Selgita ajurünnaku olemust Ajurünnaku olemus on ideesid tekitama ja kui ideel on midagi valesti siis üritada seda paremaks muuta , aga samas välditakse kriitikat. Millised on grupilise otsustamise eelised ja puudused; Eelised : *Saab kuulata erinevate inimeste arvamust *Võimaldab mõelda strateegiliselt *Suurendab tulemuslikkust Puudused : *Inimene ei taha öelda oma arvamust , kuna see laidetakse maha *Püütakse probleeme lihtsustada Mille poolest erinevad omavahel eksperimenteeriv ja konsolideeruv meeskond; eksperimenteeriv toimub rahulolematus, vastuhakk juhile, aktiivsuse kasv ja juhi otsusesse sekkumine. Konsolideeruv (ühinev) meeskond Tekib usaldus , tulevad eesmärgid , siht on paigas mille järgi tegutseda . Miks organisatsiooni produktiivsus eksperimenteerivas meeskonnas langeb? Kuna hakatakse vastu juhile , puudub usaldus ja juht sekkub otsustesse.
AVANGARDISM 19.saj Kunstis Vassili Kandinski Eksperimenteeriv ja rhutatult uut taotlev suund - stiililt erinev. Avangardistid eksperimenteerisid: ebatavaliste pillikoosseisudega uute kompositsioonitehnikatega elektrooniliste vahenditega Eesmrgiks - vabastada klassikalistest normidest Ratsionaalne, lakooniline, klaefekte rhutav. John Cage 1912-1992 USA helilooja, pianist ja publistsist Avangardismi thtsamaid esindajaid 4`33`` 27 sounds manufactured in a kitche Ettevalmistatud klaver - klavimaluste muutmine klaveri keeltele vi keelte vahele asetatud esemetega Aleatoorika (alea - lad k juhus, tring) kompositsioonisuund, kus mrav on juhuslikkus. Happening improviseeritud etendus, mis hendab kujutava kunsti, muusika, snakunsti ja liikumise Performance sarnane happening`ga, kuid pikemalt etteplaneerit Karlheinz Stockhausen 1928 Saksa helilooja Oluline panus elektronmuusika arengusse Aparaatide abil snteesitud helidest ja muundatud n...
Olukord ja põhisuunad muusikateatris pärast 1945. aastat 1. Üldiselt Paralleelselt kulgevad kaks suunda: traditsiooniline ja eksperimenteeriv. Traditsiooniline lähtub ekspressionismist (eeskujuks näiteks „Wozzeck“) ja neoklassitsismist, samuti esineb ikka veel hilisromantilisi-puccinilikke teoseid. Üldiselt võiks seda liini nimetada ka narratiiveks ehk läbiva jutustusega ooperiks. Eksperimenteeriv suund paneb küsimärgi alla teksti, traditsioonilised süžeed ning rõhutab eriliselt teatripärast külge, visuaalne element on veelgi suurem kui traditsioonilisemas suunas. Seda liini võiks üldiselt nimetada mittenarratiivseks ehk mittejutustavaks ooperiks (puudub läbiv süžee). Omaette nähtus on Kageli instrumentaalteater, kus pillimängijad ja pillid, pilli mänguvõtted muutuvad nagu näitlejateks-etendajateks. Tekst puudub täiesti, küll aga võib esineda mingeid häälitsusi.
nooruslik kogu, optimistlikult naiivne ja kõrgustesse pürgiv. 1964 ilmus järgmine kogu "Tule ikka mu juurde", kus optimism taandub, tekivad hamletlikud "olla või mitte olla" probleemid. Hea ning halva vahekorda kujutab Rummo läbi lapse. Looming Aastal 1966 määrati Paul Eerik Rummole Juhan Liivi preemia. 1966. aastal avaldab Rummo ühe oma tuntumatest kogudest "Lumevalgus... lumepimedus", kus ilmneb autori eksperimenteeriv huvi keele vastu. Siingi tihti niisamuti tammuti: taara, neto ja brutosaurused, küll brutaalsed, küll netid mammutid, kõige ees olid minotaurused. ("Hüperborea", luulekogust "Lumevalgus... lumepimedus") looming 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati, tervikuna ilmus see 1989. aastal. Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat. 2001. aastal ilmus luulekogu "Kohvikumuusikat".
Eesti Vabariigi kultuuri ja haridusminister Poliitik Poliitiline tegevus Loomeliitude kultuurinõukogu liige 19871990/1991 Kultuuri ja haridusminister 19921994 Eesti rahvastikuminister 20032007 SoomeUgri toetusrühma esimees 2007 Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees Eesti Migratsioonifondi nõukogu esimees 2007 Asendusliige XII Riigikogu liige alates 7. aprill 2011 Temaatika Elujaatus ja rõõm Enese ja maailmaavastus Klassikaline ülevus Eksperimenteeriv huvi keele vastu Zenbudism Eetilised väärtused Sisekaemuste ja hingeseisundite lummuslikud kujutused Vabavärsid Looming LUULE Ankruhiivaja (1962) "Tahan olla laps, kes liivakastis Tule ikka mu rõõmude juurde (1964) liivast ehitab maailma, Lumevalgus ... lumepimedus (1966) veel ilusama sellest, mida näeb." ("Algused") Ajapinde ajab (1985)
Kordamisküsimused: 1. Mis on kunst ? Kunst on meisterlikkus mingil alal 2. Kunsti tekke teooriad (3)? Maagiateooria, Mänguteooria, bioloogiliste vajaduste teooria 3. Kunsti tunnused (5)? Idee, mäng, eneseväljendus, tõetunnetus, kommunikatiivsus 4. Mis või kes on ART WORLD ? Art world on inimeste ja asutuste võrk, mis tegeleb kunstiga 5. Kunsti olemus on (4)? Tõde tunnetada, kunst on eneseväljendus, uue maailma loomine, kunst on märkide süsteem 6. Elitaarkunst ? Elitaarkunst on eksperimenteeriv kunst 7. Massikunst ? Massikunst on suurele inimhulgale orienteeritud teosed 8. Avangardism ? Kunstiteos on märk + kontekst 9. Kunsti liigituse klassikaline jaotus (3)? Nägemisega vastuvõetavad kunstid: arhitektuur, kujutav kunst, tarbekunst Kuulmisega vastuvõetavad kunstid: kirjandus ja muusika Mitme meelega vastuvõetavad kunstid: teater 10. Kunstiliigid (15)? Arhitektuur, skulptuur, maalikunst, graafika, tarbekunst, dekoratiivkunst, disain, kirjandus, muusika, teater, koreograafia,
Tallinnas 10 aastat töötas Eesti Draamateatris PaulEerik Rummo on Eesti kirjanik ja poliitik Tal on neli last ja Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga Looming PaulEerik Rummo looming kuulub eesti uuemasse klassikasse PaulEerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus ja vormis 1966.aastal avaldas ühe oma tuntumatest kogudest ,,Lumevalgus...lumepimedus",kus on tihedalt põimitud klassikaline ülevus ja eksperimenteeriv huvi keele vastu. Looming "Ankruhiivaja" (1962) "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966) "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult) "Lugemiklugemiki" (lasteraamat, 1974) Lisaks luulele Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest
Artur Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 19601964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnadega, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Alliksaare varasemat luulet iseloomustavad klassikalised luulevormid(nt. sonett). Tema poeetiline kreedo väljendus eluarmastuses, vaimsete võlude tunnetamise püüus ning asjade ja nähtuste tuumani jõudmise ihas. Eksperimenteeriv Alliksaar jäi truuks samadele teemadele, kuid püüdis neid avada läbi mõtte ja meeleseoste. Tema luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandaminevastuseadmine, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jm. Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendust ja luua uusi sõnu. Rahvaluulega seovad tema luulet sõna ja lausekordused ning alliteratsioon.
kuhu kuulus ka Paul-Eerik Rummo. Kahekümne aastaselt avaldas ta kassetis oma esikkogu "Ankruhiivaja", mis oli nooruslik kogu, optimistlikult naiivne ja kõrgustesse pürgiv. 1964 ilmus järgmine kogu "Tule ikka mu juurde", kus optimism taandub, tekivad hamletlikud "olla või mitte olla" probleemid. Hea ning halva vahekorda kujutab Rummo läbi lapse. 1966. aastal avaldab Rummo ühe oma tuntumatest kogudest "Lumevalgus... lumepimedus", kus ilmneb autori eksperimenteeriv huvi keele vastu. 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" avaldamine keelati, tervikuna ilmus see 1989. aastal. Antud kogus loobus Rummo traditsioonilisest luuletamistavast, mida peeti modernistlikuks muutuseks. Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat. 2001. aastal ilmus luulekogu "Kohvikumuusikat". kogus väljendub vabadusiha sidemete katkestamine ja soov tagasi pöörduda maailmamerre.
tunnete ja mõtete väljendamisvahend. 2. Kunsti tekke teooriad (3)? 1. MAAGIATEOORIA 2. MÄNGUTEOORIA 3. BIOLOOGILISTE VAJADUSTE TEOORIA. 3. Kunsti tunnused (5)? 1. IDEE 2. MÄNG 3. ENESEVÄLJENDUS 4. TÕETUNNETUS 5.KOMMUNIKATIIVSUS 4. Mis või kes on ART WORLD ? inimeste ja asutuste võrk, kes tegelevad kunstiga,kujundavad arvamust. 5. Kunsti olemus on (4)? 1. Tõde tunnetada 2. Kunst on eneseväljendus 3. Uue maailma loomine 4. Kunst on märkide süsteem 6. Elitaarkunst ? eksperimenteeriv; kolleegidele tehtud kunst. 7. Massikunst ? suurele inimhulgale orienteeritud teosed. 8. Avangardism ? kunstiteos on märk + kontekst. 9. Kunsti liigituse klassikaline jaotus (3)? 1. Nägemisega vastuvõetavad kunstid:ARHITEKTUUR,KUJUTAV KUNST, TARBEKUNST 2. Kuulmisega vastuvõetavad kunstid:KIRJANDUS, MUUSIKA 3. Mitme meelega vastuvõetavad kunstid:TEATER 10. Kunstiliigid (15)? 1. ARHITEKTUUR 2. SKULPTUUR 3. MAALIKUNST 4. GRAAFIKA 5. TARBEKUNST 6. DEKORATIIVKUNST 7. DISAIN (tööstuskunst) 8.
