Printerid ja arvuti komponendid (1)

KÕVAKETAS - on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna.
Videokaart (ka graafikakaart , graafikakiirendi, kuvaadapter , videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog - kui digitaalsignaali.
Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI- Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor , keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust.
Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks.
Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid , takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud . Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk , mälu, kuvar , klaviatuur , hiir ja muud komponendid.
Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga , see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada läheb kogu info kaotsi. Muutmälu meediavormingutena on näiteks arvutis muutmälu plokid .
Printerid – Printer on seade mis on mõeldud dok arvutist väljade trükkimiseks. Arbutist tulevate signaalide tulemuseda jäädvustab printer paberile pildi, mis lähemal uurimisel osutab punktikestest koosnevaks.
Kvaliteeti muudetakse DPI’ga ( punk tolli kohta Dots per inch )lahutusvõime (resolution) mõõtühik : DPI. 600dpi tähendab et (2.5 cm ) 600 täppi.
Arvuti UNIVAC – kasutati neil UNIPRINTEREID.
Igasugune printer koosneb 3 asjast : paber või muu andmekandja , trükimehanism, juhtseade . kontroller, mis juhib trükimehhanismi.
Tööpõhimõtted : 1. löökprinterid 2. löögitaprinterid. Löök printer kus printimisprotsessi köigustehakse mehhaaniline löök või ollakse paberiga kontaktis. Löögita : kasutatakse kujutise tekitamiseks elektrofüüsilis või keemilisi protsesse ( kuumutus , elektrograafia)
Printerite Jagunemine :
Printer
Löökprinter – nõel- õis - ridaprinteri
löögitaprinter – termoprinter , fotoelektriline printer (LED, Laser ), jugaprinter ( tindiprinter )
Nõelmaatriksprinter – nõelmaatriksprinteri tööpõhimõted on ülimalt lihtne: kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbi värvilindi vastu vastu paberit, tekitades sellega punktidest moodustatud kirjamärke.
Tindiprinter – viimaste aastate üheks kõige popimaks prinditehnoloogiaks on kujunenud tindipritsimis – ehk jugatehnoloogia , millele veel 90 a algusres ennustatu peatset kadu. (tinti pritsitakse, või vaht) Vaha ei lähe laiali, tint aga l2heb.
1. tindiprinter oli ThinkJet. (hp)
Termoprinter, kus kasutatakse spets paaberit , kus kuumutatakse elementide rakendamisel otse vastu soojustundlikku paberit.. (kassateriminalid)
Laserprinter ei ole löökprinter.
Plotter- on arvuti välisseade arvjooniste , diagrammide, kaartide , arhitektuurijooniste jms. Loomiseks. Erinevusprinterist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne üksikpunktidest ( punktiirist) vaid tõmmatakse pideva joonena. (8värvi pliiatseid)
Klassikaline kasutab pliiatseid uuemad – tinti , laser
Riistvara
Kõik käegakatsutav, mis asub arvuti sees või on kuidagi selle külge ühendatud.
Monitor : ehk kuvar on seade ilma milleta arvutit pea võimatuks peetakse. Põhiline on . Suurus , värskendussagedus (85 hz) ( 85 korda sekundis korrastab) , lahutusvõime ( resolutsioon ) Suurs: tollides, levinumad 15, 17, 19, 21 tolli. Mida suurem , seda rohkem näeme.
Värskendussagedus- (refresh rate ) kui mitu korda sek jõuab elektronkiir ekraani täielikult üle joonistada. Mõõdetakse hertsides. Mida väiksem on refreshrate seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Refresrate alampiir on umbes 55Hz.
Screen resolution – väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvune, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje korrutisena ( 800x 600 )
TCO on kiirgusstandard Mida suurem on TCO”NR” seda vähem kahjulikud nad on.Flatmonitorid tekitavad vähem moonutusi ja soovimatuid peegeldusi kui tavalisetel kumera ekraaniga monitoritel.
Monitorid jagunevad : LCD ja Kineskoop
LCD- liquid crystal display põhineb teatud poolvedela aine kristallide omadusel end elektrivoolu toimel pöörata. Pööramisel kristall laseb valgust läbi või mitte. Algselt kasutati vedelkristallpaneele sülearvutitel.
Korpus – Toitelüliti
Kõvaketta indikaator , toite indikaator.
Korpused jagunevad : AT, ATX, ATX2 vahe on toiteplokis ( erinevad pistikud ) AT käseb väljalülitamisel ise vajutada power nuppu. Eronevad on kropusesse mahtuvate emaplaatide suurus.
Fulltower
Minitower
Miditower
Desktop
MegaPC
Protsessorid – Tootjad : AMD , INTEL . Protsessoritel on olemas taktsagedus, tüübitähis, põlvkond.
Intel – Pentium 4
Amd – Athlon
Taktsagedus (ghz’ ides )
Intel 8088 esimene protsessor mida kasutati IBM PC arvutites
286,386,486,586=Pentium
Pentium MMX
Pentium PRO
Pentium 2 , 3, 4 , CORE2Duo, Intel Core 2 Quad , Intel Quad, Intel i 7 , Intel i 5
Celeron = kuulub vähemnõudlikule kasutajatele mõeldud protsessorid. Kontoriarvuti ( odav , töökindel )
AMD- Advanced micro devices
5x86 – võrreldav 486
5k86- pentium
K6- pentium 2
K7- pentium 3
Duron – celeron
Sempron, turion
Athlon – võimsaim
Suurimad Firmad
Intel
Cyrix
AMD
VIA c3
EMAPLAAT – ühendab kõik arvuti komponendid. Emaplaate väga erinevaid (Suurus, erinevatele prosedele, pistikutega jne)
Laiendkaardid . on seadmed mille ül on siis lisada erinevaid kompnente ( heli, video , TV)
PCI
ISA
AGP
PCI-E x2
VIDEOKAART – kuvadapter, mis edastab monitorile pilti. Videokal on oma prose ja mälu
Parameetrid : graafikastandard, GPU kiirus , lahutusvõime, Värvisügavus, värskendussagedus. Ühendusviis, videomälu suurus.
Videostandard SVGA ( super ) , DVI
värisügavus ( 8 bit, 16, 24, 32 )
PCI – aeglane
AGP – Kiire advanced graphics port 2x, 4x, 8x
PCI-E x2 või 2.0 - kiireim . 16x
Videomälu (mb) 1mb – 1GB , 2GB
ATI- Radeon
nVidia
VIA
Võrgukaart- iseloomustad kiirusstandard 10/100/1000mbps
KETTASEADMED – ül on salvestada , säilitada andmeid, näiteks asub ketastel arvutis olev tarkvata , neile saab salv oma töid ja muid faile. Ketastel asuv säilib ka siis, kui arvuti on väljalülitatud.
IDE- odavamad, töökindlamatud
SCSI
SATA – enimkasutatud.
Mida kiiremini pöörleb seda kiiremini on võimeline lugema andmeid.
CD seadmed on mõeldud cd plaatide lugemiseks
CD, DVD; BLUERAY ; HDDVD
Sisendseadmed : Scänner, Mikrofon, puutetundlik monitor, klaviatuur, hiir.