lagundamin süntees d e¯ molekulid e Moodustub NADPH liiguvad HO ATP Pimedusstaadium CO seotakse Calvini tsükkel moodustub Summaarne võrrand 6 CO + HO => CHO + 6 O + 6 HO Fotosünteesi tähtsus taimedele Glükoosi kasutavad taimed energia saamiseks. Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimes alguse ka mitmete lipiidide ja amonihapete süntees. Fotosünteesi tähtsus teistele organismidele Eralduv hapnik on vajalik organismidele hingamiseks. Fotosünteesi ajal moodustuvad ka mitmed teised orgaanilised ained. Fotosünteesi tähtsus biosfääri säilimisele Fotosüntees tagab: Süsiniku ringe Hapniku ringe Teiste keemiliste elementide ringe
nende tekitatud haiguspilti Second level Nad kahjustavad inimestel Third level näiteks siseorganeid, nahka ja Fourth level küüsi Fifth level Selliste seente eoseid on palju näiteks ujulates ja üldkasutatavates saunades Loomadele ja taimedele haigusi tekitavad seened Kui seened nakatavad kultuurtaimi, väheneb saak, seened võivad rikkuda ka koristatud saagi. Tavalised haigustekitajad taimedel on jahukasteseened. Teraviljadel tekitavad haigust roosteseened. Elutsükli läbimiseks on roosteseentel sageli vaja elada kahel erineval taimeliigil Teravilju kahjustavad ka nõgiseened Üks parasiitseen, mis loomi kahjustab, on parasiitseen, mis hakkab kassi nahal elama, mistõttu hakkavad kassil karvad välja langema
2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed Aatom - molekul(vesi) - makromolekul(valk) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond * Päikesevalgus * Temperatuur * Sademed * Tuul * Happesus (pH) * Toitainete sisaldus * Veereziim * Rõhk * Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted * Sümbioos * Kommensalism * Parasitism * Kisklus * Fütofaagia * Konkurents Sünergism - on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Kohastumine ja kohanemine. Kohanemine pöörduv, ajutiline; adaptatsioon
esimene tehas NH2 ammoniaagi tootmiseks. EESTIS - 1922a. Maardu fosforiidijahu. - 1929a. Maardus segafosfaat. - 1956a. pulbriline lihtsuperfosfaat Maardus. - 1971a. granuleeritud lihtsuperfosfaat Maardus. - 1969a. Kohtla-Järve lämmastikväetiste tehas. Agrokeemia kui rakendusteaduse ülesanded: Väetamises ei tohi näha ainult saakide suurendamise ülesannet, tuleb tunnistada ka üleväetamise mõju, mis avaldab mõju nii saagile kui ka keskkonnale. Väiksem kogus on taimedele efektiivsem. Mineraalväetisi kasutades tuleks suurendada kompleksväetiste osakaalu. Kõige kahjulikum on ühe elemendi üleküllus. Tuleb arvestada töökultuuriga. VÄETISKOGUSTE VÄLJENDAMISE VIISID 1) Füüsilistes kogustes (kg; t). 2 2) Tingväetised (kg;t) N ammooniumsulfaat 20,5% P lihtsuperfosfaat 18,7% P2O K lihtsuperfosfaat 41,6% H2O 3) Toimeainena (tegevainena) N N%
eriveotakistus, - künniviilu lahtilõikamiseks, ümberpööramiseks ja hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikega kandevõime, - max koormus mida muld suudab taluda ilma deformeerumata struktuursus, - mulla omadus pudeneda erineva suuruse ja kujuga sõmerateks mulla niiskusreziim, - hindab vee kvalitatiivseid näitajaid: liikuvus, omastatavus põuakartlikud mullad, - kerge lõimis, palju korest, väike veemahutavus parasniisked mullad, - suur veemahutavus, liivsavi, taimedele hea varustatus ajutuselt liigniisked mullad, - soostunud, ajutine liigne vesi , gleistumine kestvalt liigniisked mullad, - glei ja soo mullad, põhjavesi mullaprofiilis, ebastabiilse niiskusreziimiga mullad, - kahekihiline lähtekivim, ülavesi automorfsed mullad, - mineraalsed mullad mida pinna- ja põhjavesi väga ei mõjuta poolhüdromorfsed mullad, - soostunud mullad kus esineb gleistumist ja turvastumist hüdromorfsed mullad, - soomuld kus turbahorisont üle 30cm
..............................................4 Veetaimed ja nende liigitamine............................................................................................................4 Veereostused.........................................................................................................................................5 Veereostuse mõju kaladele...............................................................................................................5 Veereostuse mõju taimedele.............................................................................................................5 Veereostuse allikad, põhjused..........................................................................................................5 Orgaanilisi aineid........................................................................................................................6 [redigeeri] Anorgaanilisi aineid.....................................................................
