Miimika · P. Ekman ja kuus kultuuridevaheliselt sarnast miimilist emotsiooni · pilgukontakt: reguleeritud, agressiivne, allaheitlik · amiimika probleem · suujoon Supernormaalsed stiimulid Kehaasendid: · avatud (siiras soov suhelda, agressiivsus) · suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid · primaarsed, mis on seotud füsioloogilise seisundiga · sekundaarsed, mis on otsesed signaalid - ekspressiivsed - imiteerivad - regressiivsed - sümbolilised - skemaatilised - regionaalsed (kultuurilised) - tööalased - kodeeritud Autonoomsed signaalid: punastamine, kahvatamine, tõmblused e tikid, higistamine, värinad. Prokseemika: ruumitsoonid, asustustihedus, barjäärid, esemed, värvid, pisiasjad.
koguduseruumist ikonostaas-ikoonide sein. Sellel on kõik pühapildid kindlas kohas ja järjestuses. Kiiev:sofia katetraal-algselt 5-lööviline, hiljem ehitati kummalegi küljele juurde 2 löövi, iga lööviidaosas on apsiid. Kremle-ilmalikest ehitistest on säilunud kindlustusehitis Skulptuur peaaegu polegi, sest kirik suhtus Bütsantsi eeskujul sellesse halvasti. Maal. Bütsansi meistrid tõid tehnilised võtted ja seinamaalide süsteemi: Theophanes Kreeklane-maalid võimsalt dünaamilised,ekspressiivsed, kontrastid põhinevad hele-tumedusele, kehad motelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega.Andrei Rubljov. Munk. Esimene vene meister. Vladimiri Jumalaema.uskumuste järgi maalis selle evangelist Lukas 12 saj algul toodi see Konstantinoopolist Kiievisse,1155 tõi vürst Andrei Bogoljubski ikooni Vladimirisse, kust see 1395 Tamerlandi pealetungide tõttu Moskvasse toodi ,,Kolmainsus!-autor Andrei Rubljov.
Juan Gris 1887-1927 sünteetiline kubism- kombineeris enne vormid ja värvid ja alles siis motiivid tavaliselt natüürmordi. Abstraktne kompositsioon. Suured geomeetrilised pinnad, selged kontuurid, erksad ja puhtamad värvitoonid ,,Kitarr noodilehega" , ,,Picasso portree" Robert Delaunay 1885-1941 Erksad ja puhtad spektrivärvid, lähenes värviprobleemidele teaduslikult Maalideseeria ,,Eiffeli torn" - ekspressiivsed jõujooned, murtud kontuurid ja vikerkaart meenutavad värvid- dünaamilisuse illusioon. ,,Ringid", ,,Elektrilised prismad" , ,,Hommaaz Blériot'le", ,,Elurõõm" Fernand Léger 1881-1955 Tumedat värvi silindrid ja torud. Püüd väljendada inimeste ja masinate ühtekuuluvust ,,Linn" , ,,Kettad" SKULPTUUR Kujud on kombineeritud eri suurusega kuupidest, koonustest, silindritest jne. Seos kujutatava
Ükski teine orkestrijuht ei teadnud paremini, kui Ellington kuidas orkestrit koos hoida. Kui teistes edukates orkestrites toimusid koosseisuvahetused iga kuu, oli Ellingtonil kahekümne aasta jooksul vaid kuus või seitse märkimisväärset muudatust. Ellingtoniga Cotton Clubis mänginud tähtsate solistide seas olid trompetist Bubber Miley, trombonist Joe "Tricky Sam" Nanton ja baritonsaksofonist Harry Carney. Ellington lõi oma "dzunglistiili" koos Miley ja Nantoniga. Trompeti ja trombooni ekspressiivsed urisevad helid meenutasid dzungliöös kostvaid hääli. 7 Ellingtoni mõju muusikale Duke Ellingtoni lugu on orkestri ajalugu jazzis. Kõik märkimisväärsed bigbändid kaasa arvatud kommertsiaalsed tantsuorkestrid on olnud otseselt või kaudselt Duke'i mõju all. Ellingtoni poolt kasutusele võetud uuendustest ja tehnikatest, mis olid eeskujuks teistele orkestritele ja mängijatele, saab pika nimekirja.
