Füüsika seadused (0)

1.Pascalli seadus rõhu kohta. Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse muutumatult edasi vedeliku/gaasi igasse punkti.
2.Archimedese seadus fn=Gv*g*Vx Kehtib vedelikes /gaasides mõjub kehale üleslükkejõud, mis on võrde selle keha poolt välja tõrjutud vedeliku/gaasi raskusjõuga.
3.Newtoni I seadus: kiirendust põhjustab kehale mõjuv tasakaalustamata jõud, kui jõud puuduvad/on tasakaalus siis kiirendust ei toimu, NewIs kehtib ainult kindlas taustsüsteemides, ei kehti kiirendusega liikuvates taustsüst.. On olemas selliseid taustsüsteeme, milles kehad liiguvad ühtlaselt või sirgjooneliselt, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud on kompenseeruvad .
4. Newton II kehale antud kiirendus on võrdeline kiirendust põhjustava jõuga ja pöörvõrdeline kiirendatava keha massiga a→=∑Fi→/m
5.Newton III kaks keha mõjutavad vastastikku jõududega, mis on suuruselt võrdsed, suunalt vastupidised ja mõjuvad neid ühendava sirge sihis. F2=-F1
6.Impulsijäävuss.:kinnise süsteemi korral kehade vastasmõjul süsteemi impulss on jääv. P=p1
7.Bernoull’i:vedelike ja gaaside voolamise kohta. Vedelike&gaaside statsionaarsel voolamisel on staatiline ja dünaamilise rõhu summa jääv ja võrdub kogu rühmaga Ps+Pd=p= const
8. Gravitatsioon : kaks keha tõmbuvad teineteise poolejõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende kehade kauguse ruuduga . Fg= y m1*m2/r²
9.Hüdraulise masina: hüd.masin. kasutamisel võidame jõus nii palju, kui mitu korda on suurema kolvi pindala suurem väiksema kolvi pindalast. P1=p2 f1/s1=f2/s2
10.Kangi tasakaalu: kang on tasakaalus kui temale rakendatud jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega f1/f2=d1/d2
11.Energia jäävusseadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teiseks.
12.Termodünaamika I: keha siseenergia muutus võrdub välisjõudude töö ja kehale antud soojushulga suurusega ∆U=A+Q, kehale antud soojushulk läheb tema siseenergia muuduks ja keha paisumistööks Q=∆U+A’
13.Termodün.II: iseenesest läheb soojus soojemalt kehalt külmemale ja vastupidine protsess saab toimuda mingi keerulisema protsessi tulemusena.
14.Hooki: deformatsioonil tekkinud elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja vastupidine defor . suunale. Kehade deformeerumisel suhtel .defor. on võrdeline vahendatud pingega. Fex=-kx ∆l/lo=F/ES
15.Mehaanilise energiajäävuss.:takistus jõudude puudumisel on keha potentsiaalse ja kineetilise energia summa jääv ja võrdne kogu energiga. Wk+Wp=Wkogu=const.
16. Eneriga jäävusseadus hõõrdejõu olemasolul : Hõõrdejõu olemasolul on keha mehaanilise energia ja siseenergia summajääv Wm+Ws=W=cons, Wm=Wk+Wp
17. Mehaanika kuldreegel:kehtib lihtmehhanismide kohta. Lihtmehhanismide kasutamisel võidame jõus niimitukorda kui kaal, teepikkus, töös ei võida.
18.Tasakaal pöörlemistelje puudumisel:pöörlemistelge mitte omav keha on tasakaalus kui temale mõjuvate jõudude projektsioonide summa mistahes teljele võrdub 0ga. ∑Fi=0 F1x+F2x+..+Fnx=0 y2 samamoodi. Tingimus on täidetud kui jõududesumma on 0.
19.Tasakaal pöörlemistelje olemasolul: Pöörlemistelge omav keha on tasakaalus kui temale mõjuvate jõudude, jõumomentide algebraline summa võrdub 0ga.M1+M2+..+Mn=0
20.Matemaatilise pendli võnke s.: Matem .pendlivõnke periood on võrdeline ruutjuurega pendli pikkusest ja pöördvõrdeline ruutjuurega antud maakoha raskuskiirendusest. T=2piid√l/g
21. Vedrupendli võnke:vedrupendli võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega pendli pikkusest ja pöördvõrdeline ruutujuurega süsteemis pikkusest. T=2piid√m/k
22.Thmosni seadus e võnkeringis.: Võnkeringis tekkivate omavõnkumiste periood on võrdeline ruutjuurega võnkeringi induktiivsusest ja ruutjuurega võnkes ??. Mahtuvusest. T=2piid√LC
23.Laengu jäävuss.:kehade elektriseerimisel on suletud süsteemis kõikide laengute summa const.