..6 KOKKUVÕTE.............................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on tutvuda naftast tulenevate probleemidega Läänemeres. Huvitusin teemast, kuna see on ülemaailmselt aktuaalne juba aastast 1970 ning soovisin ennast sellega rohkem kurssi viia. Referaadis on käsitletud naftareostuse allikaid, mõju Läänemerele, selles elavatele organismidele, taimedele ja naftareostuse vältimise ning likvideerimise võimalusi. 3 MIS ON NAFTAREOSTUS Nafta on looduslik süsinikurohke loodusvara, mis koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest (süsivesinikud, happed, vaigud), samuti on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett (Eesti Loodus 8/2008). Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine looduskeskkonda, mille peamisteks
2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses, kuid võivad elada ka varjus(mustikad) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas)]. 6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud), mis
Lk 68-Taimerakk 1. Millised organellid on taimedele ainuomased? Rakukest, vakuoolid (leidub ka teistes rakkudes pisikesi vakuoole), plastiidid. 2. Kirjeldage rakukesta ehitust. Rakukest koonseb tselluloosist. 3. Selgitage rakukesta ülesandeid ja tooge näiteid. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). 4. Kirjeldage kloroplasti ehitust. Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on sise ja välismembraan ja on lamellide kogumik, samuti sisaldavad DNA ja RNA molekule ning muid valgu...
seeneriigi. Seened jagunevad nelja alaliiki: hallitus-, pärm-, parasiit- ja kübarseened. Parasiitseened on neist kõige ebameeldivamad. Parasiitseened elavad teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest. Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel, taimedel, ehitistel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened, majavamm jt. Parasiitseened põhjustavad mürgitusi, allergiat, tekitavad taimedele, loomadele ja inimestele seenhaigusi ning lagundavad puitu. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Majavamm on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti keskajal koos okaspuudega Indiast Euroopasse. Majavamm kahjustab enamasti okaspuitu.
1. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede ning otseselt või kaudselt loomade ja inimese elu alusena. Muld annab tuge juurtele, on taimedele toiduallikas ning kodu mitte ainult maa all käike uuristavatele loomadele nagu mutid, vaid ka miljonitele lestadele, sajajalgsetele. Mulla tähtsaim omadus on viljakus. 2. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest, milles eristatakse omakorda mineraalset (liiva-, saviosakesed) ja orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub alati ka teatav hulk vett ja õhku. 3. KLIIMA - Temperatuuri mõju murenemisprotsessile;
Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. USAs ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Ajalugu Geneetiline muundamine sai võimalikuks tänu DNA avastamisele ja esimese rekombinantse bakteri loomisele (kolibakter Escherichia coli) aastal 1973. Korduavalt lükati edasi 1986. aastal, geneetiliselt muundatud bakteri testimist, mis pidi ära hoidma külmakahjustust taimedele, biotehnoloogia vastaste tõttu. GMOd maailmas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level GMO ja Eesti Eestis ei ole keelatud kasutada geeniliselt muundatud organisme. Paljud riigid Euroopas on seadnud piirangud GMO kasutusele oma
molekule kui lahustunud aine molekule (nt CL KCl-s) ja aine surutakse mulla kapillaaride alumisse ossa. Seega aine leostatakse (uhutakse) mullast välja. 3. füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine -- põhjustajaks mulla elektriliselt laetud kolloidid (ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid). Nt saviosakesed seovad mullas K+. Selletõttu võime savirikastel muldadel K-väetiseid kasutada sügisel, sest kaaliumit ei uhuta mullast välja. 4. keemiline neeldumine -- toitainete üleminek taimedele kättesaamatuteks ühenditeks (fosfaadid). Vees lahustunud toiteelemendid lähevad üle keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ja taimedele mitteomastatavateks ühenditeks. 5. bioloogiline neeldumine -- toitained lähevad taimede ja mullaorganismide koosseisu st nende ülesehituseks, st taimed ja mikroorganismid omastavad vajaminevaid toitaineid oma kasvuks ja arenguks. Taimede või mikroorganismide poolt seotud toitained pole
keskkonda. Happeliste ühendid ei ole lokaalsed, vaid need liiguvad õhuvooludega ka tekkepaigast kaugele eemale. Niisiis tegu pole niivõrd lokaalse probleemiga vaid globaalse iseloomuga probleem. Keskkonna hapestumine inimese elutegevuse mõjul avaldub nii happevihmadena kui ka happeliste ühendite kuivdepositsioonil. Rahvusvahelisel tasemel on keskkonnaprobleemiks happevihmad tunnistatud 1974. aastast. Probleem ise pole aga nii uus. Inglismaal oli tööstuse õhusaaste halb toime taimedele, loomadele ja inimestele teada juba 17. sajandi keskel. Vähemalt seostati inimeste suremuse statistika tööstuspiirkondades selgelt õhu valiteediga, ehkki selle kvaliteedi kvantitatiivseid näitajaid õieti polnud. Samast ajast on teada ka saaste kauglevi Inglismaalt Prantsusmaale. Juba siis soovitati ehitada kõrgemad korstnad ja viia saastavad ettevõtted linnastvälja. Termini happevihmad võttis kasutusele inglise keemik R.A. Smith, kes 1852. a
1. Mulla orgaanilise aine tähtsus. 2. Kuidas jaotatakse ja tähistatakse orgaanilise aine akumulatsoonihorisonte? 3. Mis on humifikatsioon, millest sõltub humifikatsiooni ja mineralitsooni vahekord mullas 4. Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusevaru suurendamiseks? 5. Mida nim.mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? 6. Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastatav vesi? 7. Mis on mulla aktiivveemahutavus , millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? 8. Mis on mullalahus, selle konsentratsiooni reguleerimise võimalus 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks? 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus? 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik`? 12
Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. Selle juures võiks ka ära mainida, et maailmas kasvatab geneetiliselt muundatud saaki 8.5 miljonit farmerit kellest 90% on madalarengualadel. Sealhulgas on ka 6.4 miljonit farmerit Hiina puuvilla kasvatuse aladel. USA-s ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Lisaks geneetiliselt muundatud organismide suurtele plussidele (saagikuse tõus, taimedele ei tule kahjureid, taimed on vastupidavamad haigustele, raviomadused mida saab taimedele tekitada nt. on loodud tomat millel on vähivastane toime jne.) on see vastu rohelisele ideoloogiale, sest organismide geenide muutmine hävitab bioloogilist mitmekesisust. Loodus on toiminud miljardeid aastaid, ilma, et keegi seda muutnud oleks ja nüüd teevad inimesed tohutuid muudatusi taimede ja loomade geenides, teadmata mis võib juhtuda mõnekümne aasta pärast organismidega mida on muundatud
Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. dissimilation- lagundamisprotsessid. Sahhariid-esmane kiireimalt kas. Energiaallikas. Glük. lagund: glükolüüs(päristuumsete rakkude plasmavõrgustikus), tsitraaditsükkel(esümide poolt katalüüsitavad reakts.millekäigus eralduvad järkjärgult C2 molekulid ja H aatomid),hingamisahela reaktsioonid(mitokondrite sisemembr.harjakestes). Anaer. glükolüüs-käärimine, mood. Piimhape või etanool. Fotosünt. tähtsus taimedele - toitained, energiat, O2 en. saamiseks; Loomadele - toit, hapnik, energia, elupaigad. O2 tähtsus - hingamine, põlemine, O3 kiht, kõdunemine. ATP-adenosiintrifosfaat - universal energia vallamaja ja ülekandja mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. adeniin- lämmastikalus; riboos-5süsinikuga sahhariid; 3 fosforhappe jääki e. fosfaatrühma. Autotroof-sünteesib väliskeskkonnast org . ainetest . Heterotroof-saavad en. Toidust org. aine oksüdatsiooil
enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Ikkeseened-Täpphallikud (toiduainete hallitus), roheallik (penitsilliin) Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, mitokondrid. seened on koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad ning nad tagavad aineringe Maal. muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks.
SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 MULLAELUSTIK 4 MULLAELUSTIK TALVEL 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 2 SISSEJUHATUS Muld on Maa peamine ja üks väärtuslikumaid loodusvarasid. Muld on tekkinud kõdunenud, lagunenud, surnud taimede ja loomade jäänustest. Muld on eluta ja elusa aine vahelüli. Muld on tähtis ka taimedele ja paljudele teistele putukatele. Ilma mullata ei oleks ei taimi ega ka paljusid putukaid. Inimestel ei oleks riideid, süüa ega mitte midagi, millest inimene saaks elada ja toituda. Ilma mullata ei saaks elada ka loomad, putukad, linnud ega taimed. Muld on väga tähtis. 3 MULLAELUSTIK Mullas elab tohutu hulk organisme. Neid võib jaotada nelja suurusjärku. 1. mikroskoopilised organismid ehk mikroorganismid (bakterid,
. P - .............. .............. .............. .............. .............. .............. .............. .............. K - .............. .............. .............. .............. .............. .............. .............. .............. Kas ainult väliste tunnuste järgi on võimalik toiteelementide puudust või üleküllust määrata? Põhjenda! MULD TAIMETOITAINETE ALLIKANA Muld koosneb tahkest, vedelast ja gaasilisest faasist ning on taimedele vee ja peamiste toitainete allikas. Mulla tahke osa koosneb mineraalsest ja orgaanilisest ainest moodustades mulla peamise massi. Mulla mineraalaine murenemisel ja orgaanilise aine mineraliseerumisel vabanevad taimetoiteelemendid järk-järgult raskesti lahustuvatest ühenditest ja muutuvad taimedele omastatavateks ühenditeks. Sellest tulenevalt on taimetoiteelemendid mullas mitmesugusel kujul ja neid võib liigitada järgmiselt:
I. ELUS OSA MULLAELUSTIK A. PISILOOMAD SEGAVAD, KOBESTAVAD MULDA B. MIKROORGANISMID KÕDUNDAJAD, LAGUNDAJAD. BAKTERID, MIKROOBID, SEENED II. ELUTU OSA A. GAASILINE SÕLTUB MULLA LÕIMISEST JA KOBESTAMISEST 1. MULLAÕHK SISALDAB ROHKEM LÄMMASTIKKU JA SÜSINIKUÜHENDEID. B. TAHKE TAGAB TAIMEDELE KINNITUSPINNA JA TOITAINED 1. MINERAALNE OSA TEKIB LÄHTEKIVIMI MURENEMISEL a. KIVID, LIIV, SAVI MÄÄRAVAD MULLA LÕIMISE, S.T. MULLAOSAKESTE SUURUSE 2. ORGAANILINE OSA TEKIB TAIME-JÄÄNUSTE KÕDUNEMI-SEL, LAGUNEMISEL a. HUUMUS PRUUNI VÕI MUSTA VÄRVUSEGA AMORFNE AINE C. VEDEL SÕLTUB SADEMETE JA AURUMISE VAHEKORRAST 1. MULLAVESI
Kuidas tähistatakse? Toorhuumuslik horisont (A on huumushorisont), turbahorisont (T), kõduhorisont vist ka (O) 2.Milles seisneb mulla orgaanilise aine tähtsus? 1.Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi.3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib
Kuidas tähistatakse? Toorhuumuslik horisont (A on huumushorisont), turbahorisont (T), kõduhorisont vist ka (O) 2.Milles seisneb mulla orgaanilise aine tähtsus? 1.Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi.3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib
gluteliinid, prolamiinid b) mittevalguline lämmastik jaguneb 5 rühma : nitraat lämmastik, NH4-N, amiidne lämmastik, amiin lämmastik, aluselised lämmastiku ühendid (solaniin) Taimed omastavad lämmastikku mullast nitraatidena ja amooniumlämmastikuna. NH4-N ühineb taimekudedes mingi dikarboonhappega ja moodustub primaarne aminohape. NO3-lämmastik on loomadele ohtlik kui kuivaines on 0,07% , surmav 0,2%.taimedele ohtlik kui taime kuivaines on 0,1 %. Vees olev NO3-lämmastik on inimesele ohtlik kui on 22mg/l, loomadele ohtlik 45mg/l. Lämmastiku varu muldades 1,5-15t/ha, sellest omastatav 5-10%. Väetistest omastatav lämmastik 40-70%. N- väetiste liigid : NH3NO3 kiiretoimeline, kõikidele kultuuridele sobiv Amooniumsulfaat happeline, kartulile Amooniumkloriid happeline . Cl rikas, kõrrelistele taimedele Na salpeter (NO3) aiakultuuridele Ca salpeter leeliseline, kiiretoimeline
mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Põhja Ameerikas suri 1982 aastal 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 jäi saaste tõttu haigeks. Kuidas happesademed mõjutavad keskonda Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt Alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained, nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada
sulfaatide redutseerimine sulfiidideks mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. Inimese mõju väävliringele avaldub peamiselt vääveldioksiidi (SO2) emissioonil vabrikutest ja sisepõlemismootorist. Vääveldioksiidid võivad sademete koostisosana ka maapinnale jõuda, kus see võib oksüdeeruda sulfaatideks (olles toksiline mõningatele taimedele). Samuti võib vääveldioksiid atmosfääris redutseeruda sulfiidiks või oksüdeeruda sulfaatideks, mis veega (sademetega) reageerides moodustab väävelhappe, mis on üks happesademete peakomponente. Hapnikuringe: Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel
Seeneraku ehitus: Seeneraku tunnused: · Eukarüoodid · Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet · Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Seente tähtsus looduses Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid aitavad talitleda teistel organismidel: Seene kasutamine inimeste poolt · Seened on inimestele toiduks · Kasutatakse tööstuses: 1. toiduainetööstuses pärmid 2. ravimitööstuses penitsilliin Seente negatiivne mõju · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine · Rikuvad toitu · Tekitavad haigusi · Kahjulikud kõrrelistele taimedele · Kahjustavad puuehitisi
Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid (TEP), mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2), kuid katalüsaatorid on kallid ja nendega ei tohi kasutada pliid sisaldavat bensiini. Arenenud maailmas on viimastel aastatel liigutud pliivaba bensiini kasutamise suunas, et vähendada autostumisest tingitud keskkonnaprobleeme. Mõju taimedele ja mullastikule
Kandseened- pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm. Seeneraku organellid : Tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid, membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Seente paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittmesugulisel teel. Seente osa looduses : Lagundajad- tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. Sümbiondid- aitavad taitleda teistel organismidel: Mükoriisa- seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga, samblikud- liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest, parasiidid toituvda teiste arvelt. Tungaltera, jahukaste, kõrrerooste, majavamm. Seened ja inimesed Inimestele toiduks, tööstuses: Toiduainetööstus pärmid, juustud, loomasööt. Ravimitööstus penitsiliin, tungalterad( alkaloidid ).
KONTROLLTÖÖ 1. Õhk- atmosfäär elusorganismid- biosfäär muld- pedosfäär vesi- hüdrosfäär kivimid- litosfäär 2. Taimed Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). Inimesed (biosfäär) kasutavad masinaid (need on toodetud litosfääri materjalidest), et harida põlde, atmosfäär annab taimedele (biosfäär) sademeid. Taimed (biosfäär) kasutavad päikeselt saadabvat energiat. Kui inimesed või loomad (biosphere) söövad taimi, siis nad omastavad energiat, mis on ladestunud taimedes. Inimesed kulutavad osa saadud energiast ehitamisele 3. Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootlikkusvõimega. 4. 5. a)vale- kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest
toitu kätte saada. Reeglina lähevad põdrad talvel elama männinoorendikesse, pajustikesse kuna seal on vähem lund ja kergem toitu kätte saada. Valgus Selgitus:Pimedas on ohtlikum liikuda. Valgust on vaja selleks, et näha näiteks toitu või vaenlasi. Sademed Selgitus: Vihm mõjutab põdra liikumist ja toitumist. Vihmase ilmaga on kehvem liikuda ja vaenlase lähedal olemist ei kuuleka nii hästi. Kuid kuna sademed on taimedele head, panevad nad kasvama siis on põtradel ka rohkem toitu. Tuul Selgitus:Tugeva tuule korral on põdral raske toitu kätte saada ning liikuda kuna tuuletakistus on väga suur. Tugev tuul liigutab taimi nii kõvasti, et raske on neid kätte saada Biootilised tegurid Inimmõju Selgitus:Inimesed kujutavad endast ohtu põtradele. Jahimehed jahivad väga palju põtru ning põdrad ei oska endid kaitsta ning kaotavad seetõttu oma elu.
2. Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Mis on mulla lähtekivim? Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nimetatakse mulla lähtekivimiks. 4. Mis on rabenemine? Füüsikalisel murenemisel ehk rabenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja veeläbilaskvuse see loob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5. Mis on porsumine? Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine ehk porsumine. 6. Iseloomusta, kuidas tekkivad mullad? Mulla tekkes on kõige tähtsamad siiski kivimmurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilist ainet. 7. Kuidas mõjutab lähtekivim mulla arengut? Lähtekivimi tera suurusest, mineraalsest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. 8
teema: Pedosfäär. Raul Liebenau k-3 1.Mullad moodustavad muldkatte, mida nim. pedosfääriks. 2.Mullaks nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3.Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nim. mulla lähtekivimiks. 4.Füüsikalisel murenemisel e. rabenemisel omandab kivim parema õhtustatuse ja veeläbilaskmise toob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5.Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine e. porsumine. 6.Kliimatingimused ( eelkõige sademete hulk ja temp.) mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas. 9.Mullas on esindatud aine oleku kolm faasi: tahke, vedel, gaasiline. 10.Mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline aine, 25% vesi, 25% õhk. 11.Mullas lõimise järgi jaotatakse muldi liiv-, savi-, liivsavi ja savimuldadeks. 12
suurusega osadeks, nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu ) Peamised tegurid : · on temperatuuri kõikumine · kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured mägedes, kõrbetes, tundrad, Rebenemisprotsesside saaduseks on murend. Millest võivad tekkida kivivoolused (kurumme) Rabenemise tulemusena : · omandab kivim veeläbilaskuvuse ja parema õhustatuse · loob taimedele ja mikroorganismidele parema elukeskkonna 2) Keemiline murenemine e porsumine ( on kivimi murenemine vees ja õhus esinevad hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel, keemilisel murenemised on ülekaalus aladel kus on piisavalt hulgal sademeid (vihma) ning kus valitseb suhteliselt soe kliima. · pind muutub krobeliseks · kaasnevad keemilised protsessid , muutub koostis. Porsumise käigus :
fotosüsteemi. Kloroplastid Termin "kloroplast" on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest chloros 'roheline' ja plast 'vorm', 'olemus'. Kloroplastid (varem eesti keeles kasutatud ka sõna klorofülliterake) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees. Kloroplastidescneeldub päikesekiirgus ning vee ja süsihappegaasi abil toodetakse suhkruid. Kloroplastid annavad taimedele iseloomuliku rohelise värvuse. Kloroplastid võivad ka muunduda kromoplastideks. Kloroplastides püütakse Päikese valgusenergia ja saadud vabaenergia säilitatakse ATP-na(adenosiintrifosfaat ), mida kasutatakse NADP (nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat) redutseerimisel NADPH-ks läbi nende keeruliste protsesside toimubki fotosüntees. Ülesanded Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees. Fotosüntees on looduses aset leidev protsess,
Seened on sümbiondid ehk aitavad talitleda ka teistel organismidel: 1)Seen ja taim on omavahel kasulikes suhetes, ehk sümbioosis ja seda kooseluvormi nimetatakse mükrokriisaks. 2)Mükrokriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid. Kaitsevad taimi juureparasiitide eest. 3)Seen saab taimelt vastu kasvuks vajalike ühendeid ja vitamiine. Seeneniidistikust moodustuvad samblikud. Tagavad aineringe maal, muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. Seened lagundavad puitu (majavamm). Põhjustavad ka taimedele seenhaigusi. Mullas esinevad seened huumuse moodustamisel. Metsas lagundavad surnud puutüvesi, mahalangenud lehti ja oksi. Seente tähtsus inimese elus: Kasutatakse toiduainetööstustes- pagaritooted, salaami, õlu, vein, juustud, pärm. Ravimitööstuses-penitsilliin Ohtlike tööstusjäätmete lagundajad Toiduks Sisaldavad palju organismile vajalikke vitamiine(A,B,C,D-
Happesademeid imavad nii taimed (läbi maapinna või ostese kontaktiga sademetega) kui ka loomad (toiduga või ka sademetega). Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt Alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained, nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada
Lämmastikuga üleväetamine pikendab aga taime kasvuperioodi, põhjustab teraviljade lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist, keskkonna reostust . Mineraalväetiste lämmastik kas on nitraatne või muutub mullas mõne tunni kuni mõne päeva jooksul nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude jt ühendite sünteesil. Nitrifitseerivate bakterite toimel muutuvad aja jooksul ka mulda viidud ammooniumiühendid taimedele omastatavateks nitraatideks. Kuna muld ei seo nitraate, siis on väetisega antud lämmastik peagi kogu ulatuses hästi liikuv vees ja koos veega, seega ka hästi omastatav taimede poolt ning ka väljapestav mullast. Taimsete ja loomsete valkude lagunemisel tekkiv ammoniaak muudetakse denitrifitseerivate bakterite toimel uuesti molekulaarseks lämmastikuks, mis eraldub atmosfääri. Kasutusel on ka nitrifikatsiooni inhibiitorid, mida kasutatakse lämmastiku
Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Põhja Ameerikas suri 1982 aastal 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 jäi saaste tõttu haigeks. Kuidas happesademed mõjutavad keskonda? Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained, nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada
Mineraalväetised 1. Milliseid põhilisi toiteelemente vajavad taimed oma kasvuks ja arenguks? Taimed vajavad kasvuks ja arenguks suurtemates kogustes makroelemente: N, P, K, C, O, H, Ca, Mg, S ning samuti on taimedele olulised mikroelemendid: Fe, B, Cu, Mn, Zn, Co, Mo jt. 2. Kust saavad taimed toiteelemente? Taimed saavad toiteelemente õhust ja mullast. Õhust saavad taimed järgmisi toiteelemente: C, O, H. N, K, P, Ca, Mg, S, Fe, B, Cu, Mn, Zn jt toiteelemendid mida taimed saavad mullast. 3. Mis juhtub taimedega põhiliste toiteelementide puudumisel? Lämmastiku (N) , fosfori (P) ja kaaliumi (K) puudumisel taimede lehed lähevad hallikaks või
ka palja silmaga nähtavad. seeneliike leidub maailmas ligikaudu 1,5 miljonit. enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, mitokondrid. seened on koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad ning nad tagavad aineringe Maal. muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks.
alkohoolsete jookide valmistamisel. Pagaripärm on ümara väliskujuga üherakuline kottseen, kes enamasti paljuneb pungumise teel. Teatud keskkonnatingimustest võivad aga ka pärmseened moodustada hüüfe. Ta eraldab elutegevuse käigus ümbritsevasse keskkonda süsihappegaasi (-> pagaritoodete kergitamine). - Seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid, mis esinevad loomaraku ehituses. Et seened on heterotroofse toitumisega, siis taimedele omased plastiidid nende rakkudes puuduvad. Ka taimedele iseloomulikke vakuoole seenerakkudes ei esine. - Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nende otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, selles paiknevad organellid ja rakutuumad ühest rakust teise. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit
Keelatud on kasvatada GMO loomi ja taimi. Allakülv Taimestik Levinuimad teraviljad rukis, oder, kaer, nisu. Viljeluskultuuri kujunemine Mahetootmises tuleks orgaanilist materjali (sõnnikut, taimejäänuseid) kompostida, sest kuumkäärimisel hävivad umbrohuseemned ja haigustekitajad ning toitained on taimedele paremini omastatavad. Terve, kohalikesse tingimustesse sobiva, taimse materjali valik. Vaid terved ja tugevad taimed suudavad aktiivselt kahjustajatega võidelda, sünteesides selleks spetsiaalseid ühendeid. Püsimajäämistingimused Optimaalsete taimekasvutingimuste loomine. Õigeaegne, ühtlase sügavusega külv orgaanilise aine rikkasse, hea struktuuriga mulda annab taimedele vajaliku kasvuenergia, sest idanemiskeskkond
Teod 8 klass 2007 1 · Teo pehmet keha kaitseb koda. · Koda moodustub teo keha ümbritseva erilise naha- kurru ehk mantli eritistest. · Koja alumises osas on avaus ehk koja suue. · Koja suudmest sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. · Teo liikumisteed tähistab taimedele või maapinnale jääv limane rada, sest talla limanäärmed eritavad liikumist soodustavat lima. · Tigusid nimetatakse ka KÕHTJALGSETEKS. 2 · Teo tähtsateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. · Teise kombitsapaari tipul asuvad silmad, millega eristab ainult valgust. KOMBITSAD KODA JALG 3 · Teod elavad nii maismaal kui ka vees.
Kontrolltöö I 1. Taimede mineraalse toitumise teooria 2. Toiteelementide (väetiste) koguste väljendamine, ümberarvutamine 3. Taimede kasvutegurid 4. Lämmastik- allikad, muutumine mullas, lämmastikuga väetamine 5. Fosfor allikad, liikumine, muutumine, fosforiga väetamine 6. Kaalium liikumine, muutumine, kaaliumiga väetamine 7. Ca, Mg, S- vajadus ja mõju taimele 8. Tähtsamate mikroelementide(B, Cu)mõju taimedele 9. Taimede juurtoitumine(selgitus) 10.Taimede juureväline toitumine (selgitus) 11.Muldade huumuse- ja lämmastikusisaldus 12.Muldade fosfori- ja kaaliumusisaldus Muldade toitainetega varustus · Huumusesisaldus - Alla 2% - viljakus langeb (orgaanilise C sisaldus alla 1,5%) · Huumus - Parandab mulla omadusi - Taimetoitainete sisaldus Huumusesisaldus tõstavad: · õige viljavaheldus · orgaaniline väetis
(Embryophyta: osjad, kollad, samblad, seemnetaimed). Laiemas käsitluses võidakse taimede alla arvata ka rohevetikad ja mändvetikad ning sellise rühma nimeks oleks Viridiplantae (rohelised taimed). Mõned teadlased (näiteks Thomas Cavalier-Smith) on taimeriigi alla arvanud kõik primaarsete plastiididega (kloroplastid, mis pärinevad otseselt tsüanobakteritest ehk sinivetikatest) eukarüoodid: rohelistele taimedele lisaks veel punavetikad ja liitvetikad. Ülejäänud vetikaid (näiteks pruunvetikad, ränivetikad) tänapäeval taimede hulka enam ei arvata. Kuigi varasemad süsteemid on taimede hulka arvanud ka bakterid (Schizomycetes) ja seened, järgitakse käesolevas artiklis fülogeneetilist süsteemi, mis rühmitab taimi nende päritolu ja evolutsiooni järgi. Taimede hulka kuuluvad selles süsteemis nii rohevetikad kui ka kõik maismaataimed