EESTLASTE EMOTSIOONISÕNAVARA Blabla 2012 Emotsioonisõnavara · Laias mõttes leksikaalsed üksused, viitavad emotsioonidele · Jaguneb: ekspressiivsed ja deskriptiivsed · Ekspressiivne: vahetu emotsioonide/tundmuste väljendamine Jess!, Issake!,Tõmba uttu!, Ot-sa-nunnu! · Ekspressiivse väljendi ja emotsiooni vahel tihe seos · Deskriptiivne: emotsionaalse kogemuse määratlemine/kirjeldamine · Jaguneb: otsene ja piltlik · Piltlik jaguneb: metafooriline (nt Püksid sõeluvad vett) ja metonüümiline (nt Silmad kui tõllarattad) · Otsene: emotsiooninimetus (rõõm, kabuhirm, äkkviha) Emotsioonisõnavara uurimine ja
organiseeritustasemega planeerijad ehk lineaar aktiivsed; Tunnused: keskmise kontaktivajadusega või mittekontaktkultuurid, emotsionaalselt neutraalsed, otsene vestlusstiil, napisõnaline, ootab oma järjekorda. Sakslased, sveitslased, hollandlased, rootslased ja eestlased. Inimestele orienteeritud jutukad suhtlejad ehk multi aktiivsed Tunnused: puudutuslembesed, emotsionaalselt ekspressiivsed, kaudne vestlusstiil, paljusõnaline, segab vahele. Sellist tüüpi esindavad venelased, itaallased ja lõuna-ameeriklased Introvertsed, väärikusele orienteeritud kuulajad ehk reaktiivsed; Tunnused: mittekontaktkultuur, emotsionaalselt neutraalne, kaudne stiil, joondub teiste järgi, ei sega kunagi vahele, napisõnaline Selle tüübi esindajad: vietnamlased,
Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on Ikoonimaal. Esimesed ikoonid (k.a. "Vladimiri jumalaema") toodi Bütsantsist, kust pärineb ka ikoonide põhimõte. Sidemete vähenemine Tatari-Mongoli ajal soodustas vene ikoonikunsti iseseisvumist., motiividele lisandusid kohalikud legendid ja pühakulood. 14. saj. lõpul ja 15. alguses tugevnesid nii Mosva kui Bütsants, seetõttu on näha suunadevahelist võitlust. Kuulsaim Bütsantist tulnud maalija oli Theophanes Kreeklane. Tema maalid on ekspressiivsed, dünaamilised. Kontrastid põhinevad heletumedusel. Vanavene kunsti suurkuju Andrei Rubljovi (1370-1430). Siluetitaolised figuurid, õrnad värvid, ümaramad/pehmememad jooned. 15. sajandil oli Moskva kirikutes uhkeid Ikonostaase. See on paljudest üksikutest ikoonidest koostatud sein. Eraldab idapoolsema kõige pühalikuma koha ülejäänud kirikuruumist. Igale teemal on ette nähtud kindel koht. 16. sajandini on maalikunstis määrav Rubljovi õpilaste laad. 17
Selleks, et madalaima psühholoogilise hinnapiiri lähedal suurtes mahtudes müüa, peab toodet turunduskommunikatsiooniga toetama 5. Nõudluse muutuste erinevate tüüpide kirjeldused. 6. Kuidas liigitatakse vajadusi? primaarsed/pärilikud: orgaanilised (vesi, toit, õhk, liigisäilitamistung jne); funktsionaalsed (sensoorne nälg, orienteerumisrefleks, vabadusrefleks). õpitud, omandatud või kultuurilised/sotsiaalsed; ekspressiivsed (sotsiaalsed, ego, esteetilised jne); utilitaarsed (funktsionaalsed vajadused, näiteks omada piisavalt raha, et maksta). 7. Tarbijate tegevuse kujunemismehhanismide kirjeldus (klassikaline, instrumentaalne tingitus jne). · klassikaline tingitusele (tingimatud ja tingitud refleksid); · operantsele /instrumentaalsele tingitusele. Tarbija püüab käituda nii, et tulemus oleks positiivne vältides negatiivseid asjaolusid;
Juba renessansiaja kunstnik Leonardo da Vinci, korrates elemente järjestikuliselt, kujutas inimese käte, jalgade liikumist. 19. sajandi vene kunstnik Vassili Surikov, maalides reejälgi lumel, püüdis maalil ,,Bojaarinna Morozova" luua muljet ree pehmest libisemisest. Andes edasi naiste jooksu plastilisust ja rütmi, eemaldus P. Picasso inimkeha tavalistest vormidest ja proportsioonidest ning joonistas neljale naisele ainult kaks kätt, jalgu aga seevastu kuus. Jooned on siin nii ekspressiivsed, kompositsioon nii jõuline, et tekib tõepoolest illusioon nelja keha marulisest jooksust. Kunstnike sajandeid kestnud püüded jagu saada maali staatilisusest pole olnud mõttetud. Iga kunstiharu peab võimalikult paremini tundma õppima ja näitama ääretult mitmekesist elu, seejuures ka selle põhijoont liikumist ja arenemist. Autoga sõites näeme metsa ühtemoodi, vankriga teistmoodi. Seepärast on esteetiliselt vaevalt küll
