Energiaressursid (0)

Viljandi Gümnaasium
Tanel Säde
11. Majandus
Energiaressursid
Referaat
Viljandi 2012
Sisukord
Tiitelleht.............................................................................1
Sisukord.............................................................................2
Energiaressursid üldiselt..................................................3
Nafta ja sellega kaasnevad probleemid...........................3.1
Päikese- ja tuuleenergia ....................................................4
Päikeseenergia....................................................................4.1
Tuuleenergia........................................................................4.2
Hüdroenergia ehk vee-energia............................................5
Puit ja selle kasutus...............................................................5.1
Teistest fossiilsetest kütustest...................................................5.2
Energiaressursside probleemid................................................6
3. Energiaressursid
Energiaressursid on tänapäeva maailmas varandus, mida ihkab iga planeedi riik. Energiaressursse on kaks liiki: taastuvad ja taastumatud. Taastuvateks ressursideks on näiteks puit, tuuleenergia, päikeseenergia ja hüdro ehk veeenergia . Taastumatud näiteks nafta , maagaas jne. Probleemid tekivadki taastumatute energiaressursidega, kuna inimesed on nii harjunud kasutama bensiini või diiselkütust oma autoga sõitmisel. Naftat jääb üha vähemaks ja selle puurimine läheb üha kallimaks, mis tähendab, et ka nafta hind tõuseb. On olemas alternatiive, alati on, kuid kui hästi me neid kasutada oskame ja enda kasuks oskame pöörata, ei tea. Muidugi nafta on ainult üks näide, probleeme on tegelikult väga palju. Taastumatud energiaallikad nõuavad taastumiseks miljoneid ja miljardeid aastaid, niiet nende kasutamist tuleks piirata igal võimalusel.
3.1 NAFTA
Alustan naftaga , sest ma usun, et tegemist on ühe tähtsaima energiaallikaga. Seda kasutame valguse, soojuse jms tekitamiseks. Selge on ka see, et meil ei jätku naftat igaveseks. Hetkel on juhtivad naftat omavad riigid Saudi- Araabia , Kanada ja Iraan . Need riigid peaksid olema üpris rahul oma olukorra üle, neil on soodsad tingimused, kuna saavad müüa oma naftat teistele riikidele. Mõneti on see kindlasti ka hirmutav, et näiteks kui ühel suurriigil hakkavad naftavarud lõppema, siis võidakse ju otsustada alustada sõda mõne riigi vastu kust saaks n.ö. „musta kulda“. On väga palju selliseid juhtumeid, kus on tahetud või ongi algatatud sõda, et saada seda fossiilkütust. Väga palju räägitakse ka sellest, et USA on ise tekitanud omale konflikti ja siis süüdistanud selles mõnda riiki ning seejärel kuulutanud välja sõja. Tõendeid muidugi ette pole näidata kellegil ning isegi kui oleks, kaoksid need jäljetult ja väga kärmelt. See võib tunduda uskumatuna, kuid heal juhul ja ma rõhutan HEAL JUHUL jätkub meil naftat veel umbes 15-20 aastaks. Kas meil on olemas selleks ajaks alternatiiv ? Võib-olla, kuid seegi on raskesti usutav . Räägitakse elektri -ja vesinikautodest, aga mõelge – kust me saame elektrit, et toota vesinkautosid, elektriautosid? On veel väga palju vastuseta küsimusi millele eksperdid iga päev mõtlevad. Isiklikult usun, et kindlasti mõeldakse välja lahendus millega asendada fossiilkütused. Meie tehnoloogiaga ei tohiks tekkida probleemi alternatiivi leidmisel, neid otsitakse kindlasti koguaeg ja väga intensiivselt. Nafta otsa lõppemisel võib tekkida ülemaailmne paanika , selles pole kahtlustki. Peaksime kõik hakkama „rohelisteks“, et maailm korda teha ja siin elada.
