Reaalainete keskus Koostaja H Täht 1 Kei Tallinn 2004 TTK Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Kips.......................................................................................................................................................................3 Kipsi tooraine............................................................................................................................................................3 Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid................................................................................................... 3 Gyproc-kipsplaatide tehnilised omadused................................................................
Siukord: 1. Siukord.............................................................................................................................2-3 2. Metallide korrosioon............................................................................................................4 2.1. Korrosiooni kemism ja kahjustuste liigid....................................................................4 2.2. Keemiline korrosioon...................................................................................................5 2.3. Kaitsev oksiidikiht.......................................................................................................5 2.4. Legeerimine..................................................................................................................6 2.5. Gaasikorrosiooni tõrje..................................................................................................6 2.6...
Tsemendi tootmine ja selle toorained. Boorbetoon. Betoonilisandid. Soojaisolatsioonimaterjal Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................................................2 1. Tsement.......................................................................................................................................................3 1.1 Tsemendi toorained...................................................................................................................................3 1.2 Tsemendi tootmine...................................................................................................................................4 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused..........................................................................................................
Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine....................................................................................................
Referaat (hüdroisolatsiooni niisketes ruumides) Hüdroisolatsioon peab olema, pidev ja veetihe mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes, keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes vastupidav temperatuurimuutustele. Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni Membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid ,,mustaks vanniks vahepeal unustatud kuid nüüd uuesti kasutusele võetud betoniit-hüdroisolatsioon nn ,,pruun vann" on samuti membraan- hüdroisol...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must SISEKLIIMA JA LOODUSLIKUD VIIMISTLUSMATERJALID Referaat Õppeaines ,,Hoonete energiavarustus ja energiaauditid" TE.0529 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a .............................................. Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ............................................. Ants Viilup Tartu 2012 Piirete omadused ja sisekliima Keskmiselt viibib inimene 70...90% ööp...
Juugend 12.klass Sisukord Sissejuhatus William Morris Juugend arhitektuuris -Juugend Eesti arhitektuuris Juugend maalikunstis Kasutatud kirjandus Sissejuhatus 19.saj. lõpul kujunes omapärane arhitektuuri, sisekujunduse ja tarbekunstistiil, mille tunnuseid täheldatakse ka kujutavas kunstis. Meil tuntakse seda stiili juugendstiili nime all, Ameerikas kannab ta nime "modern style" , Inglismaal ja Prantsusmaal aga "art nouveau". Üldiselt peeti juugendit 20.saj. esimesel poolel väga veidraks ja maneerlikuks. W. Morris http://lemonodor.com/images/william-morris-wallpaper-s.jpg Juugend oli inspireeritud 19.saj. teisel poolel Euroopa kunstiturgu vallutanud Jaapani puugravüüridest. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede- ja muude...
Aurelia Kalda 7.Klass Rakke gümnaasium India India India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa.India on riik Eusaaria mandi lõunaosas.India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötes, enamuse sellest moodustavad rannikualadel ka ekvatoriaalsed vihmametsad ja svannid. India on mõjurikas maa, mis on rahvaarvult maailmas teisel kohal olev riik. India on 3 287 590 km² suur, ning seal elab umbes 1 014 004 000 inimest. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt. Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal.India pealinn on New D...
Referaat Hiina müür Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Hiina müür * Hiina müüri ajaloost * Tööjõud * Müüri efektiivsus * Hiina müüri ümbrus ja ehitusmaterjalide tähtsus * Nähtavus Kuult * Hiina müür tänapäeval * Soovitused hoiatused 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Suur Hiina müür (hiina keeles: Wànl Chángchéng) on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maja ja niiskus Referaat Koostas: Kait Trumm V-09 Pärnu 2010 Sisukord Kõik laguneb aja jooksul...............................................lk 3 Niiskuse liikumine.........................................................lk 3 Niiskus materjalides......................................................lk 4 Niiskusalliakad..............................................................lk 4 Niiskus kahjustused......................................................lk 5 Kasutatud kirjandus......................................................lk 6 Maja ja niiskus Kõik laguneb aja jooksu...
Aeroc ehitusmaterjalid Referaat 1.Firmast Aeroc AS on välja kasvanud Eesti erakapitalil põhinevast ettevõtete grupist. See on edukalt tegutsenud mitmes ehitusmaterjalitööstuse valdkonnas- seadmete ja tehnoloogia projekteerimises, lubjatootmises ning poorbetoontoodete vahendusmüügis. 1995. aastal alustas Aeroc AS Kivilõvi Inseneribürooga Soomes valmistatavate Siporex-poorbetoontoodete maaletoomisega Eestis ning alates 1997. aastast on nad paralleelselt olnud ka Peterburi lähistel Saksa Hebel- tehnoloogial töötava poorbetoontoodete tehase ainuesindajaks Eestis. Nendest aastatest on nad kasutanud poorbetoontoodetest majakarbi komplekssüsteemi üle 150 eramu peal. Alatest 2002. aasta kevad-suvest on Aeroc`i tooted saadaval Eesti kõigis suuremates ehitusmaterjalide kauplustes. Lisaks Eestile müüvad nad mõnd toodet ka Läti- ja Sankt-Peterpurgi turul, üsna peagi alustatakse turustamist ka Soomes. Aeroc`i too...
Referaat Kas Eestis valitseb praegu tööpuudus või tööjõupuudus? 2009 Mis on tööpuudus? Tööpuudus väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei suuda leida endale sobivat tööd. Nende omandatud haridustase, oskused ja töökogemus ei ole vastavuses tööturu nõuetega. Sageli ongi hõivatutel haridustase kõrgem, kui töötutel. Kui haridustase on madal, siis seda pikem on tööotsingute kestus ja seda kõrgem on töötuse määr. Isik klassifitseeritakse töötuks, kui ta: 1. on aktiivselt otsinud tööd eelneva nelja nädala jooksul 2. ei ole töötanud kogu arvestusperioodi jooksul 3. on valmis kohe tööle asuma. 4. kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. Need inimesed ei kuulu töötute hulka, kes nendele kolmele tingimusele ei vasta. Tööpuuduse üheks põhjuseks on see, et töötute hulgas on väga palju ainult põhiharidusega inimesi, kellel puuduvad kutseoskused. Tööturul aga valitseb ...
Referaat Vundamendi hüdroisolatsioon N imi: Romet Auli Kusus: E3 Sisukord Hüdroisolatsioon…………………………………………………………1. Veekoormused………………………………………………………...…2. Välishüdroisolatsioon………………………………………………..…..3. Renoveerimistööd………………………………………………….……4. Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad………………………………….…..5. Allikad……………………………………………………………………...6. Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Kaidi Amberg Ehitise tuleohutusnõuded Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.2 Ehitusmaterjalid ja põlemine lk.34 Tulekindlus lk.5 Olulised tuleohutusnõuded lk.6 Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded lk.79 Tehnilised tulekaitsevahendid lk.10 Kokkuvõte lk.11 Kasutatud allikad lk.12 Sissejuhatus Väikeelamutes on tulekahjude tekke peamine põhjus tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne ehituse alustamist, hiljem on tarvilike muudat...
xxxxxxx VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: xxx Juhendaja: xxxxx Esitamiskuupäev: xxxxxxxxx Allkiri:.................................... Tallinn 20xx SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.VEE KOORMUSKLASS......................................................................................................4 1.1Pinnase niiskus....................................................................................................... 4 1.2 Mittesurveline vesi................................................................................................ 5 1.3 Surveline vesi..........................................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Ohutustehnika tellingutel Referaat Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2011 TÖÖTAJA ÜLDISED KOHUSTUSED · Täida tööandja või objekti peatöövõtja pooltkehtestatud ohutusnõudeid. · Kasuta tööandjapoolt antud isikukaitsevahendeid (kiiver, kuulmiskaitsed, kaitseprillid, turvajalatsid). · Teata ehitusobjektil ilmnenud tööturvalisust ohustavatest puudustest, ohtudest ja riskidest viivitamatult töödejuhatajale või peatöövõtja tööohutuse eest vastutavale isikule. · Hoolitse omalt poolt selle eest, et ehitusobjektil valitseks kord ning kõiki töövahendeid hoitaks ettenähtud kohas. · Töövahendite ohutusseadmete ja kaitsekonstruktsioonide eemaldamine ilma töö...