24.Colombi seadus (laenguvastasmõjukohta): kaks laengut mõjutavad vastastikku jõuga,mis on võrdeline laengute suuruste ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=q1q2/r² F=k* q1q1 /r² Es
25.Superpositsiooni printsiip (mitmelaengulisteelektriväljakohta): kui elektriväljad tekitavad mitu laengut, siis välja tugevus mingis punktis võrdub üksikute laengute poolt põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga : E1+E1+..+En=E
26. Potentsiaali reegel: kui elektriväljad põhjustavad mitu laengut, siis ev potent. mingis punktis võrdub üksikute laengute poolt potentsiaalide algebralise summaga. f=f1+f2+..+fn (fii)
27.Ohmiseadus vooluringi osa kohta: voolutugevus antud vooluringi osas on võrdeline pingega vooluringi osa otstel ja pöördvõrdeline vooluringi osa takistusega I=U/R
28. Ohmiseadus suletud ahela kohta: voolutugevus suletud vooluahelas on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline välis ja sisetakistuse summaga I=E/R+r
29.Ohmiseadus vahelduvvoolu ahelakohta: voolutugevus, vahelduvvoolu ahelas on võrdeline pingega vooluahela osa otstel ja pöördvõrdeline vooluahela osa näivtakistusega. J=U/ √ R²+(Xl-Xc)²
30. Faraday seadus e elektrolüüsi I: elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laengu suurusega. Elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevuse ja el.lüüsi keskmisega m=kq, q=lt, m=klt
31.Faradays.e elektrolüüsi II:ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised keemiliste ekvivalemitega k=ex=c(∆/n) ???????
32.Joule-Lentzi seadus: Elektrivälja toimel on eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu,takistuse ja ajakorrutisega Q=I²Rt
33. Elektromag,induktsiooniseadus e Faraday seadus: induktseeritud emj on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega Ei=|∆ф/∆t|*N n-kordadearv
34.Lentzi reegel: kontuuris induktseeritud vool on alati sellise suurusega, et tema magnetvoog takistab magnetvoo muutumist. Ei= -∆ф/∆t , Ei= -L|∆s/∆t|
35.Sirgjuhis induktseeritud emj. Sirgjuhis induk, emj on võrdne magnetilise induktsiooni, juhtme aktiivse osa pikkuse, juhtme liikumiskiiruse ja mag.välja ning juhtme liikumissuuna vahelise nurga siinuse korrutisega. Ei=Blusin alfa
36. Paremakäereegel: kui parem käsi asetada nii, et mag.välja jõujooned suubuvad peopessa ja pöial näitab juhtme liikumissuunda, siis sõrmed näitavad induktsiooni, voolusuunda
37. Ampre’i seadus:mag.välja mõju vooluga juhile. Magvälja asetatud vooluga juhile mõjub jõud, mis võrdub mag. induktsiooni,juhtme aktiivse pikkuse, juhti läbiva voolutugevuse ja mg välja suuna ning voolusuuna vahelise siinuse korrutisega. ??????
38.Vasakukäereegel: kui vasak käsi asetada nii, et mag.välja jõujooned suubuvad peopessa, siis sõrmed näitavad voolusuunda, kõrvalesirutatud pöial näitab juhile mõjuva jõu suunda.
39. Lorenzi jõud e mag.välja mõju liikuvale laengule. Mag.väljas liikuvale laengule mõjub jõud mis võrdub mag. induktsiooni, laengu suuruse, laengu liikumiskiiruse ja magvälja ning liikumissuuna vahelise nurga siinuse korrutisega. F= Bqvsinalfa.
40. Kruvi reegel: sirgvoolu kohta. Kui voolusuund ühtib kruvi kulgemise liikumise suunga, siis kruvi pea pöördumise sund näitab mag.välja suunda.
41. Kurvi reegel: ringvoolu kohta. Kui voolusuund ühtib kruvi pea pöörlemise suunaga, siis mag.välja suund ühtib kruvi kulgemise suunaga.
42. Gaaside seadused: ideaalse gaasi oleku võrrand pV=m/M * RT antud aine hulga puhul, gaasirõhu korrutis on võrdeline absoluutse temp.
43. Boylc -Mariotte’i seadus m=const, T=const, pV1=pV2=..pVn=const ??????? Antud gaasi hulga puhul kontsantsel temp on gaasi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga.
44.Gay- Lussac ’i seadus: m=const, p=const Absoluutne temp järgi:antud gaasi hulga jaoks const rõhul on ruumala võrdeline absol.temp.
45.Charles’i seadus:m=const, V=const,p=1/273 l/k Antud gaasi hulga jaoks const ruumala on gaasi rõhk võrdeline absol.temp.
46.Clapcyron’i võrrand:m=const Antud aine hulga puhul on gaasi rõhu korrutis ruumalaga jagatud absol.temp. const suurus.
47.Peegeldumisseadus:peegeldunud kiir on samas tasapinngas langeva kiire ja langemispunktist püstitatud pinnanormaaliga. Peegeldumisnurk= langemisnurk
48.Murdumisseadus:Murdunud kiir on samas tasapinnas langeva kiire ja langemispunktist püstitatud pinnanormaaliga. Langemis ja murdumisnurkade muutuste puhul on langemis ja murdumisnurkade siinuste suhe const ja võrdne murdumisnäitajaga.
49.Õhukese läätsevalem:õhukese läätsepuhul on tema fookus kauguse pöördväärtus võrdne eseme kauguse ja kujutise kauguse pöördväärtuste summaga.1/f=1/a+1/k 1/t=D
50.Valgustusseadus: E=s/r²*cosalfa Pinnavalgustatus on võrdeline valgusallika valgustugevuse ja kiirte langemisnurga cos ning pöördvõrdeline valgusallika kauguse ruuduga.
51. Fotoefekt I: fotoefekti puhul on küllastusvool võrdeline pinna valgustatusega. Ajaühikus väljalöödud metallist elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega.
52.Fotoefekt II: Väljalöödud elektroni kineetilineenergia ei sõltu valgustatusest, vaid on lineaarses sõltuvuses valguse sagedusega E=A+Wk, hv=A+Wk, Wk=hv-A
53.Einsteini fotoefekti seadus: fotoefekti korral läheb peale langeva valguse kvandi energia väljumistööks ja elektroni kineetiliseks energiaks.€=A+Wk hv=A+mv²/2
54. Bohr ’i I: Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvant olekutes, milles igale aatomile vastab kindel energia. Statsionaarses olekus aatom ei liigu.
55.Bohr’i II: kiiratakse/neelatakse elektromagnetenergia kvant aatomi üleminekul ühest stats .olekust teise. Kiiruste sagedus on määratud energiate vahel.
56.Kvant tingimus:Aatom võib olla statsionaarsetes olekutes, mille puhul elektroni impulss moment on täisarv kordne suuruses h/2piiga
Mvr=k * h/2piid
57.Radioaktiivse muundumise seadus: radioakt .aine aatomid on allutatud spontaansetele muutustele, igal aja momendil muutub väike osa aatomitest ebapüsivaks ja laguneb plahvatuslikult. *suurel enamusel juhtudest paisatakse aatomist väga suure kiirusega välja alfaosake *teisel juhul kaasneb plahvatusega kiire elektroni välja paiskumine ja suure läbitungimisvõimega p-kiirte tekkimine. Tekib uus aine mis on samuti ebapüsiv ja muundub temale iseloomuliku radioaktiivse kiirguse kiirgamisel. Kusjuures sellega kaasneb suure energia kiirgamine.
58.Radioaktiivse lagundamise seadus: iga rad.akt.aine elemendi jaoks on olemas kindel ajavahemik , mille jooksul tema aktiivsus väheneb 2korda, st radioakt.aine.aatomite arv väheneb 2x N=No2(-t/T)
59.Alfa lagunemise reegel: alfa lag.väheneb tuuma laeng 2võrra ja mass väheneb 4 aatommassi ühikuvõrra. Tulemusena nihkub element perioodilises süsteemis 2koha võrra ettepoole
60.Beetalag.:beetalag.paisatakse välja elektron , mille tulemusel tuumalaeng suureneb 1võrra ja mass jääb muutumatuks. Seega saame perioodilises süsteemis järgmise elemendi.