0-1 Aastaste laste kehatüüpide võrdlus kaalu ja pikkuse järgi (1)

Tartu Ülikool

Arstiteaduskond

0-1 Aastaste laste kehatüüpide võrdlus kaalu ja pikkuse järgi

Referaat aines Füüsilise ja meditsiinilise antropoloogia alused

Autor: Eliys Tomson

Arstiteadus II, 7. rühm

Juhendaja Helje Kaarma

Tartu 2009

Sisukord

0-1 Aastaste laste kehatüüpide võrdlus kaalu ja pikkuse järgi 1
Sisukord 2
1.Sissejuhatus 3
2.Uuring 4
2.1.Uuringu eesmärk 4
2.2. Materjal ja meetodid 4
2.2.1. Materjal 4
2.2.2. Meetodid 4
3. Tulemused 6
3.1. Seosed pikkuse-kaaluklasside vahel 6
3.2. Kehaehituse muutumine 7
3.2.1. Poiste kehaehituse muutumine 7
3.2.2. Tüdrukute kehaehituse muutumine 7
3.3. Hinnang tulemustele 8
4.Kokkuvõte 9
5.Kasutatud kirjandus 10

1.Sissejuhatus

Antud referaadi teemaks on „0-1 aastaste laste kehatüüpide võrdlus kaalu ja pikkuse järgi“. Ma valisin selle teema sooviga teada saada, kas see kehatüüp, millega me sünnime, mängib olulist rolli edasise kehatüübi väljakujunemisel. Kui sündides esinenud kehatüüp säilib lapsel ka esimese eluaasta lõpuks, siis võib järeldada, et see säilib ka hilisema eelpuberteedi eani. Positiivse sõltuvuse puhul oleks sellest kasu ka meditsiiniliselt, sest määrates lapse kehatüübi sündides saame me teha edasi järeldusi tema arengu ja võimalike tervislike hädade kohta, sest üheks tervise indikaatoriks laste puhul on kehaehituse areng. Töö on jaotatud vastavalt kaheks alaosaks. Esimene pool hõlmab põhjuseid, miks artiklis esitatud uuring läbi viidi ja kuidas selleks materjali koguti ning töödeldi. Teine pool kujutab endast seda, mida uuringu käigus leiti ja millised eesmärgid jäid saavutamata. Selle teema allikaks on artikel, mis on kirjutatud samal teemal ning on avaldatud „Eesti antropomeetriaregistri aastaraamatus 2001“. Autoriteks on Ülle Kirss ja Kandela Õuna Tartu Ülikooli antropoloogia keskusest.

2.Uuring

2.1.Uuringu eesmärk

Laste puhul on üheks tervise indikaatoriks laste kehaehituse areng ning üks võimalus selle arengu hindamiseks on süstemaatiliste antropomeetriliste uuringute tegemine. Eestis on neid uuringuid tehtud pikema aja jooksul, kuid hinnatud on vanemate laste tervist ja füüsilist arengut, vähem on seda tehtud väikelaste peal. Peamiseks põhjuseks, miks uuringu objektiks pole väikelapsed, on see, et materjali kättesaamine on keerulisem. Näiteks võib väikelaste korrektne mõõtmine olla raskendatud, kuna nad ei püsi paigal. Vajadus väikelaste kehalise arengu uurimiseks pole kuhugi kadunud ning seetõttu kasutades erinevaid meetodeid on seda üritatud teostada järgnevas uuringus. Artikli eesmärk oli „Kuivõrd mõjustab lapse sünnisuurus ja- kehaehitus tema suurust ja kehaehitust ühe aasta vanuselt.“ (Kirss ja Õun, 2001: 82)

2.2. Materjal ja meetodid

2.2.1. Materjal

Andmed, mis olid vajalikud artikli eesmärgi saavutamiseks ja uuringu teostamiseks, saadi 18 polikliinikust ja perearstikeskusest „Kasvamine ja kasvuhäired“ projekti raames. Selle projekti raames koguti andmeid normaalselt üksiksünnitusest sündinud tervete laste kohta. Täpsemalt pandi kirja tervelt sündinud laste kehapikkus ja kehakaal . Nende andmete kogumine toimus 1989 aastast alates kuni 1997 aastani. Andmete saamiseks kasutati laste ambulatoorseid tervisekaarte. Valimi moodustasid ainult need lapsed, kellel mõõdeti pikkus ja kaal nii sünnil kui ka ühe aasta vanuselt. Seega artiklis kasutati 3885 lapse andmeid, kellest 1916 olid tüdrukud ja 1969 poisid.

