1. horisontaalanalüüs ehk muutuste võrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul; 2. vertikaalanalüüs ehk üldistatud kujule viidud aruannete analüüs; 3. suhtarvude analüüs. Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne 5 Konsolideeritud bilanss tuhandetes kroonides 31.12.2008 31.12.2007 Lisa VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 214 895 53 111 1 Tuletisinstrument 0 5 027 2 Nõuded 44 423 155 734 3 Ettemaksed 2 260 1 359 4 Varud 545 1 562 5 262 123 216 793 Käibevara kokku Kinnisvarainvesteering 440 466 7 Põhivara
Kaasaegses majanduses on rahal ka ajadimensioon: seos tänapäeva ja tuleviku vahel. väärtuste kogumise vahend, mille abil on võimalik hoida ja koguda vara kergesti kasutataval kujul. Raha maksevahendi ja arvestusühikuna kasutamata pole tööjaotusel majanduse funktsioneerimine praktiliselt võimalik. Kõrge ja kiireneva inflatsiooni tingimustes võib raha funktsioonide täitmine kahjustuda sel määral, et maksevahendi ja arvestusühikuna tulevad kasutusele uued ekvivalendid . vahetusvahend - on vahetatav kõigi teiste kaupade ja teenuste vastu ning asendab ostu-müügi tehingutes barterit. hoiustamise (akumulatsiooni) ja laenamise vahend - võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid - kulusid paremini planeerida. Kui soovitakse raha koguda ja tulevikus tarbida, on võimalik raha hoiustada. Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel.
00 Kokku rahavood investeerimistegevusest 500.00 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud pangalaen 70,000.00 Saadud pangalaenu tagasimaksed - 57,000.30 Makstud dividendid - 914.00 Makstud intressid - 1,025.30 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 11,060.40 Kokku rahavood 537,737.85 Raha ja raha ekvivalendid per alguses 117,225.00 Raha ja raha ekvivalendid per lõpus 639,170.25 Raha ja raha ekvivalentide muutus 521,945.25 Aktsiakapital Ülekurss Omaaktsiad Kohustuslik Finantsvarade reservkapital ümberhindluse reserv Saldo 1. jaanuaril X X (X) X X 2014 Arvestuspõhimõtete muutuste mõju
maksude väljamaks) Väljamaksed, mis on seotud kauplemise eesmärgil hoitavate lepingutega Makstud või tagastatud tulumaks Kokku rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud Laenude tagasimaksed Makstud dividendid Kokku rahavood finantseerimistegevusest Rahavood kokku Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus Raha ja raha ekvivalentide muutus. 150,000 0 -48,000 -240 0 101,760 0 0 0 0 0 0 0 101,760 92,000 193,760 101,760
1. 71 525-24 210=47 315 2. 71 525+10 649-24 210=57 694 3. 71 525+10 649+62 535-24 210=120 499 Selle testi põhjal on Nordeconil finantsiline stabiilsus, sest kõik kolm näitajat on positiivsed. LISA.1. Konsolideeritud finantsseisundi aruanne (EUR '000) 31.12.2011 31.12.2010 31.12.2009 VARA Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 9 908 5 818 14 392 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 34 645 31 266 41 204 Ettemaksed 2 610 1 060 1 955 LIKVIIDNE VARA 47 163 38 144 57 551 Varud 24 210 24 982 24 883 Müügiootel põhivara 242 321 295
Makstud dividentid Выплаченные девиденты Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 Всего денежные потоки от финансовой деятельности Rahavood kokku 0 Денежные потоки всего Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Деньги иденежные эквивалетнты в начале периода Raha ja raha ekvivalende muutus 0 Изменение денег и денежных эквивалентов Valuutakursside muutuste mõju Влияние изменения крса валют
Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 0 10 000 Laenude tagasimaksed 549 254 0 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -549 254 10 000 RAHAVOOD KOKKU +16 983 -2 819 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 154 827 152 008 Raha ja raha ekvivalentide muutus +16 983 +2 819 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpuks 171 810 154 827 Omakapitali muutuste aruanne (kroonides) Aktsia-/ Jaotamata
Rahavood finantseerimistegevusest Ettemakstud tulevaste perioodide tulude muutus -989 439 2 084 742 Makstud ettevõtte tulumaks -298 701 -315 790 Makstud dividendid -1 000 000 -1 000 000 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -2 288 140 768 952 Rahavoog kokku 115 932 -1 875 151 Raha ja ekvivalendid perioodi alguses 20 022 1 895 173 Raha ja ekvivalentide muutus 115 932 -1 875 151 Raha ja ekvivalendid perioodi lõpus 2 256 021 20 022 Omakapitali muutuste aruanne AS ABC aktsiakapital 2 200 000 krooni jaguneb 2 200 aktsiaks, nimiväärtusega 1000 krooni. Maksimaalne põhikirjaga lubatud aktsiakapital on 8 800 000 krooni ja minimaalne 2 200 000 krooni.
