Säilib ruumala ja kuju. 6. Millist keha omadust nim isotroopuseks? Keha omaduste sõltumatus suunast. 7. Kirjelda vedelike siseehitust: asetsus, liikumine, jõud. Molekulid on ebakorrapäraselt, liiguvad üksteise lähedal. 8. Mis on vedelike väliseks tunuseks? Ruumala säilib. 9. Kirjelda gaaside siseehitust.... Molekulid on kaugel ja liiguvad vabalt ning kiirelt. 10. Mis on gaaside välisteks tunnusteks? Paiskub õhus laiali, kuju, ruumala ei säilita. 11.Miks sulamise tahkumise ajal keha temp ei muutu? Kuidas seda temp nim? Sest nad annavad omavahel energiat. Sulamistemp. 12. Millistest faktoritest sõltub aurustumise kiirus? Vedeliku temp. Pindalast ja koostisest. 13. Millist nähtust nim keemiseks? Aurustumine, mis toimub kindlal temperatuuril. 14. Mida nim gaaside veeldamiseks? Millisel temp see nähtus aset leiab? Gaaside vedelikuks muutumine. Kriitilisel temperatuuril. 15. Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline
aine entroopias ja entalpias. Sellest hoolimata toimub sulamine seetõttu, et tekkiva vedeliku vabaenergia on väiksem kui tahke oleku vabaenergia. Sulamine ja tahkumine toimub erinevate rõhkude korral erinevatel temperatuuridel. Kristalliliste ainete sulamine ja tahkumine. Iga kristalliline aine sulab teatud kindlal temperatuuril. Kristallilised ained tahkuvad samal temperatuuril, millel nad sulavad. Kristallilise aine sulamise ja tahkumise vältel keha temperatuur ei muutu. Keha kuumutamisel sulamistemperatuurini kasvab aineosakeste keskmine kineetiline energia ja seetõttu nende võnkumiste hälve sedavõrd, et aineosakeste korrapärane paigutus kristallis hävib. Aine jahtumisel hakkavad aeglaselt liikuvate aineosakeste vahel mõjuma tõmbejõud ning osakesed paigutuvad jälle korrapäraselt. Energia, mille saab sulamistemperatuurini kuumutatud kristalliline aine üleminekul vedelasse olekusse,
5. Kuidas muutub soojusvahetuses keha siseenergia? Soojusülekandel suureneb kõigil soojeneavte kehade siseenergia täpselet nii palju, kui palju väheneb jahenevate kehade siseenergia. 6. Mis on soojustasakaal? Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. 7. Millest sõltub aine olek? T ja rõhust 8.Milline on kristallsiste ainete siseehitus? Osakesed on korrapärased. 9. Kuidas toimub ainete sulamine, tahkumine? Igal ainel on kindel sulamis ja tahkumise T, kui tõst aine T hakkab ta sulama, kui alla lasta siis ta tahkub. 10. Mida näitab sulmamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg kristalliste aine sulamiseks. Tähis lambda, ühik 1 J kg 11. Aine sulatamiseks kuluva ja tahkumise eralduva soojuhulga arvutamine? Q = lambda *m 12. Kuidas toimub ainete aurustumine ja kondendseerumine? Jahtumisel koguneb osa veeaurust piiskadesse ehk kondendseerub. 13
AINE AGREKAATOLEKU MUUTUMINE I SULAMINE & TAHKUMINE SULAMINE on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. SULAMISTEMP. nim. temp., mille juures aine sulab (tahkub). TAHKUMINE on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. Sulamiseks kulub energiat, tahkumisel aga vabaneb. Tahkumise & sulamise ajal aine temp. ei muutu. SULAMISSOOJUSeks nim. massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Tähis: Ühik: 1 J/kg Valem: = Q/m II AURUMINE & KONDENSEERUMINE KONDENSEERUMINE on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse. AURUMINE on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Aurumine toimub igal temp. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, vedeliku temp., ainest, õhuniiskusest. Aurumisel vedelik jahtub. AURUMISSOOJUSeks nim. soojushulka, mille peab andma kindlal temp. oleva aine massiühikule, et muuta see samal temp. auruks. Tähis: L Ühik: 1 J/kg ...