ruumitajus, muusikalistes võimetes). Vastavalt sellele, kellel milline pool ajus aktiivsem on, kogetakse ka vastavaid emotsioone rohkem. Sellest võib järeldada seda, et inimene ei saa muuta oma emotsioonide väljendamist, kuna see on paika pandud aju poolkeradega. Emotsioonid ja keel Keelel ja emotsioonidel on seoseid mitmel omavahel seotud tasandil ja ka uurimine käib mitmel tasandil Üldiselt jaguneb keel emotsioonisõnavara põhjal kahte alaliiki: 1) Ekspressiivsed emotsiooniväljendid- vahetute emotsioonide väljendamiseks (Kurat võtaks! Ups! Nii nunnu! Käi põrgu!) 2) Deskriptiivsed emotsiooniväljendid- emotsionaalse kogemuse määratlemine või kirjeldamine (Ta keeb vihast; silmad nagu tõllarattad) Emotsioonide sõnavara jaguneb ka suurel määral kaheks: positiivseid ja negatiivseid emotsioone kirjeldavateks sõnadeks. Samas ei saa antud kategooriaid omavahel kuidagi vastandada
kergepäraseid elemente, lillelist tapeeti, peegleid, maale. ·Kasutati ebasümmeetrilist, kerget, elegantset ornamenti ·Kasutusele võeti heledamaid toone, eriti hõbehalli, helesinist, roosat, kollast ja leherohelist. Barokki maalikunst ·Kompositsioon muutus mitmekesiseks. ·Oluliseks kujunes valgus ·Värvid muutusid intensiivsemaks ja jõulisemaks ·Pintslitõmbed muudeti nähtavaks ·Maalid olid rahutud, dünaamilised ja ekspressiivsed ·Maaliti lahinguid, röövimisi, võitlusi, konfliktstseene. ·Levis manerism- tekkis Itaalias. *Figuuride venitamine *Armastati kasutada külmi toone *Rahutud tööd *Peenutsevad, ilutsevad tööd ·Itaalias tähtsal kohal seina-ja laemaalid Michelangelo da Carvaggio(1573-1610) ·Andekaim ja mõjukaim barokk-kunstnik ·kujutas kõike tõetruult, tegevuspaigad elust, dramaatilisus ,,Õhtusöök Emmauses" ja ,,Bacchos"
24. Futuristid arvasid vana kunst on kõlbmatu ja kultuuritraditsioonid hüljati. 25. Futuristid püüdsid maalidel edasi anda liikumist: · Kujutades asju mitmekordselt · Lammutades nähtav objekt kildudeks ja need piirjooni hägustades kokku pannes 26. Futurism (funktsionalism) arhitektuuris: · Kasutati uusi materjale (teras, klaas, betoon..) · Uued konstruktsioonid (ripp-konstruktsioonid..) · Ekspressiivsed vormid ehk siis hoone välimus andis märku selle otstarbest · Loobuti ornamendist/kaunistustest, rohkem hakkas kaasa rääkima hoone värv ja materjal · Kujunesid uued proportsioonid 27.Abstraktsionistliku kunsti rajajaks peetakse Vassili Kandinskyt. 28. Abstraktsionism erines eelvevatest vooludest selle poolest, et kui teised üritasid ikkagist mingil määral maalima kujutada, siis abstraktne kunst ei püüagi kujutada midagi meid
Laensõna võib tõlgendada tuletisena, kui on laenatud või tüvena käibele võetud ka sellele sobiv alussõna. Nt. tõlgitsema (tõlkima), tükeldama (tükk). On ka terminina teadlikult mugandatud laentüvesid. E. keele sõnastruktuuri reeglitega kohanemata võõrverbid on eeri- lõpulise tüvega. Nt. aktiveerima, improviseerima. 20. DESKRIPTIIVSED on onomatopoeetilised ja muud häälikuliselt motiveeritud sõnad. Tähenduselt ekspressiivsed ja afektiivsed. Häälikuline kuju ja fonotaktika võib erineda tavapärasest ja põhineda häälikusümboolikal. Moodustatakse üldiselt mallide järgi, mis esindavad mingit tuletustüüpi. Selgetest tuletistest eristab neid see, et neis sisalduv tuletusliide ei liitu harilikult lekseemile, vaid deskriptiivsele tüvekujule, mis ei esinda mingit lekseemi. Tüvelõpu järgi võib pidada vastava tuletustüübi sõnadeks. Nt.: vilisema, laksatama, puhkima, ärplema jne
Ohio ülikoolis 40ndatel-50ndatel läbi viidud uuringud algatav või hooliv stiil. - Tennenbaum ja Schmidt (1973): eestvedamise kontiinium: atokraatlik (,,tee seda või vallandame su") vs demokraatlik (annab käsu, müüd, annab nõu, lööb kaasa). Probleem ühes mõõtmes: nt innovatsioon ei kajastu. - Blake & Mouton'i (1964) juhtimisvõrgustik: Juhi ülesanded sõltuvad rühma ülesannetest. Instrumentaalsed (eesmärkide saavutamise funktsioon) ja ekspressiivsed (grupi seisukohtade ja olukorra väljendamine) funktsioonid. Laissez-faire juht on tagasi tõmbunud. Ideaal juht pöörab tähelepanu inimestele ja eesmärkidele. III koolkond (al 1960ndad) Situatsiooniteooria (mis olukordades valitakse mingit käitumisstiili). Uuringud näitavad, et tavaliselt on juhil kolm käitumisstiili, mis vahetuvad vastavalt situatsioonile. Võetakse arvesse seda, millised on alluvad kas vajavad rohkem ratsionaalset või emotsionaalset