Ksenia Heinsoo MOISEI GINZBURG (1892-1946) REFERAAT Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õppeaines: 20. SAJANDI ARHITEKTUUR Õpperühm: EA 41 Juhendaja: lektor Elo Kiivet Esitamiskuupäev: 15.02.2017 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 Moisei Ginzburg ( 23. mai 1892 Minsk, Valgevene 7. jaanuar 1946 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude arhitekt, praktik, teoreetik, üks konstruktivismi liidreid. Joonis 1. Moisei Ginzburg, 1920 a. Ta sündis 23. mail Minskis, Valgevenemaal juudi peres. Lõpetas Kaubanduskooli, pärast kolis välismaale, kus õpis Pariisi Kunstiakadeemias, Toulouse Arhitektuurikoolis ja Milano Kunstiakadeemias. 1914. aastal tuli Venemaale tagasi ja jätk...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Säästva tehnoloogia õppetool EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISTEHNOLOOGIAD Aines Materjalide ringlus NTS1021 Üliõpilane: Karin Erimäe Juhendaja: Jaan Kers Tartu, 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Aastal 2005 moodustasid ehitus- ja lammutusjäätmed maailma tahketest jäätmetest 35%. Enamus ehitus- ja lammutusjäätmeid jõuavad prügilasse. Samuti satuvad ehitusjäätmed sobimatutesse kohtadesse, näiteks metsa alla. Selline tegevus põhjustab aga keskkonnamõjusid, sealhulgas õhu, pinna- ja põhjavee saastumist ning loodusvarade vähenemist. Sellepärast on oluline suunata ehitamisel ja lammutamisel tekkivad jäätmed korduvkasutamisse või ümbertöötlemisse. Selline tegevusviis vähendaks prügilasse ladestatava jäätmete hulka oluliselt. Enamik ehitamisel ja lammutamisel tekkiv...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Mördid Referaat Koostas: Kristen Volkov Sisukord: Mörtide olemus ja liigitus 2 Mörtide üldomadused 2 Mördi täitematerjalid 4 Müürimördid 4 Krohvimördid 5 Mördid talvisteks töödeks 6 Erimördid 7 Mördi valmistamine ja transport 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandi...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin TSEMENDI TRANSPORT NING KAHJUSTUSED SELLE TRANSPORTIMISEL JA LAADIMISEL Referaat Juhendaja: Tõnis Hunt Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks sain ma küll ehitusmaterjalid, kuid oma referaadis keskendun ma tsemendile, mis on materjal, millest tehakse üht põhilisemat ehitusmaterjali betooni. Keskendun ma sellele sellepärast, et oma praktika veetsin ma Kunda Sadamas, mis on eesti suurim tsemendi eksportija Eestis. "Kunda ja tsement on eestis peaaegu sünonüümid. Olgu ajad millised tahes ehitada on ikka vaja ja igal ajastul on Kunda tsemenditööstus "ehitusmaterjalide ema" tsementi ka tootnud", on öelnud Kunda tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein. Oma referaadis üritan ma uurida millised probleemid ja kahjust...
Tallinna Tehnikaülikool HALLITUSSEENTE KAHJU TERVISELE Referaat Õppeaine: Ehituskeemia KCM0014, 1 semester Õpilase nimi ja õpilaskood: Maria Aria, 206985EATI Tallinn 2020 SISSEJUHATUS Hallitusseened on mikroskoopilised seened, mis moodustavad seeneniidistike, kuid mitte silmaga nähtavaid viljakehi. Et struktuure eristada tuleb kasutada mikroskoopi. Hallitusseeni võime leida kõikjal meie ümber – mullas, vees, taimedel ja surnud või kõduneval orgaanilisel materjalil, organismist, välisõhust, ruumiõhust. Toitainete suhtes ei ole hallitusseened valivad, nad suudavad kõikjal paljunema hakata. Kõige sagedamini leiame hallitusseente kahjustusi pinnakattevahenditega töödeldud või tselluloosi sisaldavatel materjalidel (tapeet). Hallitusseente kasv ja areng nendel toitainetel sõltub peamiselt sobivatest keskkonnatingimustest – temperatuur, suh...