võrra tuleb talle anda soojust 4200J Sulamine ja Tahkumine 1. Sulamine on tahke keha muutumine vedelikuks. 2. Sulamine toimub kindlal temperatuuril, mida nim. sulamistemperatuuriks. 3. Amorfsetel kehadel pole sulamist. 4. Sulamise ajal temperatuur ei muutu, kogu energia läheb kristallvõrede lõhkumiseks. 5. Soojushulk, mis kulub aine sulatamiseks sulatamistemperatuuril sõltub sulava aine koguses ja ainest. · Tahkumine on vastupidine protsess. · Tahkumise käigus eraldub soojust, tekib kristallvõre. · Tahkumise käigus ruumala väheneb, sulamisel suureneb. Soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel Q =+ m Q-soojushulk J + -sulamisoojus J/kg m-mass kg Sulamisoojus Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk on vaja õhe massi ühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril. Jää sulamissoojus on 3.4x10J/kg, see tähendab et ühe kilogramm jää sulatamiseks sulamistemperatuuril on talle vaja anda soojust 3.4x10J
Sulamine ja tahkumine Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. Tahke aine muutmist vedelikuks nimetatakse sulatamiseks.Sulamise vastandprotsess on tahkumine (vee puhul külmumine).Temperatuuri,kus sulamine toimub,nimetatakse sulamistemperatuuriks. Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad.Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonileTahkumine on protsess kui vedelas olekus aine muutub tahkeks. Tahkumine on sulamise vastandprotsess. Tahkumisel väheneb enamik ainete eriruumala ja rõhu tõstmisel suureneb tahkumistemperatuur.Vastupidiselt käituvad näiteks vesi,räni,gallium ja teised ühendid.Vee ja vesilahusdite tahkumist nimetatakse jäätumiseks ehk külmumiseks. Sulamiste...
tahke( jää), vedel(vesi), gaas(aur), plasma 2.Mis on faasisiire? Mis toimub aineosakestega faasisiirete korral? Nimeta faasisiirded V: faassiire- Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasi siirdes toimub aineosakeste omavahelises paigutuses muutus. Faasi siirded- tahe, vedel, gaasiline. 3. Milleks muutub faasisiirde käigus kehade siseenergia kuigi keha temperatuur jääb samaks (ei muutu)? V: muutuvad molekulide kineetilised ja potentsiaalsed energiad 4. Kirjelda tahkumise siseehitust: kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud osakeste vahel mõjuvad, kuidas osakesed liiguvad? V: Sulamine on faasisiire tahkest olekust vedelasse, tahkumine sellele vastupidine siire. Sulamise/tahkumise ajal keha temperatuur ei muutu ehkki keha saab/annab selles protsessis pidevalt energiat – sulatamiseks kulunud energia läheb molekulide korrapära lõhkumiseks ja nende liikuvuse suurendamiseks. Tahkumisel vabaneva energia saame
FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS (viimane) 6.kursus 12. klass 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difus...
Aine agregaatolekute muutumine Sulamine ja tahkumine · Oleku muutumisel aine keemiline koostis ei muutu! · Aine oleku muutused on füüsikalised nähtused. · Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. · Tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. · Igal (kristallilisel) ainel on oma (kindel) sulamistemperatuur, mis näitab millisel temperatuuril aine sulab. · Aine tahkumistemperatuur on võrdne sulamistemperatuuriga. Aine sulamis/tahkumise vältel aine temperatuur ei muutu. · Sulatamiseks kulub energiat. · Tahkumisel eraldub sama suur energiahulk. · Sulamiseks vajaminev soojus kulub kristallvõre lõhkumiseks (Epot kasvab, Ekin jääb samaks). · Tahkumisel eraldub soojus kristallvõre moodustumise tõttu. · Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka ...
