vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal, ilma rangete mahupiiranguteta. Zhanrina paikneb ilukirjanduse ja teaduslik-filosoofilise traktaadi vahel pikareskne e. kelmiromaan Commedia dell'arte kohapeal impro, alguses oli Inglismaal ja Hispaanias;Itaalias- antiikteater,koosnes elukutselistest näitlejatest,näidendi valmistekst puudus,olid vaid stsenaariumid,KÕNEKOOMIKA Kirjutajad+teosed W.Shakespeare-1564-1616 Suveöö unenägu,Tõrksa taltsutus,Veneetsia kaupmees,Palju kära eimillestki,Nagu teile meeldib,Windsori lõbusad naised,Kaheteistkümnes öö,Talvemuinasjutt,Torm, Julius Caesar+ igast valitsejanimelised teosed Cervantes-,,Teravmeelne hidalgo don Quiote La Manchast",galatea,Õpetlikud novellid,Kaheksa komöödiat ja kaheksa intermeediumi,Teekond Parnassile,Persilese ja Sigismunda kannatused Till Eulenspiegel-rahva seas ringlenud lood osavast trikimehest Tillist,kelmiromaan Montaigne-Esseedest
olemas.“ 2. „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3. „Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi.“ 4. „Kui jätta kõrvale kaasasündinud tarkus, on teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt igatahes traditsioon.“ 5. „Teadmine ei saa alata eimillestki – tabula rasa’st, ent mitte ka vaatlusest.“ 6. „Läbinisti usaldatavad pole ei vaatlus ega põhjendus.“ 7. „Iga probleemi lahendus tekitab uusi lahendamata probleeme.“ 8. „..et kõik meie teadmised on pärit üleloomulikust.“ 9. „..et allikad, kust ammutame teadmisi, on ilmselt üleinimlikud.“ 3. Argumendid 1. Argumendiks kõik väited. 2. “Ma lugesin seda “The Times’ist”” või siis “Ma lugesin seda
Mitmel pool univesumis, ka Linnutees, jätkub tähtede tekkimine tänapäevani. * TEISI UNIVERSUMI TEKKE TEOORIAID On mitmeid teisi mateeria põlvnemise teooriaid, kuid on erinevad variandid Suurest Paugust. Põhimõtteliselt samad probleemid rakenduvad nendele: Stabiilse seisundiga universumi teooria. Algatajaks Fred Hoyle aastal 1948. See teooria ütleb, et galaktikate vahelises ruumis uut mateeriat on vaikselt kuid pidevalt eimillestki tekkimas. Aastal 1965 Hoyle kuulutas avalikult, et hülgab selle naeruväärse teooria. Väriseva universumi teooria. See teooria on järjekordne George Gamow'i idee. See ütleb, et kui universum lõpuks ammendub, uus Suur Pauk paneb selle uuesti tööle. Peamine vahe on selles, et mil esimene Suur Pauk toimus (kui eimidagi plahvatas kogu universumi mateeriaks), järgmised plahvatused on sellest tingitud, et kogu mateeria pakitakse pisikesse punkti ja see punkt plahvatab uuesti.
soojushulk(J,cal)-soojuse edasiand. Protsessis keha poolt saadud /antud energia mõõt.soojusülekanne-keha sisee. Muut. Protsess, ei tehta tööd.J-soojush.vajalik 1kgvee sooj.1kr.võrra.Cal-sh,1gvee 1kr.võrra.termodünI- soojusnäh. Teooria.füüs.keh.süs. mis pole vastamõjus süs.väl. kehadega. termodünII-soojus ei saa ülekanduda kjülm. Süs. Soojemale, ilma et sellega ei kaasneks teisi muutusi nendes süs. Või ümbrits. Kehades. Koguenergia-sisen.+keha meh e., ei teki looduses eimillestki ega ei hävi. Hulkon igavene ja ei muutu. Võib muunduda ühest e liigist teise.sisee.potja kin.
Kõik õpiobjektis käsitletud tehnikad olid mulle enamvähem tuttavad v.a. hermeneutiline ring - see oli mulle uus, kuid idee oli lihtne ning sain seda edukalt rakendada. II OSA Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teema: Empirismi pädevus teadmiste päritolu selgitamisel Uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim ning ülim allikas tõe leidmiseks? Kust saame oma teadmised? Väited Põhiväide: Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel. 1. Vaatlus ei võimalda tõde kindlaks teha. 2. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste inimestega ehk traditsioonidega. 3. Vaatlus omaette pole veel teadmine, vaid saab selleks siis kui analüüs on lõppenud. 4. Teadmised ei teki eimillestki – need saadakse varasemate teadmiste teisenemise põhjal. 5. Inimesed tõlgendavad asju erinevalt. 6. Nii teiste kui ka enda teooriaid tuleb kriitiliselt uurida
loobus Shakespeare teadlikult madonna kultusest. Ta ei varja oma armastatu väliseid ega moraalseid puudusi ent ometi ei suuda temast loobuda. Paljud sonetid on filosoofilised. Tihti ülistab ta sõpru ja üllameelsust. Sonettides leidub lausa hamletlikku elutuska, inimeste põlgust nende piiratuse ja silmakirjalikkuse pärast. Perioodid. 1. 1590-1600 nn optimistlik periood. Shakespeare kirjutas komöödiaid, tuntumad ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees" (1596), ,,Palju kära eimillestki" (1598), ,,Nagu teile meeldib" (1599), ,,Kaheteistkümnes öö" (1600), ,,Tõrksa taltsutus" (). Ajalookroonikad käsitlevad kuningavõimu ja feodaalide vahelisi suhteid. ,,Richard kolmas" (1592), ,,Richard teine" (1595), ,,Henry neljas" (2 osa) (1597), ,,Henry viies" (1599). Komöödiad. ,,Romeo ja Julia" (1595), ,,Julius Caesar" (1599). 2. 1601-1608 nn pessimismi periood. Shakespeare kirjutas tragöödiaid. Üks komöödia