muutused, mida subjektiivselt teadvustatakse mingi tundmusena ja mille nimetamiseks on keeles oma sõna. (Allik J., Rauk M. 2001: 188) 0.2. Emotsioonisõnade olemus Emotsioonisõnavara moodustavad leksikaalsed üksused (sõnad, sõnaühendid, püsiväljendid), mille tähendus viitab emotsioonidele. Funktsiooni põhjal jaguneb emotsioonisõnavara kahte liiki: ekspressiivseteks ja deskriptiivseteks. Ekspressiivsed emotsiooniväljendid on keelendid, mida kasutatakse vahetult emotsioonide väljendamiseks, nt kurat võtaks!, ups!, issake!, jestas! jne. Ekspressiivi kasutamise ja teda esile kutsunud emotsiooni vahel on kas ajalise samaaegsuse või vahetu järgnevuse seos. Ekspressiivi täpne tähendus on mõistetav kindlas olukorras (nt kas kurat võtaks! tähendab viha, pettumust, frustratsiooni või midagi muud). Samuti võib ekspressiiv sisaldada viidet konkreetsele emotsioonile
sotsiaalsete faktorite omavahelist interaktsiooni - Normaalsuse/ebanormaalsuse mõistmiseks peab uurima nii inimest kui keskkonda ning nende kahe vastastoimet Kaasaegne psühhoteraapia - Katse juhtida ja kontrollida häire aluseks olevaid protsesse, et taastada indiviidi võime osaleda normaalsetes sotsiaalsetes suhetes Jaotus - Analüütilised dünaamilised - Kognitiiv käitumuslikud - Kogemuslikud ekspressiivsed - Strateegilised süsteemsed Mis on häire? - Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre - Telg 4 psühhosotsiaalsete stressorite tase
psühhogeense haavatavuse koosmõjul. Ebakohane. Õppimisprintsiibid on normaalsega sarnased, seega saab muuta. Välise käitumise muutmine muudab kognitiivseid ja afektiivseid probleeme. Põhjustest olulisem käitumise säilitamine. KOGNITIIVNE TERAAPIA: Dobson ja Block kognitiivsed protsessid vahendavad emotsioone ja käitumist. Ebafunktsionaalsed skeemid. 1) muuta moonutatud infotöötlust 2) korrigeerida neg automaatmõtteid 3)muutuvad neg automaatskeemid Kogemuslikud-ekspressiivsed Rogers 1951 kliendikeskne Perls 1976 gestalt Frankl -logoteraapia Singer ja Pope kujutlusteraapiad jne Häired tulenevad võimetusest end väljendada (ka seesmiselt). Arusaam endast ja maailmast ebarahuldav. Analüüsida ja muuta arusaamu endast ja maailmast. Strateegilised-süsteemsed Minuchin, Andersen, White & Epsten jne Kommunikatsiooni analüüs, pere ja paariteraapia, individuaalsed raskused tlevad süsteemi ebafunktsioneerimisest. Mitte otsene probleemilahendus vaid
hakkaks see käituma lihtsalt nii, nagu ta arvab terapeuti ootavat, ega uuriks tegelikult üldse oma ideid 14) Milline keskkond mõjub enesehinnangu arengule soodsalt ja miks? Enesehinnangu seos vanemliku kasvatusstiiliga. Enesehinnangu arengule mõjub soodsalt hästi struktureeritud ja nõudmisi esitav keskkond, kuna siis on piirid kindlaks määratud ja eesmärgid, mida soovitakse saavutada on samuti teada. Kõrge enesehinnanguga lapsed on aktiivsed, ekspressiivsed ja näivad üldiselt edukad olevad. Nad püstitavad keskmisest kõrgemaid eesmärke. Nende vanemad pole kõikelubavad, vaid mõõdukalt nõudlikud ja lastele on seatud selged piirid. Vanemad on ka oma laste käekäigust huvitatud, teavad laste sõpru nimepidi ja ilmselt ootavad oma lastelt kõrge taseme saavutamist. Keskmise enesehinnanguga lapsed on optimistlikud ja võimelised kriitikaga toime tulema nagu kõrge enesehinnanguga lapsed
seos nii kohal- kui ka eemaloleva suhtes. Väljendusfunktsioon tähendab seda, et sõnad võivad edasi anda kõneleja emotsionaalseid seisundeid. Emotsioonid on inimese psüühilised seisundid, mis avalduvad psühholoogilise, motoorse või verbaalse reageeringuna. Lingvistilisest vaatepunktist eristatakse järgmisi emotiivse funktsiooniga sõnu (Herrmanns, 1995): tundeid nimetavad sõnad nimetavad või kirjeldavad emotsioone ja afekte (meeleolusid ja ärrituse põhjusi) ilma ise ekspressiivsed olemata, nt armastus, viha, kurbus; tundeid ja afekte väljendav sõnavara, nt psühholoogilised tundeid või meeleseisundeid väljendavad sõnad ja väljendid, nt Ma vihkan sind! Väga rõõmustav! Kui kahju!; aistingusõnad; hellitus- ja sõimusõnad (interjektsioonid), nt oi, oh, ah sa mait!, kurivaim!; afektiivsed adjektiivid, substantiivid ja verbid: (nii) nunnu, (see) tibuke, ruulib (täiega); hinnangulised sõnad, nt krants, kärvama, tolvan, jobu, saurus.
