Tselluloosi esterdamisreaktsioonid lämmastikhappe ja äädikhappe anhüdriidiga. 5. Tselluloosi nitreerimisel saadavad produktid ja nende kasutamine. 6. Tselluloosi atsetüleerimisel saadavad produktid ja kasutamine. 7. Polükondensatsioon lahuste piirpinnal. Nailon 6.10 sünteesil kasutati sünteesi reaktsioonil heksametüleendiamiini liiga. Arvutage saadud produkti molaarmass, kui 2,04g polümeeri lahustati fenooli/ metanooli segus ja tiitriti 0,01M HCl lahusega tümoolsinise juuresolekul. Tiitrimiseks kulus 24,50 ml HCl. 8. Kirjutage järgmiste polümeeride valemid ja lühendid: polüpropüleen(PP), polüstüreen(PS), polümetüülmetakrülaat(PMMA), polüuretaan(PUR), polüvinüülatsetaat(PVAC), polüformaldehüüd.(POM)
1. Mitme % lahus saadi, kui 450g vees lahustati 50g suhkrut? 2. Kui palju tuleb võtta vett ja soola, et saada 360 g 42%-list lahust? 3. Mitu grammi 19%-list lahust saab valmistada 4g soolast? Kui palju on vaja vett? 4. Mitme % lahus saadi, kui segati 520g 16%-list ja 300g 4%list lahust? 1. Liidad 450+50 kokku, et saada kogu lahus. See on 500g. Siis 500g 100% 50g x% 2. 360g 100% Xg 43% Arvutad ära ja siis need grammid, mis saad on soola grammid. Siis lahutad sellest 360g'st saadud soola grammid ja saad vee grammid. 3. Xg 100% 4g 19% Arvutad ära, saad teada mitu grammi on kogu lahus. Sellest arvust lahutad maha 4g(sool) ja saad teada, kui palju on vaja vett. 4. 520g 100% Xg 16% Arvutad ära, saad teada kui palju puhast ainet on esimeses lahuses. 300g 100% Xg 4% Arvutad ära, saada teada kui palju puhast ainet on teises lahuses. Liidad puht...
(KNO3) ja kaaliumbromiidi (KBr)lahustuvused võrdsed? GRAAFIKU LUGEMINE (2) 3.Kas temperatuuril 60 0C lahustub paremini keedusool (NaCl) või Kaaliumnitraat (KNO3)? GRAAFIKU LUGEMINE (4) 4. Moodusta ise küsimus Kaaliumbromiidi (KBr) kohta! GRAAFIKU LUGEMINE (5) 5. Moodusta ise küsimus naatriumkloriidi (NaCl) ja temperatuuri 80 oC kohta. GRAAFIKU LUGEMINE (6) 6. Mis lahustuvusi näitavad graafikul jooned? PROTSENT ÜLESANDED: 1. 25 grammi ainet lahustati 100 grammis vees. Milline on aine protsendiline sisaldus lahuses? 2. Mitme %-lise soolalahuse saab, kui 300 g vees lahustada 20 g soola? 3. Mitu grammi soola tuleb lahustada 100 g vees, et saada 25%-line lahus? 5. Mitme protsendiline lahus saadakse 130 grammise 20%-lise lahuse lahjendamisel 20 grammi veega? 6. Kui palju 50%-list lahust tuleb lisada 300 g 10%-lisele lahusele, saamaks 15%-line lahus ? 7. Arvuta lämmastikhappe protsendiline sisaldus lahuses, kui
Mitme protsendiline lahus A saadi? 1. 5,6 grammist ainest valmistati 28 grammi lahust. Milline on saadud lahuses aine 24. 18 grammi lahuse lahjendamisel 2 grammi lahustiga saadi 50%-line lahus. Milline oli protsendiline sisaldus? lahustunud aine protsendiline sisaldus esialgses lahuses? 2. 20 grammi suhkrut lahustati 100 grammis vees. Milline on saadud lahuses suhkru 25. Mitu grammi 90%-list ja 1%-list lahust on tarvis võtta, et saada 3,5 kilogrammi 20%-list protsendiline sisaldus? lahust? 3. 20 grammi lahust sisaldab 16 grammi lahustit. Milline on lahustunud aine protsendiline 26. Isotoopide 2814Si ja 3014Si keskmine aatommass on 28,5. Milline on nende isotoopide sisaldus selles lahuses