Kasutamine: pulseervoolu silumine, võnkeringide komponent, kõrgsagedusvoolu piiramine jne. Välditakse kasutamist mikrolülitustes. L = 0,1 µH... 100 mH. Ehitus: mähis silindrilisel dielektrikalusel, raud- või õhksüdamik (kõrgsagedusel ferriit - suur eritakistus) ja metallvarje. Reaktiivtakistus X = L Põhiparameetrid: Induktiivsus vastavalt reale E6 ja E12. Hüvetegur Q=X/R= L/R (R energiakadu poolis). Kõrgsagedusel komplekstakistus. d) Resonaatorid (võnkeringide ekvivalendid) - Kvartsresonaator e. kvarts (kvartsplaadike kahe metallplaadi vahel). Hea sageduse stabiilsus. Valmistatakse F= 2kHz... 200 MHz. - Piesokeraamiline filter. Ehitus ja tööpõhimõte (piesokristall) sama mis kvartsresonaatoris. Kasut. raadiote vahesagedusvõimendites ja mikrokontrollerite taktgeneraatorites. Kehvemad kui kvartsid. e) Trafod. Vahelduvpinge tõstmine/langetamine ja ahelate galvaaniline lahtisidestus. Liigitus: Toitetrafod. Kõrgsagedustel ka sobitustrafod
Katoodile liikuvaid positiivseid ioone nimetatakse katioonideks. Anoodile liikuvaid negatiivseid ioone nimetatakse anioonideks. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel. Seda nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. 26 Faraday seadused : 1.seadus. Elektroodil eraldunud aine hulk on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga . m=kq kus m aine mass k - elektrokeemiline ekvivalent 2.seadus. Kõikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised nende keemiliste ekvivalentidega. k = A / F·z kus A aatomimass F Faraday arv ( F = 96,5·106 C/kg ekv) Z - aine valents Temperatuuri tõustes ioonide liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. 1. Galvanoplastika. 2. Galvanosteegia. 3. Elektrometallurgia. 4. Elektrolüütiline poleerimine. 5. Elektrolüütkondensaatorid. 6. Keemilised vooluallikad. - batareid - akumulaatorid
Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 10 180 -1 779 Äritegevusega seotud -29 667 12 774 nõuete ja ettemaksete muutus Äritegevusega seotud 9 559 -661 kohustuste ja ettemaksete muutus Kokku rahavood -9 928 10 334 äritegevusest Kokku rahavood -9 928 10 334 Raha ja raha ekvivalendid 15 370 5 036 perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide -9 928 10 334 muutus Raha ja raha ekvivalendid 5 442 15 370 perioodi lõpus 15 5.4Hinnakiri Hinnad Raamatupidamise teenuste hinnad kujunevad välja vastavalt vajalikule paketile ja iga kliendi eripärale. Hinnakiri
mürast, ning sobitatakse skeemi ühendatavate osade sisend- väljund takistused. Selliseid süsteemi elemente nimetatakse liidesteks. Valdav osa signaalidest on analoogsignaalid. Unifitseeritud elektrilisi analoogmõõtesignaale kommuteerib multipleksor, suunates need ükshaaval analoogdigitaalmuundurisse, kuna enne arvutisse jõudmist on kõigile infosignaalidele vaja anda digitaalne kuju. Selliste andurite puhul nagu lülitid, releed või nende elektroonilised ekvivalendid on väljastatavad signaalid juba oma olemuselt digitaalsed ja ei vaja muundamist. Arvutiga suhtlemisel peab jälgima teatud reegleid andmevahetuse protokolli , mida realiseeritakse vastava liidese abil. Süsteemi tööd koordineerib kontroller. Paljudel juhtudel on mõõteinformatsioon vajalik objekti mingite omaduste või parameetrite muutmiseks ehk juhtimiseks. Keerulisemate süsteemide korral kasutatakse juhtimiseks kas spetsialiseeritud programmeeritavat kontrollerit või arvutit.
