 1 
minut lapse iga 
eluaasta kohta
* Eelnevalt tutvustada
Aitäh!

Document Outline

  • Miks laps jonnib?
  • Väikese lapse jonni põhjused...
  • Suurema lapse jonni põhjused.
  • Jonni ärahoidmine ja lõpetamine.
  • “Aeg maha tool”
  • Aitäh!
Referaat - Miks laps jonnib #1 Referaat - Miks laps jonnib #2 Referaat - Miks laps jonnib #3 Referaat - Miks laps jonnib #4 Referaat - Miks laps jonnib #5 Referaat - Miks laps jonnib #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marisKivi Õppematerjali autor
10. klass

Sarnased õppematerjalid

Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

© 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73 tab oma vanaema korteri uksekella. Kui vanaema on ta Mida tunneb laps

Avalikud suhted
Armukadedad lapsed
11
doc

Armukadedad lapsed

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas

Psüholoogia
Lapse areng
28
doc

Lapse areng

hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asju, mida teised peavad iseenesestmõistetavateks ning ei mõisteta, millal on küllalt. Järelandlikkus on olemas mingil määral igas perekonnas ning see ei tee halba. Vahetevahel järelandlikkus toob ellu värvi ning rõõmu. Kahjulikuks muutub see siis kui järelandlikkus muutub krooniliseks või automaatseks käitumiseks. Mõisted hellitamine ja liigne järelandlikkus ei ole samad mõisted. Hellitatud laps on selline, kelle käitumine häirib täiskasvanuid, nad käituvad nõudlikult, tänamatult, enesekeskselt ning segavad vahele. Liigses järelandlikkuses kasvanud lapsed on tihtipeale väga võluvad ja hästikasvatatud käitumisega. Arvatakse, et liigne järelandlikkus on rikaste probleem, kuid seda esineb igas klassis. 2 Liigse järelandlikkuse näitajad:

Lapse areng
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

iseennast ja teisi inimesi. See võimaldab saada teadlikuks nendest  mõjudest ja valikutest, mida teed ja jõududest, mis mõjutavad igat  isikut.  Kui lehitsed  mõnda perekonna fotoalbumit imestad inimeste üle, kelle kujutlus   on   jäädvustatud.   Nähes   fotot   emast   ja   tema   esimesest jalgrattast mõtled sa sellele, kas ta oli hädas sellega sõitma õppimisel, kas ta valas mõned pisarad ja miks ta naeratab arglikult sellel fotol, mis   kujutab   esimest   koolipäeva?   Kas   ta   on   ärevuses,   et   kohtub õpetajaga? Sellel pildil hoiab ta sind beebina. Mida ta tundis, kui sai sinu emaks? Kuidas sellest väikesest jalgrattaga tüdrukust on saanud naine,   kellel   on   imik   süles?   Kuidas  sinu  isik   tuli   tänasesse   päeva? Milliseks isiksuseks sa muutud homme?

Arengupsühholoogia
Lapse kohanemine lasteaiaga
12
docx

Lapse kohanemine lasteaiaga

Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta,

Eelkoolipedagoogika
IMIKUIGA
16
docx

IMIKUIGA

toit ja joogid, pliit ja praeahi, küttekehad ja lahtine tuli, kuum kraanivesi ja elekter. Seepärast on vajalik alati kontrollida lapsele antava toidu ja joogi temperatuuri, kaitsta kuuma pliidi ja praeahju eest, lapsi ei tohi jätta omapead küdeva tahke- või õliküttega ahju juurde või kaminaruumi, kontrollida vannivee temperatuuri enne lapse vanni panemist. Äärmiselt oluline on pöörata tähelepanu elektrilöögi ohtude kõrvaldamisele ruumides, kus viibib laps. Tuleb kontrollida, et elektririistad ja juhtmed oleksid korras ja terved ning elektrivoolu allikast lahtiühendatud ajal, mil neid ei kasutata. Raske on ette näha mingi uue kehalise oskuse tekke aega. Seepärast on esimene põhimõte: ära jäta iialgi last üksi mähkimislauale, diivanile, suurele voodile ega ka söögitooli. Valvake iga vööd, ketti või mänguasja, mida ta võib kaela panna. Niipea kui ta keerab, võib see ta üles puua. Väikesed mänguasjad, kommid, tabletid ja

Anatoomia
ARENGUPSHHOLOOGIA 2018
18
doc

ARENGUPSHHOLOOGIA 2018

Sestap ära püüa avastada, kes sa oled, püüa teha kindlaks, kes sa tahad olla. ("Jutuajamised Jumalaga: ebatavaline dialoog. 1. raamat") Sri Sri Ravi Shankar, 1956 on vaimne juht ja humanist "Kui teil on ettekujutus, kes te olete, siis olete te kinni jäänud ja peatunud oma arengus. Te ei peaks teadma, kes te olete. Te muutute iga minut ja te peate jätma võimaluse muutumiseks avatuks." Friedrich (Wilhelm) Nietzsche, 1844-1900 oli saksa filosoof "Sa ei meeldi mulle. Miks? Seepärast, et ma pole sellele tasemele tõusnud." Kas on mõni inimene kunagi nii vastanud? ("Aforismide raudvara", 2007) KÜPSEMINE Sellel on nii bioloogiline, füsioloogiline, kognitiivne (tunnetuslik), emotsionaalne ja sotsiaalne tähendus. Küpsemine osutab muutustele, mis leiavad indiviidis aset viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahelisel perioodil - see puudutab eriti neid muutusi, mis ilmnevad spontaanselt, ilma treeningu või teiste sekkumiseta.

Arengupsühholoogia
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

............................................................. 16 1.6.1 Keskendumine lapse probleemsele käitumisele............................................................16 1.6.2 Perfektse lapse lõks.......................................................................................................17 1.6.3 Positiivse käitumise mittemärkamise lõks....................................................................17 1.6.4 ,,Ta ongi selline võimatu laps" lõks..............................................................................17 1.6.5 ,,Teen kõik ainult laste pärast" lõks..............................................................................18 1.6.6 ,,Nad kasvavad sellest välja" lõks.................................................................................18 1.6.7 Perfektse vanema lõks...................................................................................................18

Perepsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun