Universumi tekkimise teooria (0)

Universumi tekkimine
Universumi tekkelugu pole veel lõpuni selge.
Suure Paugu teooria-Algpalhvatus ehk Suur Pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi. Enne seda polnud mitte midagi. isegi aega ei olnud. Aeg algas koos Suure Pauguga.
Pärast Suurt Pauku -Suurest paugust tekkis ülituline ülikiiresti paisuv tulekera. Praeguses universumis olev aine ( galaktikad , tähed, meie ise) koosneb tervenisti tol ajal tekkinud osaksestest. Meie tulekera jätkas paisumist ja jahtumist.
Pime universum -Mõne aja möödudes hakkas paisuv ja jahtuv gaasikera "pragunema" - universum jagunes tohutusuurteks gaasipilvedeks. Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei suutnud gaasi läbida. Universumis oli pime.
Galaktikad-Möödus ligi miljon aastat. Universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutunud läbipaistvaks. Nüüd hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma. - neis hakkasid tekkima galaktikad. Samal ajal jätkasid tihenevad gaasipilved Suurest Paugust saadud hooga laialilendamist - universum paisub. Viis miljardit aastat pärast paisumise algust tekkis meie Galaktika , Linnutee tähesüsteem.
Päikesesüsteem-Kui oli möödunud veel viis miljardit aastat, tekkis Linnutee galaktika ääre lähedal üks järjekordne tavaline täht - Päike ja koos temaga Maa ning teised planeedid . Mitmel pool univesumis, ka Linnutees , jätkub tähtede tekkimine tänapäevani.
TEISI UNIVERSUMI TEKKE TEOORIAID
On mitmeid teisi mateeria põlvnemise teooriaid, kuid on erinevad variandid Suurest Paugust. Põhimõtteliselt
samad probleemid rakenduvad nendele:
● Stabiilse seisundiga universumi teooria. Algatajaks Fred Hoyle aastal 1948. See teooria ütleb, et galaktikate vahelises ruumis uut mateeriat on vaikselt kuid pidevalt eimillestki tekkimas. Aastal 1965 Hoyle kuulutas avalikult, et hülgab selle naeruväärse teooria.
● Väriseva universumi teooria. See teooria on järjekordne George Gamow'i idee. See ütleb, et kui universum lõpuks ammendub , uus Suur Pauk paneb selle uuesti tööle. Peamine vahe on selles, et mil esimene Suur Pauk toimus (kui eimidagi plahvatas kogu universumi mateeriaks), järgmised plahvatused on sellest tingitud, et kogu mateeria pakitakse pisikesse punkti ja see punkt plahvatab uuesti.
1 – Robert Jastrow, NASA Goddard Institute for Space Studies'i rajaja ja direktor lükkas ümber selle teooria faktiga, et kui kogu vesinik kasutatakse lõpuni ära, siis pole seda millegagi asendada .2 – Miks peaks mateeria, mis on igavesti paisumas väljapoole igaviku suunas, äkitselt peatuma jasuuna ümber pöörama?
3 – Kui kogu mateeria on lõpuks liikunud universumi välimise perimeetrini, siis gravitatsiooni kese saab seal olema. Miks peaks mateeria tahtma ümber pöörduda ja liikuda tagasi eemale gravitatsiooniväljast?
4 – Universum ei saa sissepoole kokku kukkuda , kui just ei ole kümme korda rohkem mateeriat kui seda on praegu. See on „puuduvad massi“ probleem. Evolutsionistid püüavad lahendada seda,teoretiseerides, et 97% universumi massist on „tume aine,“ mille asukohta ei saa määrata, näha ega tuvastada ühegi teadusliku seadmega.
5 – Kogu mateeria, mis liigub tagasi sissepoole, peaks põrkuma ühes miniatuurses punktis. Rääkides reaalsusest, inerts kannaks kõik mööda kesksest peatumispunktist. Miks peaks kõik minema ühte pisikesse punkti ja siis peatuma seal. Aga tuleks meenutada, et selleks oli Gamow, kes samuti leiutas Suure
Paugu teooria.
● Inflatsioonilise universumi teooria. See teooria, mis osaliselt leiutatud Allan Guth'i ja Paul Steinhardt'i poolt 1984.aastal, ütleb meile, et universum (sisaldades kogu ruumi ja aega) alustas üksiku lõpmata väikese osakesena. Keegi pole aru saanud, kust see osake tuli ja kuidas kõik sai sinna kokku surutud. Esmalt oli see „külmas“ faasis. Kui see saavutas suuruseks 5 tolli, muutus see äkitselt kuumaks ja lendas õhku. Nüüd need kaks meest spekuleerivad, et see osake algselt paisus eimillestki nõelaotsa faasi.
Kõik need teooriad on odavad ulmekirjandused. Koos Suure Paugu teooriaga, need teised teooriad kuritarvitavad loodusseadusi, kaasaarvatud esimest ja teist termodünaamika seadust. Isegi Stephen W.Hawking Cambridge 'i Ülikoolist, kes on üks mõjuvõimsamaid teoreetilisi füüsikuid siin maailmas, on
hüljanud Suure Paugu teooria
Seni koigi aegade sugavaim foto Universumist - Hubble'i Kosmoseteleskoobil kulus 10 oopaeva, et jaadvustada see piirkond, mille kuljepikkus moodustab vaid umbes 1/60 taiskuu diameetrist. Pildistatud ala on sedavord vaikene, et pildile on eksinud vaid paar meie Galaktika tahte, kuid seeeest voib siit leida sadu galaktikaid, mida ukski inimene polnud varem nainud. Kaugeimad pildil olevad tahesusteemid on jaadvustatud sellistena, nagu nad olid vaid umbes miljard
Kokkuvõte Oleks vale arvata, et universum on valmis, et tema kujunemine on lõppenud. Seda, et see ei ole nii, näitab juba universumi paisumine, mis avaldub punanihkena. Nagu tähed ja galaktikad on ka universum ise protsess. Universumiprotsess on alles pooleli . Nii on palju tähti alles oma elutee alguses või keskel, osa veel sündimata. Punased kääbused võivad veel kesta tähtedena triljoneid, see on tuhandeid miljardeid aastaid, nende jaoks on universum veel väga noor. Teadus ei saa kunagi anda lõplikku vastust sellele, kuidas universum täpselt on tekkinud, mis toimus nendel kaduvlühikestel hetkedel, mil kaduvtilluke miski hakkas paisuma ja moodustas selle, milles me praegu elame ja mille üle pead murrame. Teooriad lubavad paotada katet, mis aja alguses sündinut meie eest varjab , kuid pole mingit võimalust seda eksperimentaalselt korrata või ajas rännates otse vaadelda. Niisama vähe või veel vähem on meil võimalust täpselt teada saada, mis ootab universumit kaugemas tulevikus