D: Debitoorne võlg 10 000 Tagasiside Õige vastus on: D: Pank 12 000 K: Intressitulu 2 000 K: Debitoorne võlg 10 000 Küsimus 10 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõte soetas aruandeaastal vaba raha kasutamise ning kauplemise eesmärgil 1 000 000 Premia Foods AS aktsiat hinnaga 0,7 €. Millisel bilansi kirjel kajastatakse soetatud investeering? Vali üks: Raha ja raha ekvivalendid Pikaajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised finantsinvesteeringud Investeeringud tütarja sidusettevõtetesse Tagasiside Õige vastus on: Lühiajalised finantsinvesteeringud Küsimus 11 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keldripoe kassa jääk enne poe avamist oli 200€ . Sularaha müük päevas oli 6000€. Õhtul oli kassas 6210. Kuidas kajastatakse erinevus? Vali üks:
sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Laekunud intressid 5 5 Rahavood 4 215 1 211 3004 248,1% finantseerimistegevuses t Saadud laenud 5 325 3 638 1687 46,40% Laenude tagasimaksed -928 -2 215 1287 58,2% Makstud intressid -182 -212 30 -14,15% Puhas rahavoog -214 502 288 -57,40% Raha ja selle 2 303 1 801 502 27,90% ekvivalendid perioodi alguses Raha ja selle 2 089 2 303 -214 -9,30% ekvivalendid perioodi lõpus Raha ja selle ekvivalendi -214 502 288 -57,40% muutus Horisontaalanalüüs – analüüsitakse erinevate aruandekirjete dünaamikat mitmete perioodide lõikes. Horisontaalanalüüsis saame vaadata, millised teised aruandekirjed on nende muutustega seotud. Horisontaalanalüüs bilansis näitab, et konto muud nõuded ja ettemaksed on kõige enam
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -98 503 266 680 Kokku rahavood äritegevusest -69 863 156 642 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -10 791 -84 342 Kokku rahavood invetseerimistegevusest -10 791 -84 342 Kokku rahavood -80 654 72 300 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 112 634 40 334 Raha ja raha ekvivalentide muutus -80 654 72 300 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 31 980 112 634 LISA 5 OÜ Ultex Haldus rahavoogude aruanne 2 010 2 009 Rahavood äritegevusest Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 6 140 970 5 625 058
Laekunud intressid 272 1029 Kokku rahavood investeerimistegevusest -4049 -4255 Rahavood finantseerimistegevusest Makstud dividendid 32000 26000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -32000 -26000 Kokku rahavood 10047 14580 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 41679 27099 Raha ja raha ekvivalentide muutus 10047 14580 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 51727 41679 32 Lisa 2 AS Starman RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhandetes kroonides)
väärtuste kogumise vahend, mille abil on võimalik hoida ja koguda vara likviidsel ehk kergesti kasutataval kujul. Raha maksevahendi ja arvestusühikuna kasutamata pole tööjaotusel baseeruva majanduse funktsioneerimine praktiliselt võimalik. Kõrge ja kiireneva inflatsiooni tingimustes võib raha funktsioonide täitmine kahjustuda sel määral, et maksevahendi ja arvestusühikuna tulevad kasutusele uued ekvivalendid (väärismetallid, sigaretid, välisvaluuta jms). 4 4 Eesti Pangaliit. http://www.pangaliit.ee/et/component/glossary/Pangandusterminite-s%C3%B5nastik-4/r/raha- funktsioonid-9900368/ 6 4. RAHAGA SEOTUD TERMINID 4.1 Intress Intress ehk kasvik on tasu (hüvitus) laenatud raha või muu vara (kapitali) kasutamise eest. Võlgnik peab laenu tagastamisel maksma võlausaldajale hüvitusena teatava summa, mis ongi
Turustuskulud – planeerimine kasvumäärameetodil, tulev võtta arvesse siseseid ja väliseid tegureid tegurid. Üldhalduskulud - planeerimine kasvumäärameetodil, tulev võtta arvesse siseseid ja väliseid tegureid tegurid. Välistest teguritest arvestada inflatsiooni, sisestest turundusplaani. Kas on soovi ja võimalust vähendada üldhalduskulusid. 24. Mille järgi planeeritakse rahakonto, nõuded, varud, põhivara? Rahakonto – raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus, rahavoo eelarvest. Nõuded – mõlemad planeeritakse müügitulu järgi, kasutatakse parameetriliselt meetodit, seostades proportsionaalselt müügikäibega. Varud – planeeritake müügitulu järgi. Põhivara – meetod: valem, kasutatakse ka finantsotsuseid. Kas osta põhivara või müüa põhivara. Tuleb arvestada põhivara kulumiga. 25. Mille järgi planeeritakse lühiajalised ja pikaajalised laenukohustused?
Raamatupidamine Loengukonspekt 2011 Arveldused Rita Sikk Raha Raha hõlmab sularaha kassas, raha pangakontodel ja nõudmiseni hoiuseid. Raha ekvivalendid on lühiajalised kõrglikviidsed investeeringud, mida saab kergesti konverteerida teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumise risk on väike. Bilansikirjel Raha kajastatakse raha ja raha ekvivalente, s.t. sularaha kassas ja raha pangaarvel, nõudmiseni hoiuseid, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kassaarveldused (1) · Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangas hoitavaks rahaks
e. Kaupade lõppjääk 6. Varem kulusse kantud lootusetu nõude mahakandmmisel bilansis koostatakse lausend: Valige üks: a. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K ostjate laekumata arved b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K pank d. D ostjate laekumata arved / K ebatõenäoliselt laekuvad arved 7. Rahalähendid ehk raha ekvivalendid on: valige üks: a. Lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk b. Likviidne sularaha majandusüksuse kassas ja raha pangas c. Igasugused lühiajalised müügikõlbulikud väärtpaberid 8. Millised bilansikirjed kajastatakse nõudena? Valige üks või mitu: a. Käibemaksuvõlg b. Ettevõtte tulumaksu ettemaks
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -564 000 -240 000 Makstud dividendid -1 400 000 - Saadud sihtfinantseerimine 13 2 100 000 - Kokku rahavood finantseerimistegevusest 2 136 000 3 110 000 Rahavood kokku 121 789 186 666 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 220 725 34 059 Raha ja raha ekvivalentide muutus 121 789 186 666 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 342 514 220 725 8 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Omakapitali muutuste aruanne (kroonides) Aktsia- Kohustuslik Jaotamata
29.Ohmiseadus vahelduvvoolu ahelakohta: voolutugevus, vahelduvvoolu ahelas on võrdeline pingega vooluahela osa otstel ja pöördvõrdeline vooluahela osa näivtakistusega. J=U/ R²+(Xl-Xc)² 30.Faraday seadus e elektrolüüsi I: elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laengu suurusega. Elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevuse ja el.lüüsi keskmisega m=kq, q=lt, m=klt 31.Faradays.e elektrolüüsi II:ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised keemiliste ekvivalemitega k=ex=c(/n) ??????? 32.Joule-Lentzi seadus: Elektrivälja toimel on eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu,takistuse ja ajakorrutisega Q=I²Rt 33. Elektromag,induktsiooniseadus e Faraday seadus: induktseeritud emj on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega Ei=| /t|*N n-kordadearv 34.Lentzi reegel: kontuuris induktseeritud vool on alati sellise suurusega, et tema magnetvoog takistab magnetvoo muutumist. Ei= -/t , Ei= -L|s/t| 35
saadud tulemus näitab, et liialt suunatakse varasid käibevaradesse ehk ressursse ei kasutata piisavalt efektiivselt, mis tähendab ka saamata jäänud tulu ja/või optimeerimata kulusid. 3.2 Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase näitab kui hästi firma suudab oma lühiajalisi kohustusi täita käsutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle ekvivalendid, sest varud pole sageli piisavalt likviidsed ja neid pole kiiresti võimalik omahinnaga likvideerida. Üldjuhul hinnatakse antud kordaja väärtusi nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on hea, kui vahemikus 0,6–0,89, siis on rahuldav, kui vahemikus 0,3–0,59, siis on mitterahuldav ja kui alla 0,3 siis on nõrk. Soovitatavaks maksevõime kordajaks pakuvad teoreetikud 0,6 kuni 1,0. Käibevara−Varud Likviidsuskordaja=
Saadud laenud Saadud laenude tagasimaksed Arvelduskrediidi saldo muutus Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed Makstud intressid Laekumised sihtfinantseerimisest 29 Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest Laekunud omaaktsiate või -osade tagasiostmisest Makstud dividendid Makstud ettevõtte tulumaks Muud laekumised finantseerimistegevusest Muud väljamaksed finantseerimistegevusest Kokku rahavood finantseerimistegevusest Kokku rahavood Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 2 © 2014. Janek Keskküla 21 Valuutakursside muutuste mõju Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 Rahavoogude aruanne (otsemeetod) (tuhandetes kroonides)