Cage *1945- San Franciscos Avangard eesrindlik, *aleatoorika *P.Boulez kirjutas 50 riiki alla ÜRO Avangardis juhtiv *performance *K.Stockhause asutamise hartale. m Kunstis (muusikas) - -n *1949 NATO rõhutatult uut taotlev, asutamine eksperimenteeriv suund, Nt.J.Cage "Water *1964 esimest korda mis haarab stiililt väga music" siirdati inimesele looma erinevat. Eesmärgiks: elund vabastada klassikalistest normidest Jaanika Soom 9B
Tänaseni on Klubi kõige tähelepanuväärsem ja kõrgelt hinnatum Melnikovi avalikest projektidest, samuti on hoone ka ilusaks näiteks 1920ndate Nõukogude Liidu konstruktivismist. Hoone valmis 1927-1928.aastal. (Rusakovi tööliste hoone) Stalini võimu tõusuga 1930.aastatel, hakkas Nõukogude Liit arhitektuuri kasutama nagu masinat, millega väljendada poliitilist võimu. Nagu kõigis Euroopa totalitaarsetes riikides, asendati ka siin eksperimenteeriv ja katsetuslik arhitektuur inspireeriva, monumentaalse ja võiduka vormiga nagu on seda näha Rusakovi tööliste hoonel. Hoones on suur auditoorium kuhu mahub ligi 1400 inimest. Plaani vaates näib hoone lehviku kujulisena ning külgvaates on hoone jagatud kolmeks erinevaks betoon struktuuriks. (Rusakovi tööliste hoone plaan, lõige ja auditoorium) Esimesel korrusel asub eelmainitud suur auditoorium koos orkestri alaga, mille kohal on kolm
· Komiteed ja komisjonid · Otsustamismeeskonnad (tippjuhid) · Kvaliteediringid Meeskondade arengustaadiumid: 1. Mittearenenud meeskond *juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine *eesmärgid meeskonna liikmetele ebaselged *tegeletakse konkreetsete ülesannete täitmisega 2. Eksperimenteeriv meeskond *juhile vastuhakkamine *aktiivsuse kasv, juhi otsustesse sekkumine *konfliktide tekkimine *meeskonna produktiivsus langeb 3. Ühinev meeskond *suhete parandamine, töö tulemuslikkuse tõus *tekivad eesmärgid ja sihipärane tegutsemine 4
3. Positsioonil põhinev võim – liider on teistest kõrgemal positsioonil. 4. Karismaatilisusel põhinev võim – tajutakse liidri isiksuse võlu. 5. Ekspertvõim – liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas. 23) Millised on meeskonnatöö arengufaasid ja kuidas tuleb nendes käituda? 1. Mittearenenud meeskond – juht otsustab, ebaselgus eesmärgis, tegeletakse konkreetse ülesandega, juhist sõltuvusvajadus. 2. Eksperimenteeriv meeskond – toimub rahulolematus, vastuhakk juhile, aktiivsuse kasv ja juhi otsusesse sekkumine, konfliktid 3. Ühinev meeskond – suhete paranemine ja tulemuslikkuse tõus, paindlikumad rühmanormid, eesmärgid ja sihipärane tegutsemine 4. Arenenud meeskonnad – toimub liidrirolli jaotumine, ei lahkuta enam kergelt, tulemuste jätkuv paranemine. 24) Millised on meeskonnatöö tüübid Belbini järgi? Belbini meeskonna tüübid on: 1
ajalooõpetaja, omaena isa poolt maha jäetud Stephen Dedalus on isa otsiva Telemachose paralleelkuju. Rahvuslik-konkreetne Iiri tegelikkus kasvab suuri üldistusi sisaldavaks inimese-müüdiks, inimolu üleüldiseks mõtestuseks. Sündmustik ei ületa ööpäeva piire toonitab müüdi kohalolu imelühikeses inimaja hetkes. Keskendus teadvuse ja alateadvuse üksikasjalisele jäädvustusele. Hüppab ühe tegelase vaatepunktilt teisele. Eksperimenteeriv mäng keele ja stiiliga. Kuulsaim uuendus sisemonoloog. VIRGINIA WOOLF (1882-1941) isa oli biograaf Leslie Stephen. Abiellus Leonard Woolfiga, kellega koos asutasid Hogarth Press kirjastuse. Alustas loomingut realistlikus stiilis. ,,Jacobi tuba" - korrapäraselt arenevast süzeest on loobutud. 1924 esines Cambridge's ettekandega, kitiseeris tradits jutustusmaneeri esindajaid. 1929. a ,,Oma tuba" esines ta naise loominguliste õiguste kaitsjana XX saj feministliku kirjanduse klassik
8 IX sümf "nõuetekohane", nõukogude sõduri olemusest lõbus, uljas, tantsuline, marsilik, nõme. Sostakovits oli 20. sajandi helilooja ning temagi teostes on avaldunud mitmed erinevad stiilid. Oma maa ja rahva valulise saatuse kujutamise kõrval leidub Sostakovitsi loomingus ka hoopis pretensioonitumat nagu näiteks kaunis romantiline meloodia Romanss filmist Kiin. Olivier Messiaen 1908-1992 Messiaeni looming oli eksperimenteeriv. Tema teostel puuduvad vormilised piirjooned ja range organiseeritus, enamasti meetrumist väljas. Muusikas oli religioosne, teosed põhinesid piiblitsitaatidel ja linnulaulul. Silmapaistev prantsuse helilooja, organist ja kompositsioonipedagoog. Messiaeni looming kulgeb kolmnurgas katoliiklus ornitoloogia orient KATOLIIKLUS Pariisi Püha Kolmainu katedraali peaorganist üle 50 aasta. Kristluse-teemad ja tung nirvaana-taoliste seisundite poole juhivad Messiaeni fantaasiat,
sündmuse või inimese avalik ülistus. 7. Arabesk stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim) ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive. Pärit hellenismist, omane Rooma arhitektuurile/ keerukalt põimunud stiliseeritud taimornament. 8. Arhailine muistne, vanaaegne, vananenud, vanamoeline, kunstiajaloo vanimasse perioodi kuuluv. 9. Assamblaaz mitmest materjalist või esemest koostatud 3me mõõtmeline kunstiteos. / kolmemõõtmeline kollaaz 10. Avangardism eksperimenteeriv, tavalisi väljendusvahendeid hülgav ja uutele väljendusvormidele teed rajav suund. 11. Biennaal (itaalia k. ,, Kord kahe aasta järel toimuv") iga 2. a tagant toimunud rahvusvaheline kunstide (kujutav kunst, teater, muusika) ülevaatus. / 2.a aasta tagant korraldatav kunstinäitus. 12. Boheemlane ebakorrapärase, muretu eluviisiga isik ( eriti näitlejate, kirjanike, kunstnike hulgast) 13. Dadaism 1. MS ajal NY, Berliinis ja Pariisis tekkinud mässumeelne sokeeriv,
4. Koostöö puudumine 5. Isiksustevaheline ebakõla KOOSTÖÖ, MOTIVEERIMINE, DELEGEERIMINE MEESKOND TEEB OMA ARENGUS LÄBI 4 ARENGUSTAADIUMIT: Mittearenenud meeskond siin on iseloomulik juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine. Eesmärgid on selles faasis meeskonnaliikmetele ebaselged ja omavahelist suhtlemist ei toimu, tegeldakse konkreetsete ülesannete täitmisega. Selles faasis saavad meeskonnaliikmed rahuldada oma sõltuvusvajadust juhist. Eksperimenteeriv meeskond siin on iseloomulik rahulolematuse tekkimine ja vastuhakkamine juhile. Aktiivsus kasvab, sekkutakse juhi otsustesse ja tekivad konfliktid, paljud lahkuvad. Selles faasis meeskonna produktiivsus langeb, sest töö jaoks jääb vähem aega. Ühinev meeskond siin on iseloomulik suhete paranemine ja töö efektiivsuse tõus. Selles faasis arenevad grupinormid paindlikkuse suunas, tekivad eesmärgid ja sihipärane tegutsemine.