sajab. -kui lihtsalt midagi ütleme, on assertatiivne 2) komissiivne ja komissiivid (tõotan,luban) - nt: olukord, et põrand on must. Komissiivne jutt on ,,ma luban, et pesen põranda ära" 3) direktiivne tahame muuta olukorda maailmas teatud suunas. Ütleja sunnib kuulajat: ,,pese põrand ära" 4) deklaratiivne (performatiivid-austin juhtis tähelepanu sellele, et loogika lausetes on eba...)sõnum, mis teostab ise ennast 5) ekspressiivsed- eesmärgiks, et kõneleja saavutab midagi, kui väljendab oma tundeid. Nt, kui tore, et põrand on must. See ,,tore" pole põranda omadus, vaid ütleja suhtumine 6) ekspressiivne ütleja loob maailma. Ütlus ise muudab olukorda maailmas. Nt soovin sulle palju õnne sünnipäevaks. Kas vastab tõele? Vastab, kui soovin palju õnne sünnipäevaks. Ütlus oli see tegu ise. Nt: kohtuistung. Sooritasin raske mõrva
Sotsiaalse liikumise liigitused: Valdkond, milles eesmärgid asuvad: · võimule, · väärtustele, · osalemisele suunatud poliitilised liikumised. Keskne tegevusvaldkond: · majanduslikud, · poliitilised, · kultuurilised. Eesmärkide ulatus: · reformivad, · revolutsioonilised, · ekspressiivsed. Muudatuste ulatuse järgi: · lunastuslikud · transitiivsed · alternatiivsed 5 · reformeerivad Suhe modernisatsiooniprotsessi: · moderniseerivad (liberaalsed, demokraatlikud, rahvuslikud, töölis- ja naisliikumised), · modernisatsioonivastased (konservatiivsed ja regionaalsed liikumised),
Emotsioonidega töödates on olemas erinevad meetodid mida kasutada(McLeod, 2007;269): • Tundlikkuse arendamine tunnete ja emotsioonide suhtes • Emotsioonide väljendamist soodustava keskkonna loomine • Inimese „tunnete keele“ kasutamine • Pööra tähelepanu sellele, mida ütleb ja teeb inimese keha • Läbimängminine • Elamuslik keskendumine • Isiklikud ja perekondlikud rituaalid • Ekspressiivsed meetodid töös tunnete ja emotsioonidega • Kultuuriressursid • Vaikuse kasutamine 14 10. PEATÜKK Öeldakse, et iseloomu ja käitumist on inimesel raske muuta, kui mitte võimatu, mina aga leian, et inimene kes soovib saab sellega hakkama, kui on olemas tõesline tahtejõud. Mina olen aastaid tagasi oma iseloomu kardinaalselt muutnud ja arvasin isegi, et see on võimatu, kuid järjepideva
· Vääromistuste parandamise tehnika: miks seda tehakse ja kuidas saaks parandada? · Enesekesksuse vähendamine: õpetatakse teisi inimesi reflekteerima · Käitumuslik tehnika: suhtlemisoskuste õpetamine, lõdvestamise õpetamine, hirmuga toimetulek jne. Omavahel seoses olevad automaatmõte ja skeem väljenduvad kognitiivse moonutusena. REBT ja KKT mõlemad ütlevad, et kogu psühhopatoloogia põhineb sarnastel irratsionaalsetel uskumustel. Kogemuslikud-ekspressiivsed teraapiad Põhineb konkreetsetel mitteratsionaalsetel sümboolsetel aspektidel. Nt. emotsioonid, kehalised tundmused, kujutlused, fantaasiad. Psühholoogilist heaolu püütakse saavutada loova eneseväljenduse, vahetute tunnete teadvustamise ja tundmusliku kogemise kaudu. Rogersi isiksusekeskne teraapia (IKT). Algselt nim. kliendikeskseks teraapiaks. Enda juhitud kasvuprotsess järgneb kindlale ettevalmistavale kooslusele ehtsusest, siirusest, hoolivusest ja empaatiast
8) tegevusvormide vahelduvus, 9) eesmärgiks tavaliselt tõsisemad muutused. Sotsiaalsete liikumiste liigitusi 1 Valdkond, milles eesmärgid asuvad: 1) võimule, 2) väärtustele, 3) osalemisele suunatud poliitilised liikumised. Keskne tegevusvaldkond: 1) majanduslikud, 2) poliitilised, 3) kultuurilised. Eesmärkide ulatus: 1) reformivad, 2) revolutsioonilised, 3) ekspressiivsed.( väljendusrikas, ilmekas) Muutuste ulatuse järgi: 1) lunastuslikud, 2) alternatiivsed, 3) transitiivsed, 4) reformeerivad. Suhe modernisatsiooniprotsessi: 1) moderniseerivad (liberaalsed, demokraatlikud, rahvuslikud, töölis- ja naisliikumised), 2) modernisatsioonivastased (konservatiivsed ja regionaalsed liikumised), 3) lahtimoderniseerivad (rohelised jt. liikumised).