absoluuthindadeks; · väärtuste kogumise vahend, mille abil on võimalik hoida ja koguda vara likviidsel ehk kergesti kasutataval kujul. Raha maksevahendi ja arvestusühikuna kasutamata pole tööjaotusel baseeruva majanduse funktsioneerimine praktiliselt võimalik. Kõrge ja kiireneva inflatsiooni tingimustes võib raha funktsioonide täitmine kahjustuda sel määral, et maksevahendi ja arvestusühikuna tulevad kasutusele uued ekvivalendid (väärismetallid, sigaretid, välisvaluuta jms). POOLELI!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!11234 8. Rahvusvaheline majandus Absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga)
· Swap vahetustehing. Rahaasutuste eesmärgiks on olla majanduse vereringeks ja muuta raha kui finantsvara liikumine võimalikult turvaliseks ja efektiivseks. Finants vahetuse käigus luuakse majanduses uusi finantsvarasid ja kohustusi. Toimub rahaasutuste pidev põimumine ja kapitalide vabaliikumise piiride kaotamine. Äripank Aktiva Passiva 1. Raha ja selle ekvivalendid 1. Omakapital 1/5 2. Finantsvara Laen 2. Võõrkapital 4/5 3. Põhivara Hoiused Rahaasutuse eripära on see, et sellega tegelemiseks on vaja tegevusluba. Sellega tegeleb Finantsinspektsioon. Saamiseks tuleb esitada äriplaan, tegevuskava, majandus-juriidiline haridus. Äripank- rahalisi asju kaasav, paigutav ja laenutav äriühing. Annab omal vastutusel laenu ja osutab muid teenuseid. Kaasab vahendeid hoiustena
.........................................................4 2. TEGEVUSARUANNE..............................................................................................................................9 3. ASTAARUANDE ARVESTUSPÕHIMÕTTED....................................................................................10 3.1. Nõuded ostjate vastu.........................................................................................................................10 3.2. Raha ja raha ekvivalendid.................................................................................................................10 3.3. Varud.................................................................................................................................................10 3.4. Materiaalne põhivara........................................................................................................................11 3.5. Immateriaalne põhivara........................................
· vältimatute maksete kattekordaja, · kassapõhised kattekordajad (võlgade, finantseerimisteg. tulenev. kohustusl. maksete ja intressi- maksete rahakate). Pikaajal. kreeditorid peaksid huvituma ka firma lühivõlgade tasumisvõimest (sellest sõltub intres- side õigeaegne laekum.) ja rentaablusnäitajate dünaamikast. Likviidsus - isel. e/v võimet muuta e/v varad maksevahendeiks, et tasuda kaupade ja teenuste eest. Kõige likviidsem vara on raha ja selle ekvivalendid. Teiste varade likviidsus sõltub sellest, millise ajakuluga ja kergusega suudet. neid konvert. sularahaks või selle ekvivalentideks. Likviidsus näi- tab e/v võimet tasuda õigeaegselt oma lühiajal. kohustusi. 16 Maksevõime üldine tase e. lühiajal. võlgnevuse kattekordaja - e/v võime tasuda oma võlgu. Maksevõime tase aitab võrrelda ka eri suurusega e/v-te finantsseise omavahel, kuna elimin. e/v-te suurustest tulenev. erinevused.
põhimõtetega. Lisades esitatakse bilansikirjete alaliigendused (st alljärgnevas tabelis teises veerus nimetatud kirjed) ja täiendavad alaliigendused, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirje Kirje sisu ja alaliigendused Arvestuspõhimõte Viide juhendile AKTIVA Käibevara Raha ja raha ekvivalendid Raha kassas ja pangas; nõudmiseni Korrigeeritud RTJ 3 hoiused; lühiajalised paigutused soetusmaksumus või rahaturufondidesse ja muudesse õiglane väärtus kõrge likviidsusega fondidesse Finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt Õiglane väärtus, RTJ 3
investeerimistegevusest RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Makstud intressid 0 0 -196 -518 Makstud dividendid -9 500 -8 000 -6 966 -7 030 Makstud ettevõtte tulumaks -2 525 -2 127 -1 852 -1 986 Kokku rahavood -12 025 -10 127 -9 014 -9 534 finantseerimistegevusest Kokku rahavood 11 800 -5 537 -4 280 6 465 Raha ja raha ekvivalendid perioodi 7 758 13 295 17 582 11 136 alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus 11 800 -5 537 -4 280 6 465 Valuutakursside muutuste mõju -7 -19 Raha ja raha ekvivalendid perioodi 19 558 7 758 13 295 17 582 lõpus