olevat. Tajutud mina ei avalda end teistele kunagi täielikult, on aktiivne peamiselt üksi olles. Avalik mina- isik, kellena tahetakse näida. Avalik mina on sotsiaalselt heakskiidetud käitumisega, on aktiivne ka teiste nähes. Ei erine oluliselt ideaalminast. Alalhoidlik mina- kahtlev uue suhtes, toetub teistele, ei andesta endale tehtud vigu, kardab võimalikke ohte, väldib riske, kardab tagajärgi, otsib kindlust, hoiab tunded endale. Eksperimenteeriv mina- avatud uuteks kogemusteks, uudishimulik, ilmutab iseseisvust, ei hooli võimalikest vigadest, otsib uusi teid, riskib, on mänguline, meeldivad üllatused, kasutab kujutlusvõimet. Mina-esitlus (imago loomine)- tuleb säilitada tasakaal ja usutavus. Valitavad strateegiad: hirmutamine, näidis-esitlemine, anumine, tagasihoidlikkuse ilmutamine, ülendamise strateegia, meelejärgi olemine. Kehtestav käitumine, kehtestamistehnikad Kehtestamist on defineeritud mitmeti:
· 2002: Kultuurkapitali luulepreemia · 2005: Balti assamblee kirjanduspreemia · 2006: Juhan Liivi luuleauhind · 2006: Ivar Ivaski mälestusfondi stipendium · 2007: Kultuurkapitali esseepreemia · 2007: Tallinna Ülikooli kirjandusauhind Fakte ja väiteid · Hasso Krull esines esimeses kogus pseudonüümi Max Harnoon all. · Krull on kasutanud erinevaid stiile, kuid teda on alati iseloomustanud eksperimenteeriv hoiak. · Krulli eksperimenteerivamaid ja mõjukamaid kogusid on ,,Luuletused 1987-1991" (1993). Muuhulgas on sellele kogule iseloomilik tsitaatide ja parafraaside küllus. Kokkuvõte Hasso Krull on hea esseist, luulutaja ja tõlkija. Ta teab paljusid keeli, nagu näiteks prantsuse, saksa, inglise ja hollandi. Hasso on inspireerinud ka palju suurkujusid oma loomingutega. Tal on hästi läinud elus ja ta jätkab oma kirjanikutööd
ISIKSUSEST TULENEV VÕIM 4. seadusest tulenev võim – inimesed tajuvad, et liider on neist kõrgemal positsioonil. ISIKSUSEST TULENEV VÕIM 5. asjatundlikkusest tuleneva võimu puhul on võimu allikas liidri tunnustatud suured teadmised 15. Millised on meeskonnatöö arengufaasid ja kuidas tuleb nendes käituda? 1. Mittearenenud meeskond – juht otsustab, ebaselgus eesmärgis, tegeletakse konkreetse ülesandega, juhist sõltuvusvajadus. 2. Eksperimenteeriv meeskond – toimub rahulolematus, vastuhakk juhile, aktiivsuse kasv ja juhi otsusesse sekkumine, konfliktid 3. Ühinev meeskond – suhete paranemine ja tulemuslikkuse tõus, paindlikumad rühmanormid, eesmärgid ja sihipärane tegutsemine 4. Arenenud meeskonnad – toimub liidrirolli jaotumine, ei lahkuta enam kergelt, tulemuste jätkuv paranemine. 16. Millised on 2 motivatsiooniliiki ja mis neid üksteisest eristab? 1
vastassoost kaaslase valik on ikka veel peaasjalikult nartsissistlik. Nartsissistlik sõprus avaldub sageli vastastikuses onanismis, mööduvas homoseksuaalses käitumises, vastastikuses vaatamises, õrnusetunnete ja heatujulisuse idealiseerimises, kuid ka ühistes kriminaalsetes tegudes. (Mangs, Martell 2000:315) Otsitakse inimest, keda saaks imetleda, kedagi, kellel on omadused, mida tahaks endale, kedagi, kes tõstaks isetunnet. (Mangs, Martell 2000:315) Objektisuhetel on selles faasis eksperimenteeriv varjund. Minnakse ühe kaaslase juurest teise juurde. Püütakse leida kõrget hinnangut, teada saada oma rolli koosolemises, vallutatakse ja ollakse vallutatud. Teostub internaliseerumine ja uued objektid saavad oma representatsiooni. Need kompenseerivad osaliselt primaarseid representatsioone. (Mangs, Martell 2000:316) Uute objektivalikute puhul on tähtis, et nad oleksid perekonnavälised ja neil oleks erootiline hõivang, kuigi mitteteadlik. See hõivang hõlmab nii maskuliinseid kui ka
armastus. Iseseisva tundeelu tekkimine muudab suhtumist oma kehasse ja ümbruskonda, oluliselt suureneb vajadus nii sõprade kui ka armastuse järele. Armumishood ja sõpruskontaktid on teismeeas sageli lühiaegsed, katkedes üllatavalt kergesti. Noorel võib armumistunne olla segunenud fantaasiatega. Kui sõber on oma ülesande teatud arengupunktis täitnud, pole teda enam vaja, ta kahvatub ja ununeb. Teismeeal on nn eksperimenteeriv varjund minnakse ühe kaaslase juurest teise juurde, püütakse pälvida tunnustust, vallutatakse ja ollakse ise vallutatud. Varajases teismeeas algab vabanemisprotsess vanematest, mis eeldab sisemaailma muutumist. Heitlemine "tahan/ei taha" võib võtta drastilisi vorme. Sisemiseks arenguks on kõige tähtsam, et ka sel perioodil jätkuks usalduslik suhe oma vanematega. Ajal, mil hingeline küpsemine
