Personaalarvuti (0)

Q: Mis on personaalarvuti?

Vastus leiad õppematerjalist: Personaalarvuti

Q: Mis on arvuti perifeeriaseadmed?

Vastus leiad õppematerjalist: Personaalarvuti

Q: Missugune on CRT ja LCD monitor?

Vastus leiad õppematerjalist: Personaalarvuti

Q: Missugused parameetrid iseloomustavad protsessorite omadusi ?

Vastus leiad õppematerjalist: Personaalarvuti

Keskkool - Informaatika - Informaatika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on personaalarvuti?
Mis on arvuti perifeeriaseadmed?
Missugune on CRT ja LCD monitor?
Missugused parameetrid iseloomustavad protsessorite omadusi ?

Mis on personaalarvuti ?
Personaalarvuti (PC - Personal Computer edaspidi arvuti) on arvutusseade, mis koosneb erinevaid funktsioone täitvatest elektroonikaplokkidest, mis koos funktsioneerides teostavad mingit kasutaja poolt määratud ülesannet.

Muutmälu (RAM - Random Access Memory ) ehk põhimälu kasutatakse arvutis töötavate rakenduste programmikoodi ja andmete salvestamiseks.
Püsimälu (ROM - Read Only Memory) on kasutusel erinevate arvuti riistvarakomponentide püsivara (firmware) programmikoodi ja andmete salvestamiseks.

Mis on arvuti perifeeriaseadmed?
Arvuti perifeeriaseadmed on seadmed , mida saab täiendavalt lisada arvuti peamistele riistvarakomponentidele aga mille olemasolu ei ole hädavajalik arvuti toimimiseks.

Missugune on CRT ja LCD monitor ?
LCD ( Liquid Crystal Display ) ekraanil on:
Ekraani mõõtmed - pildi suhe näitab, kas tegemist on laiekraaniga suhtega 16:9 või tavaekraaniga suhtega 4:3, ekraani suurust iseloomustatakse ekraani diagonaali mõõduga tollides
CRT (Cathode Ray Tube ):
CRT tüüpi monitor sisaldab elektronkiiretoru , milles elektronkiir joonistab kujutise ekraanile. Seda tüüpi monitori puudusteks on elektronkiire liikumisest tulenev värelus, kujutise teravuse sõltuvus heledusest ja kontrastsusest, kujutise geomeetria ja elektronkiirte kokkujooksu probleemid, suur voolutarve ja suured mõõtmed.

DPI: resolutsioon punktides tolli kohta ehk DPI ( Dots Per Inch )
PPM: eadmete kiirusnäitajad PPM (Page Per Minute ) ehk mitu lehekülge minutis suudab seade töödelda
USB: ühendatavus - reeglina USB
SSD: Mälukiipide baasil massmäluseadmed on välkmäluseadmed ehk SSD ( Solid -state Drive ), mis kasutavad andmete salvestamiseks mälukiipe.
PATA ,SATA, eSATA ,Firewire,RJ45: Ühendatavus

Serverarvutit kasutatakse teatud teenuste pidevaks käigushoidmiseks ettevõtte võrgus või avalikus võrgus. Serverarvuti eripära on kõrge käideldavus, mis tagatakse erinevate süsteemsete osade dubleerimisega. Seetõttu kui näiteks serverarvutis lakkab töötamast üks toiteplokk siis võtab tema töö üle dubleeritud toiteplokk ja server töötab edasi.

Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit ) on keskne arvuti komponent, mis täites mälust loetud käske töötleb andmeid ja juhib nii kogu arvuti tööd. Protsessor on ühendatud muu arvutisüsteemiga andme-, aadressi- ja juhtsiini abil

Missugused parameetrid iseloomustavad protsessorite omadusi ?
Käsustiku arhitektuur . Käsustike laiendused . Siinilaius. Taktsagedus . Energiatarve ja soojusenergia eraldumine. Käsukonveieri astmete arv.Protsessori vahemälu. Tootmistehnoloogia. Tuumade arv. Virtualiseerimise tugi.

Operatsioonisüsteem - ( Operating System edaspidi OS) vahendab arvutikasutaja suhtlust arvuti riistvaraga
Kernel - Operatsioonisüsteemipõhikomponendid on kokku võetud ainulaadsesse programmi, mida nimetatakse kerneliks ehk tuumaks. Kernel võib olla ehitatud kas suure monoliitse arhitektuuriga (monolithic architecture ), mille puhul kernel sisaldab kõike vajaliku OS'i funktsioneerimiseks ja sealhulgas plaanuri, failisüsteemi, võrgunduse, seadmedraiverid, mäluhalduse jne.

Pakktöötlus ( batch ) - selle puhul on tegemist OS'iga, kus mingi ülesande täitmiseks peab olema ettevalmistatud valmis programm, mida siis järjest täidetakse.
Ajajaotuslik (time- sharing ) - sellise OS'i puhul jagab OS protsessori aja erinevate rakendusprogrammide käivitamiseks kvantumiteks, mida jagatakse protsessidele vastavalt eelseadistatud reeglitele.
Reaalajaline (real-time) - sellised OS'id on missioonikriitilistele rakendustele, kus on vajalik reageerimise ajaline täpsus.