katood- neg electron anood- pos elektron Katodile liikuvaid positiivseid ioone nim katioonideks. Anoodile liikuvaid negatiivseid ioone nim anioonideks. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel. Seda nähtust nim elektrolüüsiks. Faraday seadused - 1 seadus - Elektroodileraldunud aine hulk on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. m=kq m-aine mass k-elektrokeemiline ekvivalent 2.seadus: Kõikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised nende keemiliste ekvivalentidega. k=AFz A-aatomimass F-Faraday arv (F=96,5 106 Ckg ekv) z- aine valents Temperatuuri tõustes ioonode liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. 5. Valguse dispersion. - Dispersioonoks nim. aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil: 1
eralduvad gaasilised produktid kütuse lendosised. Lendosade hulk sõltub suuresti kütuse vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Seega on suure lendosade sisaldusega puit, turvas aga ka eesti põlevkivi. Lendosade eraldumisel järelejäänud tahke mass on koks, mis koosneb põhiliselt süsinikust. 7. Kütuse kütteväärtus. Kütteväärtus kalorimeetrilises pommis. Ülemine- ja alumine kütteväärtus. Söe ja õli ekvivalendid. · Kütuse kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1kg tahke- ja vedelkütuse normaal kuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Kütteväärtuse laboratoorsel määramisel mõõdetakse soojushulk, mis vabaneb kütuse põletamisel pommkalorimeetris. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseerub ja vabastab ka kondenseerumissoojuse, siis eralduv soojushulk on ülemine kütteväärtus. Kui aga põlemisel tekkiv veeaur ei
Kokku rahavood investeerimistegevusest 7 049 -755 943 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -91 164 -100 400 9 Makstud intressid -6 410 -11 540 6 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -97 574 -111 940 Kokku rahavood -396 672 -923 885 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 680 014 1 603 899 Raha ja raha ekvivalentide muutus -396 672 -923 885 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 283 342 680 014 6 OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne
4. ühe ja sama suhtarvu puhul kasutatakse mitmesuguseid arvutamise meetodeid (nimi on üks kuid sisu on erinev) 2.2.1. Maksevõime analüüs Maksevõime e. likviidsuse suhtarvud Likviidsus näitab ettevõtte üldist maksevõimet ehk võimet tasuda õigeaegselt oma lühiajalisi kohustusi (ehk käibepassivad). Likviidsus iseloomustab ettevõtte võimet muuta ettevõtte käibeaktivad e. käibevarad maksevahenditeks. Kõige likviidsem käibevara on raha ja selle ekvivalendid. Teiste varade likviidsus sõltub sellest kui kiiresti ja kui lihtsalt suudetakse varasid konverteerida sularahaks võiselle ekvivalendiks. Käibevaradeks loetakse: · raha ja väärtpaberid · ostjate tasumata arved · kauba- ja tootmisvarud · muud käibevarad Samas (likviidsuse kahanemise) järjekorras esinevad nad ka bilansis. Jaotus näitab, et kõige kergem on tasuda võlga sularahas või pangakontodel oleva raha arvelt.
katood- neg elektron. anood- pos elektron:-- Katodile liikuvaid positiivseid ioone nim katioonideks. Anoodile liikuvaid negatiivseid ioone nim anioonideks. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel. Seda nähtust nim elektrolüüsiks. Faraday seadused-1 seadus.- Elektroodileraldunud aine hulk on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. m=kq m-aine mass k-elektrokeemiline ekvivalent 2.seadus:Kõikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised nende keemiliste ekvivalentidega. k=AFz A-aatomimass F-Faraday arv (F=96,5 106 Ckg ekv) z- aine valents Temperatuuri tõustes ioonode liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6
Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükli jooksul peab ettevõte leidma teisi rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada varude käivet, vähendada ostjatelt arvete laekumise perioodi ja pikendada hankijatele tasumise perioodi. Raha ja selle ekvivalentide juhtimine Raha ja raha ekvivalendid on: sularaha kassas; raha pangaarvetel; kiiresti realiseeritavad (kaubeldavad) väärtpaberid Raha ja raha ekvivalentide juhtimise võtmeküsimused: optimaalse rahajäägi planeerimine; Ettevõtte rahandus Kristo Krumm raha puudujäägi vältimine; raha ülejäägi otstarbekas kasutamine. Optimaalse rahajäägi planeerimine