2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Kasutatud töövahendid olid keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Katse läbiviimiseks kasutati tahket NaCl ja liiva segu (10 g), mis oli kuivatud 105 °C juures konstantse kaaluni, destilleeritud vesi. 3. TÖÖ KÄIK Kõigepealt asetati lehtrisse 2xpooleks volditud volditud filterpaber ning see tehti destilleeritud vee abil niiskeks. Seejärel lahustati koonilses kolvis eelnevalt kaalutud liiva-soola segu umbes 50 cm3 destilleeritud veega. Saadud lahus valati mööda klaaspulka lehtrisse, üritades vältida seda, et mittelahustunud aine tükid satukisd filtrisse. Lehtri all asus keeduklaas nii, et lehtri äravoolutoru pikem serv oleks vastu keeduklaasi seina. Korraga täideti umbes kolmveerand filtrist. Kui kogu lahus oli läbi filtri läinud, valati see keeduklaasist mõõtesilindrisse. Selleks,
kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Tiitrimisel toimub reaktsioon: Tiitrimiseks kulunud CuSO4 hulga järgi leitakse taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivus avaldatakse tahke preparaadi korral mikrokatalites 1 g kohta (µkat/g). Töö käik Tahkest ensüümipreparaadist valmistati kontsentratsiooniga 4-5 mg/ml töölahus. Selleks võeti 0,0245 g tahket invertaasi preparaati, mis lahustati 5 ml atsetaatpuhvris, mille ph oli 4,8. 50 ml katseklaasi pipeteeriti 25 ml 7% sahharoosi lahust atsetaatpuhvris (ph 4,8). Katseklaas suleti korgiga ning asetati vesitermostaati 30°C juurde umbes 10 minutiks. Kolme 250 ml koonilisse kolbi pipeteeriti 10 ml komplekslahust (ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja triloon B, kõrge kontsentratsioon Na2CO3 lahuses) ~10 minuti pärast lisati termostaadis soojendatud substraadile 1 ml invertaasi töölahust, loksutati nind asetati tagasi termostaati
KONTSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida NaOH lahuse molaarne kontsentratsioon HCl titeerimise abil. Töö vahendid: Naatrium hüdroksiid, keeduklaas, mõõtekolb, kooniline kolb, destilleeritud vesi, metüülpunane, vesinikkloriidhape, bürett, lehter. Töö käik: Tahkest naatriumhüdroksiidist kaaluti 100ml mahuga keeduklaasi nii palju ainet, kui vajatakse 250 ml 0,1 molaarse lahuse valmistamiseks. Naatriumhüdroksiidi kaalutis lahustati ca 50 ml destilleeritud vees ja jahtunult kallati saadud lahus 0,25 ml mahuga mõõtekolbi. Lahus lahjendati mõõtejooneni, suleti kolb korgiga ja loksutatu lahus hoolega läbi. Lahusest pipeteeriti 25 ml koonilisse kolbi ja lisati sellesse umbes sama palju destilleeritud vett ning indikaatorina 2-3 tilka metüülpunast. Juhendajalt saadi tuntud konsentratsiooniga vesinikkloriidhappe lahus, millega loputati ning täideti bürett. Lahus on indikaatori tõttu kollane
Komplekside püsivus 8.1 2 ml veele lisati 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust 5 Lahuses vabu Fe3+ või Fe2+ ioone ei esinenud, kuna lahuses värvuse muutust ei toimunud. Kompleksid on üsna püsivad, ei dissotsieeru täielikult 8.2 F- sisaldavale lahusele lisati katses 7.5 saadud [Fe(SCN)]2+ lahust Tekkiv kompleks [FeF]2+ on püsivam, tõrjub *Fe(SCN)+2+ välja 8.3 NaCl lahusele lisati AgNO3 lahust Sade lahustati NH3 H2O lisamisega Lisati KI lahust Tekkis AgI sade, sest see on kõige püsivam ja erinevus *Ag(NH3)2]- ebapüsivuskonstandiga on suurim 6
moolide arvu summasse. Normaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine grammekvivaltentide arvu ühes liitris lahuses Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder(250 c), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: NaCl- segu liivaga, vesi Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kuiva keeduklaasi kaaluti liiva ja soola segu. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti, milleks asetati filterpaber statiivi külge kinnitatud lehtrisse. Lahus valati filtrile mööda klaaspulka. Jälgiti, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesuks filtri pooridest täideti filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse
Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH NaCl + H2O Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kuiva keeduklaasi kaaluti 5-9 g liiva ja soola segu täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30-50 cm3 destilleeritud vett, segati ning filtreeriti koonilisse kolbi läbi sama filtri. Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Mõõtesilindrisse lisati nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks 250 cm3. Areomeetriga mõõdeti lahuse tihedus. Katseandmed Liiva ja soola segu m= 6,06 g
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kaaluti kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu täpsusega 0,01 g. Lahustati NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse ( 50 ml) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Selleks valmistati kurdfilter, asetati see klaaslehtrisse ning niisutati vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetati statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutuks vastu keeduklaasi seina. Lahus valati mööda klaaspulka filtrile. Filtrist täidetakse ¾ ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi nii, et ükski piisk ei läheks kaotsi. Tuli vältida
2 OH + Na2O 2 ONa + H2O 3-kloropentaanhape metüül-3-kloropentanaat naatrium-3-kloropentanaat OH O Cl O + CH4 Cl O + H2 O ONa Cl O + NaOH Cl O + CH3OH 31. 50 cm3 vees lahustati 5 cm3 metaanhapet (= 1,22 g/cm3). Leia tekkinud lahuse protsendiline kontsentratsioon. 32. Segati 10 g 80 %-list ja 40 grammi 5 %-list metaanhappe lahust. Arvutada tekkinud lahuse %-line kontsentratsioon. 33. Kui suur ruumala vett tuleb lisada 20 grammile 50 %-lisele etaanhappe lahusele et saada 15%-line lahus? 34. Mitu grammi sidrunhapet tuleb lisada 30 grammile 5 %-lisele lahusele et saada 20 %-line lahus? 35
Mitu g vett kasutati? Glükoosi 5%= 15g Vett 300-15= 285g 2. Juuste blondeerimiseks kasutatakse 6% vesinikperoksiidi lahust. Mitu g sellist lahust saab valistada 100g vesinikperoksiidist? G= 100x100/6=1666,7g 3. Kurkide marineerimiseks võeti lisaks kurkidele ja maitsetaimedele 1,2l vett, 50 g soola ja 20 g suhkrut. Mitu % soola ja suhkrut oli lahuses? Kokku 1200+50+20=1270g Soola (50/1270)x100%=3,9% Suhkrut (70/1270)x100%=2,2% 1. Mitme % lahus saadi, kui 450g vees lahustati 50g suhkrut? 2. Kui palju tuleb võtta vett ja soola, et saada 360 g 42%-list lahust? 3. Mitu grammi 19%-list lahust saab valmistada 4g soolast? Kui palju on vaja vett? 4. Mitme % lahus saadi, kui segati 520g 16%-list ja 300g 4%list lahust? 1. Liidad 450+50 kokku, et saada kogu lahus. See on 500g. Siis 500g 100% 50g x% 2. 360g 100% Xg 43% Arvutad ära ja siis need grammid, mis saad on soola grammid. Siis lahutad sellest 360g'st saadud soola grammid ja saad vee grammid. 3
eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. 2.1.2 Töövahendid. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. 2.1.3 Kasutatavad ained. Naatriumkloriid segus liivaga (segu A). 2.1.3 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kuiva keeduklaasi kaaluti 5...9 g liiva ja soola segu (A) täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30-50 cm3 destilleeritud vett, segati ning filtreeriti koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesti paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtriti läbi sama filtri koonilisse kolbi.