KONTROLLTÖÖ TULEMUSED REFERAAT Õppeaines: Statistika Ehitusteaduskond Õpperühm: EI Juhendaja: Esitamiskuupäev: 27.11.2014 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ANDMETE KOGUM..............................................................................................................4 1.1.Rühmade tulemused..........................................................................................................5 2.VÕRDLUS........................................................................
Rakvere Gümnaasium ********* ****** TAANI Referaat Juhendaja: ********* 2009 RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD Majanduslikud näitajad: 1)Sisemajanduse kogu toodang (SKT) 1 elaniku kohta on 38,207 $. 2)Ekspordi ja impordi üldine struktuur vt joonis 1, joonis 2. 3)Rakvastiku hõive erinevates sektorites : põllumajandus 4%, tööstus 17% ja teenindus 79%. 4)Side- ja transpordivahendite hulk: aastal 2000 oli 100 elaniku kohta 67,2 mobiiltelefoni. Aastal 2000 oli sõiduautosid 1000 elaniku kohta 1843. 5)Elektrienergiat toodeti 2003. aastal 43,32 mrd kWh ja tarbiti 31,68 mrd kWh. Sotsiaal-Demograafilised näitajad: 1)Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 80 aastat. 2)Imikusuremus on 100 elussünni kohta 5,1 (2000). 3)Sündimus 1000 elaniku kohta on 12,1 sündi (2000). 4)Suremus 1000 elaniku kohta on 7,3 surma (2000). Inimarengu indeksi alusel on Taani 15. kohal LAEVAEHITUS Taani ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EV-12 Sigrid Pau Passiivmaja, ökomaja, nullenergia maja Referaat Juhendaja: Einar Potter Väimela 2013SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS Tänapäeva uus trend majade ehitamisel on võimalikult loodussõbralik. Minu töö eesmärgiks on uurida kolme maja, mis on igast küljest inimesele kasulik ning jätab võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje maailma, milliseid materjale kasutatakse nende ehitamisel ning püüan leida nende kolme maja erinevused. 2. PASSIIVMAJA Passiivmaja on hoone, mille energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise uue maja energia vajadusest ning kus tänu madalatele küttekuludele on aktiivsetest küttesüsteemist võimalik loobuda. Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone, kodumasinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist. Energiasäästlikud komponendid on väga häs...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Nimi PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12/22 Juhendaja: Tallinn 2008 Puidu omadused ja kasutamine 1 SISSEJUHATUS Referaat räägib puidu omadustest ja kasutamisest. Puit on asendamatu ehitusmaterjal. Kivi võib teise samataolise vastu vahetada, aga puidust sarika asemele ei ole mõtet keevitada rauast. Kivi on küll vanim ehitusmaterjal, aga puit tervisesõbralikum ja kergem töödelda. Kuid puu kui selline mädaneb ja põleb. Põlemine võib olla kasulik kui see toimub küttekoldes ja annab energiat, kui aga konstruktsioonis siis mitte nii väga. Tulega tuleb olla ettevaatlik! Igaüks teab, et põlev tikk võib panna maja põlema, selleks ei pea olema tuletõrjuja. Mädanemisega ja seenetamisega on hoopis teine lugu, seda ei tea igaüks miks...
Anne Visnapuu DEFORMATSIOONIVUUGID REFERAAT Õppeaines: TEERAJATISED I Ehitusteaduskond Õpperühm: KTEI 62 Juhendaja: Prof. Priit Vilba Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 DEFORMATSIOONIVUUKIDE ARVUTAMINE .................................................................. 5 DEFORMATSIOONIVUUKIDE RAJAMINE ......................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 16 ...