2.2.2. Meetodid

Hüpoteesi kindlaks tegemiseks jagati lapsed vastavalt füüsilises antropoloogia keskuse kehastruktuuri uurimiseks välja töötatud pikkuse-kaaluklasside meetodi abil viide pikkuse-kaaluklassi. Selleks jagati kõigepealt lapsed nii kaalu kui pikkuse järgi kolme hindeklassi. Need kolm hindeklassi olid väiksed, keskmised ja suured. Klassidesse jaotamiseks arvutati nii pikkuse kui ka kaalu puhul keskväärtus ning standardhälbed. Need väärtused arvutati poiste ja tüdrukute puhul pärast sündi ja aasta vanuselt mõõdetud väärtuste põhjal. Keskväärtusele liites või lahutades standardhälbe, saadi piirid keskmiste klasside jaoks. Kõik, kelle mõõtmed jäid alla poole keskmise klassi alumist piiri, loeti väikeste klassi ja need, kelle väärtused oli ülemisest piirist suuremad, loeti suurte klassi.
Mõõtmete paremaks uurimiseks moodustati kolm korda kolm tabel. Tabelis tähistasid veerud kaaluklasse ja read pikkusklasse. Tabelis ülevalt vasakult nurgast alla paremale nurka liikudes saadi vastavad pikkus ja kaalu vastavus klassid . Üleval vasakul nurgas paiknesid väikese pikkuse ja kaaluga lapsed, kes ühtlasi moodustasid väikeste klassi. Keskel paiknesid keskmise pikkuse ja kaaluga lapsed ehk keskmised. Paremal all nurgas paiknesid suure pikkuse ja kaaluga lapsed, kes moodustasid suurte klassi. Väikesed, keskmised ja suured paiknesid tabelis diagonaalis. Neid kolme klassi võib nimetada ka propotsionaalseteks ehk pikkuse ja kaalu vastavuse klassideks. Neid klasse, mis jäid diagonaalist välja, nimetati mittevastavus klassideks. Diagonaalist paremale jäävate mõõtmetega lapsi nimetatakse kehatüübi järgi leptomorfseteks ja vasakule diagonaalist välja jäävaid püknomorfseteks. Leptomorfseid iseloomustab see, et pikkus kuulub suuremasse klassi kui kaal. Näiteks suur pikkus ning väike kaal või keskmine kaal; keskmine pikkus ja väike kaal. Püknomorfseid iseloomustab see, et kaal kuulub suuremasse klassi kui pikkus. Näiteks väike pikkus ja keskmine kaal või suur kaal, keskmine pikkus ja suur kaal.
Edasise analüüsi teostamiseks ühendati kõik ülevalpool ja allpool olevad klassid . Üheks põhjuseks, miks diagonaalist paremale ja vasakule jäävad klassid ühendatakse, on see, et nende klasside sagedused on suhteliselt väikesed (nõrgema pikkuse ja kaalu vahelise korrelatsiooni tõttu). Tavajuhtudel on kasv ja kaal tugevasti korreleeritud ning seetõttu on diagonaalis paiknevate pikkuse-kaaluklasside sagedus suurem, kui diagonaalist väljaspool asuvate klasside sagedus. Seal juures sagedus suureneb vastavalt korrelatsiooni tugevnemisele.