· 30g Koleston Perfect 7/45 keskmine blond punakas mahagon · 32g Welloxon Perfect 6% Uued varjurühmad: · INTUITSIOON, HINGESTATUS JA SÜVENEMINE. · Pure Naturals- Täielik loomulikkus valevblondist kuni sügavtumedate toonideni ja suurepärane katmisvõime. Ehtsad ja laitmatud /0, /00,/07, /01, /03 · Rich Naturals- Rafineeritud moodsa aktsendiga loomulikud varjundid. Elegantsed ja väljapeetud. /1,/11,/16,/2,/3,/8,/38 · Vibrant red- Ekspressiivsed, iseloomulikult väljendusrikkad toonid erevaskpunasest kuni kütkestava violetseni. /4,/43,/44,/45,/46,/55,/56,/65,/66 · Deep Browns- Pruunide varjundite mitmekesisus rafineeritud külmadest kuni ahvatlevate soojadeni. /7,/71,/73,/75,/77 · Special Blonde- Blondi täitmatute, väljendusrikaste ja säravate varjundite võrgutatavus. 12/0, 12/1, 12/11,12/16,12/22 12/61, 12/7, 12/81, 12/89, 12/96 · Special Mix- Õhutavad ja innustavad värvid, et luua midagi erilist
.. 25. Esita sotsiaalsete liikumiste liigitusi ja erinevate tüüpide seost poliitikaga. Valdkond, milles eesmärgid asuvad: 1) võimule, 2) väärtustele, 3) osalemisele suunatud poliitilised liikumised. Keskne tegevusvaldkond: 1) majanduslikud, 2) poliitilised, 3) kultuurilised. Eesmärkide ulatus: 1) reformivad, 2) revolutsioonilised, 3) ekspressiivsed. Muutuste ulatuse järgi: 1) lunastuslikud, 2) alternatiivsed, 3) transitiivsed, 4) reformeerivad. Suhe modernisatsiooniprotsessi: 1) moderniseerivad (liberaalsed, demokraatlikud, rahvuslikud, töölis- ja naisliikumised), 2) modernisatsioonivastased (konservatiivsed ja regionaalsed liikumised), 3) lahtimoderniseerivad (rohelised jt. liikumised). 26
Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on Ikoonimaal. Esimesed ikoonid (k.a. "Vladimiri jumalaema") toodi Bütsantsist, kust pärineb ka ikoonide põhimõte. Sidemete vähenemine Tatari-Mongoli ajal soodustas vene ikoonikunsti iseseisvumist., motiividele lisandusid kohalikud legendid ja pühakulood. 14. saj. lõpul ja 15. alguses tugevnesid nii Mosva kui Bütsants, seetõttu on näha suunadevahelist võitlust. Kuulsaim Bütsantist tulnud maalija oli Theophanes Kreeklane. Tema maalid on ekspressiivsed, dünaamilised. Kontrastid põhinevad heletumedusel. Vanavene kunsti suurkuju Andrei Rubljovi (1370-1430). Siluetitaolised figuurid, õrnad värvid, ümaramad/pehmememad 19. Romaani arhitektuur Romaani kirikute peamine tüüp basiilika. Tehti ka ühelöövilisi ja kodakirikuid (samasugused nagu basiilikad, kuid aknad kesklöövi ülaosas puudusid) Romaani basiilika osad (läänest alates) · Portaalid uksed, kunstipäraselt kujundatud sissepääsud
Agregaat inimesed on lähedal, kuid isiklikku suhet nendega ei ole. Impersonaalne seos, lähedaloleku tunne. Suhete klassifikatsioon sisu järgi · Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Meie seosed teiste inimestega on väliselt määratletud, normidega paika pandud. nt: austan vanemaid/allun ohvitserile · Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend suhtevälise eesmärgi saavutamiseks. · Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist, pole suunatud kasule ega ole tingimuslikud. Emotsionaalsed ja mõjuvad suhted. Fokusseeritud teisele inimesele kui isikule. Sõprus, armastus.. · Rituaalsed suhted. Sümboolne suhe. Ühistunde tootmine võrgustikus. nt tere ütlemine taaskinnitab tutvust, näitab seost/kuuluvust. Suhtevaegus · Üksindus Weiss: 1) emotsionaalne üksindus (pole lähisuhteid/katkenud lähisuhted). Tulemuseks osa kiindumusvajaduste häirumine
Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Hüüdsõnade jaotus päritolu alusel: 1) Algupärased ehk primaarsed hüüdsõnad: oi, uih, ai, noh, päh, ahaa, pots; 2) Teisesed ehk sekundaarsed hüüdsõnad, mis on kujunenud muusse sõnaliiki kuuluvatest sõnadest, nt aituma aita, jumal; etskae et sa kae, oot-oot oota jt. 3) Laenulised hüüdsõnad: halloo, marss, proosit, tsau, pakaa, jess, jepp, õu. Hüüdsõnade jaotus funktsiooni alusel: 1.Ekspressiivsed interjektsioonid osutavad või esitavad kõneleja tundeavaldusi, nt ai, oh, päh, vuih. Nende all kaks rühma: 1a) emotiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja emotsioonile, nt öäk, prr, uih, aih; 1b) kognitiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja teadmistele kõnehetkel, nt ahaa, soo-soo, sooh, nii-nii. 2) Konatiivsed interjektsioonid, mis väljendavad kõneleja tahteavaldusi, nt hei, uu, kuss, säh.