pidada, kuuludes prestii`zikatesse gruppidesse.Töises tegevuses vähendavad grupid organisatsiooni suurenemisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi ja võimaldavad kontrollida grupiliikmete distsipliini ja tegevust. Grupiliikmete vahelised suhted ja sõltuvus mõjutavad inimesi vastutustundlikumalt käituma. Meeskondade arengustaadiumid Meeskond teeb oma arengus läbi neli arengustaadiumit. Need on: 1. mittearenenud meeskond; 2. eksperimenteeriv meeskond; 3. ühinev meeskond; 4. koostöötav meeskond. Mittearenenud meeskonnale on iseloomulik juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine. Eesmärgid on selles faasis meeskonnaliikmetele ebaselged ja omavahelist suhtlemist ei toimu, tegeldakse konkreetsete ülesannete täitmisega. Meeskonnaliikmed saavad selles faasis rahuldada oma sõltuvusvajadust juhist. Eksperimenteerivale meeskonnale on iseloomulik rahulolematuse tekkimine ja vastuhakkamine juhile
Lühike ülevaade muusikateatrist ja ooperilavastamisest pärast 1945. aastat. Stravinski – neoklassistsist või postmodernismi eelkäija? („Elupõletaja tähelend“ 1951) Pärast 1945. aastat Peale II MS kulgevad edasi 2 suunda: 1. Traditsiooniline Lähtub ekspressionismist (”Wozzek”) ja neoklassitsismist. Esineb ka hilisromantilisi – puccinilikke teoseid. Seda liini võib ka nim. läbiva jutustusega ooperiks (läbiv süžee) 2. Eksperimenteeriv See suund paneb küsimärgi alla teksti traditsioonilised süžeed ning rõhutab eriliselt teatripärast külge. Visuaalne element on veelgi suurem kui trad. suunas. Seda liini võiks üldiselt nimetada mittenarratiivseks ehk mittejutustavaks ooperiks (puudub läbiv süžee). Omaette nähtus on Kageli instrumentaalteater, kus pillimängijad ja pillid, pilli mänguvõtted muutuvad nagu näitlejateks-etendajateks. Tekst puudub täiesti, küll aga
4. Karismaatilisusel põhinev võim tajutakse liidri isiksuse võlu. 5. Ekspertvõim liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas. 23. Millised on meeskonnatöö arengufaasid ja kuidas tuleb nendes käituda? 1. Mittearenenud meeskond juht otsustab, ebaselgus eesmärgis, tegeletakse konkreetse ülesandega, juhist sõltuvusvajadus. 2. Eksperimenteeriv meeskond toimub rahulolematus, vastuhakk juhile, aktiivsuse kasv ja juhi otsusesse sekkumine, konfliktid 3. Ühinev meeskond suhete paranemine ja tulemuslikkuse tõus, paindlikumad rühmanormid, eesmärgid ja sihipärane tegutsemine 4. Arenenud meeskonnad toimub liidrirolli jaotumine, ei lahkuta enam kergelt, tulemuste jätkuv paranemine. 24. Millised on meeskonnatöö tüübid Belbini järgi? Belbini meeskonna tüübid on: 1
Meeskonnatöö eelisteks on: · Suuremad ressursid ja tulemuslikkus · Rahuldus suhtlemisest · Õppimis ja kohanemisvõime 20.Meeskonna areng Meeskondade arengustaadiumid: Mittearenenud meeskond juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine. Eesmärgid on selles faasis meeskonnaliikmetele ebaselged ja omavahelist suhtlemist ei toimu, tegeldakse konkreetsete ül täitmisega. Meeskonnaliikmed saavad selles faasis lah oma sõltuvusvajadust juhist. Eksperimenteeriv meeskond rahulolematuse tekkimine. Juhile vastuhakkamine. Aktiivsuse kasv, juhi otsustesse sekkumine. Konfliktide tekkimine, paljud lahkuvad. Meeskonna produktiivsus langeb, sest töö jaoks jääb vähem aega Ühinev meeskond suhete paranemine ja töö tulemuslikkuse tõus. Rühmanormid arenevad paindlikkuse suunas. Tekivad eesmärgid ja sihipärane tegutsemine. Arenenud koostöötav meeskond ,,meie" tunde tekkimine. Formaalse juhtimishierarhia lagunemine. Liidrirolli
15 Ootused: - Seos pingutuse ja tulemuse vahel. - Seos tulemuse ja tasu vahel. - Valents (kui väärtuslik on konkreetne tasuinimesele selle tulemuse suhtes). Võrdsuse teooria on üles ehitatud saadud tasu ja tehtud jõupingutuse suhtele. - Meeskonnatöö - üks vahendeid, et alustada horisontaalset suhtlemist ja muuta kogu organisatsioon paindlikumaks. Meeskondade arengustaadiumid: 1) mittearenenud 2) eksperimenteeriv 3) ühinev 4) koostöötav Ülesandespetsialistid: - Initsiatiiv. - Arvamuste väljaütlemine ka teiste ettepanekute kohta. - Info otsimine. - Kokkuvõtete tegemine. - Stimuleerimine, tegevusele ergutamine. Sotsiaalemotsionaalsed liikmed: - Julgustamine (soojus ja respekt teiste ideede suhtes). - Harmoniseerimine. - Pinge vahendamine (naljatamine tähelepanu kõrvalejuhtimiseks). - Järgnemine (nõustumine). - Kompromissid. Meeskonnatöö juhtimisstiilid: 1) Diktaatorlus - tulemus 20-50%.