laastavad taimepopulatsioone. Seente evolutsiooni uurimine on olnud kuni molekulaarse fülogeneetika esilekerkimiseni ääretult raske. Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise hübridisatsiooni võime (Schardl & Craven, 2003). Seeneriigis valitsevad haploidid, vahel küll dikarüootsel viisil. Kui inimesel saavad ema munarakk ja isa seemnerakk kokku, siis seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi hüüfideks. Tavaliselt peetakse seeneks selle viljakeha, tegelikult on seen ise aga maa all ja ajab seal oma niidistikku laiali. Nõiaringis kasvavad seened on tegelikult kõik üks ja sama seen, selle erinevad viljakehad. Nagu õunapuu ja õunad. Teineteise äratundmiseks võivad kaks ühetuumsete rakkudega hüüfi kasutada feromoone. Seejärel võib toimuda midagi sellist, mida me oleme harjunud seksiks pidama. Kui hüüfide tuumadel on erinev nn
Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 12 306 950 128 900 Saadud laenude tagasimaksed 12 -120 800 -7 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 186 150 121 900 Rahavood kokku 450 -13 896 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 861 14 757 Raha ja raha ekvivalentide muutus 450 -13 896 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 1 311 861 43 Omakapitali muutuste aruanne (kroonides) Eelmiste
Af Klintbergi artikli põhiseisukohti Kaasaegse muistendi (linnalegendi/jutu) ja traditsioonilise muistendi sarnasused ja erinevused - Linnakeskkond vs loodus- või maamiljöö - Linnajuttude lähedus isikukogemuse juttude, naljandite ja andekdootidega Tänapeva muistendid peegeldavad vanema traditsiooni kohanemist linnakeskkonda Uskumise aspekti olulisus muistendi määratlemisel Kaasaegsetel muistenditel võivad olla funktsionaalsed ekvivalendid vanemas traditsioonis (nt UFO-lood ja muistendid loodusvaimudega kohtumisest) Halloween (31.10) ja hingedeaeg Kõigi pühakute päeva eelõhtu = lahkunute mälestamise periood katoliku kalendris, mil ringi käisid „hingesandid“ (uus tähendus anloameerika kultuuris, nüüd globaalne levik) Rahvalaul ja rahvamuusika Rahvalaulu mitu määratlust: - Rahvalaulud, kui maakrahva hulgas suuliselt levinud laulud (lähtub
arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused - raha, nõuded ja ettemaksed, varud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara, ümberhindlus, parenduskulud, immateriaalne põhivara, renditud varad, eraldised ja tingimuslikud kohustused, finantskohustused, sihtfinantseerimine, maksude arvestus, kassareserv, tulude ja kulude arvestus, seotud osapooled, eelarve täitmise aruandest. Lisa 2 „Raha ja selle ekvivalendid“ – kajastatakse bilansis rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Samuti kajastatakse ka rahavoogude aruandes. Lisa 3 „Maksud, lõivud ja trahvid“ – Antud lisa on koostatud selgitamaks nii maksude, lõivude ja trahvide tulude kirjeid kui ka maksukohustusi. Lisa 4 „Nõuded ostjatele ja muud nõuded“
Rühmitamisel ja rühmadesisesel liigendamisel lähtutakse kindlatest põhimõtetest. Vara liigendatakse likviidsuse järgi. Vara katteallikad liigendatakse õigussuhetest tulenevalt tähtajalisuse järgi. 2/9/2015 Mai Takkis 41 Bilansi rühmad PASSIVA AKTIVA KOHUSTUSED KÄIBEVARA - Raha ja raha ekvivalendid -Lühiajalised kohustused - Finantsinvesteeringud Laenukohustused - Nõuded ja ettemaksed Võlad ja ettemaksed - Varud -Pikaajalised kohustused PÕHIVARA Laenukohustused - Investeeringud tütar- ja Võlad ja ettemaksed sidusettevõtetesse OMAKAPITAL - Finantsinvesteeringud
kasumit. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks. Käibevara on vara, mida kasutatakse suhteliselt lühema aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul), kuhu kuulub ettevõtte käsutuses olev vaba raha, kergestimüüdavad väärtpaberid, ostjate veel tasumata arved, laos olev valmistoodang ja tulevaste perioodide eest juba ettemakstud kulud. Raha ja pangakontode saldod tavaliselt ühtivad rahavoogude aruandes rahavoo jäägiga perioodi lõpus. Kuid see ei ole alati nii. Raha ekvivalendid võivad sisaldada rahavoogude aruandes ka lühiajalisi investeeringuid võlakirjadesse ja muudesse kindla tähtajaga väärtpaberitesse. Selliseid investeeringuid näidatakse bilansis real "Aktsiad ja muud väärtpaberid". Raha ja raha 12 Tallinna Tehnikagümnaasium
n n x 0 Tähtsamaid piirväärtuseid ln(1 + t ) z ax 1 (1 + x) n 1 lim =1 lim z =1 lim = ln a lim =n t 0 t z 0 e 1 x 0 x x 0 x Ekvivalendid sin x x tan x x arcsin x x arctan x x x ln (1+x) x log a (1+x) e x 1+ x a x 1+ x ln a ln a x (1 + x) n 1 + nx n 1+ x 1+ n 0