sagedus). Jacob Moreno (1889-1974), sotsiaalpsühholoog, psühhodraama looja * Sotsiogrammid positsiooni näitajatena: # Mida kõrgem positsioon, seda sagedamini algatab isik suhtlemist. # Mida kõrgem positsioon, seda suurem nende liikmete arv, kes tahavad temaga suhelda. # Mida kõrgem positsioon, seda sagedamini ta suhtelb väljaspool gruppi, grupi nimel. - Juhi ülesanded sõltuvad rühma ülesannetest. Instrumentaalsed (eesmärkide saavutamise funktsioon) ja ekspressiivsed (grupi seisukohtade ja olukorra väljendamine) funktsioonid. - Blake ja Moutoni (1964) juhtimisvõrgustik (,,managerial grid", joonis vt Wikipedia) * mida sõltuvam või isoleeritum rühm on väliselt, seda rohkem rühma juhi funktsioonid on ekspressiivsed. Nt. vangla. Juht kui vangide omavahelisekommunikatsiooni juhti. Keskendub rühma sisestesse funktsioonidesse. * võib olla 2 juhti, kelle funktsioonid on erinevad. * Töödejuhataja raske olukord: rollikonflikt
SOOIDENTITEET Orienteerumine soorollidele Sooeelistus kas ollakse homo- või heteroseksuaalne Noorukiea küsimus Häired sooidentiteedi omandamises Transvestism Transseksualism SOOSTEREOTÜÜP Käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele, ehk liialdatud üldistused meeste ja naiste soorollile vastava käitumise kohta mõjutab sotsiaalkultuuriline käitumine. Traditsioonilised soorolli stereotüübid Ekspressiivsed instrumentaalsed omadused Hoolitsemine < - > domineerimine Kooperatsioon < - > võistluslikkus Soostereotüüpide omandamine Soostereotüüpide erinevad valdkonnad Isiksuse omadused / Õppeainete eelistused / Tegevused Isiksuse omadused tulevad välja kainikueas - kultuuriuniversaalsed Õppeainete eelistused kultuuriuniversaalsed Tegevused ka kultuuriuniversaalsed Androgüüne inimene mängib vastavalt situatsioonile maskuliinseid kui ka feminiilseid soorolle
põimuvad maalikunsti mõtted fotode kasutamisega, samas mitte hüperrealistlikult. Ei ürita olla ilus või silma paitav kunst nagu enamus ameerika abstraktsus. Selles on omamoodi jõhkrus ja teravus. Sama tüüpi kunst tekkis ka itaalias, kuid veidi mängulisemal ja eklektilisemal kujul. Sandro Chia. Enzo Cucci. Ekspressiivsed kuid individuaalse fantaasia pildid (sotsiaalse problemaatika teemad kõrvalisemad). Ilutsevam laad. Francesco Clemente (tegutseb ka Nys Julian Schnabeliga). Schnabelit iseloomustab samuti ekspressiivne laad, ilma sotsiaalse sõnumita. David Salle. Carlo Maria Mariani akademismi taaselustamine veidrad motiivid, klassitsistlikute skulptuuride jms kasutamine. SÜNDMUSED JA ETENDUSED 50ndad külm sõda; kunstnik on vaba. Pollock
meetod. Vastuseisu tekitab ka asjaolu, et KKT-d peetakse ravimitele alternatiivseks lahenduseks. Kriitikud väidavad, et KKT pakub muredele kaasaelamist ning hingelist tuge nagu teisedki levinud raviviisid. REBT-i ja KT sarnasused Sarnasused: kognitsiooni esmatähtsus teraapia eesmärk terapeut-kliendi suhe Erinevus: Kogu psühhopatoloogia põhineb sarnastel irratsionaalsetel uskumustel Kogemuslikud-ekspressiivsed teraapiad Rogers (1951) kliendikeskne psühhoteraapia Perls (1976) gestaltteraapia Frankl (1967) logoteraapia Gendlin (1981) fokusseerimine Zen teraapiad (Watts, 1961) Singer ja Pope (1978) kujutlusteraapiad Rõhk kogemuse konkreetsetel mitteratsionaalsetele sümboolsetel aspektidel ntks emotsioonid, kehalised tundumused, kujutlused, fantaasiad ja psühholoogilist hea olu
Juhul kui me ei näe partnerit, siis hääle mittesõnalise osa tajumisest. Selle väite kontrollimiseks istu näiteks tuttavatega kohvikus ja vaata aknast välja. Lase teistel kirjelda kolme esimest möödujat. Jälgi, mida kirjeldati esimesena, mida seejärel. Olid need välistunnused või midagi muud? Välistunnuseid võib jaotada kolme kategooriasse: füüsilised tunnused ekspressiivsed ehk tundeid väljendavad tunnused hoolitsetust, korrashoidu peegeldavad tunnused Erinevatel inimestel on oma eelistused tunnuste tajumisel. Juuksur tajub esmases järjekorras soengut ja juukseid, hambaarst hambumust, jne. Mida tajub professionaalne kokk, reisibürootöötaja, hotelli administraator, sekretär esmases järjekorras kliendi juures? Mida arvad ? Uuringud on näidanud, et erinevatel inimestel on välistunnuste
suhteks Triaad: kolmiksuhe kui maailma mudel. G.Simmel Grupisuhted: püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome Agregaat: impersonaalne seos, lähedaloleku tunne Suhete klassifikatsioon: sisu järgi Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Austan vanemaid ja allun ohvitserile. Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend eesmärgi saavutamiseks. Poliitiku sõprus? Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist, pole suunatud kasule ega ole tingimuslikud. Emotsionaalsed ja mõjuvad. Rituaalsed suhted. Sümboolne suhe. Ühistunde tootmine võrgustikus. Suhtevaegus Üksindus (loneliness), mida Weiss (1975) jaotab kaheks: - Emotsionaalne üksindus (pole lähisuhteid, katkenud lähisuhted), tulemuseks osa kiindumisvajaduste (mis olulised kogu elu jooksul) häirumine, näit vajadus füüsilise kontakti järele
