Filosoofia vahearvestus I osa 1a) Tekstide paremaks mõistmiseks olen eelnevalt kasutanud erinevaid õpimeetodeid. Kõige enam olen üldiselt kasutanud alati olulise allajoonimist, kuid harvematel juhtudel olen kasutanud ka mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist ja lühikokkuvõtte kirjutamist. 1b) Minu jaoks oli täiesti uueks tekstide tõlgendamise tehnikaks hermeneutiline ring. Kuigi sain sellest tehnikast kerge ülevaate, ei tundu see olevat siiski tehnika, mida hakkan tulevikus kasutama. Kuigi eelmises osas ei maininud ma järgnevaid tehnikaid: teksti liigendamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine, ei tähenda see, et ma neid varasemalt ei teaks ja alles nüüd tundma oleks õppinud, vaid minu jaoks pole need efektiivsed. II osa 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teemaks on „teadmised ilma autoriteedita“. Autori uurimisprobleemiks on tõestada, et empiristide argumentatsioon ei pea paika. Esiteks s
[Type text] [Type text] Koostaja: Osa I Teksti tõlgendamisel kasutan kõige enam olulise allajoonimist. Täpsemalt öeldes markeerin enda jaoks olulise informatsiooni värviliseks. Minu jaoks on see kõige sobivam meetod, sest see hakkab paremini silma ja talletub mällu. Samuti meeldib mulle kasutada erinevaid skeeme, jooniseid ja tabeleid. Süstematiseeritud informatsiooni on palju lihtsam mõista ning vajaliku informatsiooni üles leidmine on lihtsam. Olen kasutanud veel mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja teksti liigendamist alateemadeks. Antud tehnikatest ei ole ma kasutanud hermeneutilist ringi. See tehnika on minu jaoks täiesti uudne. Osa II 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti põhiteema seisneb selles, et teadmiste kõige algsemaid allikaid pole olemas. Lähtuvalt eelnevast tekkis autori uurimisprobleem:“ Kas vaatlus on meie maailmamõistm
1.OSA Enim olen kasutanud olulise allajoonimist, lühikokkuvõtete kirjutamist. Kõige enam oleneb tekstist või materjalist millist viisi kasutada. 1a. Varasemalt olen kasutanud allajoonimist, lühikokkuvõtete tegemist ning jooniseid, mõisteskeeme, samuti ka mõttekäikude ümbersõnastamist 1b. Varem pole ma kasutanud tekstide liigendamist alateemadeks, ning hermeneutilisest ringist polnud ma varem üldse midagi kuulnud. 2.OSA 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Teksti teemaks on ,,teadmised ilma autoriteedita". Uurimisprobleemiks, et empiristide argumentatsioonid ei pea peaika. Kõigepealt esitab ta küsimuse: ,,Kas vaatlus on meie maailmamõismise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?" 2.Väited 1) ,,kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel." 2) ,,teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi" 3) ,,teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole o
FILOSOOFIA VAHEARVESTUS I OSA Mulle sobivad mitmed erinevad teksti tõlgendamise tehnikad nagu näiteks olulise allajoonimine, mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine ja jooniste, mõisteskeemide tegemine. Proovinud olen erinevaid viise. Nagu igale inimesele omane, siis mis mõnele sobib, see teisele inimesele jällegi ei pruugi sobida. Samas proovin hakata kasutama rohkem jooniste tegemist, et tekst oleks veel arusaadavam ja lühidalt ära mõtestada tähtsaim. 1a.) Oskasin eelnevalt olulise allajoonimist, mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist ja jooniste tegemist. 1b.) Juurde õppisin lühikokkuvõtte kirjutamise ning hermeneutilise ringi tehnika. II OSA Struktueeritud kokkuvõte Karl Raimund Popperi tekstis „Teadmised ilma autoriteedita“ on autoril teksti teemaks valitud teadmiste käsitlus ning nende olemasolu. Uurimisprobleemiks on seega ka püstitatud teemast lähtuv küsimus, et millel põhineb inimeste teadmiste allikas, kuskohast nad võtavad vastused