· Tahkete ainete aurumist nim. sublimeerumiseks · Näide: Talvel õues kuivab pesu jää sublimeerumise tõttu Aurumine ja kondenseerumine kinnises ruumis Aurumise kiirus sõltub · Õhu liikumisest · Õhu niiskusest · Vedeliku temperatuurist · Ainest Pea meeles! · Enamiku vedelike tahkumisel ruumala väheneb ja tihedus suureneb · Erandlik on vesi vee jäätumisel ruumala suureneb ja tihedus väheneb · Sulamise ja tahkumise kestel temperatuur ei muutu · Aurumisel vedelik jahtub Aurustumissoojus · Soojushulka (Q), mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks · On füüsikaline suurus · Tähis L · Valem L=Q/m · Ühik 1J/kg · Näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril · Sõltub temperatuurist · Antakse kindlal temperatuuril, milleks on vedeliku
nimetused. Näiteks moldaviidid, australiidid, bediasiidid jne. Maailmas on teada neli tektiidivälja. Neist suurim katab tervelt kümnendiku Maa pinnast. Moldaviit Tektiitide päritolu ja teke on kaua aega olnud üks geoloogia seletamatuist küsimustest. Tänaseks ollakse üksmeelel, et tektiidid tekivad impaktsündmuste tagajärjel, olles plahvatuse läbi üles sulanud ja eemale lennutatud aine kiire tahkumise tulemuseks. On ka leitud impaktstruktuure, mida saab tektiitidega seostada. Näiteks moldaviidid on tekkinud Saksamaal asuva Riesi kraatri tekkega samaaegselt. Aafrika tektiidid on aga seotud Bosumtwi struktuuriga. Maailma suurimat tektiidivälja, mis katab suurema osa India ookeanist, Austraaliast, Indoneesiast ja Indo-Hiinast, pole aga ühegi impaktstruktuuriga kindlalt seostada suudetud.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Peeter Tamm ATMOSFÄÄR Maateaduste alused õppegrupp: LF-3 Lektor: Jaan Jõgi ATMOSFÄÄR Maakera ümritseb õhukiht, mille paksus on umbes 36 000 km. Õhukihi paksus on muutuv:poolustel on ta õhem, ekvaatori kohal paksem. Õhk on gaaside mehaaniline segu, peamiselt on õhus lämmastikku 78%, hapnikku 21%, argooni on umbes 1% ja muid elemente umbes 1%. Õhus leidub veel veeauru, kuni 5% mahu järgi, mitmesuguseid tahkeid osakesi (soola-, jää kristalle, lumehelbeid, tolmu). Põhiliselt õhutemperatuuri vertikaalse jaotuse alusel eraldatakse 5 kihti ja 4 vahekihti, mis on toodud algjärgnevas tabelis: Troposfäär Kõrgus 0-10 km.Sisaldab ligikaudu 80% kogu maakera ümbritsevast õhumassist. Stratosfäär Kõrgus 11-51...
hoidma kuivas, puhtas ning veekindlas ruumis, vastasel juhul võib esineda järgmisi probleeme: · Tsemendi kõvastumine, kui ta saab niiskust või vett · Tsemendi saastumine eelnevate veoste jääkidega TSEMENDI TAHKUMINE On väga oluline, et lastiruumid oleks täiesti kuivad laadimiseks. Samuti on väga tähtis, et oleks kontrollitud kõik ventiilid ja pilsivee süsteemid. Mittetöötavad süsteemid võivad põhjustavad vedeliku sattumise tsemendini ning see omakorda tsemendi tahkumise. Lisaks tuleb teha laevale ultrahelitest, et kontrollida kas luugid on ikka ilmastikukindlad. Ultraheli test säästab palju aega, kuna see on palju kiirem ja efektiivsem, kui on näiteks teised testid näiteks kriidiga või voolikuga testimine. Seda kõike tehakse sellepärast, et vältida tsemendi tahkumist, sest tahkumisel võib oodata laeva omaniku suur kahju, rikkudes ära lastimis-lossimis seadmed, nõudes suuri kulutusi
sisehõõrdeteguriga vedelikud. Mis on faasisiire? Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus ja siirdetemperatuur Siirdesoojuseks nim soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta. Siirdetemperatuur on temperatuur, mis vastab antud faasisiirdele antud aine korral. Sõltuv rõhust. Sulamine ja tahkumine Sulamise korral on tegemist tahkest faasist vedeliku faasi ning tahkumise korral on tegemist üleminukuga vedelast faasist tahkesse faasi. Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub Sulamisel toimub neeldumine, mille käigus läheb energia molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks ning neeldumine toimub sulamisel, mõlemad toimuvad samal temperatuuril ning seda nim sulamis-ja tahkumistemp-ks. Aurumine ja kondenseerumine, Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub
Tsemendikristallide moodustumine võtab aega. Betooni eluiga on 50 000 aastat. Betooni võib valada vormi ehk rakisesse kohapeal, sel juhul tuuakse see kohale vedelal kujul, poolfabrikaadina. Ehitusplatsil valatud betoonkonstruktsiooni nimetatakse monoliitbetoonkonstruktsiooniks. Kuid ehitusplatsil sõltub kõik ilmastikutingimustest ning ei vihm ega külm, kuivus ega palavus ei tule valamise ja tahkumise ajal kasuks. Et saada sõltumatuks ilmast, on hakatud betooni valama tehases, sisekliimas, katuse all. Sel juhul tuleb muidugi valada asi tükikaupa ja platsil kokku monteerida nimeks betoonelementehitus. Tehases on mugav ja rahulik, ning elemente võib valmistada koos soojustusega, vajalike õõnsustega kommunikatsioonide jaoks, mitmesuguse pinnaviimistlusega jne. Betooni kvaliteet tuleb tehases valatuna samuti
Suurendus Difusioon- erinevate ainete iseenestik segunemine Ovaal- ellips ( s= H −kujutise kõrgus h−eseme kõrgus ) Sulamise ja tahkumise vältel temperatuur ei muutu. Sulamistemperatuur- kindel temperatuur, mille juures hakkavad tahked ained sulama. Tahkumistemperatuur- kindel temperatuur, mille juures hakkavad vedelad ained tahkuma. Vedelikud aurustuvad igasugusel temperatuuril. Intensiivne aurustumine algab keemistemperatuuril. Kehasid saab elektriseerida hõõrumise teel. = 1,6 · 10¯¹ C Elektriseerimisel saab keha laengu.