3. Tulemused

Selle artikli puhul analüüsitakse poisse ja tüdrukuid eraldi. Analüüsiks kasutatakse nende mõõtmeid pärast sündi ja ühe aasta vanuselt. Pärast sündi mõõdetud ja ühe aasta vanuselt mõõdetud väärtuste alusel toimub laste jagamine klassidesse. Need viis klassi, kuhu nii tüdrukud kui poisid oma sünni ja aasta vanuse pikkuse ja kaalu alusel lahterdatakse, on väike, keskmine, suur, leptomorfne ja püknomorfne. Kuna uuringu tööhüpotees uuris sünnimomendi kehaehituse ja aasta vanuse lapse kehaehituse seost, siis kasutati kehaehituse määrajaks neid viite kehaehitusklassi.
Pärast sündi mõõdetud laste puhul loeti keskmiste klassi need poisid, kelle kaal jäi vahemiku 3336,32-3815,49 kilogrammi ja pikkus 49,71-51,98 sentimeetrit , ning need tüdrukud, kelle kaal oli 3218,03-3665,08 kilogrammi ja pikkus 49,21-51,41 sentimeetrit. Ühe aasta vanuste puhul oli alumiseks piiriks poiste kaalu puhul 10,18 kilogrammi ja ülemiseks 11,32 kilogrammi. Pikkuse puhul oli selleks 75,73-78,63 sentimeetrit. Tüdrukute alumiseks kaalu ja pikkuse piiriks olid 9,56 kilogrammi ja 74,26 sentimeetrit ning ülemiseks piiriks olid 10,65 kilogrammi ja 77,05 sentimeetrit.

3.1. Seosed pikkuse-kaaluklasside vahel

Huvitavad tähelepanekud ilmnevad sünniandmete alusel jagatud pikkuse-kaaluklasside sageduste võrdlemisel aasta vanuselt mõõdetud andmete põhjal koostatud klasside ja nende sagedustega ning ka nende omavahelisel võrdlemisel poiste ja tüdrukute puhul.
Poiste puhul näiteks on vastavate pikkuste ja kaalude vahel tugevam korrelatsioon ehk vastavus klasside sagedus on suurem, kui mittevastavus klasside sagedus. „Sünnimomendil on sõltuvus veidi tugevam (mittevastavuse klasside summa vaid 37,5 %) kui üheaastaselt (mittevastavuse klasside summa 44,3%).“ (Kirss ja Õun, 2001: 85). Huvitav on ka asjaolu, et pärast sündi mõõdetud andemete alusel on leptomorfsete sagedus kõige suurem ja püknomorfsete sagedus kõige väiksem võrreldes teiste klassidega. Ühe aasta vanuste puhul on leptomorfsete sagedus ikka kõige suurem, kuid veidi vähenenud, aga püknomorfsete sagedus on tõusnud ning on enam-vähem võrdväärne teiste klasside sagedustega.
Pikkus- ja kaaluklasside võrdlemisel tüdrukute sünni ja esimese eluaasta põhjal saadud andmete põhjal esineb erinevusi poistest. Nendeks erinevusteks oleks see, et erinevus sünnihetke ja esimese eluaasta vahel on väiksem. Püknomorfsete protsentuaalne osakaal on pärast sündi mõõdetute hulgas märgatvalt suurem ja leptomorfsete sagedus väiksem, kui see oli poiste puhul. Samas leptomorfsete arv ning ka sagedus suureneb esimeseks eluaastaks.

3.2. Kehaehituse muutumine

3.2.1. Poiste kehaehituse muutumine

Selleks, et hinnata kehaehituse muutust alates sünnist esimese eluaastani tehti tabel. Tabelis vastasid read sünnijaotusele ja veerud jaotusele ühe aasta vanuses. Tabelis kulgneva diagonaali moodustasid need poisid, kes jäid peale ühe aasta möödumist samasse klassi. Tabeli ja andmete analüüsi tagajärjel selgus, et 37% poistest, kes sündimisel olid väikesed või suured, jäid ka väikeseks või siis suureks aasta möödudes. Tõenäosus, et väiksena sündinud poiss võiks kasvada esimese eluaasta lõpuks suureks, on 6% ja vastupidisel juhul, et suurena sündinud poiss on aasta möödudes väiksed, on 7%. Kasutades hii-ruut testi leiti, et mõlemal eelpoolmainitud juhul on tegemist statistiliselt olulise seosega. „Ülejäänud klassidesse kuuluvus sünnihetkel määrab poisi kehaehitust väga vähe (mõju olulisuse tõenäosus p üle 0,5).“ %).“ (Kirss ja Õun, 2001: 89). Artiklis on ära mainitud ka see, et keskmisesse klassi sünnimomendil kuuluvad lapsed jagunevad peaaegu võrdselt kõigisse kehaehitusklassidesse aasta möödudes ning ka leptomorfsete ja püknomorfsete klassi järgi pole võimalik ennustada, millisesse klassi ta kuulub ühe aasta vanuselt.