3
4.Päikese-ja tuuleenergia
4.1 Päikeseenergia:
Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Peamiselt kasutatakse seda elektri ja soojuse tootmiseks. Ka meil, Eestis, nähakse tulevikku päikeseenergia kasutusega. Valdavalt sada aastat on inimesed saanud oma elektrienergiat, soojusenergiat jms, kuid üha enam hakatakse kasutama teisi energia liike. Hetkel ongi meie jaoks kõige võõram päikeseenergia. Aastas Maale langeva Päikese kiirgusenergia hulk on tohutu: 178 000 TW. See arv ületab kogu inimkonna energiakulu samal ajavahemikul umbes 15 000 korda. Eesti-suurusele pindalale langenud energiast piisaks, et täielikult rahuldada maailma praegused vajadused. Energiavarude sõltumatust ja üleminekut päikeseenergeetikaajastule on oluliseks pidanud nii USA, Jaapan kui ka Euroopa Liit. EL on isegi välja öelnud, et pooljuhtpäikeseenergeetika on selle sajandi kõige prioriteetsem suund energeetikas. Seda kajastab ilmekalt Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud tegevuskava A Vision for Photovoltaic Technology , kus on prognoositud arengut kuni 2040. aastani [2]. Selle järgi peab pooljuhtpäikeseenergeetika olema hinnalt konkurentsivõimeline traditsioonilise energeetikaga Lõuna-Euroopas juba 2010. aastaks ja enamikus Euroopa riikides aastaks 2030. Selleks ajaks peaks pooljuhtpäikeseenergeetika seadiste (päikesepaneelide) abil toodetud elektrienergia hõlmama umbes 4% maailma elektritoodangust ja aastaks 2040 ligi 10%. Aastal 2004 toodeti maailmas päikesepaneele koguvõimsusega umbes 1200 MW. Suurim päikesepatareide tootja on Jaapan, kus valmib ligikaudu 50% kogu maailma päikesepaneelidest. Samal ajal on suurim turg aga Saksamaa, kus asub ligi 80% kogu Euroopas paigaldatud päikesepaneelidest.
4.2 Tuuleenergia:
Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks akupankadesse või mehaaniliseks energiaks, pumbates vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse. Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa soojuseks kaduma. Tuuleenergia kui alternatiiv fossiilsetele kütustele on taastuv, laialdaselt levinud ja puhas. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase. Koormab keskkonda vähem kui teised energiaallikad. 2011. aasta seisuga kasutavad 83 riiki üle maailma tuuleenergiat ärilistel alustel. 2011. aasta seisuga moodustas tuuleenergia 2,5% ülemaailmsest energiatarbest, kasvades enam kui 25% aastas. Hind ühe toodetud energiaühiku kohta on sarnane uue söe ja naturaalgaasi installatsioonide maksumusega. Eile, 07.novembri pärastlõunal ületasid elektrituulikud Eestis Eleringi andmetel esmakordselt 200 megavati piiri tootes elektrit võimsusega 205 megavatti, mis oli ~17% selle hetke elektritarbimisest. Lisaks tugevale tuulele on tuuleparkide tootmisrekordi taga nii eelmise aasta lõpus valminud Aseriaru tuulepark kui ka tänavu võrku ühendatud uued tuulepargid Paldiskis ning Narvas. Tuuleenergia assotsiatsiooni andmetel on tuuleenergia installeeritud koguvõimsus Eestis hetkel 269,4 MW.
4
5. Hüdroenergia ehk vee-energia
Hüdroenergi ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks näiteks vesiveskites, hüdroelektrijaamades. Eestis on jõgede ja ojade arv üle 7000, kuid enamik on lühikesed ja veevaesed. Siiski küllalt palju vee-energia kasutamiseks sobivaid jõuastmeid. Eesti jõgede kogupotentsiaal: 300 MW. Tehniliselt rakendatav aga erinevatel hinnangutel 30-60 MW. On olemas mitmeid hüdroenergiaga tegelevaid ettevõtteid näiteks: AS Generaator, AS Eesti Veejõud jt.
5.1 PUIT
Viimase kümnendi jooksul kasutati maailma iga-aastasest 3-3,5 miljardilise kuupmeetri suurusest metsatööstuse kogutoodangust enam kui 50% energia tootmiseks. Ülejäänud toormaterjali kasutab puidutööstus ära saematerjali, mööbli, ehitusmaterjalide jms tootmiseks, kust omakorda 20-40% kogu toormaterjalist moodustavad jäägid, mis on samuti sobilikud energia tootmiseks. Seega kogumahus ligikaudu 60-70% toorpuidust kasutatakse ära energiatootmiseks. Puit on väga tähtis esiteks kindlasti küttematerjalina. Inimesed peavad ainult jälgima, et üleraiet ei tekiks, mis mõnedes kohtades on juba suudetud teha. Eriti suur kahju on, kui inimesed raiuvad maha liiga suure osa vihmametsadest, sest need on väga erilised ja unikaalsed metsad , mida võib leida ainult troopikast. Kuid osasid raha peale väljas inimesi pole võimalik takistada, siiski anname endast parima .