märge märge A. Valige loetelust õige vastus. (Kirjutage õige vastuse number.) 400 grammis vees lahustati 56 liitrit gaasilist ammoniaaki (normaaltingimustel). 4p 1 Vastake järgmistele küsimustele. Dehüdraatimine on _____ 1) vee molekuli liitumine kaksiksidemega; A
tehnoloogia abil, kasutades alkoholi. Sellisel meetodil saadud õli on kõige puhtam ehk absoluutõli. Resorbeerimine Seda tehnoloogiat kasutati juba vanas Egiptuses ja see oli tarvitusel kuni 20. sajandini . Parfüümiloojad avastasid mõnede lillede omaduse eritada eeterlikke õlisid ka õienuppude asetamisel lõhna imavasse õlisse või rasva. Prantsusmaal kasutati seda tehnoloogiat juba alates 17. sajandist , eriti jasmiini töötlemisel. Et õli kätte saada, selleks lahustati rasv alkoholis. Meetod oli äärmiselt aeganõudev ja enam seda ei rakendata. Pressimine Seda meetodit kasutatakse lõhnavate õlide kättesaamiseks tsitrusviljade koortest. Koored purustatakse rullikute vahel ja õli eraldub neist tsentrifugaaljõu mõjul. 'elava lille tehnoloogia' Lõhnav ese, näiteks lilleõis asetatakse spetsiaalsesse konteinerisse, milles tekitatakse vaakum, ning mõnda aega eritab lill seal oma lõhna. Pärast seda
viia lahusesse lahustunud aine kristall. Katse 7: Naatriumkloriidi protsentsisalduse määramine liiva-soola segus Töö eesmärk: Määrata naatriumkloriidi maht ning tihedus areomeetri abil, leida lahuse molaarne kontsentratsioon Kasutatud töövahendid: kaal, keeduklaas, klaaslehter, paberfilter, mõõtesilinder, areomeeter Kasutatud reaktiiv: liiva-soola segu, H2O, Töö käik: Juhendajalt saadud soola-liiva segu kaaluti tehnilistel kaaludel 100 cm 3-lisse keeduklaasi. Segu lahustati 25-50 cm3 destilleeritud vees, filtreeriti läbi klaaslehtril asuva paberfiltri ja filtrile jäänud liiva pesti pesupudelist filtrile suunatud veejoaga. Lahus ja pesuvesi (ca 60-80 cm3) koguti mõõtesilindrisse mahuga 100 cm3 ja jahutati kraanivee joas 20oC-ni. Saadud lahuse maht määrati möötesilindril asuva skaala järgi (cm 3). Areomeetri abil mõõdeti saadud NaCl lahuse tihedus. Areomeeter libistati ettevaatlikult mõõtesilindrisse valatud vedelikku nii, et ta ei puudutaks
neutraliseerida tekkinud leelisega? 5. Mitu g kaltsiumosfaati tekib 444 g kaltsiumhüdroksiidi reageerimisel 490 g 60%-lise ortofosforhappe lahusega? 6. Mitu dm³ vesinikku (normaal tingimustel) saadakse 200 g 36,5% soolhappe lahuse reageerimisel 150 g tsingiga,kui vesiniku kadu on 5%? 7. 160 tonnist püriidist, mis sisaldas 45% väävlit, saadi 184 tonni väävelhapet. Leia saagise %. 8. 4,5 dm³ vesinikku ja 5 dm³ kloori reageerisid omavahel. Reaktsioonisaadus lahustati 5 dm³ vees. Mitme %-line soolhappe lahus saadi? 9. 340 g ammoniaagi sünteesiks kulutati 896 dm³ vesinikku. Milline oli saagise %? 10. 2,24 dm³ süsinikdioksiidi juhtimisel lubjavette saadi 8 grammi kaltsiumkarbonaati. Milline oli saagise %? 11. Mitu dm³ süsinikdioksiidi eraldub 365 g 5%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel marmoriga (CaCO) kui süsinikdioksiidi kadu on 12%? 12. Mitu g hõbekloriidi tekib 43,4 g hõbenitraadi reageerimisel 11,7 g naatriumkloriidiga? 13