KESKAEGNE FILOSOOFIA Iseloomulik seotus religiooniga, minevikku vaatav, petlikkus, kasvatuslik suunitlus Seotus religiooniga- jumalakesksus- inimliku elu lim eesmrk on jumala teenimine Kreatsionism- maailm on loonud jumal eimillestki Jumala ettengelikus- kigel on mte Usaldusvrseim allikas teks on jumalik ilmutis Jumala teod on mistetamatud iglus vidab teispoolsuses Platon+Aristoteles+ Piibel vrdub kristlik filosoofia AUGUSTINUS 3-4saj pKr Ristiusk ei ole filosoofia Jumal li maailma, Jeesus on eksisteerinud Kik mis on oluline, rgib Jeesus, filo targutamine on mttetu Kik mis lheb kristlusega vastuollu, on ketserlus Prgu ja paradiis AQUINO THOMAS 13saj. Mistus ja usk on erinevad asjad Kas maailm on loodud: jah vi ei
Mis üldse on universum? See on maailma kõiksus, kõikide asjade kogusus. Enamasti mõeldakse selle all kosmost, mis sisaldab ainet ja energiat. Arvatakse, et universum tekkis Suure Pauguga. Aga nii ei väida näiteks Briti teadlane Stephen Hawking ega ka Oxordi ülikooli matemaatikaprofessor John Lennox. Stephen Hawkingu järgi Suur Pauk oli gravitatsiooniseaduse tagajärg. Tema arust on nii, et kui on olemas gravitatsiooniseadus, siis saab maailmakõiksus end eimillestki luua. Seda kõike väidab ta raamatus ,,Suurejooneline kava" ehk siis ,,The Grand Design". 1988 aastal ilmunud raamatus andis mõista, et mõte jumalast või jumalikust olevusest pole tingimata vastuolus kaasaegse teadusliku arusaamaga universumi olemusest. Minuarust ei ole see mõtlemine loogiline, mida ta väidab, kuna ei saa nii olla, et oli olemas mingi gravitatsiooniseadus. See pidi ikka millegist tekkima. John Lennox aga väidab, et maa universum on jumalikku päritolu
substantsi. Isiksus, kes pole loodusjõud, stiihia ega tung, vaid inimese laadi olend, kellel on eneseteadvus, ta suudab seada eesmärke ja neid ellu viia. Teda iseloomustab isiksuse sisemine konflikt, ülim heasoovlikkus, jagunemine kolme erineva palge vahel (jumal isa, jumal poeg, püha vaim). Jumal eksisteerib teisel pool aega, meie ruumist väljas pool ning on igas kohas korraga. Jumal on kõikvõimas, ta lõi maailma eimillestki. Tema jaoks on väga tähtis vastuarmastus. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. (Esimesena selgitas oma seisukohta kristliku jumala kohta Ludwig Feuerbach, öeldes, et jumala mõiste on olulises sõltuvuse inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Ateist Karl Marx sõnas, et kristlik jumala kujutis on väljamõeldis.) Tänapäeval oleme harjunud mõtlema, et jumala olemasolu on võimatu tõestada. On olemas 4 klassikalist jumala tõestamise viisi.
jõudnud, kuna sadenesid kurekaelas. Kui teadlane seda kolbi aga loksutas nii, et puljong ulatas ka kurekaelani, siis sattus osa mikroorganisme puljongi sisse ja puljong muutus häguseks seal hakkasid arenema mikroorganismid. (Miksike) Pasteur tegi mitmeid avastusi ka keemias, üks tähtsamaid oli kristallide asümmeetria avastamine. - kurekaelaga kolb Aastal 1864 näitas ta Sorbonne'i Ülikoolis, et elu ei saa tekkida eimillestki. Tunnustused Aastal 1895 pälvis ta mikrobioloogide kõrgeima auhinna Leeuwenhoeki medali. Ta võitis ka Prantsuse Auleegioni suurristi (Légion d'honneur). Tema järgi on nimetatud Pasteuri Instituut. Teda on ka kujutatud San Marino 20Sammarinese liirisel. (Colnect) Tsitaadid: ,,Kannatajalt ei küsita tema päritolu ja usu kohta. Öeldakse vaid: "Sa kannatad, ja sellest on mulle küllalt..." ,,Ma olen täiesti kindel, et Teadmised ja Rahu võidavad Teadmatust ja Sõda, et rahvad
1623. aastal anti esmakordselt välja tema kogutud draamateosed. Teda soosisid nii kuninganna Elizabeth 1 kui ka kuningas James 1. Shakespeare`i ühtekokku 36 näidendist olid varaseimad komöödiad ja nn ajalookroonikad. Tähtsal kohal on taustana loodus, mis elustab armastust armastus aga on Shakespeare`i komöödiate valitsev teema. Tuntuimad Shakespeare`i komöödiad on ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära eimillestki", ,,Nagu teile meeldib", ,,Windsori lõbusad naised", ,,Kaheteistkümnes öö". Shakespeare, nagu teisedki renessansi humanistid, õigustab kõikjal noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesugused ühiskondlikud eelarvamused, normid ja keelud. Osa komöödiaid, nagu ka hilisemad nn tragikomöödiad. Samaaegselt komöödiatega kirjutas ta suure näidenditsükli Inglismaa ajaloost, nn ajalookroonikad. Sellesse kuuluvad
moraliteed ja müsteeriumid. Seda mõjutas tugevasti veel antiikdraama. Draama muutus ühtlasi kirjandusliigiks, mis võis kõige enam mõjutada ühiskonna hoiakut. Teatri ehitus erines väga palju tänapäeva teatri ehitusest. Tegevus toimus järgemööda erilavadel. Istekohad olid publikule rõdul. Näidendis kasutati mitmesuguseid eriefekte. 9) William Shakespeare tema teosed : ,,Tõrksa taltsutus" ; ,,Suveöö unenägu" ; ,,Veneetsia kaupmees" ; ,,Palju kära eimillestki" ; ,,Nagu teile meeldib" ; ,,Windsori lõbusad naised" ; Kaheteistkümnes öö" ; ,,Romeo ja Julia" ; ,,Hamlet"
tähendab valmisolekut surra. Ka Õnnepalu otsib armastust kui surmatungi, kuid erinevalt Tammsaarest ei leia ta seda. Naine kutsub armastuseks soojätkamise iha, mees oma väge kedagi vallutada. Armastada suudaks vaid tõeliselt mehelik (sic!) hermafrodiit. ,,Piiririigis" on selleks jutustuse tinglik adressaat Angelo. Aga teda pole vist olemas. Õnnepalu on hilisemaga tõestanud, et suudab kütkestavat teksti kirjutada igal juhul ja eimillestki. ,,Piiririik" jääb tema saledasse vormi suletud kreedoks, mida loodame, et ikka ja jälle mõni tüdruk mõnes ikka ja jälle Euroopa poole kihutavas rongis ikka ja jälle loeb: ,,Ma reedan oma õnnetu rassi ja müün tema sooja vere rohu magusalt purjutegeva mahla eest!"
Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju
mille moodustas maast laeni ja seinast seina paigutatud lõuend, mis oli rebitud peenikesteks pikkadeks ribadeks ning värvitud valgetes, roosades, sinistes ja kollastes toonides. Selleks, et teose teist poolt näha, tuli sellest läbi kõndida. Tähelepau väärib fakt, et paljud näitusel olevatest töödest valmisid koha peal näitusesaalis. Nicolas Party ja James Ferris kasutasid tööpinna valget galeriiseina. James Ferris joonistas seinale markeriga teose “Kustuva kingsepa märg vile: Eimillestki millegini”, mis kujuas seinal jalanõude ja klaaspudelite rada. Mulle meeldis, kui lihtne 1 see oli, sest kujutatud oli ainult saabaste ja pudelite kontuuri, kuid kui lähemalt vaadata, 2 siis oli nende paigutus väga keeruline ja läbimõeldud. Galeriiseinal oli ka Nicolas Party söejoonistus eksootilistest puudest. Väge ilusa efekti lõi Kristi Kongi teos ‘Puude vahel
osaliselt vaatlusel.“ 4. „Enamiku sellest, mida teame, oleme omandanud eeskuju kaudu, selle kaudu, mida meile on räägitud, mida oleme raamatutest lugenud; ning seetõttu, et oleme õppinud asjadesse kriitiliselt suhtuma, ise kriitikat omaks võtma ja taluma, tõest lugu pidamata.“ 5. „...tõde on üle inimliku võimu.“ 4) Mõisted: Tabula rasa - eimillestki 5) Autori argumendid ja vastuväited: Mis mõte on probleemide lahendamisel kui iga probleemi lahendamisel tekib palju uusi probleeme? Autor väidab, et mitte midagi ei saa pidada usaldusväärseks. Millele siis peaks üldsegi teadmiste saamiseks toetuma? Tema loogika järgi toimides tekiks igasugusel info omandamisel üks lõputu nõiaring, mistõttu ei saaks omandada ühtegi tõekspidamist. 6) Kriitika:
Teadmised ilma autoriteedita Popper näitab, et vastupidiselt empiristide arvamusele pole teadmiste ainukeseks ja ülimaks allikaks vaatlus. Me võime küll vaatlusest teadmisi saada samamoodi nagu teistelt inimestelt, kuid ükski neist pole tähtsam kui teine: ülimaid, kõige algsemaid allikaid polegi olemas. Allika järele pärimise asemel peaksime teadmist ennast kriitiliselt uurima. Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel. 1) Empiristide arvates saab mingis teadmises olla kindel vaid siis, kui see toetub vaatlusele ehk teisisõnu on tarvis pealtnägijaid, kes mingi sündmuse toimumist on tunnetanud. Popperi arvates ei võimalda vaatlus tõde kindlaks teha, sest on võimatu kontrollida kõiki vajaminevaid tunnistajate vaatlusi: alustades oma vaatluse
Vahel ema ja isa vaidlesid, aga nii on paljudes perekondades. Ma usun, et alkohol sai mu sõbraks siis, kui isa läks pere pangalaenude tõttu Soome tööle ja ema jäi üksi koju noortemate lastega tegelema. Seetõttu jäin ma üksi ja tähelepanuta. Hilja õhtul istusin ma teleri ees ja lihtsalt vahtisin seda, ilma mingisuguse mõtteta. Ühtäkki tundsin, et ma ei suuda enam niimoodi edasi elada, kui perekond mulle enam absoluutselt tähelepanu ei pööra. Kõik algaski justkui lihtsalt, eimillestki... Esimene kord varastasin ma baarikapist pudeli likööri, mida enne magama jäämist veega lahjendatult jõin. Mulle meeldis tunne kuidas kõik maailma mured ununesid. Asi läks aga nii kaugele, et ühel hommikul ei ärganud ma ka ema valju hüüdmise ja raputamise peale. Ema kutsus kohale kiirabi, kes turgutas mind mu enda voodis, kus ma magasin ka õhtuni. Ärgates tahtis ema minuga elutoas tõsiselt rääkida. Vestlus lõppes aga juba paari minuti pärast suure riiuga. Ema
Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konfliktid jagunevad avalikeks, diaadilisteks, episoodilisteks, objektiivseteks, destruktiivseteks jne. (Palts, Kaili 2001) Nendest paljudest ei hakka siin kõiki lahkama vaid vaatluse alla tuleb noorte jaoks üks aktuaalsemaid teemasid- nimelt õppetükkidega seonduvad tülid vanematega, mis tekivad pealtnäha eimillestki. Koduseid töid peetakse üheks suurimaks lahkarvamustepiirkonnaks. Lapsevanemate meenutused, kui hoolsasti nad ikka õppisid või kahetsemised, et ei näinud õppetööga piisavalt vaeva, ei avalda meile, noortele vähematki mõju. Nõudes, et teismeline teeks koduseid ülesandeid ilma segava kärata või täielikus vaikuses oma toas, samal ajal, kui ülejäänud pere teises toas telerist lemmiksaadet vaatab, võite põhjustada vimma
Tema eksperimendid kinnitasid, et nakkushaiguseid tekitavad organismivälised elusolesed. Samuti vähendas ta naiste suremust lapsepalavikku ning lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu. Peale selle lõi ta ka vaktsiinid kanakoolera (pastörelloos) ja siberi katku vastu.19.saj. Suure vaatajaskonna ees demonstreeris ta, kuidas peatada piima- ja veinihaigusi, seda protsessi nimetatakse pastöriseerimiseks. Aastal 1864 näitas ta Sorbonne'i Ülikoolis, et elu ei saa tekkida eimillestki Karl von Linné oli rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja 18.saj. Kromosoom on eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA
olema keegi veel täiuslikum, kes sisestab inimestesse mõtteid (Jumal) ning kelle võimust vähemtäiuslikud loomused ja kehad sõltuvad. Sellest üldistatult ka järeldus me mõtleme, järelikult oleme. Me võime oma teadvuse eksistentsis nii veendunud olla sellepärast, et me seda eksistentsi selgelt ja distinktselt tunnetame. Sama kindlalt, nagu ,,me mõtleme järelikult oleme", on meile antud ka terve rida tunnetusi nagu eimillestki ei saa tekkida midagi või mõisted nagu ulatuvus, liikumine ja arv. Nii me tunnetame ka seda, et oleme substantsid, millede kogu loomus ja olemus seisneb ainuüksi mõtlemises ja mis oma eksisteerimiseks ei vaja mingit ruumi ega midagi materiaalset. Meie hing, mille tõttu me oleme need, kes me oleme, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha, sest kui ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on.