n n x 0 Tähtsamaid piirväärtuseid ln(1 + t ) z ax 1 (1 + x) n 1 lim =1 lim z =1 lim = ln a lim =n t 0 t z 0 e 1 x 0 x x 0 x Ekvivalendid sin x x tan x x arcsin x x arctan x x x ln (1+x) x log a (1+x) e x 1+ x a x 1+ x ln a ln a x (1 + x) n 1 + nx n 1+ x 1+ n 0
katood- neg elektron. anood- pos elektron:-- Katodile liikuvaid positiivseid ioone nim katioonideks. Anoodile liikuvaid negatiivseid ioone nim anioonideks. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel. Seda nähtust nim elektrolüüsiks. Faraday seadused-1 seadus.- Elektroodileraldunud aine hulk on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. m=kq m-aine mass k-elektrokeemiline ekvivalent 2.seadus:Kõikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised nende keemiliste ekvivalentidega. k=A/Fz A-aatomimass F-Faraday arv (F=96,5 106 C/kg ekv) z- aine valents Temperatuuri tõustes ioonode liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. 5p.Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5
modifitseerimise viis. Seda saab teha muutes: -osakeste suurust aine pindala -kristallvormi keemilist struktuuri jne. -puhvritega mikromiljööd, et lahustumisprotsessis oleks pH mõju domineeriv Keemiline ekvivalent ravimid, mis sisaldavad samu toimeaineid samades annustes samades ravimvormides. Vastavad täielikult farmakopöades fikseeritud tingimustele, aga valmistusviis on erinev. Bioloogiline ekvivalent sellised keemilised ekvivalendid, mille kasutamine kindlustab samaväärse absorptsiooni ehk imendumise. Terapeutiline ekvivalent sellised keemilised ekvivalendid, mis sarnaste farmakoloogiliste indikatsioonide korral kindlustavad sama raviefekti. Selle määramisel on rida probleeme: a.Aeganõudev b.Nõuab paljude erinevate spetsialistide koostööd c.Tuleb arvestada paljusid tegureid, kaasa arvatud patsiendi indiiduaalsust Terapeutiline ekvivalent on subjektiivsem kui eelmised kaks.
Saadud laenud 0 1 136 000 Saadud laenude tagasimaksed -1 161 566 -517 018 Arvelduskrediidi saldo muutus -930 113 906221 Makstud dividendid -250 000 -720 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -2 341 679 805203 Kokku rahavood 116 762 -1 791 790 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 373 676 2 148 239 Raha ja raha ekvivalentide muutus 116 762 -1 757 336 Valuutakursside muutuste mõju -16 922 -17 227 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 473 516 373676 56 Lisa 9 Omakapitali muutuste aruanne 2007-2009(kroonides)
Saadud intressid ja dividendid Investeerimistegevuse rahavood KOKKU Finantseerimistegevusest tulenev rahavoog Laenude saamine + Saadud laenude tagasimaksmine - Kapitalirendi maksed - Aktsiate emiteerimine Oma aktsiate ost-müük Dividendide maksmine - Finantseerimistegevuse rahavood KOKKU Raha ja raha ekvivalentide muutused (äri-, invest.-, finants.tegevuse rahavood) KOKKU Raha ja raha ekvivalendid aasta algul Raha ja raha ekvivalendid aasta lõpul
Seda nähtust nimetatakse Halli efektiks. Halli efekt ilmneb nii metallides kui ka pooljuhtides ja efekti märgi järgi saab määrata pooljuhi liigi. 31. VOOL ELEKTROLÜÜTIDES. FARADAY ELEKTROLÜÜSI SEADUS Elektrolüüdid on ained, milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi. Elektrolüütides on voolukandjateks ioonid. Faraday elektolüüsi seadused. 1) Elektroodil eraldunud ainehulk on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. 2) kõikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid võrdelised nende keemiliste ekvivalentidega. M=ühe iooni mass*ioonide arv=ülekantud elektrilaengute arv. M=A/NA*q/ze, kus z on aine valents, A aatommass. Faraday arv F=α*NA. Iooni laeng e=F/ NA 32. VOOL GAASIDES 33. MAXWELLI VÕRRANDID Maxwelli teooria järgi seisneb induktsioon lightsalt sellest ,et muutuv magnetväli tekitab elektrivälja. Muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Indutseeritud elektriväli on see ,mis paneb elektronid liikuma piki juhet.
· strateegiline (panga poliitika, mis määrab kindlaks pikaajalised eesmärgid, arenguteed ja nende realiseeeimise abinõud) · taktikaline · finantsplaneerimine · eelarvestamine 2) analüüs 3) reguleerimine 4) kontroll!!!!!!!!!!!!!!!!! 18 Panga olemus ja spetsiifika lihtsustatud panga bilanss VARAD VÕÕR ja OMAKAPITAL Raha ja selle ekvivalendid Võõrkapital Turukõlblikud väärtpaberid Hoiused Investeeringud Võetud laenud Antud laenud Muud kohustused Põhivarad Omakapial Muud varad Aktsiakapital VARAD KOKKU Jaotamata kasum Reservfondid
annaabi.ee 
