1) Alliksaar sündis 15 aprill 1966 Tartus. Õppis HugoTreffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (1941–1942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 1944–1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. Aastal 1966 suri vähki. 2) Ta abiellus, kirjutas ja tõlkis, millest väga vähe võeti avaldamiseks, mõnikord oma abikaasa Linda Alamäe nime all. Nendel oli 1 laps.
Artur Alliksaar 15.IV 1923 - 12. VIII 1966 Elulugu Alliksaar sündis 15 aprill 1966 Tartus. Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (19411942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. Aastal 1966 suri vähki. Luule Alliksaare varasemad luuletused on kirjutatud klassikaliselt ranges vormis. 1960-ndate aastate algul loobus luuletaja
Artur Alliksaar (1923-1966) Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Kõigest ja kõigist võib siin siin maailmas abi olla, kuid saatust meile trotsida pole antud voli. Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt ig
Artur Alliksaar Liis Lippus, Marit Raud, Silja Hallik, Maris Nikopensius 2008 Elulugu Sündis 15. 04. 1923. a. Tartus. Alates 1937 õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (19411942). 1943 värvati sõjaväkke, kust ta põgenes. 19441949 töötas ENSV Raudteevalitsuses. 1949 arreteeriti süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises. 1954 lisandus süüdistus kodumaa reetmise eest. 19491957 oli sundasumisel Siberis, oli vangis Narvas ja Mordvas. 19571958 elas Vologda oblastis. 1958 tuli loata Tartusse, kus töötas juhutöödel. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. 12.08.1966 suri vähki. Looming "Olematus võiks ju ka olemata Click to edit Master text styles olla" (koostanud PaulEerik Second level Rummo 1968) Third level
I. Minu ettekanne on Artur Alliksaarest, nimekast Eesti luuletajast. II. Artur Alliksaar (õige nimega Artur Alnek) on sündinud 15. aprillil 1923 ning suri 12. augustil 1966 aastal. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal aastatel 1941-1942. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. III. Katkend tema kõigile tuntud luuletusest ,,Aeg" Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. IV
Sündis 15.aprillil 1923 (19231966) aastal Tartus. Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (19411942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kaheluuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis
pühendatud Lydia Koidula 100. sünniaastapäevale. Paraku poeedi eluajal nägi tema looming trükivalgust äärmiselt vähe. Debüüt toimus alles 1966. aasta jaanuaris „Loomingu“ veergudes. Enne Alliksaare surma aastal 1966 jõudis raamatuna lugejateni tema ainuke näidend „Nimetu saar“. Oma viimastel eluaastatel Tartus suhtles, suunas ja andis Alliksaar nõu Ain Kaalepile, Paul- Eerik Rummole, Andres Ehinile ja Jaan Kaplinskile, kellest hiljem said tunnustatud poeedid ja esseistid. Artur Alliksaar suri vähktõppe 12. augustil 1966. aastal Tartus. Surmajärgselt on tal ilmunud viis luulekogu: „Olematus võiks ju ka olemata olla“ (1968), „Luule“ (1976), „Väike luuleraamat“ (1984), „Päikesepillaja“ (1997) ja „Alliksaar armastusest“ (2002). Samas on Alliksaarel oluline roll ka luuletõlkijana, tema silmapaistvaim tõlge on Sergei Jessenini „Loojumatu tund“ (1966). (Kalda, 1991) 4 2. LOOMING
" (-Kuskil ajajõe taga-)...need Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka- Tamme kalmistul Tartus. Loomingust Tolle ajastu meeleolu leiab kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus ja poliitiline ning vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukogude võimu poolt. 1960. aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga ning kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Tema loomingus leiame palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Poeedile olid inspiratsiooniallikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof-füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just nii kaua, kui seda
Aga kellelegi teisele kasuks kindlasti
Kõik kommentaarid