aastat tagasi universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standarmudelis universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Kuid miks üldse äkitselt pidi tekkima mingi Universum, kui enne seda, lausa terve igaviku vältel, polnud mitte midagi olemas? Kuidas sai eimillestki tekkida Universum? Olen tihti murdnud pead selle üle, kas Suur Pauk võis tõesti toimuda. Kuid Suur Pauk kui kunagine nähtus on ju ainult oletus, mitte keegi pole suutnud seda tõestada. Tegelikult ei saa Suurt Pauku ju füüsikaseaduste kohaselt üldse olemas olla, kuna ei millestki ei saa tekkida mingit Suurt Pauku. Räägitakse, et enne Suurt Pauku polnud mitte midagi, kuid kui enne seda
valetamagi, naerda saab korralikult. Veel köidab huvitavate keelendite kasutus ning üldse võrdlemisi tihe keel, mis ei pelga ka anglitsisme, roppuseid (kui olukord sedasi nõuab) ning väga huvitavaid kujundeid. Kõomägi keel on kaunis kui kalmaar. Tsitaadid, mõtted • “Looduslik naine ei saa kunagi täiuslik olla, seest loodus pole kunagi täiuslik.” • “Armastuses saab loota vaid silikoonile, kõik ülejäänu sünnib eimillestki ja kaob eikuhugi, õigustades vahepeal jäävaid kärsituid aastaid egotsentrilise tujukuse ja närbuva kehaga.” • LK96, 106 • “kui inimkeel degenereeruks tagasi nulli, siis kas viimane sõna, mis enne kui see kõigi teiste juurde verbaalsesse ühishauda lendab, on seesama, millest kõik kord alguse sai. See kõige esimene sõna, mille meie veel üpriski karvane esivanem oma esialgu üsna paindumatute lõugade vahelt kunagi igiammu välja urises
“ 4) Argument väitele nr.4 – „Enamiku sellest, mida teame, oleme omandanud eeskuju kaudu, selle kaudu, mida meile on räägitud, mida oleme raamatutest lugenud; ning seetõttu, et oleme õppinud asjadesse kriitiliselt suhtuma, ise kriitikat omaks võtma ja taluma, tõest lugu pidamata.“ 5) Argument väitele nr.5 – „...tõde on üle inimliku võimu.“ 4. Oluliste mõistete definitsioonid 1) Tabula rasa - eimillestki 5. Vastuväited ja -argumendid „Niisugune võiks minu meelest olla üks kahest põhiideest, mis toetavad õpetust, et kõik meie teadmised on pärit üleloomulikult. Neist esimene idee on usutavasti väär, teine aga õige. ... Koos vaadelduna viivad need kaks ideed meid peaaegu kohe järeldusele, et allikad, kust ammutame teadmisi, on ilmselt üleinimlikud...“ Autor esitab kaks põhiideed, millest üks idee on usutavasti väär, teine aga õige. Kui üks idee
Ühes halvimas vormis kehastab punane türanniat ja julmust. Punase värvi parim omadus on inimeste innustamine. Punane on ka kire kehastus, ta usub kirglikult, armastab ja vihkab kirglikult. Peale kõige muu on ka punane egoistlik. Inimene kes kannab punast armastab sammuda mööda vaipu ega karda avalikke esinemisi. Positiivselt mõjul avaldub ta kõrge enesehinnanguna ja usuna. Selles on kehastunud energia, mis suudab eimillestki teha väga palju. Sellel inimesel on suur elujõud ja tahe, enesekindlus ja uhkus. Loodus kasutab punast värvi vastassoo ligimeelitamiseks ning punane on looduslik kutse seksile. Seksuaalsuse erutuse momendil tulvab veri näkku ja huuled muutuvad punaseks. Soovitavav on vältida punast, kui inimene on ärritunud või hiljuti vapustuse üle elanud. Samuti saab punast kasutada keskendumise hõlbustamiseks ning sellest saadav impulss võib innustada uutele tegudele.