Rakendusliides (API - Application Programming Interface ) on liides , mis võimaldab luua ühenduse erinevate programmide vahel. Rakendusliides võib olla kaasatud erinevat moodi:
Katkestus kaasaegsed OS'id on juhitavad katkestuste kaudu (Interrupt driven). Sündmused käivituvad katkestuste või erandite poolt. Erandid ( Exceptions või Trap) on tarkvara poolt genereeritud katkestused kas veaolukorra tekkimisel või kasutajarakenduse poolt OS'i teenuse nõudmiseks.

Protsess on kasutajarakenduse töötav koopia ja protsesside haldamiseks ning neile ressursside jagamiseks peab OS haldama iga protsessi jaoks andmestruktuuri , mis kirjeldab protsessi identiteeti, staatust, seotud ressursse, jne, et rakendada kontrolli protsessi üle.
Juhtplokk ( Process Control Block), mida haldab OS. Protsessi juhtplokk sisaldab piisavalt infot, et protsessi saab vajadusel katkestada ja hiljem jätkata, nagu oleks vahepeal juhtunud katkestus.

Draiver: Seadmete draiverid on need liidesprogrammid, mille kaudu OS saab juurdepääsu konkreetse seadmega töötamiseks. Seadmete draiverid töötavad kernelirežiimis ja muundavad S/Vfunktsioonide käske spetsiifilisteks riistvaraseadmete S/V päringuteks.
Riistavara abstraktsioonikiht (HAL - Hardware Abstraction Layer ), isoleerib draiverid protsessori ja katkestustekontrolleri spetsiifikast läbi rakendusliideste, mis peidavad platvormidevahelised erinevused.

.DOCX Laadi alla originaalfail 1 lk · .docx · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2012-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Personaalarvuti arvuti informaatika Protsessor cpu Rakendusliides Draiver

Sarnased õppematerjalid

docx

Personaalarvuti operatsioonsüsteemi funktsioonid

Tallinna Polütehnikum IT- ja kommunikatsiooniosakond Personaalarvuti operatsioonsüsteemi funktsioonid Autor: Erko Väin Tallinn 2017 1 Sisukord Personaalarvuti operatsioonisüsteemi funktsioonid...............................................3 Operatsioonisüsteemide erinevad tüübid...............................................................6 Rakendusliides........................................................................................................ 7 2

Informaatika

doc

Riistvara

1 Arvutite komponendid ja arhitektuur Selle teema materjale läbi töötades saad teadmised arvuti riistvarakomponentidest, arvutite arhitektuurist ja protsessori tööpõhimõtetest. 1.1 Arvuti riistvarakomponendid Õpieesmärgid Selle alateema materjale läbi töötades õpid:  Määratlema arvutisüsteemi põhilised komponendid ja kirjeldada nende koostööd  Tooma välja lihtsa arvutisüsteemi peamised perifeeriaseadmed ja nende parameetrid  Eristama põhilisi mälutehnoloogiaid. 1.1.1 Arvutisüsteemi põhikomponendid Personaalarvuti (PC - Personal Computer edaspidi arvuti) on arvutusseade, mis koosneb erinevaid

Arvutite riistvara alused

pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel. Niisiis ei paku see õppevahend lihtsaid vastuseid küsimusele ,,millist arvutit mul vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel garantiitingimused, arvutimontaazi reeg-

Informaatika

docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid.

Arvutiõpetus

142

doc

Arvutite riistvara

a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid...............................................................................................................9 2.1. Mikroprotsessor.............................................................................................................10 2.2. Muut- ja püsimälu.......................................................................................

Arvutid

doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Lisaks 57 käsule kuuluvad MMX juurde ka 8 64- bitist registrit (MM0-MM7) ja neli uut andmetüüpi. Kuna registrid on 64-bitised, saab ühe käsuga töödelda kahte kaheksast kaheksabitisest sõnast koosnevat vektorit. MMX käsud kasutavad ujukomaregistreid, kuid registrid nimetatakse ümber enne esimese MMX-käsu täitmist. Ka peale viimase MMX-käsu täitmist tuleb sooritada EMMX-käsk, mis lubab neid registreid endiselt kasutada. MMX tarkvara on küll olemas, kuid väga suurt mõju ta arvuti jõudlusele ei avalda. Selles suhtes on MMX suhteliselt ebaõnnestunud. Tavakasutaja poolelt on riistvaras Pentiumi puhul ainuke erinevus selles, et Pentium MMX kasutab kahte pinget (sisemine ja välimine). 3Dnow! AMD poolt välja töötatud analoog MMX-le. Ka see lisa sisaldab uusi käske (algselt 24, tavakasutajale 21), mis kiirendavad eelkõige graafikat. Erinevalt MMX-st on sellel ka märgatav mõju arvuti töökiirusele. (nt Quake 2 jõudluse kasv umbes 1,5 korda)

Arvutiõpetus