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Ehitustootluse instituut SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL Referaat Tallinn 2010 1 Standardikohane klassifikatsioon.........................................................................................2 2 Tootjad....................................................................................................................................7 3 Tootmine.................................................................................................................................8 4 Tooted....................................................................................................................................10 5 Soojustamisest üldiselt.........................................................................................................16 6 Võrdlus analoogid...
RAIMOND VALGRE REFERAAT MUUSIKAST TÖÖ KOOSTAJA: JANE PEDA ÜLENURME 2003 RAIMOND VALGRE ELULUGU Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid ...
Elva Gümnaasium "Ida-Virumaa" Referaat Ida-Virumaast Ragnar Rinne 9.B klass 2011/2012 õppeaasta Sisukord Ida-Virumaa Maakonnast Ida-Viru maakond ehk Ida- Virumaa asub Kirde-Eestis. Kokku on maakonnas 22 kohalikku omavalitsust, neist kuus linna ja 16 valda. Ida- Virumaa on Eesti kõige linnastunum maakond. Maakonna pindala on 3 364,05 km2, moodustades 7,4 ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI.......................................................7 2.1 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI MEETODIT 2.2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI ON IS...
KEILA GÜMNAASIUM 14 MAAILMAIMET REFERAAT JUHENDAJA: AUTOR: KEILA 2008 Sissejuhatus Oma väikese mahulises referaadis tahaksin Teile tutvustada kõiki 14 maailmaimet- seitset uut ja seitset vana maailmaime. Vanaaja maailmaimedest on kahjuks säilinud ainult 1. Aga uued on siiani täitsa olemas. Uute maailmaimede valimisel esitati palju erinevaid ehitisi ja kunsti väärtusi, aga välja valiti neist ainult parimad ja uhkemad. Imede arv 7 oli vanaaja arvsümboolikas keskne arv. Folklooris ja religioonis on seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. See, mis kõiki maailmaimesid teiste antiikaja või uuema ajastu ehitiste hulgast esile tõstis, oli alati midagi hämmastavat- kas siis nende hiiglaslik suurus, tähelepanuväärne ehitusviis või lihtsalt nende väljapaistev ilu. Teadlased ei ole suutnud kõikide mitte säilinud ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 AASTAD 1940 JA 1941............................................................................................ 4 2 AASTAD 1941 KUNI 1945.......................................................................................8 3 AASTAD 1946 KUNI 1950.....................................................................................14 4 AASTAD 1951 KUNI 1955.......................................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA MAJA JA NIISKUS Referaat Juhendaja: Ingrid Kruusla Koostaja: Agor Liivas Pärnu 2010 SISUKORD 1. Niiskuskahjustused 2. Difusioon 3. Kõik laguneb aja jooksul 4. Niiskusallikad 5. Jääpurikad 6. Enne ja nüüd 7. Niiskus materjalides 8. Külmasild 9. Võrdlus VAREM NÜÜD 10. Niiskuse liikumine 11. Kapilaarne immendumine 12. Konvektsioon 13. Kasutataud kirjandus 1. NIISKUSKAHJUSTUSED. *Bioloogiline lagunemine Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. *Külmakahjustused Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjali poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki külmuda. *Soolakahjustused Vees on alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad kristalliseeruvad. Materjali kuivades s...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Igor Ikonnikov SOOJUSTATUDFASSAADI TEHNOLOOGIA Referaat EHITUSTEHNOLOOGIA Hoone ehitus Õpperühm: EI31 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2009 Sissejuhatus Mis on fassaad ja tema niiöelda tunnused? Fassaad on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg. Fasaad ei ole ainult illustreeriv ja kujundamise jaoks oluline vaid fassaadi juures on põhiline märgata tema tähtsamad omadused ehk hoone soojustamine ja energiasäästlikus. Eesti on kõige enim kasutusel vahtpolüsterool ja kivivill. Umbes 10 aastat tagasi võeti kasutule meie Vabariigis vahtpolüsterooli fasaade ja viimastel aastatel hakkab asendama kivivill,vahtpolüsterooli. Mineraal villa loomine ja kasutustegur Esmalt on plaanis töö ära jaotada kategooriatesse millest rääkima hakata. Kõ...