Pihtimustes leiab, et seksuaaliha tekitab süümepiinu ning viib inimese allakäiguteele Augustinuse suur soov oli leida sisemine rahu .Tema teine tippteos oli De civitate Dei 4.1. Augustinuse õpetuse sarnasus Platoni omaga Mõlemal eksisteerib 2 maailma Platonil ideedemaailm ja Augustinusel muutumatu ja täiuslik jumal. Teine maailm (inimeste maailm), omane tihe seotus ajaga, on Augustinuse arvates loodud eimillestki. 4.2. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei saa ajaga mõista temas pole "varemat" või "hiljemat", vaid pidev ja igavene "olevik". Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus. MUUTUMATU MAAILM- Jumal.Igavene olevik.Aja määratlemisel pole mõtet MUUTUV MAAILM- Inimesed
2) radikaalset vahet hinge ja keha vahel. Tähtsaim tulemus sellest kahtlusest oli enda teadvuse kõigutamatu kindlus. See moodustab kogu järgneva filosoofia lähtekoha. Descartes tuletab radikaalse erinevuse keha ja hinge vahel.Selle tulemused on arvamata suure ulatusega. 8 Sama kindlalt kui ,,mõtlen - järelikult olen" on mulle antud ka terve rida tunnetusi nagu eimillestki ei saa tekkida midagi, kes mõtleb, peab, sellal kui ta mõtleb, olema, mõisted, nagu ulatuvus, liikumine, arv. Neid mõisteid leiame endi hingest. Ja selliseid mõisteid me rakendame tegelikkuse konstrueerimisel. Descartes'i õpetuses mängib tähtsat osa õpetus ideedest. Ta eraldab kolm rühma ideid: 1) sünnipärased ideed, 2) tajumiste kaudu omandatud ja 3) meie endi poolt moodustatud ideed. Nn. sünnipäraste ideede hulka kuuluvad puhta loogika ja matemaatika ideed, nad
kuid mitte mõistusele arusaadavaks teha. Kolmas seisukoht: mõistan, selleks et uskuda (ld intellego ut credam). Pierre Abelard (10791142) oli arvatavasti esimene keskaja filosoof, kelle arvates inimmõistusel on otsustav roll ka usuküsimustes. Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju
areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Robert Hook – nimetas raku (cell) Anton von Leuwenhoek – kirjeldas esmakordselt ainurakset Rudolf Virchow avaldas 1855 olulised postulaadid rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest jagunemise teel kõik organismid koosnevad rakkudest rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas Louis Pasteour miski ei teki eimillestki bakterid pastöriseerimine Mikroskoop valgusmikroskoop elektronmikroskoop mikrotoom – kudedest, organitest õhukeste preparaatide lõikamine diferentseeriv tsentrifuugimine tsütohistokeemia – preparaatide värvimine Rakkude mitmekesisus Rakud on erinevate suuruste ja funktsioonidega Erinevused seisnevad: rakke katvas kihis – membraan, rakukest, limakapsel
Samuti vähendas ta naiste suremust lapsepalavikku ning lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu 1885. Peale selle lõi ta ka vaktsiinid kanakoolera (pastörelloos) ja siberi katku vastu 1881. Suure vaatajaskonna ees demonstreeris ta, kuidas peatada piima- ja veinihaigusi, seda protsessi nimetatakse pastöriseerimiseks. Pasteur tegi mitmeid avastusi ka keemias, üks tähtsamaid oli kristallide asümmeetria avastamine. Aastal 1864 näitas ta Sorbonne'i Ülikoolis, et elu ei saa tekkida eimillestki. Roots, E. (Eesti) loomatervishoiu ja piimahügieeni professor, tegeles brutselloosi ja udarahaigustega. Ruffus, J. (XIII, XIV saj) suur hobusearst. Avaldas 1250 raamatut hobuste meditsiinist. Haigused, söötmine, rautamine jne. Teos tõstis vm samale tasemele humm-ga. Avaldas mõju 500 aastat! Röntgen, K. (uusaeg, XIX-XX saj) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli 1895. aastal avastatud röntgenikiirgus. Saral, K
Tema teine tippteos oli De civitate Dei Augustinuse õpetuse sarnasus Platoni omaga Mõlema filosoofi õpetustes eksisteerib kaks maailma – Platonil ideedemaailm ja Augustinusel muutumatu ja täiuslik jumal, kelle maailmas ei eksisteeri aega ning kelle maailm on samuti muutumatu ja püsiv. Teine maailm (inimeste maailm), millele on mõlema mõtleja kohaselt omane tihe seotus ajaga, on Augustinuse arvates loodud eimillestki. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei saa ajaga mõista – temas pole “varemat” või “hiljemat”, vaid pidev ja igavene “olevik”. Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus. Kahe maailma võrdlus Augustinuse filosoofias:
vedeliku tilkadega, lootes selle kombel leida tehnilise võimaluse igiliikuri loomiseks. Ühe sõnaga see, mis pole saavutatav, veetleb alati kõige enam. Äpardumiste üle hakkas tõsisemalt mõtisklema keegi tohter Julius Robert Mayer Heilbronnist Saksamaal. Temagi ihaldas luua igiliikuri, kuid jõudis selle kõrval vastupidise tõdemuseni, nimelt energia jäävuse seaduse formuleerimiseni: suletud süsteemis ei saa energiat kaduma minna, kuid ka eimillestki tekkida. 2.1. Jõumomendimootorid Praegu arvatakse, et igiliikuri idee on pärit keskaja Idamaadest, mitte aga antiikmaailmast, nagu seda sageli väidetakse. 12. sajandil kirjutas india astronoom ja matemaatik Bhasakara: ,,See masin käib ringi suure jõuga, sest elavhõbe on ühelt poolt pöörlemisteljele lähemal kui seiselt poolt." Ilmselt pakkus temagi ainult ideed, seda ise katsetamata: pöörteljel asetses radiaalsete torudega ketas
Enamik uurijaid on arvamusel, et usundilised kujutelmad on arenenud animismilt polüteismile ja
sealt monoteismile. Samas on eriti Hiina ja India usundeid polüteismi ja monoteismi skaalal raske
määratleda.
Jumalatõestused
Jumala(te) olemasolu või mitteolemasolu kohta on esitatud palju tõestusi ning neile vastuväiteid.
On näiteks väidetud, et kui mitte postuleerida ühe, igavese Jumala olemasolu, siis on universumi
olemasolu seletamatu, sest ei ole võimalik, et miski tekib eimillestki. Teiselt poolt on väidetud, et
miski päritolu eimillestki tuleneb vältimatult eimiski paradoksist. Paljud on väitnud, et Jumalasse
uskumine sõltub usust, mitte mingist argumendist või tõestusest, ning ükski niisugune argument ei
saa olla kindel või lõplik tõestus.