o ühised eesmärgid o omavaheline sobivus o ühised käitumisnormid o rollide jaotus meeskonnas o meie-tunne Rollid meeskonnas- Koordineerija, Kujundaja, Innovaator, Hindaja, Võimaluste otsija, Teostaja, Viimistleja, Meeskonnatööline, Spetsialist Meeskonna arengustaadiumid o MITTEARENENUD MEESKOND juhi ainuisikuline otsustamine, juhile orienteeritus, eesmärgid ebaselged o EKSPERIMENTEERIV MEESKOND juhile vastuhakkamine, rahulolematuse tekkimine, meeskonna produktiivsus langeb, o ÜHINEV MEESKOND suhete paranemine, töö tulemuslikkuse tõus, tekivad eesmärgid, sihipärane tegutsemine o ARENENUD KOOSTÖÖTAV MEESKOND meie tunde tekkimine, ei lahkuta kergelt, tekib initsiatiiv ja vastutustunne, emotsionaalne rahulolu suurenemine, töötulemused paranevad Kontrollimine Kontrollimise eesmärgid ja liigid
Seotud vaimsusega, peegeldab org. kvaliteeti, kannab usaldust- aitab saavutada eesmärke. Tugineb mitteformaalsetele suhetele, vastastikune usaldus, ootused ja kohustused. 19. Loovjuhtimine ja innovatsioon ja selleks vajalikud tingimused. Loovuse juhtimiseks organ. keskendutakse innovatsioonile- isiksuseomadustele ja individuaalsetele stiilidele pööratakse suuremat tähelepanu. Loov inimene on iseseisev, energiline, eksperimenteeriv, uudishimulik, mänguline, mitmekesine, originaalne, pühenduv. Innovatsiooni on võimalik suurendada: ideede pööramine, ekspertide nõu, analoogiate jälgimisega. Innovaator on ideede generaator, ressursi otsija, ideede läbisuruja, organiseerija, liider. Loovus informatsiooni kogumine (järgida ja uurida oma keskkonda, loodusest inspiratsiooni ammutamine, oskuste ja võimete arendamine), ideede loomine (kogutud info
*grupitöö puudused*oma eesmärkide taotlemine*ülemäärased kulud otsutamisel*ajakulu*ühegrupi liikme domineerimine*vastusehajumine*sotsiaalne jõudeolek. 31. Tiimide liigitus *Tiimide liigid:1) formaalsed-org osa, vertikaalne e funktsionaalne, horisontaalne, spetsialiseeritud projektitiim2)isjuhtiv- kvaliteetuuring3)virtuaalne4)globaalne-üleriigiline 32. Tiimi arengustaadiumid *Tiimi arenguetapid- mittearenenud tiim, eksperimenteeriv tiim, ühinev tiim, arenenud koostöötav tiim. 34. Organusatsiooni tehnilis- ratsionaalne käsitlus Organisatsioon kus inimestel on selged ülesanded ja kohustused,hierarhiline struktuur tingib selle et peaaegu kõik töötajad kannavad ette ülemusele ning neilvõi omakorda olla alluvaid,välja on töödatud reeglid ja protseduurid, mille järgi ülesandeid täidetakse,kõrgematel positsioonidel on inimesed keda kaastöötajad
Lisa 1. - Huvitavaid tsitaate meeskonnatöö, eesmärgi, rollide, konflikti ja motivatsiooni kohta. Lisa 2. Mis on emotsionaalne intelligentsus. 2 SISSEJUHATUS Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks. Meeskonna arenemiseks peab see tegema läbi neli arengustaadiumit. Need on: mittearenenud meeskond; eksperimenteeriv meeskond; ühinev meeskond; koostöötav meeskond. Meeskonna efektiivsuse määramiseks kasutatakse peamiselt kahte järgnevat näitajat: meeskonna poolt antud toodangu või osutatud teenuste hulk ja kvaliteet; meeskonna liikmete isiklik rahulolu. Meeskonnatöö edukaks kulgemiseks on vajalik meeskonnaliikmete vaheline usaldus, seda on aga raske saavutada kui meeskonda kuuluvad erinevat tüüpi inimesed, seetõttu tuleks
Meeskonnatöö. Muudatused kohviku elus on tavapärane asi, näiteks tellitud üritused võivad hilineda või algavad planeeritust varem, võib muutuda tellitavate roogade arv, sel juhul tuleb operatiivselt tegutseda). Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks. Meeskonna arenemiseks peab see tegema läbi neli arengustaadiumit. Need on: mittearenenud meeskond; eksperimenteeriv meeskond; ühinev meeskond; koostöötav meeskond. Meeskonna efektiivsuse määramiseks kasutatakse peamiselt kahte järgnevat näitajat: meeskonna poolt antud toodangu või osutatud teenuste hulk ja kvaliteet; meeskonna liikmete isiklik rahulolu. Meeskonnatöö edukaks kulgemiseks on vajalik meeskonnaliikmete vaheline usaldus, seda on aga raske saavutada kui meeskonda kuuluvad erinevat tüüpi inimesed, seetõttu tuleks meeskonnas koheselt määratleda rollid
kompromissid). 31. Meeskondade arengustaadiumid 4 tk: 1. mittearenenud meesk (käivitamine)- ühendub või ühendatakse grupp inimesi täitmaks ühist eesmärki; juhile orienteeritus, otsustaja juht; eesmrgid liikmetele ebaselged; horisontaalset suhtlemist ei toimu; tegeldakse konkreetsete ül-te täitmisega; liikmed saavad rahuldada oma sõltuvusvajadust juhist. Produktiivusus ja loovus on selles faasis madalad. 2. eksperimenteeriv meesk (pingutamine)- meeskonnaliikmed on valmis riskina; rahulolematuse tekkimine; juhile vastuhakkamine; aktiivsuse kasv, juhi otsustesse sekkumine; konfliktide tekkimine, paljud lahkuvad; produktiivsus langeb, sest töö jaoks jääb vähem aega, 3. ühinev meesk (arendamine)- suhete parenemine ja töö tulemuslikkuse tõus; rühmanormid arenevad paindlikkuse suunas; tekivad eesmärgid ja sihipärane tegutsemine. Juhi roll ei ole enam nii
Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on päriselt olemas ja mis on näiv või päriselt olev kaasnähtus. Ajalooline perspektiiv: eksperimenteeriv teadus tekib uusajal, 17. Sajandil, enne seda katseid ei tehtud. Pööret seostatakse Newtoni mehhaanikaga. Teadust kui tegevust isel teaduslik meetod, mis seisneb protseduuride kogumis, mis annavad teadusele süstemaatilise iseloomu ja aitavad avastada uusi tõdesid. Teaduse formaalsed määratlused; loogiline empirism: Teadusel on 2 olulist omadust: empiiriline alus ja loogiline struktuur. Üldistuse kontrollimine uutes vaatlustes