kontsentratsioon on 0,15 mol/dm3 ja dissotsiatsiooniaste on 1%. (Vastus: 0,0015 mol/dm3) 4.5 Argielus puutume kokku mitmete elektrolüütide lahustega: akuhape, lubjapiim, seebikivi lahus, äädikas, nuuskpiiritus. Kasutades õpikut või teatmeteoseid leia nende valemid ning milliseid ioone need lahused sisaldavad! 4.6 Ühes liitris vees lahustati ära 1mool vesinikkloriidi ja 1 mool kaltsiumkloriidi. Mitu mooli kloriidioone sisaldus saadud lahuses arvestusega, et dissotsiatsioon oli täielik? 5. pH pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses (pH=7) on vesinik- ja hüdroksiidioone võrdselt: cH+ = cOH- = 10-7 mol/dm3 Happelist keskkonda (pH<7) põhjustavad vesinikioonid : cH+ > cOH- Mida rohkem on vesinikioone, seda happelisem on lahus.
Lahustunud aine ja lahuse massivahekorda nimetatakse lahuse protsendilisesuseks. Lahuse protsendilisus näitab, mitu massiosa (g) ainet on lahustunud 100 massiosas (100g) lahuses. W(%)= m¹ (lahustunud aine)/ m¹ (lahustunud aine) + m² (lahusti) · 100% = m¹(lahustunud aine) / m (lahus) · 100% W(%) lahustunud aine protsendiline sisaldus lahuses m¹ - lahustunud aine mass grammides m² - lahusti mass grammides m = m¹ + m² = lahuse mass grammides Näited: 1) 120 g lahustati 30g suhkrut. Leida, mitme protsendiline on saadud lahus. Lahendus. Lahuse mass on 30g + 120g = 150g Arvutan, mitu % moodustab 30g suhkrut kogu suhkrulahuse massist (150g). 30g / 150g · 100= 20% Vastus: Suhkru lahuse protsendilisus on kahekümne protsendiline. 2) On antud 10g suhkrut. Kui palju tuleb lisada sellele vett, et saada suhkru 5%- line lahus? Lahendus. Et 10g suhkrut moodustab lahusest 5%, 1% on 10/5 ja lahuse kogumass on : 10·100/5 = 200g
o massiprotsent)! Saagis nâitab, mitu protsenti moodustab tegelikult tekkinud ainekogus teoreetiliselt vôimalikust (vòrrandi jargi arvutatud) ainekogusest. Saagiseprotsent + kaoprotsent = 100% tegelik kogus teoreetiline kogus 18.1. Lahuste protsentarvutused Mârkus. Alljârgnevate nâidete juures kasutatakse protsentide arvutamisel vôrret. Vôimalik on lahendada ka teisiti (arvutada I % kaudu vôi valemi abil). 1. Mitme protsendiline lahus saadi, kui 380 g vees lahustati 20 g soola? Lahuse mass : 380 g + 20 g = 400 g Koostame vôrde: 400 g — 100% 20g- x 20 g Avaldame lahuse protsendi : x 400 g 2. Mitu grammi tuleb vôtta soola ja vett, et saada 200 g 15%-list lahust? Koostame vôrde: 200 g — 100% x 200 g • 15 0/0
lahuse massiühikus. 2. Molaarne kontsentratsioon (c või c M ) - lahustunud aine hulk moolides ühes kuupdetsimeetris lahuses. 3. Molaalne kontsentratsioon (m, c(m) või c m ) - lahustunud aine hulk moolides ühes kilogrammis lahustis. 4. Moolimurd (X) - lahustunud aine moolide arvu suhe kogu lahuse (st. lahusti ja lahustunud aine) moolide arvusse. Kui seda suhet väljendada protsentides, saame mooliprotsendi. Näide 1. 7,46 g KCl lahustati 67,14 g vees. Saadi lahus tihedusega = 1,063 g/cm 3 . Arvutage KCl massiprotsent, molaarsus, molaalsus ja moolimurd selles lahuses. Lahendus a) KCl massiprotsendi P arvutame seosest m(lah. aine) m(lah. aine) P= 100% = 100% . m(lahus) m(lah. aine) + m(lahusti) 7,46 g P= 100% = 10,0% (7,46 + 67,14) g
kuskilt mujalt. Jumestamisel rõhutasid nad laujoont ja kulme. Hauakambritest on leitud karbikesi ja peegleid, põsepuna, huulevärve ja näovärve. Oma tervise eest kandsid etruskid hoolt. Nägu toonitasid ka mõned mehed. 1.5 Muinas-Rooma Meikimise võtsid üle roomlased, neil oli aega ja raha enese kaunistamiseks. Iluravi- vahendid segati kokku looduslikest komponentidest. Kasutusel olid piimas leotatud ja leivaga segatud lambarasvast tehtud mask, pasta mille saamiseks lahustati vasika genitaalid väävlis ja äädikas ning kortse siluv vahend eeslipiimast. Need koostisosad oli väga eemaletõukavad. Jumestamisel kasutati alusvärviks ohtlikku tinavalget ja veiniäädikas lahustatud kriiti. Tigude jahvatamisel saadi samuti valgendamiseks vajalikku ainet. Silmi kaunistati puusöega või kuldkollase safranipuudriga. Kulmud kitkuti peeneks ning neid värviti nõega. Põskede ja huulte värvimiseks kasutati elavhõbedas lahustatud karmiini.
abikaasal ei olnud lubatud end jumestada. Vaid kurtisaanid ehk kergete elukommetega kõrgest soost naisterahvad ja hetäärid ehk kõrgklassi prostituudid meikisid end. Nende jumestus oli jõuline ja isegi ülepingutatult eredavärviline. Piimvalge alusvärv valmistati kriidist, jahust või tinavalgest, mis oli mürgine, rikkus nahka ja võis isegi surma põhjustada. Põskede ja huulte värvimiseks kasutati punavetikaid või Süüria paederose juurtest valmistatud pulbrit, mida lahustati veiniäädikas. Segu kanti peale vastava labidakesega. Silmi rõhutati lauvärviga, milles oli safranit või söestunud viirukit. Silmade suurendamiseks kasutati kholi ja heledavõitu kulme värviti antimoniga. Ehkki mehed suhtusid naiste meikimisse üsna taunivalt, katsetasid nad ka ise huulte värvimise ja põsepunaga. Meeste meigil on vanas Kreekas kindlad traditsioonid. Selles suhteliselt homoseksuaalses ühiskonnas ei nähtud meeste jumestamises midagi taunimisväärset. Vana Rooma