Kirik (
Tema eksperimendid kinnitasid, et nakkushaiguseid tekitavad organismivälised elusolesed. Samuti vähendas ta naiste suremust lapsepalavikku ning lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu. Peale selle lõi ta ka vaktsiinid kanakoolera (pastörelloos) ja siberi katku vastu.19.saj. Suure vaatajaskonna ees demonstreeris ta, kuidas peatada piima- ja veinihaigusi, seda protsessi nimetatakse pastöriseerimiseks. Aastal 1864 näitas ta Sorbonne'i Ülikoolis, et elu ei saa tekkida eimillestki Karl von Linné oli rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja 18.saj. Mendeli seadused ehk Mendeli reeglid on organismide tunnuste pärandumise seadused geneetikas. Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus (uniformsusseadus) Kui omavahel ristatakse kaks homosügootset rassi (emapõlvkonda, P), siis esimese põlvkonna järglased esimene tütarpõlvkond, F1) on kõik ühesugused.
William Shakespeare (1564-1616) sündis jõukas peres Strafford-Uppon-Avoni linnakeses Euroopas. Ta õppis kohalikus "grammatikakoolis" ning asus 1587 aastal Londonisse elama. Tema sulest on ilmunud kokku Kirjutas kokku 36 näidendit. Näidendites oli tähtsalt kohal taustana loodus, mis elustab armastust. Armastus aga on Shakespeare'i komöödiate valitsev teema. Tuntuimad komöödiad on "Tõrksa taltsutus" (1593), "Suveöö unenägu" (1595), "Veneetsia kaupmees" (1596), "Palju kära eimillestki" (1598), "Nagu teile meeldib" (1599), "Windsori lõbusad naised" ja "Kaheteistkümnes öö" (1600). Shakespeare õigustab kõikjal noorte loomulikke tundeid ning nende armastuse vabadust, kirjutades ka ajalookroonikaid. Tema varajasse draamaloomingu perioodi kuuluvad 2 tragöödiat "Romeo ja Julia" (1595) ning "Julius Caesar" (1599). XVII sajandi esimesel aastakümnel lõi Shakespeare tragöödiad, mis on suurteostena läind maailma ajalukku:
ei vaja inimene eksisteerimiseks ka keha ja isegi kui poleks keha, jääks hing ikkagi selleks, mis ta on ja inimene oleks olemas. 5) Descartes põhjendab seda sellega, et ta kahtles asjade olemasolus või tõsikindluses. Järelikult polnud tema loomus küllalt täiuslik, et mitte kahelda tunnetavas. Tekib aga küsimus, kuidas saab tal olla idee millestki täiuslikumast kui ta ise(sest muidu ta ju ei kahtleks)? Sest idee ei saa ju tekkida eimillestki. Autor jõuab järeldusele, et selle idee andis talle keegi täiuslikum loomus, jumal. Teiseks, on autor teadlik faktist, et tal puuduvad mõningad täiuslikkused. Kuna ta pole ainus eksisteeriv olevus, siis peab paratamatult olema mõni täiuslikum olevus, kes on inimesele andnud kõik teadmised. Kui sellist täiuslikku olevust poleks olemas, oleks inimene ise lõpmatu, igavene ja kõiketeadja, mida ta paraku pole, sest ta tunnetab ise oma ebatäiuslikkust(näiteks kahtleb või kurvastab)
Kõikidel makroplastilistel kehadel on peale mehaanilise energia veel siseenergia, mis sõltub ainult keha osakeste sisemiselt olekust (temp, ruumalast, rõhust). Aine osakeste vastastikmõju (tõmbe tõukejõud) määrab sisemise potensiaalse energia, liikumine aga määrab kineetilise energia. Need energiad kokku moodustavadki keha siseenergia. Siseenergia koos keha mehaanilise energiaga mood keha koguenergia. Selle energi jaoks kehtib energia jäävuse seadus: energiat ei teki looduses eimillestki ega ei hävi kuhugi. Energia hulk on igavene ja muutmatu. Ta võib muunduda ühest energia liigist teise. Termodünaamika I seadus haarab kõiki looduses toimuvaid protsesse, mis käsitleb energia jäävust ja tema muundumist. Termodünaamika I seadus: Süsteemi siseenergia muut (U) aine üleminekul ühest olekust teise võrdub süsteemile antud soojushulga (Q) ja välisjõudude töö (A) summaga. U= Q+A. Süsteem võib energiat juurde saada : 1)välisjõudude energia arvelt
on palju seda, mida on taotlenud kõigi aegade stilistid, olgu see siis bon mot, aperçu või midagi muud: jumalik vaimuvälgatus särava lause rüüs. ,,Piiririigist" võib näha, kui kaunilt kulgeb tekst, mida noor andekas autor komponeerib kui oma ainsat meistriteost. Esimese proovimise võlu jääb sõnadele alatiseks külge. Lauseid lõigates immitseb mahla nagu värskest salatist. Õnnepalu on hilisemaga tõestanud, et suudab kütkestavat teksti kirjutada igal juhul ja eimillestki. ,,Piiririik" jääb tema saledasse vormi suletud kreedoks, mida loodame, et ikka ja jälle mõni tüdruk mõnes ikka ja jälle Euroopa poole kihutavas rongis ikka ja jälle loeb: ,,Ma reedan oma õnnetu rassi ja müün tema sooja vere rohu magusalt purjutegeva mahla eest!"
