Anorgaaniline keemia II: Elektrolüüdid Kordamine (0)

Keemia KT
Elektrolüüdid – ained, mis jagunevad lahustumisel ioonideks
Elektrolüütiline dissotsiatsioon – lahustumisel kaasnev aine jagunemine ioonideks, toimub nende vastastiktoime tõttu polaarsete vee molekulidega
Hüdraatumine e. hüdratsioon – lahustunud aine osakeste seostumine vee molekuliga
Ioonsed ained – ( leelised ja soolad ) tugevad elektrolüüdid
Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1l e 1dm3 lahuses.
Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon - happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon , milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid .
Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline (H jaguneb mitu korda)
Soola hüdrolüüs – neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, milles sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse
Elektrolüütide lahused või sulatatud ained juhivad elektrivoolu.
Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nõrgad elektrolüüdid on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks.
Tahke NaCl ei juhi voolu, sest ioonid ei saa vabalt liikuda , NaCli lahus juhib voolu, sest ioonid saavad vabalt liikuda.
Kraanivesi juhib ka voolu, sest eal vabu ioone, aga destilleeritud vesi ei juhi, sest seal pole ioone, mis saaksid vabalt liikuda.
Ammoniaagi lahus juhib vähe elektrit, sest seal pole palju vabu ioone, aga ammoniaagi vesilahus juhib, sest seal ioone nagu muda , kuna vesi lõhkus ammoniaagisidemed.
ELEKTROLÜÜTIDE JAOTUS
MITTEELEKTROLÜÜDID
TUGEVAD (palju ioone)
NÕRGAD (vähe ioone)
1. Lahuses ei ole ioone.
2. Lahus ei juhi elektrivoolu.
3. O2
4. Orgaanilised ained (CH4; C5H12O6; CH3CH2OH ; atsetoon ; diisel jne)
5. Metallid (mitteelektrolüüdid, aga juhivad elektrit)
SOOLAD
TUGEVAD HAPPED
LEELISED
NÕRGAD HAPPED
NÕRGAD ALUSED
CaCl2 , K2SO4 , CuSO4 , Na2CO3, Ch3COONa
H2SO4; HNO3 ; HCl; HBr; HI; HNO3
KOH, Ca(OH)2, NaOH , Ba(OH)2
H2S;
H2SO3; H2CO3; H3PO4;
CH3COOH ;
H2SiO3 ; HF; sidrunhape, õunhape jne..
Zn(OH)2; Cu(OH)2; Al(OH)3; Fe(OH)3; NH3. H2O
HCl gaasilises olekus ei anna ioone ja seetõttu ei reageeri metallidega.
Miks ammoniumkloriidi lahustumisel vees lahuse temperatuur langes? (Juhtub enamike soolade puhul)
Ioonide hüdraatumisel eraldus vähem energiat, kui soola kristallvõre lõhkumiseks kulus. Vajalik soojus võeti veest, mis põhjustas temperatuuri languse. Kasutatakse külmageelides ja jahutussegudes.
Leeliste lahustumine vees on eksotermiline (läheb soojemaks). Leelise lahustumisel seovad OH- ioonid end eriti tugevasti veega ning tekivad väga tugevad vesiniksidemed . Seetõttu on leeliste lahustumisel ülekaalus energia eraldumine ioonide hüdraatumisel.
Elektrolüütide jagunemisest ioonideks tuleb kasu:

• Lihased saavad normaalselt töötada
  
• Närviimpulsse saab üle kanda
  
• Ei teki krampe, krampide vähendamiseks tuleb süüa Mg ioone, K ioone, Ca ioone
  
• Reaktsioone saab läbi viia kiirelt
  

Reaktsiooni toimumise tunnuseks on:

Sademe teke

Värvuse muutus

Gaasi eraldumine

Nõrga elektrolüüdi teke (enamasti vesi)

Soolade lagunemine
KCl K+ + Cl-
Ca(NO3)2 Ca2+ + 2NO-3

Hapete lagunemine
Hapete korral tekib vesinikioon ja happe anioon . Võrrandeid on nii palju, kui palju vesinikuaatomit on molekulis.
HNO3 H+ + NO-3
H3PO4 H+ + H2PO4 -
H2PO4 H+ + HPO4-2
HPO4 H+ + PO4-3

Aluste lagunemine
NaOH Na+ + OH-
Ca(OH)2 Ca+2 + 2OH-
Nõrk elektrolüüdilahus
(molekule rohkem kui ioone) Tugev elektrolüüdi lahus
Ja mitteelektrolüüdilahuses ei ole ioone ja on vett ja molekule, ei viitsi enam jamada :P
Selleks, et reaktsioonid saaksid toimuda, peaksid olema vabad ioonid.
Keemilise reaktsiooni tunnused:

Sademe teke
Cu SO4 + 2NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 ( molekulaarne võrrand)
Cu+2 + SO4-2 + 2Na+ + 2OH- Cu(OH)2 + 2Na2+ + SO4-2 (täielik ioonvõrrand) (see, mis sadestub, katki ei lähe)
Cu+2 + 2OH- Cu(OH)2 (lühendatud ioonvõrrand)

G H2O + SO2
aasi eraldumine
Na2SO3 + 2HCl H2SO3 + 2NaCl
2Na+ + SO3-2 + 2H+ + 2Cl- 2Na+ + 2Cl- + H2O + SO2
2H++ SO3-2 H2O + SO2

Tekib nõrk elektrolüüt (enamasti vesi)
2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O
2K+ + 2OH- + 2H+ + SO4-2 2K+ + SO4-2 + H2O
H+ + OH- H2O
Nõrga happe ja tugeva aluse soolade hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond.
Tugevast happest ja nõrgast alusest saadud soolad annavad happelise keskkonna.
Tugevast alusest ja tugevast happest saadud soolad ei hüdrolüüsu, sest ei teki vesinikioone ega hüdroksiidioone juurde. Lahus on sellisel juhul neutraalne .