Jakob Westholmi Gümnaasium AAFRIKA PÄRISMAALASTE KULTUUR JA KOMBED Inimeseõpetuse referaat Autorid: Anni Reiljan Mona Tammik 7.a klass Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Aafrika manner.............................................................................................................................4 Söögikombed ja toiduvalmistamine.............................................................................................5 Eluasemed...............................................................................................................
VANA- ANTSAL KUTSEKESKKOOL KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Elmo Jaaniste PALKMAJADE SOOJUSTAMINE Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana- Antsla 2011 Sisukord Soojustamise võti........................................................................................................................3 Kivivill....................................................................................................................................3 Kas vooder seina sise- või välisküljele?.................................................................................3 Paigaldustehnoloogia..............................................................................................................4 Soojustamine Puistevillaga.........................................................................................................4 Puistevilla eeli...
KEILA KOOLI ÕHTU- JA KAUGÕPPE OSAKOND KLASS 12C Garmen Grünberg Raimond Valgre Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila 2010 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Sisukord Sisukord Elulugu.................................................................................................................................................3 Raimond Valgre looming.....................................................................................................................5 Loomingunimekiri......................
VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. PINNAS.......................................................................................................................... 4 1.1. Veekoormused.............................................................................................................. 4 2. HÜDROISOL...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk EHITISTE TULEOHUTUSNÕUDED Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Sissejuhatus Väikeelamutes on tulekahjude tekke peamine põhjus tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne ehituse alustamist, hiljem on tarvilike muudatuste tegemine väga kulukas, tihti ka võimatu. Majaehitajal on vajalik tunda tuleohutusalaseid mõisteid. Põlengu tekkimist tuleb ennetada. Selleks on koostatud projekteerimisnormide tuleohutust käsitlev osa, mis sätestab nõuded piksekaitseseadmetele, kütteseadmetele ja ehitusmaterjalidele, kasutusviisilt ohtlikumate elamu osade tule ja suitsu leviku tõkestamisele ning hoonetevahelisele kaugusele. Kui loetletud meetmed osutuvad ebapiisavaks, keskendutakse elamu tulepüsivusklassi tõstmisele, mis seab rangemad nõuded ehitusmaterjalide valikule. Referaadis räägime peamistest, tähtsamatest nõuete...
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE................................................4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON...........................
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………..3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE………………………………………...4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON………………………………… 7 RADOONI OHUTUSE TAGAMINE……………………………….............9 KOKKUVÕTE……………………………………………………………… 10 VIIDATUD ALLIKAD.……………………………………………………..11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. ...
Maastiku kujndamine referaat Juhendaja Tartu 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine"(2003), mis põhineb tema magistritööl. Referaat võtab kokku raamatu esimeses pooles välja toodud põhitõed ja tähelepanekud maastiku kujundamise kohta. Ruum-selle tähendus ja määratlus Väga raske on ruumi üheselt defineerida. Kolmemõõtmeline ruumikäsitlus on ehk kõige lihtsam ja vanem ning nii inimene ruumi enamasti tajubki. Üldiselt võib ruumi arhitektuuris ette kujutada kui objektide vahelist tühimikku mida saab määratleda kolme mõõtme abil, maastikuarhitektuuris maastikuelementide poolt piiritletud alana. Vaataja mulje ruumist sõltub siiski ruumielementidest ja tema isiklikest kogemustest. Ruumi tajumisel tuleb arvestada ka neljanda mõõtmega-ajaga, tänu looduslikele protsessidele või inimtegevusele muutub ruum ajas. Eristatakse sise-ja väliruume ehk siis hoo...
Siim Vaade Keia Laht Madis Timmi Silver Kruusalu Andre Remsel Karl-Kaur Kaseorg OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED RÜHMATÖÖ REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja Keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 11 Juhendaja: lektor Sirle Künnapas Esitamiskuupäev:26.10.2014 Tallinn 2014 SISUKORD 1.MIS ON OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED?............................................................................4 2.ASBEST.............................................................................................................................. 6 2.2. Mis on Asbest?............................................................................................................. 6 1.3. Kust võib leida Asbesti?....................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 HOTELLIMAJANDUSE GLOBAALSED PROBLEEMID Referaat Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 SISUKORD 1.Säästva arengu mõiste ................................................................................................... 3 2.ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID ......................................................... 6 2.1.Jäätmeprobleemid.................................................................................................... 6 2.2.Loodusvarade kasutamine....................................................................................... 6 2.3.Kultuuripärandi kahjustamine ............................................................................... 7 3.GLOBAALPROBLEEMID HOTELLIMAJANDUSES .............................................. ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Arlis Lepamets KATUSEAKEN Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Sisukord 2 Sissejuhatus Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas peatükis räägin sagedamatest kasutusvigadest. 3 Katuseakendest üldiselt Katusealuste väljaehitamine on saanud hoogu kinnisvarahindade tõusuga, eksklusiivsus nii asukoha kui interjööri poolest mängib oma osa. S...
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Kersti Kaupo EV (plaatija) KATUSEAKNAD Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Vana - Antsla 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas peatükis räägin sagedamatest kasutusvigadest. 3 Katuseakendest üldiselt Katusealuste väljaehitamine on saanud hoogu kinnisvarahindade tõusuga, eksklusii...
Keemia referaat Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid Sisukord Y Sissejuhatus Y Looduskivid Y Lubjakivi 3.1.Eelised 3.2.Puudused Y Graniit 4.2.Eelised 4.1.Kasutusalad Y Kaljukivi(kvartsiit) 5.2.Eelised 5.1.Kasutusalad Y Marmor 6.1.Kasutusalad-ja võimalused 6.2.Eelised 6.3.Puudused Y Kiltkivi 7.1.Eelised 7.2.Puudused 7.3.Kasutusalad Y Liivakivi 8.1.Puudused 8.2 Kasutusalad Y Looduslik savi 9.1.Eelised 9.2.Kasutusalad 9.3.Savi ehituses Y Kruus Y Liiv 10.1.Settimine 10.2.Liiva kasutamine Y Kokkuvõte Y Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid on:lubjakivi, graniit, kvartsiit, marmor, kiltkivi, liivakivi, looduslik savi, kruus, liiv. .Neid leidub ka Eestis.Siin referaadis tutvustangi kõige levinumaid looduslikke mineraalseid ehitusmaterjale. Looduskivid Looduskivi, mille struktuur, mustrid ja värvitoonid on välja kujunenud loo...
Viljandi Gümnaasium Tanel Säde 11. Majandus Energiaressursid Referaat Viljandi 2012 Sisukord Tiitelleht.............................................................................1 Sisukord.............................................................................2 Energiaressursid üldiselt..................................................3 Nafta ja sellega kaasnevad probleemid...........................3.1 Päikese- ja tuuleenergia....................................................4 Päikeseenergia....................................................................4.1 Tuuleenergia........................................................................4.2 Hüdroenergia ehk vee-energia............................................5 Puit ja selle kasutus...............................................................5.1 Teistest fossiilsetest kütustest......................
Koht ja aasta Referaat Piutmaterjalid ja tootmine Juhendaja: Kooli/koha nimi PUIDU OMADUSED Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest. Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime 400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei kondenseeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisumisest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike ainult 1 mm meetri kohta. Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit k...
Tallinna Tehnikaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Referaat Alar Kotli Arhitektuur EEA0021 Autor: Juhendaja: Anne Lannes Tallinn 2011 Sissejuhatus Arhitekt Alar Kotli astus ehituskunsti 1930. aastate alguses, samaaegselt moodsa arhitektuuri jõudmisega Eestisse. Ta tegi kaasa funktsionalismist taandumise laine, rõhutades esinduslikkust ja traditsionalismi nii enne kui ka pärast sõda, ning asus moodse arhitektuuri taasavastajate esiridadesse 1950. aastate teisel poolel. Viljaka ja kõrgprofessionaalse loojana on ta alati kuulunud eesti arhitektide ...
annaabi.ee 