Võib olla horisontaalne, vertikaalne. · STRATEEGIA VALIK sõltub ettevõtte ressurssidest ja riskivalmidusest: · Palju ressursse, kuid ei taha riskida ->vali tootearendus. · Vähe ressursse -> vali turu laiendamine. 21. Turu-uuringu iseloomustus, turunduse infosüsteem. (lk 54-58, Turu_uurimine) · Turu-uuring on: o Informeeriv: tarbijate käitumine, turu trendid, arengud o Hindav: Kas eesmärgid on saavutatud? o Eksperimenteeriv: testib turge või tooteid o Turu-uuring annab teada turu arengutest: (millised trendid, kas suudate müüa, kas on tootele turgu, kas olete piisavalt ette valmistatud) · Turunduse infosüsteem (TIS) o Põhilisteks komponentideks on turunduseks vajalike andmete kogumine sise- ja väliskeskkonnast ning nende salvestamine andmebaasi. o ANDMEBAAS sisaldab:
Võib olla horisontaalne, vertikaalne. · STRATEEGIA VALIK sõltub ettevõtte ressurssidest ja riskivalmidusest: · Palju ressursse, kuid ei taha riskida ->vali tootearendus. · Vähe ressursse -> vali turu laiendamine. 21. Turu-uuringu iseloomustus, turunduse infosüsteem. (lk 54-58, Turu_uurimine) · Turu-uuring on: o Informeeriv: tarbijate käitumine, turu trendid, arengud o Hindav: Kas eesmärgid on saavutatud? o Eksperimenteeriv: testib turge või tooteid o Turu-uuring annab teada turu arengutest: (millised trendid, kas suudate müüa, kas on tootele turgu, kas olete piisavalt ette valmistatud) · Turunduse infosüsteem (TIS) o Põhilisteks komponentideks on turunduseks vajalike andmete kogumine sise- ja väliskeskkonnast ning nende salvestamine andmebaasi. o ANDMEBAAS sisaldab:
Võib olla horisontaalne, vertikaalne. STRATEEGIA VALIK sõltub ettevõtte ressurssidest ja riskivalmidusest: Palju ressursse, kuid ei taha riskida ->vali tootearendus. Vähe ressursse -> vali turu laiendamine. 21. Turu-uuringu iseloomustus, turunduse infosüsteem. (lk 54-58, Turu_uurimine) Turu-uuring on: o Informeeriv: tarbijate käitumine, turu trendid, arengud o Hindav: Kas eesmärgid on saavutatud? o Eksperimenteeriv: testib turge või tooteid o Turu-uuring annab teada turu arengutest: (millised trendid, kas suudate müüa, kas on tootele turgu, kas olete piisavalt ette valmistatud) Turunduse infosüsteem (TIS) o Põhilisteks komponentideks on turunduseks vajalike andmete kogumine sise- ja väliskeskkonnast ning nende salvestamine andmebaasi. o ANDMEBAAS sisaldab:
In-yer-face draama rajasid 1990ndate brutalistid. Üldiselt draamast kaugel. Pigem elutunnetuslik kui vormist lähtuv määratlus. Omane katastroofiline tunnetus. Hästi tehtud näidend vastab struktuurireeglitele, põhineb heal ideel ja teravmeelsel dramaatilisel situatsioonil. Tõsine +meelelahutuslik, traditsiooniline vorm+uued võtted. Sellele on omased moraalinauding, kust vaataja saab midagi meeldivat ja kasulikku. Pole eksperimenteeriv vorm. Püüab ühendada eri publikugruppe. Juured pärit 19.saj, mil see oli säravalt originaalne, veidi haritud inimesele mõeldud. B. Brecht 20.saj Saksa lavastaja ja teatriteoreetik. Eepilise teatri teooria rajaja, poliitilise teatri lavastaja. Ta näidendite dramaturgiline võttestik koosneb võõritusefektidest (luuakse kriitiline distants lavategevuse ja vaataja vahele, sündmused on silmatorkavad ja vajavad selgitust, näitleja ei tohi tegelasega samastuda, sest ta
Tänapäeva filosoofia mõjutab ka selle ajaloo uurimist, nt Platonit tõlgendatakse nüüd teisiti kui 50 a tagasi. II Filosoofia ja teadus Enne filosoofiat ja teadust seletati asju müütidega (kr mythos – lugu), mis olid tihedalt seotud usundiga ja selgitasid, kuidas on tekkinud maailm, inimene jne. Tegelasteks tihti jumalad ja kangelased. Antiikajal ja ka uusajal ei saa selgelt eristada teadlast filosoofist. 17.-18. saj hakkas kujunema eksperimenteeriv loodusteadus, mis oli veel tihedalt filosoofiaga põimunud. Ka Newtonil olid teaduslik, filosoofiline, religioosne ja esoteeriline arutelu tihedalt seotud. Selgelt hakati humanitaar- ja reaalteaduste vahel vahet tegema alles 19.saj. See, kas filosoofia on teadus, sõltub sellest, kuidas määratleda teadust, teooriat jne. Selle uurimisega tegeleb teadusfilosoofia. Teadusfilosoofia Kuidas määratleda teadust üldiselt? Mille poolest erinevad humanitaar-, reaal- ja
ole soodne. Kasemaa teab, mis on Poeedirahu sees ja mis väljas, kust läheb piir tema subjektiivse maailmamudeli ja kõige väljapoole jääva ehk enamasti tema jaoks ebasoodsa vahel, mis aga huvitavalt kätkeb näiteks niisuguste väliste maastikumärkide väljavalimist ja nende külge oma ruumitunnetuse ankurdamist, nagu lagunenud majad, viltused elektripostid, küla, lesknaised ja rebased, konkreetsed puud jne. Kasemaa luulelaad on midagi teistsugust, kui eksperimenteeriv keeleluule. Teatud osa luulest temaatiline liigendus hästi ei toimi. Luuletab vedelemisest. Midagi ei tee, parimal juhul loeb raamatut. Vedelemine on ideologiseeritud. Kasemaa elutunne on selline, et pole vahet, kas vedeleb või teeb suuri asju. Tal on üsna palju armastusluulet, mis on homoseksuaalse taustaga. See ei tule liiga teravalt või võitlevalt välja. Kirjutatud palju vanadest inimestest. Üks püsiteema on sõda või laiemalt vägivald. On sõja teemalisi ja vastaid luuletusi.
inimene jne. Müütide peategelasteks on sageli jumalad ja kangelased. 25. Filosoofia ja teadus: Antiikaja mõtlejate ega ka veel mitte uusaja mõtlejate juures ei saa tõmmata selget piiri teadlase ja filosoofi rollide ja tegevuste vahele. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva algeks (vesi, õhk, 4 algelementi..) kuuluvad ühtviisi nii filosoofia kui loodusteaduse ajalukku. 17.-18.sajandil hakkas kujunema eksperimenteeriv loodusteadus, aga see oli üsna tihedasti põimunud filosoofiliste aruteludega looduse kohta üldiselt, mh selle kohta, kuidas kõikvõimas Looja loodust juhib ja valitseb. Ladina keeles philosophia naturalis. Sir Isaac newtoni (1642-1727) mõtlemises olid teaduslik, filosoofiline ja religioosne ja esoteeriline arutelu tihedasti seotud. 26. Teadusfilosoofia - Kuidas määratleda teadust üldiselt? Mille poolest erinevad üksteisest
tööarmastusest (ülistati tema ilu, suhet armastatusse), siis. nüüd tuli uus kaanon: väline ilu pole täielik, kui kangelanna on laisk. Tuntumad poeedid oli sel ajajärgul H. Alimdzan, G. Guljam, Aidõn. Sõjaastatel kujunes poeesia.jälle juhtivaks zanriks. Sõjajärgse poeesia juhtivad nimed on maailmaski tuntud, oma luules armastust ja ühiskonnaprobleeme käsitlenud Zulfija Israilova (1915- 1995) ning Rauf Parfi (1943-2005), kelle luule on sotsiaalselt tundlik, vormiga eksperimenteeriv. Proosa. Revolutsiooni alguseks oli usbeki kirjanduses juba lühiproosa näiteid (Hakimzade Hamza, Abdullah Kadõri (1894-1940) jutustused), ent alles 30. aastatel sai proosa juhtivaks zanriks. Algul oli peamine novellizanr, esileküündivaimad nimed olid Abdulla Kahir (1907-1968), Gafur Guljam said järjest kogenumaks. Pikema proosa arengus mängis olulist rolli Aini (1878-1954) triloogia (Odina, 1927; Dohunda, 1930, Orjad, 1934). Selles on juttu mitme põlvkonna elust aastail 1800- 1925.
Nt Triin Soomets - ühelpoolt seosed feminismiga, aga teisiti ka raskesti kirjeldatav, aga siiski hiiliv agressiivne toon. Kirsti Oidekivi - Harva esinev autor. Piret Bristol - Luuletaja alustab 90ndatel alguses, raskuspunkt proosa suunas kaldu. Nende autorite puhul see, et modernistliku kirjanduse pinnas ja sealt tuleb erinevaid asju. Andres Allan - "Öötrükid" esinduslikum kogu Jim Ollinovski - Aeroplaan esimesest pilgust. Palju erinevaid tekste lühikese eluaja jooksul, eksperimenteeriv modenistlikkus. Toomas Raudam. autor,kes jääb kahe laine vahele: kui ranges ajalises oleks olnud pigem Mutti ja Raudami kõrvu vaatlema. Ta tuleb lühemate proosajuttudega 80ndate algupoolel. Raudami mitmekülgne anne siiski 80-90ndatel. 1992 Tarzani seiklused Tallinnas. Üks paremaid raamatuid, mis ta teinud on. Järjekordne 68. aasta lugu. Lugu ka filmi tegemisest, filmi romaan ja lugu, kus õiesti kaks erinevat teksti kokku saavad. Tarzan on siin täiesti jõuliselt sisse tunginud
(atestatsioonikomisjon jt.), kvaliteedikontrolli meeskonnad jms. Meeskonnatöö rakendamisel tuleb jälgida, et see ei õõnestaks isiklikku vastutust ja otsustusõigusi. Meeskonnatöö võib pidurdada otsustamist, kui üksikisikud ei või otsuseid langetada või kui ini-mestel puudub julgus neid vastu võtta ilma ametliku koosoleku heakskiiduta. Hea juhtimismeeskonna väljaarendamiseks tuleb meeskonnal läbida neli arengustaadiumi: - mittearenenud meeskond; - eksperimenteeriv meeskond; - ühinev meeskond; - koostöötav meeskond. Mittearenenud meeskonnale on omane juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine. Eesmärgid on selles faasis meeskonnaliikmetele ebaselged ja omavahelist suhtlemist ei toimu, te-geldakse konkreetsete ülesannete täitmisega. Meeskonnaliikmed saavad selles faasis rahuldada oma sõltuvusvajadust juhist. Eksperimenteerivale meeskonnale on iseloomulik rahulolematuse teke ja vastuhakkamine juhile. Aktiivsus
annaabi.ee 