Raud roostetab aeglaselt, kuld ei reageeri happega. Reageerivate ainete kokkupuute pinna suurus. Raua puru reageerib happega. Reageerivate ainete kontsertatsioon. (kangus) Mida kangem lahus, seda kiiremini reageerib. Temperatuuri mõju, kui tõsta tempi 10 kraadi, kiireneb reaktsioon 26 korda. Lahuste protsent arvutused Lahuse protsendiline koostis väljendab lahustunud aine hulka sajas g lahuses. Lahus= lahustunud aine + vesi n.1 mitmeprotsendiline lahus saadi, kui 220g vees lahustati 40g soola. 100g lahuses on xg soola 260g lahuses on 40g sool X= 40x100 . 260 Lahuse protsent=aine mass x 100% / lahuse mass grammides 3=6/2 n2 kui palju on vaja võtta soola ja vett, et saada 150g 40%list lahust 100g lahuses on 40g ainet. 150g lahuses on x g ainet 60g soola 15060=90g vett n.3 mitu grammi 20%lahust saab valmistada 5g soolast, kui palju on vaja võtta vet Metallide konspekt 1.Kõige kõige:
C M = , Veelgi madalamate kontsentratsioonide korral kasutatakse ka ppb (parts per billion) V lahus [dm3] dm3 (biljon e. miljard - 109) m aine [g] V0gaas [L] Näited: n aine = n aine = , mol 250 grammis vees lahustati 10.5 grammi naatriumkloriidi. Saadi lahus tihedusega M aine [g/mol] 22.4 [L/mol] 1.027 g/cm3. Leida saadud lahuse protsentkontsentratsioon, molaarsus, molaalsus, ja moolimurd. Avaldame ka nendest valemitest lahustunud aine massi: m aine = V lahus * C M * Maine Antud:
Neile jahu lisades valmistati präänikuid, mida peetakse üheks vanemaks vene maiustuseks. Muidugi on venelastel ammustest aegadest ka oma joogid. Sageli arvatakse ekslikult, et ka tee kuulub nende hulka. Tegelikult ilmus tee esimest korda Venemaale XVII sajandil. Vanasti pruugiti põhiliselt meest valmistatud jooke, millele lisati maitseaineid ning juure- ja taimeteede tõmmist. Eriti populaarne oli kali. Seda valmistati väga lihtsalt: kuumas vees lahustati mesi, lisati pärm ja parema maitse saamiseks veidi sidrunit või maitseaineid. Viimastest polnud Venemaal laialdaste kaubandussidemete tõttu puudust. Alkoholist kasutati põhiliselt lahjasid jooke, näiteks marjadest ja meest valmistatud nastoikat, millel lasti teatud tasemeni käärida. Viina hakati valmistama alles XIVXV sajandil. Vene viin oli tuntud erilise kvaliteedi poolest. XV sajandi lõpus kehtestas Moskva vürst Ivan III toodangule ja müügile riikliku monopoli.
võrdlemisest. Õhu keskmine molaarmass on 29. Reaktsioonivõrrandi kordajad näitavad reaktsioonis osalevate ainete moolide arve. Lahus = lahusti + lahustunud aine 100 % x % 7.1 Näiteülesanded. 7.1.1 Ülesanded lahuse koostisosade massivahekorra kohta (lahuse % leidmine lah.aine ja lahusti masside järgi, lah.aine ja lahusti masside leidmine lahuse massi ja % järgi, lahuse massi leidmine lah.aine massi ja % järgi). Mitme protsendiline lahus saadi, kui 380 g vees lahustati 20 g soola? Lahuse m = 380 g + 20 g = 400 g Koostame võrde: 400 g - 100% 20 g - x% Avaldame lahuse %: x = = 5% Mitu grammi tuleb võtta soola ja vett, et saada 200 g 15%-list lahust? Koostame võrde: 200 g - 100% x g - 15% Avaldame lahustunud aine massi: x = = 30 g soola Lahusti m = 200 g 30 g = 170 g vett Mitu grammi 20 %-list lahust saab valmistada 5 grammist soolast? Kui palju tuleb selleks vett võtta?
