Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

TELEVIISOR (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
TELEVIISOR #1 TELEVIISOR #2 TELEVIISOR #3 TELEVIISOR #4 TELEVIISOR #5 TELEVIISOR #6 TELEVIISOR #7 TELEVIISOR #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laurak14 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
ppt

Televiisor

TELEVIISOR 1884 leiutas 20aastane Saksamaa tudeng Paul Nipkow esimese elektromehaanilise televisiooni süsteemi Sõna televiisor tähendab ladina keeles kaugele nägemist Esimesed televiisorid olid väga väikeste ekraanidega Tänapäeva telekat ei kasutata vaid saadete vaatamiseks Teleka taha saab ühendada videomaki, DVDmängija või digiboksi Keskmiselt vaatab iga inimene televiisorit üle nelja tunni päevas. Meil kõigil on välja kujunenud oma lemmik saated Liigne televiisori vaatamine ja vähene liikumine põhjustab ülekaalulisust

Arvuti õpetus
thumbnail
1
odt

Televisioon

Televisioon Televisioon edastab uudiseid,spordisündmusi,draamasid,vaatamänge,joonis-ja nukufilme ning reklaame. Mõni programm aitab õppida,aga mõni on lihtsalt meelelahutuseks. Arenenud maailmas on peaaegu igas kodus vähemasti üks televiisor. Ka vaesemates riikides kasvab kiiresti televiisoriga kodude arv. Pilt signaaliks Nii nagu harilik kaamera,kogub ka televisioonikaamera liikuvalt stseenilt valgust.Kaameras on valgustundlik seade,mis muundub valgusmustri elektrisignaalideks. Helid lisatakse signaalile hiljem. Signaal uuesti pildiks Sinu televiisor lahutab signaali punaseks,roheliseks,siniseks signaaliks ja helisignaaliks. Nendest signaalidest teeb televiisor uuesti liikuva pildi ja lisab sellele heli.

Kultuurilugu
thumbnail
11
pptx

Televiisori vaatamine

Televiisori vaatamine Klass Kool 2017 Uurimustöö eesmärk · Selgitada välja, kui paljud inimesed vaatavad regulaarselt televiisorit ja kui paljud vaatavad televiisorit harvemini. · Samuti soovime teada saada, milliseid kanaleid vaadatakse kõige rohkem ning milline võib olla mõju inimestele. Uurimustöö hüpotees · Uurimustöö hüpoteesiks on see, et nooremad inimesed vaatavad televiisorit rohkem ning tihedamini kui vanemad inimesed. Analüüsimine küsitluse põhjal · Teada saamiseks, kas meie hüpotees pidas paika, korraldasime küsitluse, milles võttis osa 130 inimest. Tulemus on järgmine: Vanuses 19-35 vastas 29 inimest, mis oli 15,7%. Vanuses 35+ vastas 25 inimest, mis oli 13.5%. Vanuses kuni 12 vastas ainult 1 inimene. Vanuses 12-18 vastas 75 inimest, mis oli 70.3%. · Tabelid kaks, kolm ja neli näitavad, et 87% inimestest vaatab televiisorit, neist 71 tk vaatavad televiisorit 1-2 tundi päevas, 63 tükki vaatavad tel

Kirjandus
thumbnail
7
doc

John Logie Baird, värvitelevisioon ning televisiooni tulevik

ebameeldivaid olukordi nii kandjale kui eemalviibijale, kui sokid katki läksid. Kuid suuremad summad sai ta tasku panna siis, kui tegi äri seebi, austraalia mee ja kookoskiuga. Teenitud summa otsustas ta realiseerida oma elektroonika alaste katsete teostamise peale. Baird suri, kui ta oli 58-aastane, olles ise pettunud ja kibestunud sellepärast, kuidas teised tema leiutistega ümber käisid. Televisioon ja televiisor Televisioon, lühendatuna TV, on on elektroonilise teabelevi üks vorme, mis võimaldab üle kanda ja vastu võtta nii video kui ka heli. Televisiooni võib käsitada ka kui teleülekande organiseerimisega seotud tegevuse, asutuste või vastava telejaamade võrgustikku. Televisiooniülekandeid võtab vastu ja taasesitab televiisor. Televiisor ehk teler on seade, millega saab televisiooniülekandeid vastuvõtta ja taas esitada.

Tehnikalugu
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
thumbnail
22
docx

Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted

enam hajudes ja järjest kaugemale liikudes. Viimasel 100 aastal on raadiolained muutunud iga päevaga järjest tähtsamaks ­ kui kunagi olid maailmas vaid üksikud raadiojaamad, mis edastasid vaid Morse koodi siis tänapäeval on raadiolaineid kasutavad seadmed kõikjal me ümber ­ taskus olev mobiiltelefon peab korraga sidet mitme tugijaamaga ja seda pidevalt, WiFi ruuter saadab pidevalt andmepakette laiali, mikrolaineahi teeb toitu soojaks, raadio ning televiisor püüavad õhust meelelahutust. Raadiolained on kõikjal ning me ei kujutaks oma elu ilma nendeta enam ette. Allikad 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Radio 2. http://www.ewh.ieee.org/reg/7/millennium/radio/radio_radioscientist.html 3. http://www.en.wikipedia.org/wiki/Spark-gap_transmitter 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Marconi%27s_law 5. http://en.wikipedia.org/wiki/Alexanderson_alternator 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Crystal_radio_receiver 7. http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_radio 8

Füüsika
thumbnail
9
pptx

Vedelkristallkuvar

LCD-sid on saada suurema lahutusvõime ja suurusevalikuga. Kuna LCD ei kasuta fosforeid, ei teki LCD- l pildi sisepõlemist. LCD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Monitor Televiisor Second level Third level Vedelkristallekraani Fourth level kihid Fifth level 1. Vertikaalpolarisaator 2. Klaaskiht ITO elektroodidega

Arvutite lisaseadmed
thumbnail
7
doc

Mikrokiip

KÜSIMUSI VASTUSEID Milleks on vaja lemmiklooma mikrokiibistada? Teie lemmikloom võib ära kaduda, teda võidakse varastada. Kui Teie lemmikloom omab mikrokiipi, siis on tõenäolisem, et koer leidmisel identifitseeritakse ja ta saab Teie juurde koju tagasi. Alates 1. oktoobrist 2004.a. on mikrokiibi olemasolu lemmikloomal kohustuslik, kui Te plaanite oma lemmikloomaga välismaale minna. Mis see on MIKROKIIP? Mikrokiip on tavaline skeem individuaalse sisseprogrammeeritud numbriga, mis on sisestatud väikesesse kapslisse. Kapsel on tehtud inertsest klaasist suurusega 12*2 mm. Väikese spetsiaalse süstlanõela abiga sisestatakse mikrokiip looma naha alla. Kuidas töötab MIKROKIIP? Kui mikrokiip on kiibilugeja leviulatuses, hakkab ta andma raadiosignaali, mis sisaldab unikaalset 15numbrilist koodi. Kiibilugeja näitab seda numbrit oma ekraanil. Kui kaua töötab MIKROKIIP?

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun