Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dissotsiatsioon ehk lagunemine (0)

1 HALB
Punktid
Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks. Dissotsiatsioon sõltub: temperatuurist; lahuse kontsentratsioonist.
Dissotsiatsiooniastet mõjutavad tegurid
  • Lahuse kontsentratsioon
    Lahuse lahjendamisega vähendatakse tekkinud ioonide kokkupuute võimalust. Mida lahjem lahus, seda suurem α. Mida suurem on kontsentratsioon, seda väiksem on dissotsiatsiooniaste α.
    2. Temperatuurist – mida kõrgem temperatuur, seda kõrgem α
    3. Lahusti iseloom Mida suurem on lahusti molekulide polaarsus , seda enam ta nõrgendab ioonilisi sidemeid
    4. Elektrolüüdi omadustest
    5.Samanimelisi ioone sisaldava elektrolüüdi lisamine
    Elektrolüüdid – ained, mille vesilahused sisaldavad ioone– Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu .Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained• Tugevad elektrolüüdid – esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed , leelised ja soolad ) • Nõrgad elektrolüüdid – lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused)’
    Mitteelektrolüüdid – ained, mille vesilahused ei sisalda ioone– Ei juhi elektrivoolu (laengukandjaid pole)• Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid )• Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained
    Elektrolüütiline dissotsiatsioon – elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees • Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine – vee molekulide seostumine ioonidega:
    Ioonsed ained – leelised ja soolad – on tugevad elektrolüüdid •Ioonsete ainete dissotsiatsioon NaCl  Na+ + Cl-
    Polaarsed ained on tugevad happed, Nõrkade hapete puhul tekib lahuses happe ioonide ja molekulide vahel tasakaal
    Hapete dissotsiatsioon
    •Hapete dissotsiatsioonil moodustuvad positiivsed vesinikioonid ja negatiivsed happejääkioonid
    •Hapete dissotsiatsioon: HCl  H+ + Cl- (ainult I astmes )
    •Mitmealuseliste hapete dissotsiatsioon toimub astmeliselt nt. H2SO4: kahe-prootoniline hape
    •I astmes H2SO4  H+ + HSO4-
    •II astmes HSO4-  H+ + SO42 -
    • Mitmealuseliste hapete dissotsiatsioon toimub praktiliselt ainult esimeses astmes (järgus)
    Aluste dissotsiatsioon
    •Aluste elektrolüütilisel dissotsiatsioonil vees moodustuvad hüdroksiidioonid ja metalli katioonid
    NaOH  Na+ + OH-
    •Aluste astmeline dissotsiatsioon: nt. Mg(OH)2:
    •I astmes Mg(OH)2  Mg(OH)+ + OH-
    •II astmes Mg(OH)+  Mg2+ + OH-
    •Summaarselt: Mg(OH)2 Mg2+ + 2 OH-
    •Praktiliselt toimub dissotsiatsioon ainult esimeses järgus (astmes)
    Soolade hüdrolüüs on soola reageerimine veega, mille tulemusel moodustub happeline või aluseline keskkond •H2O →H+ + OH−
    • tugev alus + nõrk hape  aluseline (pH>7) Na2CO3 t.a. n.h.
    • nõrk alus + tugev hape  happeline (pH
  • Vasakule Paremale
    Dissotsiatsioon ehk lagunemine #1 Dissotsiatsioon ehk lagunemine #2 Dissotsiatsioon ehk lagunemine #3 Dissotsiatsioon ehk lagunemine #4 Dissotsiatsioon ehk lagunemine #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gerlyhaaristo Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Elektrolüüdid
    5
    docx

    Elektrolüüdid

    1 Milline on põhierinevus elektrolüüdi ja mitteelektrolüüdi vahel? 1. 2. Millised järgmistest ainetest kuuluvad tugevate, millised nõrkade ja millised mitteelektrolüütide hulka: naatriumkloriid, divesiniksulfiidhape, väävelhape, lämmastikoksiid, etanool, kaltsiumkloriid, süsihape, kaaliumhüdroksiid, vesinikkloriidhape, glükoos, ammoniaakhüdraat, tärklis, baariumhüdroksiid, süsinikoksiid. 1.3 Miks sulatatud NaCl juhib elektrivoolu, aga tahke mitte? 2. Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide lagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine ­ vee molekulide seostumine ioonide ja molekulidega. Ioonilise aine dissotsiatasioon Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete dissotsiatsioon