Liigne leelis seebis, põhjustab väga kõrge pH ja võib ärritada või kõrvetada nahka. Vähene leelise kogus põhjustab aga liigse rasvasuse seebis.[10] Leelis lahustub vees. Peale seda õlid kuumutatakse või sulatatakse, kui nad on tahked toatemperatuuril. Kui õlid on vedeldunud ja leelis on täielikult lahustunud, nad segatakse kuni kaks faasi on täielikult emulgeerunud. Emulgeerimine on kõige lihtsamini tuvastatav visuaalselt, kui seep näitab tahkumise märke. Eeterlikke õlisid ja aroomiõlisid võib lisada algsele seebi õlile. Maitsetaimeid ja teisi lisandeid lisatakse enamasti, siis kui segu hakkab tahkuma.[10] Saadus valatakse seejärel vormi ja hoitakse soojana rätikute või tekkidega. Jäätakse sellisena seebistuma 12.-48. tunniks. Selle aja jooksul toimub ka "Geeldumise protsess ". Peale seda on seep piisavalt tugev, et selle saab eemaldada vormist ja lõigata tükkideks. Pärast seda
Suksessioon taimekoosluste vaheldumine ja nende järl-järguline täiustumine, mis viib kliimaksini (mida ei esine kunagi) Leewenhoek Nimed:Malthus toiduressursside teooriaFarr arvutas välja seosed populatsiooni tiheduse ja suremuse vahelKokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooniHumbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiinas.Braun Blanquet 1932ndal uuris taimekoosluste koosseisu, levikutTansley 1935ndal võttis kasutusele mõiste ökoloogia Clements, Schimper, Warming ja Cowles, Schorter ja Kirchner, U. Masing, A. Trass, Erich Kukk, M. Tsoobll, Ü. Mander, J. KortaRomantiline transtsendentaalne looduskaitse eetika 19. Saj. ( Esimene ametlik LK haldus) Ralph Waldar Emerson, Henry David Thoreau, John MuirUSA Sierra klubi tegutseb siianiRessursi kaitse eerika 20. Saj Gifford Pinchot, John Stuart Mill Evolutsioonilis ökoloogiline Maa eetikaAldo Leop...
Geoloogia alused Endogeenne geoloogia: Sissejuhatus Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend Lihtained: metallid, mittemetallid Kivim tahke tsementeerunud mineraalide mass Sete maa pinnal või selle vahetus läheduses kuhjunud pude, üksteisega kompakselt liitumata (kivistumata) mineraalide mass Moondekivimid: gneiss Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Litosf...
allika kui ka difusiooni lõpp-punkti lisandi konsentratsioonis. 10.Mis on omajuhtivusega pooljuht? Omajuhtivusega pooljuht on omane temepratuuri 0 k täielikult täidetud valentstsoon, mis on eraldatud tühjast juhtivustsoonist suhteliselt kitsa keelutsooniga. 11.Kuidas toimub valguse neeldumine mittemetallilises materjalis? Kui valgus läbib mittemetallilist materjali siis osa valgusest neeldub: I/Io=e ^(-alfa*l) 12.Mis on eutektikapunkt? Peenkristallilise segu tahkumise või sulamis temp. Ja koostise sõltuvuse graafikul vastab eutektikumile eutektiline punkt, milles eutektikum on tasakaalus tahkete faasidega. 13.Kuidas määrata kahefaasilisele süsteemile faaside koostist olekudiagrammist? 2 1.Mis on materjal? Materjal on aine koos kõigi oma omaduste komplektiga. 2.Mis on kõrvalkvantarv ja selle lubatud väärtused? Defineerib elektroni eneriga alanivood lubatud põhivoo piires ja seega ruumialad aatomis. Lubatud väärtused on 1-(n-1) 3
Statsionaarne difusioon?on difusiooni erijuht, kus ei toimu protsessi kaigus muutusi nii allika kui ka difusiooni lõpp-punkti lisandi konsentratsioonis. 10.Omajuhtivusega pooljuht? on omane temperatuuri 0 k taielikult täidetud valentstsoon, mis on eraldatud tühjast juhtivustsoonist suhteliselt kitsa keelutsooniga. 11.Valguse neeldumine mittemetallilises materjalis? Kui valgus läbib mittemetallilist materjali siis osa valgust neeldub:I/Io=e^(-alfa*l) 12.Eutektikapunkt? Peenkristallilise segu tahkumise või sulamis temp. ja koostise sõltuvuse graafikul vastab eutektikumile eutektiline punkt, milles eutektikum on tasakaalus tahkete faasidega. 13.Kahefaasilisele süsteemile faaside koostist olekudiagrammist? Tuleb lugeda sealt pealt nt mingi konkreetse temperatuuri ja protsendiliste sisalduse juures 2.pilet 1.Materjal? on aine koos kõigi oma omaduste kompleksiga. 2.Kõrvalkvantarv ja selle lubatud väärtused? Defineerib elektroni energia
H2SO4*(H2O)n; CaCl2*H2O jt. 61. Lahuste külmumine ja keemine. Rault'I seadus. Kõik puhtad vedelikud külmuvad ja keevad konstantse rõhu juures kindlal temperatuuril. Vedelikes lahustunud ained alandavad lahusti külmumistemperatuuri ja tõstavad keemistemperatuuri. Rault'I seadus lahuse aururõhu suhteline alanemine võrdub aine moolmurruga lahuses 62. Krüoskoopia ja ebulloskoopia. Aine molekulkaalu määramise põhimõtted nende kaudu. Krüoskoopia käsitleb lahuste külmumise ja tahkumise tingimusi tähtsaim selles on lahuse aururõhk. Mida suurem on lahuse konsentratsioon, seda suurem aururõhu alanemine. Ebulloskoopia uurib lahuste keemistingimusi. Analoogiliselt krüoskoopiaga on siin tähtsaimaks tingimuseks lahuse aururõhk. Vee ebulloskoopiline constant on 0,5160. 63. Kolloidlahused ja nende stabiilsus ebapüsivus. Kolloidlahused e. pihused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi.
sisaldavat luuvilja. Kookospähklid saabuvad Euroopa turgudele aastaringselt Indoneesiast, Filipiinidelt, Sri Lankalt ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Terved pähklid pakitakse 60-100 kaupa kookoskiududest punutud võrkkottidesse. Peenestatud koprat ehk kookoshelbeid imporditakse peamiselt Filipiinidelt ja Sri Lankast. Kookospähklite säilivusaeg on isegi jahutavates kuivades ruumides siiski üsna piiratud kookospiima tahkumise tõttu. Kookospähklil on peale selle, et ta on väärtuslik toiduaine, ka tööstuslik otstarve. Nimelt valmistatakse pähklit ümbritsevast kiudkestast vastupidavat nööri, matte, kotte ja mitmesuguseid punutisi. Kuivatatud toitekude ehk kopra on tooraineks kookosõli ehk kookosrasva saamisel. Jäätmed lähevad õlikookidena loomasöödaks. Kõva luukesta kasutatakse mitmesuguste esemete väljatreimiseks. Kookospiima kohta võib veel lisada,
N lahusti moolide arv 226 Lahuse külmumine ja keemine Kõik puhtad vedelikud külmuvad ja keevad konstantse rõhu juures kindlal temperatuuril. Vedelikes lahustunud ained alandavad lahusti külmumistemperatuuri ja tõstavad keemistemperatuuri. 227 Krüoskoopia Krüoskoopia käsitleb lahuste külmumise ja tahkumise tingimusi - tähtaim selles on lahuse aururõhk. Mida suurem on lahuse kontsentratsioon, seda suurem aururõhu alanemine. Vedelik hakkab külmuma sellisel temperatuuril, mille puhul tema aururõhk muutub võrdseks sama aine kristallide aururõhuga. 228 Krüoskoopiline konstant Krüoskoopiline konstant on suurus, mis näitab, mitme kraadi võrra puhtast lahustist madalamal temperatuuril külmub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