Filosoofia vahearvestus I.osa: Minu tõlgendustehnikad a)Varasemalt olen kõige rohkem kasutanud tekstis olulise allajoonimist. Enamasti kasutan selleks erksat värvi markereid, et olulised fraasid tekstist koheselt silmale haaratavad oleksi. Keerukamate tekstide puhul (teadustekstid jne) meeldib mulle koostata ka mõttekaarte (jooniste ja mõisteskeemide tegemise tehnika). Keerukamatest kirjutistest arusaamiseks olen tihtipeale mõtted ka enda jaoks mõistetavamalt ümbersõnastanud (mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine). b) Täiesti uus teksti tõlgendamise tehnika minu jaoks oli Hermeneutiline ring, kuid arvan, et filosoofiliste tekstide mõistmiseks on antud tõlgendustehnika kasutamine üpriski vajalik. II. osa: Struktureeritud kokkuvõte 1. Autori uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? 2. Väited: Põhiväide: Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. T
FILOSOOFIA VAHEARVESTUS SANDER KUKK 140592 I OSA 1A) TEHNIKAD, MIDA EELNEVALT OSKASIN: Olulise allajoonimine Seda tehnikat olen ma kõige enam kasutanud. See aitab silmatorkavalt eristada olulisemaid mõtteid ja seoseid. Lisaks kasutan märkmeid ja märksõnu, et lahti seletada keerulisemad laused. Sageli muudab teksti raskesti mõistetavaks just lausete pikkus. Sel juhul püüan olulise mõtte alla joonida ning sedasi need lühemate märkustena kirja panna. Teksti liigendamine alateemadeks Seda tehnikat olen kasutanud eelkõige kirjandite ja esseede analüüsimiseks. Kui olen kirja pannud iga lõigu põhiteesi või idee, siis annab see kirjutisest hea ülevaate ning võimaldab kiirelt leida koha, kust võiks teemakohast infot leida. Mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine Seda tehnikat olen kasutanud näiteks võõrkeelsete tekstide lugemisel. Lisaks on
1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Põhiprobleem - kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised? 2.Väited 1) Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. "Ma lugesin seda "The Times'ist"" või siis "Ma lugesin seda Encyclopaedia Britannica'st" on märksa tõenäolisemad ja selgemad vastused küsimusele "Kust te teate?" kui näiteks "Ma olen seda meeleliselt tajunud" või "Ma tean seda ühe oma mulluse, vaatluse põhjal". 2) Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi. 3) Küsimus teadmiste allikast nagu nii palju autoritaarseid küsimusi puudutab päritolu. See eeldab teadmistelt sugupuud, mille abil nad end legaliseerida võiksid. 3. Argumendid 1) Igal tunnistajal tuleb oma seletuses kasutada tervet hulka teadmisi isikute, paikade, asjade, keelekasutuse, konventsionaalsuste jne kohta. Ta ei saa usaldada üksnes oma silmi ja kõrvu,
VAHEARVESTUS Martin Malm, VE II I OSA Tehnikad mida olen kasutanud ja kasutan edaspidi on olulise info allajoonimine ning märkmete tegemine. Need aitavad hiljem tähtsamad kohad üles leida ja muuta tekst arusaadavamaks. Tehnika, millest ma varem pole kuulnud ja mida ma varem kasutanud pole on hermeneutiline ring. 1a - Eelnevalt olen kasutanud olulise allajoonimist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja jooniste ning mõisteskeemide tegemist. 1b - Juurde õppisin kasutama hermeneutilist ringi mis tundub suhteliselt keeruline. II OSA Teema põhineb maailmamõistmisel. Kas vaatlus on meie jaoks algseim, ülim allikas või mitte. Kui vastus on eitav, siis kust mujalt me saame oma teadmised? Keda uskuda, mida uskuda? I väide: Enamik me arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Argument: Autor viitab igasugustele muudele allikatele, näiteks nagu „The Times“, et kust nemad ammutavad oma teadmised? II väide:
Kõik kommentaarid