    Üldkeemia
    Elektrolüüdid
    4
    doc

    Elektrolüüdid

    ·Nõrgad elektrolüüdid ­ lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ­ ained, millevesilahused ei sisalda ioone ­Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon ·Elektrolüütiline dissotsiatsioon - elektrolüütidejagunemine ioonideks nende lahustumisel vees ·Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine ­ veemolekulide seostumine ioonidega ­Ioonilised ained - vee molekulid rebivad ioonidkristallist välja ­Molekulaarsed ained - vee molekulide mõjul lahustuvaaine molekulid polariseeruvad ja lagunevad ioonideks ·Kristallivõre või molekuli lõhkumisel kulubenergiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energiat

    Keemia
    ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON
    8
    doc

    ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON

    on ainult molekulid. Aineklassiti kuuluvad mitteelektrolüütide hulka oksiidid, lihtained ja paljud orgaanilised ained (glükoos C 6H12O6 etanool C2H5OH metanool CH3OH metaan CH4 jne). Aine käitumine vees oleneb aine keemilise sideme tüübist. Ioonideks lagunevad ained, milles on iooniline või polaarne kovalentne side. Vee polaarsete molekulide seostumist lahustunud aine osakestega nimetatakse hüdraatumiseks. Ioonideks lagunemine toimub ka elektrolüütide sulamisel (tahke aine läheb üle vedelaks). Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH → Na+ + OH- Ba(OH)2 → OH- + BaOH+ ↔ 2OH- + Ba2+ (astmeline)

    Keemia
    ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON
    2
    doc

    ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON

    Aineklassiti kuuluvad nõrkade elektrolüütide hulka nõrgad happed (H2S H2CO3 H2SiO3 HSO3 ), vees mittelahustuvad hüdroksiidid (nõrgad alused). MITTEELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused ei sisalda ioone, lahuses on ainult molekulid. Aineklassiti kuuluvad mitteelektrolüütide hulka oksiidid, lihtained ja paljud orgaanilised ained (glükoos C 6H12O6 etanool C2H5OH CH3OH metanool jne). Aine käitumine vees oleneb aine keemilise sideme tüübist. Ioonideks lagunemine toimub ka elektrolüütide sulamisel (tahke aine läheb üle vedelaks). Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH Na+ + OH- Ba(OH)2 OH- + BaOH+ 2OH- + Ba2+

    Keemia
    Keemilised reaktsioonid lahustes
    2
    docx

    Keemilised reaktsioonid lahustes

    · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk ­ H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk ­ IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ­ ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ­ ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon ­ elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. · Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine ­ vee molekulide seostumine ioonidega. - Ioonilised ained ­ vee molekulid rebivad ioonid kristallist välja. - Molekulaarsed ained ­ vee molekulide mõjul lahustuva aine molekulid. Polariseeruvad ja lagunevad ioonideks. · Kristallvõre või molekuli lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energia.

    Keemia
    Elektrolüütiline dissotsiatsioon
    3
    doc

    Elektrolüütiline dissotsiatsioon

    ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks · Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine, mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik (HCl H+ + Cl-). Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed). Miks juhivad elektrolüüdid elektrit (NaCl Na+ + Cl-)?

    Keemia
    Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid
    8
    docx

    Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid

    3. Dissotsiatsioonivõrrandid 4. Dissotsiatsioonimäär 5. Vesinikeksponent 6. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes 7. Soolade hüdrolüüs ELEKTROLÜÜDID ja MITTEELEKTROLÜÜDID Mis on elektrolüüt ja mitteelektrolüüt? · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid), mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Elektrolüütili ne dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine (vee molekulide seostumine ioonidega). Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik: HCl H+ + Cl- Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed).

    Elektrokeemia
    Anorgaaniline keemia II-Elektrolüüdid Kordamine
    3
    doc

    Anorgaaniline keemia II: Elektrolüüdid Kordamine

    Keemia KT Elektrolüüdid ­ ained, mis jagunevad lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon ­ lahustumisel kaasnev aine jagunemine ioonideks, toimub nende vastastiktoime tõttu polaarsete vee molekulidega Hüdraatumine e. hüdratsioon ­ lahustunud aine osakeste seostumine vee molekuliga Ioonsed ained ­ (leelised ja soolad) tugevad elektrolüüdid Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1l e 1dm3 lahuses. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon - happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid.

    Anorgaaniline keemia ii




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun