Füüsikalise suuruse muutmine elektriliseks suuruseks ja ... (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

70

docx

Automaatika andurid

Lisaks katsete tulemustel kinnitust leidnud teoreetilistele teadmistele on aru-andesse lisatud täiendavaid materjale VIKO keskkonnast ning mujalt allikatest. 3 1. ANDURID Tootmisprotsesside automatiseerimisel on nii automaatkontrolli, automaatjuhtimise kui ka automaatreguleerimise ülesannete lahendamisel üheks olulisemaks problee-miks informatsiooni saamine kontrollitava suuruse kohta. Selleks kasutatavaid auto- maatikaelemente nimetatakse anduriteks. Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda. Anduritelt saadavad analoog-/digitaalsignaalid iseloomustavad tegelikku protsessi olekut suletud automaatreguleerimissüsteemides, mida juhib tööstuslik loogika-kontroller (PLC ingl)

Elektriajamid

1

doc

Automaatika eksami küsimused(vastused)

Nt:Temperatuuri kontroll-Möödab temperatuuri.Võib-olla on magnetvälja tugevus, j voolutihedus ja R Halli konstant; viimane on termoomeeter võib-olla aga ka roheline või punane lamp. pöördvõrdeline vabade laengukandjate kontsentratsiooniga juhis Halli efekti Automaatreguleerimine?-Automaatregulaatorid jagunevad 1)stabilisaator. põhjustab laengukandjate kõrvalekaldumine magnetvälja mõjul risti voolu (hoiavad mingi suuruse etteantud väärtusega võrdsed.)(pinge stabilisaator). suunaga. Metallides, kus vabade elektronide kontsentratsioon on suur, on Halli 2)Programm regulaator-Muudavad ja hoiavad kontrollitavat suurust vastavalt efekt nõrk. Pooljuhtides on Halli efekt seda märgatavam, mida suurem on etteantud programmile.(Etteantud suurus sõltub ajast sõltudes)3)Järgiv elektronide ja aukude liikuvuse erinevus ning mida väiksem on pooljuhi

Automaatika alused

54

pdf

Andurid

3.ANDURID JA NENDE MÕÕTEPRINTSIIBID. 3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.;

Automatiseerimistehnika

30

doc

Kordamisküsimused õppeaines "Mõõtmised ja andmetöötlus"

järgmised: tundlik element, signaali muundamise alamsüsteem ­ mõõteseade ja salvestamise või indikatsiooni seade. Mõõtekeskkond ehk -objekt on keeruline mitmekülgne nähtus või protsess, millel võib olla palju mõõdetavaid parameetreid, kuid konkreetses olukorras reageerib mõõtesüsteem vaid ühele nendest, mida nimetatakse mõõdetavaks suuruseks. Tundlik element ­ tajur kujutab endast primaarmõõtemuundurit, mis on ehitatud teatud kindla füüsikalise tööpõhimõtte alusel ning on võimeline vastu võtma sisendsignaali. Keerulisemate süsteemide korral võib mõõteseadme koosseisu kuuluda peale primaarmõõtemuunduri veel mitu muundurit, mis töötlevad mõõteinformatsiooni jadamisi. Sellist mõõteobjekti vahetus läheduses asuvat muundurite komplekti nimetatakse anduriks (ingl sensor). 2. Aktiivsed ja passiivsed füüsikalised suurused. Aktiivse ja passiivse anduri mõiste

Mõõtmine

32

docx

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused

on valitud vastavalt mootori voolule ja pingele. Tööstuses kasutamine: 1) Käitlus- ja montaažiliinid. 2) Optiliste andmekandjate (CD, DVD)tootmine. 3) Elektroonikaseadmete tootmine. 4) Pooljuhtelementide tootmine. 5) Mõõte- ja katsemasinad. 6) Tööriistade tootmine ja metallide töötlus. 7) Pakendusmasinad. 8) Tekstiili tootmine. 9) Sünteetiliste materjalide tootmine. 10) Mähkimismasinad 80. Mis on andur? Andur - seadis, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse ( rõhu, kiiruse vms.) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda. Signaali muundamine toimub kahes etapis: esmane ehk primaarmuundur muundab signaali liiki, sekundaarmuundur viib signaali standardsele kujule. Primaarmuundur: tajur, sensor. Sekundaarmuundur: võimendid, analoog-digitaalmuundurid (A/D), digitaalanaloogmuundurid(D/A), impulsi- ja koodimuundurid. 81. Tajurite lühiiseloomustused. Takistus- ja potentsiomeetertajurid

Elektriahelad ja elektroonika alused

75

doc

Soojusautomaatika eksami vastused

AUTOMAATJUHTIMISE STRUKTUURSKEEM, g(t) Xh(t) ARS sisend XR(t) Xob(t) Seadur Automaatregulaator Reguleerimisobjekt (t) AR Tagasiside 1 RO RO tööd iseloomustatakse reguleeritava suuruse hetkväärtusega (t) aeg Xob reguleeritav suurus Automaatreguleerimiseks on vaja ette anda soovitatava suuruse väärtus ­ seaduriga Summaator ehk võrdluselement võrdleb reguleeritava parameetri hetkväärtust ja etteantud väärtust. Xob(t) reguleeritava parameetri hetkväärtus g(t) etteantud väärtus (seadeväärtus) (t) kõrvalekalle e. hälve (t) = g(t)- Xob(t) XR(t) reguleeritav toime (regulaatori toime objektile) Xh(t) häiriv toime (häiriv mõju, häiring)

Soojusautomaatika

158

pdf

Elektriajami juhtimine

................... 144 6.4.3. Loomulik vektorjuhtimine ................................................ 145 Kirjandus ................................................................................... 147  Sissejuhatus S1. Põhimõisteid. Elektriajami juhtimise all mõistetakse tema käivitamist, kiiruse reguleerimist, reversseerimist, elektrilist pidurdamist, aga samuti mingi elektriajami tööd ise- loomustava suuruse (kiirus, moment, võimsus vm) hoidmist konstantsena eesmärgiga kindlustada mingi tehnoloogilise protsessi ettenähtud kulgemine. Inimese vahetu osavõtt elektriajami juhtimisprotsessis võib olla erinev ja vastavalt sellele võib liigitada elektriajameid alljärgnevalt: mitteautomaatne (käsijuhtimisega) elektriajam ­ elektriajami käivitamine, kiiruse reguleerimine, pidurdamine, reversseerimine toimub mitmesuguste käsijuhtimisaparaatide abil;

Elektriaparaadid

162

pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

sisseprogrammeeritud tulemuse saavutamiseks. Tänapäeval pole tagasisideta mõeldav enam 10 ükski automaatikasüsteem. Elektriajamites kasutatakse tagasisidet ajami asendi, kiiruse, kiirenduse, jõu, momendi, voolu, pinge ja muude suuruste juhtimiseks [4]. Tagasisidesignaalide genereerimiseks kasutatakse erinevaid andureid, mis edastavad juhtseadmele infot mõõdetava suuruse kohta. Juhtseade on varustatud regulaatoriga, mis võrdleb tagasisideandurilt saadud signaali selle väärtusega, mis on sisse programmeeritud. Näiteks, kui on tegemist konditsioneeriga, mis hoiab ruumis konstantset temperatuuri, siis edastab temperatuuriandur juhtseadmele keskkonna hetketemperatuuri. Kui temperatuur on langenud allapoole vajalikku, siis vähendab juhtseade ventilaatori pöörlemiskiirust. 2.4. Näide Vaatleme üht isereguleeruvat automatiseeritud süsteemi. Joonis 2

Energia ja keskkond

Meedia

Kommentaarid (0)