kõige tihedam) o Kaitseb kahjuliku UV kiirguse eest Mere pinnal on osakeste vahe 0,0001 cm 100 km kõrgusel osakeste vahe 10 cm 500 km kõrgusel osakeste vahe 1 km Õhu koostis Koostisosa Kuidas õhku sattub Osa looduses/roll Lämmastik 78% Lagunemise teel Toitaine taimedele Hapnik Süsihappegaas Veeaur 0,5% 4% Aurumise teel Kliima kujundamine Aerosoolid (Tolm, sool) Veest ja maapinnalt, inimtegevuse Kondensatsioonituumakesteks, et tagajärjel niiskus saaks kondenseeruda Õhu niiskus näitab küllastumist. Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini
2. Diferentsiaal-indikaator vähem püsivad, nt veereziim, mulla ehitus jne 3. Indikaator muutlikud, taimkate, mulla struktuur jne Elementaarmaastikud: 1. Subakvaalne veealune 2. Superakvaaline veepealne, aga põhjavesi lähedal 3. Transakvaalne seotud üleujutustega 4. Eluviiaalne veest puutumata ala, põhjaveest kõrgemal Süsinikuringe oluline fotosünteesiks Lämmastikuringe oluline toitaine taimedele. Fosforiringe oluline toitaine taimedele ja loomadele. Väävliringe oluline toitaine taimedele ja inimestele tootmistegevusel(väävelhape, akud jne) Veeringe vee pidev ringlemine Päikese, gravitatsiooni ja organismide mõjul. Väike veeringe Okeaniline Suur veeringe Globaalne Kivimite rabenemine põhjustavad tempi kõikumised ja vee külmumine kivilõhedes Kiviminte porsumine murenemine vee, hapniku, CO2 või biokeemilisel mõjul. Tähtsad mullas toimuvad protsessid: 1
1) Valin ühe ainurakse ja ühe hulkrakse 2) Kirjeldan vetikaid a) Vetikate üldiseloomustus b) Minu vetika ehitus c) Kasvukoht + toitumine d) Levik e) Minu vetikaid mõjutavad tegurid f) minu vetikate kasutamine g) minu vetikate tähtsus loodusele Vetikate iseloomustus: Vetikad on taimed, mis kasvavad vees. Vetikad fotosünteesivad nagu taimedki. Kuid vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ja organeid (juuri, varsi, lehti). Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Sarnaselt taimedega on vetika rakkudes kloroplastid. Kuid erinevalt taimdest on vetikate kloroplatid mitmesuguse kuju, suuruse ja värvusega. (Taimede kloroplastid on rohelised ja läätsekujulised.) Koppvetikas: Koppvetika iseloomustus Põisadru on ainurakne vetikas ja kuulub rohevetikate hõimkonda Ladinakeelseks
keem. reakt. ajal vabaneva energia arvelt, nt. purpur-, rohe- ja tsüanobakterid. Heterotroof lagundavad või parasiteerivad. Aeroobne ühest glükoosimolekulist saadakse kaks püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne vajavad sulfaat- või nitraatioone, toimub glükoosi lagundamine, mille puhul tekib etanool või piimhape. B-id osalevad kõigi peamiste keem. elementide loodulikes ringetes süsinik, O, N, väävel ja P. Üks oluline on N. See aitab valke koostada ja suudab taimedele vajalikuks teha mügarbaktereid, mida leidub vaid liblikaõielistel juurtel. Nitrifikatsioon O abil ammoniaagi ja nitriti oksüdeerimine b-ite poolt nitraatideks , mis on taimedele kättesaadavad. Närvikiudude kaudu eetanus, botulism patogeensed. Biotehnoloogia haru, mis kasutab ära looduses toimuvaid elutegevuega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks (toiduaine-, farmaatsia- ja tekstiilitööstustes).
annaabi.ee 
