1 Milline on põhierinevus elektrolüüdi ja mitteelektrolüüdi vahel? 1. 2. Millised järgmistest ainetest kuuluvad tugevate, millised nõrkade ja millised mitteelektrolüütide hulka: naatriumkloriid, divesiniksulfiidhape, väävelhape, lämmastikoksiid, etanool, kaltsiumkloriid, süsihape, kaaliumhüdroksiid, vesinikkloriidhape, glükoos, ammoniaakhüdraat, tärklis, baariumhüdroksiid, süsinikoksiid. 1.3 Miks sulatatud NaCl juhib elektrivoolu, aga tahke mitte? 2. Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide lagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonide ja molekulidega. Ioonilise aine dissotsiatasioon Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete dissotsiatsioon
·Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon ·Elektrolüütiline dissotsiatsioon - elektrolüütidejagunemine ioonideks nende lahustumisel vees ·Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine veemolekulide seostumine ioonidega Ioonilised ained - vee molekulid rebivad ioonidkristallist välja Molekulaarsed ained - vee molekulide mõjul lahustuvaaine molekulid polariseeruvad ja lagunevad ioonideks ·Kristallivõre või molekuli lõhkumisel kulubenergiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energiat
on ainult molekulid. Aineklassiti kuuluvad mitteelektrolüütide hulka oksiidid, lihtained ja paljud orgaanilised ained (glükoos C 6H12O6 etanool C2H5OH metanool CH3OH metaan CH4 jne). Aine käitumine vees oleneb aine keemilise sideme tüübist. Ioonideks lagunevad ained, milles on iooniline või polaarne kovalentne side. Vee polaarsete molekulide seostumist lahustunud aine osakestega nimetatakse hüdraatumiseks. Ioonideks lagunemine toimub ka elektrolüütide sulamisel (tahke aine läheb üle vedelaks). Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH → Na+ + OH- Ba(OH)2 → OH- + BaOH+ ↔ 2OH- + Ba2+ (astmeline)
Aineklassiti kuuluvad nõrkade elektrolüütide hulka nõrgad happed (H2S H2CO3 H2SiO3 HSO3 ), vees mittelahustuvad hüdroksiidid (nõrgad alused). MITTEELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused ei sisalda ioone, lahuses on ainult molekulid. Aineklassiti kuuluvad mitteelektrolüütide hulka oksiidid, lihtained ja paljud orgaanilised ained (glükoos C 6H12O6 etanool C2H5OH CH3OH metanool jne). Aine käitumine vees oleneb aine keemilise sideme tüübist. Ioonideks lagunemine toimub ka elektrolüütide sulamisel (tahke aine läheb üle vedelaks). Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH Na+ + OH- Ba(OH)2 OH- + BaOH+ 2OH- + Ba2+
· Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. · Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega. - Ioonilised ained vee molekulid rebivad ioonid kristallist välja. - Molekulaarsed ained vee molekulide mõjul lahustuva aine molekulid. Polariseeruvad ja lagunevad ioonideks. · Kristallvõre või molekuli lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energia.
ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks · Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine, mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik (HCl H+ + Cl-). Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed). Miks juhivad elektrolüüdid elektrit (NaCl Na+ + Cl-)?
3. Dissotsiatsioonivõrrandid 4. Dissotsiatsioonimäär 5. Vesinikeksponent 6. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes 7. Soolade hüdrolüüs ELEKTROLÜÜDID ja MITTEELEKTROLÜÜDID Mis on elektrolüüt ja mitteelektrolüüt? · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid), mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Elektrolüütili ne dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine (vee molekulide seostumine ioonidega). Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik: HCl H+ + Cl- Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed).
Keemia KT Elektrolüüdid ained, mis jagunevad lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisel kaasnev aine jagunemine ioonideks, toimub nende vastastiktoime tõttu polaarsete vee molekulidega Hüdraatumine e. hüdratsioon lahustunud aine osakeste seostumine vee molekuliga Ioonsed ained (leelised ja soolad) tugevad elektrolüüdid Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1l e 1dm3 lahuses. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon - happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid.
Kõik kommentaarid