energiat. Antroopsusprintsiip Jääb üle vaid inimese igavene küsimus: miks selline maailm eksisteerib ja kuidas ta on tekkinud? Füüsikute lause vaakumi spontaansest polarisatsioonist kuulub kvant-teooriasse ja tema filosoofiline lahtiharutamine on, nagu teistelgi kvantfüüsika väljenditel, igapäevaterminites kaunis raskesti teostatav. Sõna-sõnaline tõlge ütleks, et Universum tekib äkki ja eimillestki ning et see on igati normaalne, ehkki väikese tõenäosusega füüsikaline protsess. 1970. aastal formuleeris Cambridge'i Ülikooli professor B. Carter printsiibi, millel on tänaseni kosmoloogide seas suur populaarsus: Universumi ehitus ja areng on täpselt sellised, et seal saaks eksisteerida inimene (vaatleja). See, esmapilgul üsna ebafüüsikaline lause kannab antroopsusprintsiibi nime. Selle eestikeelne vabatõlge oleks "inimkeskne Universum"
taltsutada riiaka, ent kaasavaraka Katharine`i), "Suveöö unenägu" (looduses arenev armuintriig seob Kreeka kangelasi, Shakespeare kaasaega kuuluvaid käsitöölisi, noori armastajaid ja rahvausundist pärit haldjaid), "Veneetsia kaupmees", "Windsori lõbusad naised"( olustik ja tüübid lähtuvad vana lõbusa Inglismaa elust). Neis on renessanslik elurõõm ühendatud tõsiste eluprobleemidega. Tuntud komöödiad on ka "Palju kära eimillestki" ja "Kaheteistkümnes öö". Shakespeare, nagu teisedki renessansi humanistid, õigustab kõikjal noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesugused ühiskondlikud (seisuslikud ja varanduslikud) eelarvamused, normid ja keelud. Naeru ja nalja allikaks on eelkõige madalamast soost tegelased teenrid või talupojad. Vaimukas intriig, suur osa juhusel ja saatusel.
mängiti juba enne sajandipööret. Elurõõmsad ja lüürilistest varjunditest rikkad komöödiad lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süzeedest. Tähtsal kohal on taustana loodus, mis elustab armastust- armastus aga on Shakespeare'i komöödiate valitsev teema. Tema tuntuimad komöödiad on ,,Tõrksa taltsutus" (1593), ,,Suveöö unenägu" (1595), ,,Veneetsia kaupmees" (1596), ,,Palju kära eimillestki" (1598), ,,Nagu teile meeldib" (1599), ,,Windsori lõbusad naised" ja ,,Kaheteistkümnes öö" (1600). Osa tema komöödiaid, nagu ka hilisemad nii nimetatud tragikomöödiad (,,Suveöö unenägu", ,,Talvemuinasjutt" ,1610, ,,Torm" ,1612,) on loodud nii nimetatud maski ehk maskimängu zanris. Hispaania rahvusdraama (Lope de Vega) Inglise rahvusdraamaga umbes samal ajal kujunesid näitekirjandus ja teater ka Hispaanias. Sealgi saadi mõjutusi antiigist kui ka hiliskesakajast
taga-, palkonlava; palju lavaefekte, dekoratsioone, kuid lava ei sarnanenud reaalsusega; Rteater- dünaamiline, ajas ja ruumis kiiresti liikuva süzeega; Christopher Marlowe (1564- 93) ,,Doktor Faustuse traagiline lugu". William Shakespeare (1564 1616) Komöödiad elurõõmsad; valits teema armastus. õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid, armastust, ja selle vabadust, vastandab sellele ühiskondlikke eelarvamusi, norme ja keelde. ,,Palju kära eimillestki" (1598), ,,Nagu teile meeldib" (1599).loomingu kõrgtaseme saavutas 17.s 1. aastakümnel, mil kirjutas enamiku oma tragöödiatest, ,,Lõpp hea, kõik hea" (1602), ,,Pericles"(1608). Hisp dr- Algul toimusid etendused platsidel& väljakutel, 16.s 2. poolel rajati püsivaid teatreid, mis sarnanesid Inglismaa omadele. Alates L. de Vegast sai Hisp valitsevaks 3-vaatuseline näidend. Kindlat värsivormi ei olnud, valik oli mitmekesine; ,,Sevilla täht", ,,Koer heintel".
Tõe otsimise tee See on tee meelelises välismaailmas inimvaimu sisemaailma ja sealt edasi südamesse: Jumala kui tõe aluspõhja juurde. Jumal on kõrgeim olemine, summa essentia. Eksisteerib väljaspool ruumi ja aega. Ta on ilu printsiip- Ta on ilma kvaliteedi ja kvantiteedita. Mitte tunnetus ei sünnita tunnetatava, vaid on olemas tõelisus, mis siesab sõltumatuna meie tunnetusest, see on Jumala kord ja tõelisus. Jumalik substants koosneb kolmest isiksusest. Maailm on loodud eimillestki. Maailma konstrueerivaks faktorika on mateeria, aeg ja vorm. Tema toob esimesena sisse ajarelatiivususe mõiste. Ta allub psühholoogilisele analüüsile. Tulemus on ainulaadne uurimus ajateadvusest ja kogemustest. Ajas on tõeline vaid vahetu praegu ehk silmapilk. Minevik koosneb meie mälestustest. Tulevik on üksnes meie ootustes. Mõlemad ei ole tegelikult tõelised. Jumala silme ees on minevik, tulevik ja olevik üheaegsed. Maailm ja aeg kuuluvad alati kokku. Inimene on loodud vabana
Paugu põhjuste, varjatud massi ja suuremastaabilise struktuuriga. Inimene ja Universum. Antroopsus printsiip. Jääb üle vaid inimese igavene küsimus: miks selline maailm eksisteerib ja kuidas ta on tekkinud? Füüsikute lause vaakumi spontaansest polarisatsioonist kuulub kvant- teooriasse ja tema filosoofiline lahtiharutamine on, nagu teistelgi kvantfüüsika väljenditel, igapäevaterminites kaunis raskesti teostatav. Sõna-sõnaline tõlge ütleks, et Universum tekib äkki ja eimillestki ning et see on igati normaalne, ehkki väikese tõenäosusega füüsikaline protsess. 1970. aastal formuleeris Cambridge'i Ülikooli professor B. Carter printsiibi, millel on tänaseni kosmoloogide seas suur populaarsus: Universumi ehitus ja areng on täpselt sellised, et seal saaks eksisteerida inimene (vaatleja). See, esmapilgul üsna ebafüüsikaline lause kannab antroopsusprintsiibi nime. Selle eestikeelne vabatõlge oleks "inimkeskne Universum".