Soe ruum ehk tepidarium võimaldas puhtata ja lõõgastuda, kõige viimasena mindi külma vee protseduuridele frigidariumi. Jumestus: Kuigi tolleaegsed iluravivahendid segati kokku looduslikest komponentidest, on enamik neist kaunikesti eemaletõukavad juba nende kirjelduse pelgal lugemisel. Kasutusel olid piimas leotatud ja leivaga segatud lambarasvast tehtud mask, pasta mille saamiseks lahustati vasika genitaalid väävlis ja äädikas ning kortse siluv vahend mida tehti eeslipiimast.Kaunima näonaha saamiseks kasutati üht keerulise koostisega iluravivahendit. See sisaldas järgmisi komponente: oder, vikk, kümme muna, hirvesoku sarvest hõõrutud pulber, nartsissisibulad, vaik ja mesi. Vistrikke pidi ravima segu lupiinist, favaubadest, tinavalgest, iirisejuurest, jäälinnu sõnnikust,
Soe ruum ehk tepidarium võimaldas puhtata ja lõõgastuda, kõige viimasena mindi külma vee protseduuridele frigidariumi. Jumestus: Kuigi tolleaegsed iluravivahendid segati kokku looduslikest komponentidest, on enamik neist kaunikesti eemaletõukavad juba nende kirjelduse pelgal lugemisel. Kasutusel olid piimas leotatud ja leivaga segatud lambarasvast tehtud mask, pasta mille saamiseks lahustati vasika genitaalid väävlis ja äädikas ning kortse siluv vahend mida tehti eeslipiimast.Kaunima näonaha saamiseks kasutati üht keerulise koostisega iluravivahendit. See sisaldas järgmisi komponente: oder, vikk, kümme muna, hirvesoku sarvest hõõrutud pulber, nartsissisibulad, vaik ja mesi. Vistrikke pidi ravima segu lupiinist, favaubadest, tinavalgest, iirisejuurest, jäälinnu sõnnikust,
lahustunud ainete hulka vees vähendatakse või suurendatakse). Näited. Lahuste komponentide eraldamine lahustest (tahke aine vedelikus, vedelikud vedelikus, gaas vedelikus). Lahustumine ühe aine osakesed liiguvad teise aine osakeste vahele. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: * lahusti molekulide polaarsusest *lahustatava aine struktuurist. (Lahustumist ei tohi sassi ajada reageerimisega! (kontrolliks: Kui lahusti eemaldada ja järgi jääb sama aine mida lahustati,, siis on tegemist lahustamisega)) Lahustamise põhireegel sarnane lahustab sarnast. St. et lahusti molekulide omadused on lähedased lahustatava aine molekulide omadustega. Polaarsetes lahustites (H2O, CH3COOH) lahustuvad reeglina hästi ioonvõrega kristallid(soolad), mittepolaarsetes (nt atsetoon) ja nõrgalt polaarsetes enamasti orgaanilised ained. Ainete lahustuvus: aine võime moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme (lahuseid).
või suurendatakse). Näited. Lahuste komponentide eraldamine lahustest (tahke aine vedelikus, vedelikud vedelikus, gaas vedelikus). Lahustumine ühe aine osakesed liiguvad teise aine osakeste vahele. Lahusti lahustumisomadused sõltuvad: lahusti molekulide polaarsusest, lahustatava aine struktuurist. (Lahustumist ei tohi segamini ajada reageerimisega! (kontrolliks: Kui lahusti eemaldada ja järgi jääb sama aine, mida lahustati, siis on tegemist lahustamisega)) Lahustamise põhireegel sarnane lahustab sarnast. Lahusti molekulide omadused on lähedased lahustatava aine molekulide omadustega. Polaarsetes lahustites (H 2O, CH3COOH) lahustuvad reeglina hästi ioonvõrega kristallid (soolad), mittepolaarsetes (N: atsetoon) ja nõrgalt polaarsetes enamasti orgaanilised ained. Ainete lahustuvus: aine võime moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme (lahuseid)
annaabi.ee 