sulandub teiseks, kasutades erinevaid ruumilisi vormilahendusi vaata, mis juhtub? H´DOUBLER LABAN? Laban mõistis ja mõtestas liikumist kui "värvikat fraasi", milles olid tähtsal kohal raskuse, aja, ruumi ja kulgevuse rütm. H´Doubler kirjeldab defineeritud "värve", mis on vastandatud teistele "värvidele", mis võivad, kuid võivad ka mitte areneda fraasiks. Labani dünaamika aluseks on inimeste IGAPÄEVA LIIKUMISTE ANALÜÜS, nii funktsionaalsed kui ka ekspressiivsed liigutused. Aluseks igapäeva liigutused, millest lõpuks areneb välja kunst tants. H´Doubler alustas TANTSULIIKUMISTE uurimisest. Tema liikumisdünaamika kvaliteetidele võib leida vasteid ka igapäeva liikumises, kuid nende teke on seotud "puhta kunsti" analüüsiga. RÜTM; DÜNAAMIKA JA TÄHENDUSLIKKUS (kas rütm ja dünaamika on lihtsalt vormid või nad tähendavad midagi?) Inimese igapäevased liikumirütmid on tavaliselt harmoonilised - aeglane ja kiire,
Kõnehäired – uue info säilitamine lühimällu • Spetsiifiliste kõnehäirete sagedus oleneb vanusest – kõrgeim 24-36 k. – olulise leidmine ja summeerimine sobivas formaadis • jääb püsima 3% (Stella &Marini, 2001 jt.) – meestel rohkem 3 :1 • Füüsilist tegevust e.kirjutamist (toimub sama-aegselt) • ekspressiivsed KH- pärilikud – Küllalt kiire • retseptiivsed KH -mitte pärilikud – puhas retseptiivne KH eelkoolieas – Automaatne • segatüüpi KH- ei parane täielikult • Geneetiline komponent: määrab neuronaalse – Kirjutatu kvaliteet - loetav et oleks võimalik hiljem kasutada
Austan vanemaid ja allun ohvitserile. Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend eesmärgi saavutamiseks. Poliitiku sõprus? Suhted, kus suhe/seos teise inimesega on vahenidks/instrumendiks suhteväliste asjade saavutamiseks. Nt käin vastiku naabrimehega kaarte mängimas, teades et ta on kuskil firmas tegija; hoian ämmaga häid suhteid selleks, et pärandust saada või et mitte oma mehega riidu minna. Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist, pole suunatud kasule ega ole tingimuslikud. Emotsionaalsed ja mõjuvad. See osa suhetest, mis on fokusseeritud teisele inimesele kui ... Nt sõprus, armastus Ekspr suhted on kõige emotsionaalsemad ja mõjuvamad. Rituaalsed suhted. Sümboolne suhe. Ühistunde tootmine võrgustikus. Sellised suhted, mis on sageli suurema inimrühma kuuluvate inimeste vahel, mis taastoodavat ühtsustunnet ja seob inimesi
Kõneaktide klassifikatsioon (J. Searle 1979) representatiivsed - rääkija võtab vastutuse väljendatava väite tõesuse eest; informeerima, eitama, jaatama, kinnitama direktiivsed - rääkija püüab mõjutada kellegi kavatsusi ja käitumist; nõudma, käskima, kutsuma, küsima, paluma /Kommarid ahju!/ komissiivsed - rääkija võtab vastutuse mingi tulevase akti eest; kohustuma, lubama /Kommarid ahju!/ ekspressiivsed - rääkija väljendab psühholoogilist seisundit või reaktsiooni; vabandama, õnnitlema, tänama, kutsuma deklaratiivsed - rääkija täidab kõneaktiga mingit konventsionaalset või rituaalset tegevust; ristima, innustama, alistuma, määrama (vrd Jakobsonil: referentsiaalne, emotiivne, poeetiline, konatiivne, faatiline, metakeeleline) Umberto Eco kommunikatsiooniteooria Lähtub Jakobsoni arusaamast kõikehõlmavast kommunikatsioonist.
• Triaad: kolmiksuhe kui maailma mudel. G.Simmel • Grupisuhted: püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus • Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome • Agregaat: impersonaalne seos, lähedaloleku tunne Suhete klassifikatsioon: sisu järgi • Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Austan vanemaid ja allun ohvitserile. • Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend eesmärgi saavutamiseks. Poliitiku sõprus? • Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist, pole suunatud kasule ega ole tingimuslikud. Emotsionaalsed ja mõjuvad. • Rituaalsed suhted. Sümboolne suhe. Ühistunde tootmine võrgustikus. Suhtevaegus • Üksindus (loneliness), mida Weiss (1975) jaotab kaheks: – Emotsionaalne üksindus (pole lähisuhteid, katkenud lähisuhted), tulemuseks osa kiindumisvajaduste (mis olulised kogu elu jooksul) häirumine, näit vajadus
Nt õpilane- õpetaja, juhataja- tööline, In-grupid esmased ja teisesed grupid, kuhu inimene kuulub. Out- grupid grupid, kuhu kuuluvad teised inimesed kontrollgrupid etalon või standard, millega saab mõõta enese staatust ja rollikäitumist, olles või olemata selle grupi liige. Kontrollgrupp on grupp, kuhu inimene püüdleb või kellega end samastab meelsasti. 31. Millest sõltub suhtlemine grupis? Mida tähendavad instrumentaalsed ja ekspressiivsed rollid grupis? Instrumentaalne roll i sisu on käitumine eesmärgi saavutamise nimel. Nt õpetaja roll klassiruumis- tagada kord klassiruumis. ekspressiivne roll väljendab grupipinget ja sellest vabanemist naeru, vaidlsute, nalja ja muu mitteformaalse tegevuse abil. Instrum rolliga täidetakse ülesandeid ja ekspres. Käitumine säilitab grupiharmoonia. 32. Mida tähendab konflikt? Konflikt tekib ühiskonnas juhul, kui osapooled püüavad
annaabi.ee 