`animacule' oli I kes näitas üherakulisi organisme Rakuteooria tähtsündmused -Matthias Schleiden ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke kui elu ehitsüksusi ning kõige väiksemaid strukuure, milles elu esineb -Rudolf Wirchew avaldas 1855 olulisd postulaadid 1. rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest 2. uued rakud tekivad olemasolevate jagunemise teel -Louis Pasteur tõestas ära, et elu ei teki eimillestki Rakkude mitmekesisus -rakke on väga erineva kuju ja suurusega ning organismi seisukohalt erineva funktsiooniga -peamised erinevused on nt. 1. rakku katvas kihis rakukest / limakapsel 2. võimes muuta oma kuju amööb/kingloom 3. struktuuri keerukuses erinevaid rakke : -rakkude ehituse alusel jagunevad organismid 1. prokarüoodid (eeltuumsed, ei moodusta hulkrakseid organisme) 2. eukarüoodid (päristuumsed taime-, looma- ja seenerakud.)
Miks on maailmas kurjus? Kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Vabastatud kõikidest vastuoludest. Näiteks vana testamendi jumal vahel kiusab inimesi proovilepanekuks, uue testamendi jumal on armastaja ja heatahtlik tüüp. Kõik see on tavaliselt määratlusel jäänu välja ja jumalat on defineeritud kui igavest teiselpool aega ja ruumi eksisteerivat isikut, kes lõi maailma: · kõikvõimsus loob maailma eimillestki, võib oma soovi korral imesid korda saata- loodusseaduste rikkumine, eiramine. · ülim tarkus- omadus, mis võimaldab jumalal olla kursis sellega, mis oli, on ja tuleb. Jumala kursisolek sellega, mis tuleb, teab jumal ette ILMA, et need oleksid ette määratud. Inimesel on vaba tahe otsustada mida ta teeb, jumal ei manipuleeri ja sellegi poolest ta teab ette, mida inimene otsustab.
võimelised seda ideed endas kujundama. Edasi tuleb Descartes`i järgi eeldada ka seda, et niisugusel ideel peab olema põhjus. (Järelikult eeldab Descartes põhjuslikkuse printsiibi kehtivust ega ole oma kahtluse meetodit selle printsiibi kehtivusele rakendanud.) Põhjuslikkuse mõiste kätkeb tema arusaama kohaselt endas eeldust, et tagajärg ei saa olla “suurema reaalsusega” kui põhjus. Vastasel korral peaks eeldama, et midagi tagajärjes on tekkinud eimillestki. Kuid eeldusena kehtib ka printsiip: eimillestki ei saa midagi tekkida. “Reaalsus” ei tähenda antud juhul mitte lihtsalt eksistentsi, vaid nö. “olemiseastet”: põhjusel peab olema vähemalt samal astmel olemist, kui seda on tagajärjel. Lõpmatult täiusliku olendi idee põhjuseks ei saa järelikult olla meie ise, sest meie oleme lõplikud ja – nagu kinnitab kahtlemine, mis eeldab mitteteadmist – ebatäiuslikud olendid. Lõpmatult täiusliku olendi idee põhjus
arukus, eetilised- vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus, häbi tundmine (loomutäiuse juures on võimalik liialdused ja puudused, kuid on vaja kuldset keskteed 4.KESKAJA FILOSOOFIA ■ sügavalt seotud usuga- kristlusekeskne ■ kasvatuslik, õpetlik ■ olulisel kohal jumalakäsitlus ■ jumal on: kehatu, ajatu, kõikvõimas, kõiketeadja, kõiktark, kõikhea ■ jumal lõi maailma ex nihilo (eimillestki) ■ jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens-piiridest väljas) ■ “Kui on jumal, siis miks on maailmas kurjus?”- inimese vaba tahte tõttu, kord tuleb aeg mil valitseb õiglus, õiglus võidab teispoolsuses, jumala teod on mõistetamatud ■ Keskaja filosoofia põhiprobleem: 1)usu ja mõistuse vahekord 2)kas Jumala olemasolu saab tõestada 3)universaalide olemasolu
renessansiajastut erutavate teemade poole, peegeldades nii renessansi ülevaid püüdlusi kui ka sisemisi vastuolusid. Eelkäija Shakespeare’ile. „Doktor Faustuse traagiline lugu“, tõi Fausti-müüdi teatrilavale. Shakespeare: Komöödiad olid elurõõmsad ja lüürilistest varjunditest rikkad, lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süžeedest. Tähtsal kohal on taustana loodus, mis elustab armastust. Komöödiad: „Palju kära eimillestki“, „Nagu teile meeldib“. Õigustab kõikjal noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesugused ühiskondlikud eelarvamused, keelud. Armastajad hoolitsevad lüürilise poole eest, nalja teevad madalamast soost tegelased. Ka suur näidenditsükkel Inglismaa ajaloost, nn ajalookroonikad. Lahkab võimu probleemi. Draama: „Romeo ja Julia“. Psühhologiseerib ja individualiseerib oma näidendite tegelased.
tööd tegema – jumaluste teenimiseks. Algselt loodi inimesed pika elueaga, kuid hiljem saadi aru, et see oli viga, kuna maapind pole lõputu. Toitu hakkas väheks jääma. Inimesed sõdisid maa pärast ja see tekitas lärmi aga jumalused tahtsid vaikust, et tegeleda oma lemmiktegevusega – magamisega. Inimesed aga lärmasid ning jumalad otsustasid inimkonna hävitada. Peale veeuoutust määrati inimestele lühem eluiga. Piiblimüüt. See väljendab jumalikku loomist eimillestki. Nii loob Jumal esmalt taeva ja maa ning kõik, sinna juurde kuuluva. Inimese loob Jumal oma näo järgi ja annab tema kätte valitsuse kõige elava üle. 1. Jumal on loonud maailma eimillestki ja selle kaosest korrastanud. 2. Loomine on toimunud järk-järgult 3. Inimene on Jumala loomingu kõrgeim aste. 4. Algselt oli kogu loodu täuslikult hea 23. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad.
annaabi.ee 
