on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrgusel. Maavarad Tähtsaim maavara on süsi, mille varu küünib hinnangu järgi 70 miljardi tonnini. Peamised maardlad asuvad Biharis, Orissas ja Madhya Pradeshis. Gujaratis, Assamis ja Maharashtra rannikul selfimeres leidub naftat. Orissas, Biharis ja Maharashtras on maailma suurimad rauamaagimaardlad. India rauamaagivarud on hinnagu järgi 22 miljardi tonni suurused ja suure rauasisaldusega maagi varu on umber 8 miljardit tonni.Vähesel määral leidub uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Kliima Suurem osa Indiast asub lähisekvatoriaalses vöötmes, kus talvel on valdav mandriline troopiline õhk ja suvel ekvatoriaalne õhk. Aastane sademete hulk on keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsel nõlvul 3000-6000. Induse-Gangese
nikerdatud kalmeehitised, templid, hauakambrid, kaljureljeefid, võlvitud väravad ja sammaskäigud ning kaljuseintesse tahutud veetrassid, mis kõik kõnelevad linnaelanike tehnilisest ja kunstilisest geniaalsusest. Kõike seda saadab ennekogematu värvidemäng: olenevalt kellaajast ja päikesenurgast värvuvad kaljud roosaks, tumepunaseks, purpurpunaseks või oranziks. Taj Mahal Indias Taj Mahal on UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud haudehitis Põhja- Indias Agra linnas, mille India suurmogul Dzahan lasi ehitada oma kolmanda abikaasa Arjumand Bano Begum'i mälestuseks. Ehitist peetakse üheks maailma kõige ilusamaks ehitiseks ja igavese armastuse sümboliks. Naist tuntakse Mumtaz Mahal`i nime all, mis tähendab pärsia keeles "palee valgus". Naine suri 1630. aastal neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Taj Mahali ehitus algas 1632. ja lõppes 1653. aastal. Ehitusel töötas 20 000 inimest, nende seas meistrid Euroopast ja Aasiast. Peaarhitekt oli Ustad Isa
Sellest ajast on Colosseum varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi Antiik- Rooma suurim mälestusmärk. Taj Mahal Tadz Mahal ehk Taj Mahal on haudehitis Põhja-Indias Agra linnas, mille India suurmogul Dzahan laskis ehitada oma abikaasa Arjumand Bano Begum'i mälestuseks. Naist tuntakse Mumtaz Mahal'i nime all, mis tähendab pärsia keeles ,,palee valgus". Ta suri 1630 neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Ehitus algas 1632 ja lõppes 1648. Ehitusel töötas 20 000 inimest, nende seas meistrid Euroopast ja Kesk- Aasiast. Peaarhitekt oli Ustad Isa (Ustad Ahmad) Lahore'ist.
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................2 1. Püramiidid............................................................................................. 3 1.1. Püramiidide ehitus................................................................................................3 2. Semiramise rippaiad Babülonis...........................................................4 3. Artemise tempel Efesoses......................................................................6 3.1. Templi välimus.....................................................................................................6 4. Zeusi kuju Olümpias.............................................................................7 4.1 Templi ehitus.........................................................................................................7 5. Halikarnassose mausoleum................................
marmorist ning asub Põhja Indias Agra linnas. Selle ehitise laskis ehitada India suurmogul Shah Jahani (1628-1658) oma armastatud naisele Mumtaz-i-Mahalile ehk "lossi pärlile", kes pärast 14. lapse sünnitamist suri. Pärast oma naise surma oli Jahani kaks aastat sügavas leinas ning otsustas kokku kutsuda vaid parimatest parimad, kes oleks abiks ehitamaks oma idee kohaselt mosee sarnane nelja minaretiga mausoleum. Sisekujundajaks palgati Veneetsia kunstnik, Bordeaux' kullassepp valmistas hõbedast väravad. Ehitus algas 1632 ja lõppes 1648
Kõik kommentaarid