5.2 Teised fossiilsed kütused
Maagaas:
Maagaas on orgaanilise lagunemisetagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan .
Maagaasi leidub peamiselt, kas koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates. Vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaasi tekib ka märgalade, prügimägede jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Maagaas kuulub fossiilsete kütuste hulka. Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15× 1013 m³. Maagaasi kasutatakse peamiselt elektriks, soojuseks, autodes kütuseks ja lokaalsetes kütteseadmetes. Suured maagaasi leiukohad asuvad Venemaal. Ka Ameerika, Kanada jt. toodavad üpris jõuliselt maagaasi.
Kivisüsi:
Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam-vähem samast materjalist koosnevad ka turvas , pruunsüsi ja antratsiit. Maailmas genereeritud elektrist toodetakse 40% kivisöe baasil. Eestis on kivisöe tarbimine väike ja viimasel ajal veelgi vähenenud. Suuremateks kivisöe tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (soojuse tootmiseks). Elektri tootmiseks Eestis kivisütt ei kasutata. Kõige suurem kivisöekasutaja maailmas on Hiina. Fossiilsed kütused on kõik väga tähtsad ja omavad suur tähelepanu. Ilma nendeta oleks kindlasti raskem ja keerulisem, kuid siiski, nende kütuste peale me igavesti loota ei saa!
5
6. Energiaressurside probleemid
Energiaressurssidega on väga palju probleeme, alternatiive vähem. Inimesed ei saa aru, et kasutatakse liiga palju fossiilkütuseid ja tehakse seda edasi. Paljud inimesed sõidavad üksinda oma autoga igal hommikul tööle ja õhtul koju, mis tähendab, et kui selliseid inimesi on väga palju, siis on see ju tegelikult mõttetu raiskamine. Selle asemel võiksid inimesed kasutada kas ühistransporti või käia üldse jala või jalgrattaga. Muidugi oleks ka võimalik teha kokkuleppeid ja sõita oma töökaaslastega koos – ühes autos tööle, et oleks keskkonnasäästlikum. Kuid tõsiasi on, et inimesi ei huvita niivõrd nende tulevik või tõesti nad isegi ei tea, et sellised probleemid meid ümbritsevad. Tõtt öeldes mina isegi pigem sõidaksin üksi autoga tööle, kui ülerahvastatud bussiga. Vahel on lihtsalt ühistranspordi võimalused nii halvad, et keegi ei soovi seda kasutada.
Tore, et on olemas alternatiive nagu päikese-, tuule- ja hüdroenergia, sest kui meil see fossiilkütus ükskord lõppebki otsa, siis on vähemalt mingisugunegi varuvariant olemas ja ma olen kindel, et on veel paremad varuvariandid olemas, millest meie, tavainimesed ei teagi. Taastuvate energiate kogusumma peaks ju tegelikult olema piisavalt suur, et katta fossiilkütuste osa. Tuleb ainult kasutada natuke nutikust ja võib-olla ongi need probleemid väga lihtsasti lahendatavad. Fossiilkütused ongi ju tegelikult väga keskkonnavaenulikud, kuna nende põletamisel eraldub atmosfääri halbu gaase . Parem oleks kui teadlased leiaksid mingi lahenduse, et ei peaks enam kasutama fossiilkütuseid. Kui seda suudetakse, algab uus ajastu ja ma olen kindel, et kõvasti rohelisem ajastu.
6
Kasutatud kirjandus:
http://puhaselu.blogspot.com/2009/08/nafta-ja-muud-fossiilkutused.html
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeseenergia
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1549
http://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia
http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdroenergia
http://www.erec.org/fileadmin/erec_docs/Projcet_Documents/RES_in_EU_and_CC/EEHydropresentation.pdf
www.ttu.ee/public/m/.../puit_energiaallikana_joost_piho_frosch.ppt
http://et.wikipedia.org/wiki/Maagaas
7