3.2.2. Tüdrukute kehaehituse muutumine

Tüdrukute kehaehituse muutuse uurimiseks kasutati samasuguseid meetodeid kui poiste puhul. Loodud tabel näitas poiste kehaehituse muutudega sarnaseid seoseid . Samas on artiklis ka ära märgitud, et seosed, mis esinesid tüdrukute puhul, olid veidi nõrgemad. Tüdrukuid, kes on sündimisel väikesed ja on ka väikesed esimesel eluaastal , on 34% ning tõenäosus, et väiksena sündinud tüdrukud oleksid aasta möödudes suured, on 11%. 37% tüdrukutest, kes kuulusid pärast sündi toimunud mõõtmise järgi suurte klassi, on suured ka aasta möödudes ning tõenäosus, et suurena sündinud on esimese eluaasta lõpul väike, on 5 %. Artiklis on öeldud keskmiste klassi sünnimomendil kuuluvate kohta nii: „Sündimisel keskmise suurusega lapsed jagunevad üheaastasena peaaegu võrdselt kõigisse kehaehitusklassidesse, taas on juhuslikust veidi suurema sagedusega leptomorfsete klass.“ (Kirss ja Õun, 2001: 90)

3.3. Hinnang tulemustele

Artikli alguses püstitatud hüpoteesi ei suudetud täielikult tõestada, sest pärast sündi saadud mõõtmete alusel jagatud kehaehitusklasside võrdlemisel peale ühe eluaasta möödumist saadud kehaehitusklassidega, ei andnud kõigi klasside puhul piisavalt tugevat seost või siis sõltuvust Hüpotees suudeti küll tõestada osaliselt. See osaline tõestus seisnes selles, et sünniandmete järgi väikeste klassi kuuluvad lapsed on sagedamini väikesed ka üheaastaselt. See on tõene 34% kuni 37% juhtudest. Suurelt sündinud ja ka üheaastaselt suurte hulka kuuluvate laste protsentuaalne määr oli 35%-37%. Nii poiste kui tüdrukute puhul oli nende seoste või sõltuvuste olulisuse nivoo 0,01. ,,Ülejäänud pikkus-kaaluklassidesse kuulumine pärast sündi ei määra statistiliselt olulist lapse kuuluvust pikkus-kaaluklassidesse üheaastaselt.“ (Kirss ja Õun, 2001: 91)

4.Kokkuvõte

Antud artikli eesmärk oli näidata, et kehatüüp, mis meil on sündides, säilib ka enamus juhtudel ühe elu aasta möödudes. Kuid antud juhul leiti, et mõõdukas seos esineb ainult nende laste puhul, kes kuulusid sündides nn väikeste klassi või suurte klassi ning ühe eluaasta möödudes jäid nad samasse kehaehitusklassi, kas siis vastavalt väikeste või suurte klassi. Kindlalt ei suudetud tõestada, kui palju mõjustab lapse sünnisuurus ja-kehaehitus tema suurust ja kehaehitust ühe aasta vanuselt, ning seetõttu jäi ka minu poolt püstitatud eesmärk täitmata. Määrates lapse kehatüübi sündides oleks me saanud tugeva seose puhul teha järeldusi lapse edasise kehaarengu kohta ning ühtlasi rakendada seda ka teatud terviseriskide arvestamisel, sest teatud kehaehitus tüüp on paljude haiguste puhul eelsoodumuseks mingi kindla haiguse tekeks. Kuid kuna uuringu puhul oli tegemist ainult mõõduka seosega ja seda ainult väikeste ja suurte klassi kuuluvate laste puhul, siis polnud see piisav edasiste järelduste tegemiseks ja meditsiiniliseks rakendamiseks.

5.Kasutatud kirjandus

Kirss,Ü. ja Õun,K. 2001. Eesti antropomeetriaregistri aastaraamat 2001. Tartu.: Tartu Ülikoooli Kirjastuse trükikoda, 279 lk.
10