50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
57 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ioone); 2) mitteelektrolüüdid destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H 2SO4 HNO3 HCl HBr HI), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H2SO4 HNO3 HCl), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult
Saadud lahuse protsentkontsentratsioon on 4.03%, molaarsus 0.705 mol/dm , molaalsus 0.716 mol/kg H2O, moolimurd 0.0127 Destilleerimisel (isegi mitmekordsel) täielikku lahutamist komponentideks ei saavutata! 5.3. Lahjad elektrolüütide lahused 5.2. Lahjade mitteelektro lüütide lahuste omadusi Elektrolüüdid - ained, mille vesilahused ja/või mis vedelas olekus juhivad elektrivoolu Mitteelektrolüüdid - ained, millede vesilahused ei juhi elektrivoolu. Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Ka ioonvõrega ained lähevad lahusesse ioonidena. Kuna Mitteelektrolüütide lahustumisel molekulid ioonideks ei jagune
IV ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON LAHUS lahustist ja lahustunud ainest (ainetest) koosnev ühtlane süsteem, mille koostis võib teatud piirini (küllastuskonsentratsioonini) pidevalt muutuda. LAHUSTUVUS lahustunud ainele ja lahustile iseloomulik suurus, mis näitab (püsival temperatuuril) lahustunud aine maksimaalset massi 100g või 1kg lahusti kohta. Mitteelektrolüüdid Elektrolüüdid ained, mille lahused sisaldavad molekulaarsed ained, mis ioone. lahustumisel ei moodusta ioone. Tugevad elektrolüüdid Nõrgad elektrolüüdid - elektrolüüdid, mis on polaarsed ühendid, mis
vask ® vask(II)oksiid ® vask(II)kloriid ® vask(II)hüdroksiid ® vask(II)oksiid raud ® raud(II)kloriid ® raud(II)sulfaat ® raud(II)hüdroksiid ® raud(II)oksiid väävel ® vääveldioksiid ® kaaliumsulfit ® kaaliumsulfaat ® baariumsulfaat 6 Elektrolüütide lahused. Elektrolüüdid ained, mille lahused sisaldavad ioone. Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone. Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses praktiliselt ainult ioonidena Nõrgad elektrolüüdid ioone on vähe, peamiselt on molekulid. Lahuses on ainult molekulid. Tugevad happed, leelised ja lahustuvad soolad. Nõrgad happed. Paljud orgaanilised ained Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. 6.1 Elektrolüütiline dissotsiatsioon.
Molaarne kontsentratsioon c näitab lahustunud aine hulka moolides kuupdetsimeetri kohta (mol/dm3) Gaaside lahustuvus suureneb, kui tõsta rõhku või alandada temperatuuri. Suspensioon = vedelik + tahke lahustumatu aine Emulsioon = vedelik + lahustumatu vedelik Vaht = vedelik + lahustumatu gaas Aerosool = gaas + tahke aine või vedelik Mööduvat karedust põhjustavad Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 Püsivat karedust põhjustavad CaCl2, MgCl2, CaSO4 ja MgSO4 Tugevad Elektrolüüdid Tugevad happed, leelised ja soolad. Nõrgad Elektrolüüdid Nõrgad happed ja alused. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees(elektrolüüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). PH<7 happeline PH>7 aluseline Ioonvõrrand Ioonidena kirjutatakse tugevad elektrolüüdid. Molekulaarselt nõrgad happed, nõrgad alused, praktiliselt lahustumatud soolad, vesi, oksiidid, lihtained ja gaasid.
KT elektrolüüdid 1. Ioonideks lagunemine e. dissotsiatsioon ainult vees lahustuvad ained! 1) Hapete jagunemine ioonideks: HCl -> H+ + Cl- (õigem: HCl + H2O -> H3O+ + Cl-) Happed, milles on rohkem vesinikke, jagunevad ioonideks astmeliselt: H2SO4 -> H+ + HSO4- = I aste HSO4- <-> H+ + SO42- = II aste 2) Soolade jagunemine ioonideks toimub ühes astmes: NaCl -> Na + + Cl- või Na2SO4 -> 2Na+ + SO42- või Na3PO4 -> 3Na+ + PO43- + 2- Cu2SO4 -> 2Cu + SO4 3) Aluste jagunemine ioonideks: NaOH -> Na+ + OH- Toimub astmeliselt, kui OH rühmi on rohkem: Ba(OH) 2 -> BaOH+ + OH- = I aste BaOH+ -> Ba2+ + OH- = II aste 2. Soolalahuse pH, keskkond, indikaatori värv Vees lahustuvad: tugevad alused: IA(Li alla) ja IIA(Ca alla) ja tugevad happed: HCl, HBr, HI, HNO 3, H2SO4 Tugevam aine määrab keskkonna: NaCl (mõlemad tugevad) => nautraalne keskkond pH=7 Na2SO3 (T(ugev) ja N(õrk)) => aluseline pH>7 ZnBr2 (N ja T) => happeline pH<7
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid