Referaat Hiina müür (0)

                                                               Referaat 
                                        Hiina müür
  
                                                                                                                                                  
Sisukord
1. Sissejuhatus
2. Hi na müür 
* Hi na müüri ajaloost
* Tööjõud
* Müüri efekti vsus
* Hi na müüri ümbrus ja  ehitusmaterjalide  tähtsus
* Nähtavus Kuult
* Hi na müür tänapäeval
* Soovitused­ hoiatused
3. Kokkuvõte
4. Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Suur Hi na müür (hi na keeles: 萬萬萬萬 Wànlǐ Chángchéng) on Hi na kaitserajatis, mida on 
ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi  alguseni , eesmärgiga kaitsta 
valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest.
Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km 
(peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni 
Gobi  kõrbeni Gansu provintsis keset Hi nat.
Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, 
vahitornide, väravate ja kantsidega, mil est juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 
000 (hi na ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv ol a 60 000).
Suur Hi na müür lisati Unesco maailmapärandi nimistusse 1987. aastal
Hiina müüri ajaloost
Hi nas eksisteerinud väikeriigid hakkasid enda kaitseks kaitsemüüre ehitama juba 9.–
8. sajandil eKr. Eraldiseisvaid müürilõike asuti omavahel ühendama pärast seda, kui 
Qini ri gi (Qini dünastia valitses 221–206 eKr) valitseja Qin Shi Huangdi (tõlkes 
Esimene Keiser) oli aastaks 221 eKr kogu tol ase Hi na enda võimu al a saanud ja 
asus ri gipi re tugevdama. Müüri juurde paigutati hulk vägesid, mis võõrvägede 
sissetungi korral sisemaad signaaltuledega hoiatasid ning olid esimeseks 
kaitseli niks. Sel el ajahetkel  ohustasid  hi nlasi põhiliselt põhjast tulevad hunnid.
Legendi kohaselt maeti ehitusel  hukkunud  müüri, et seda tugevamaks muuta.  Kahtlusi  on 
sel e legendi täielikus paikapidamises, kuna juhul kui kõik ehitusel ebaõnnestunud inimesed 
oleks müüri maetud oleks müür võinud li ga nõrgaks muutuda ja kokku  kukkuda .
Hani dünastia keisrite poolt, kes valitsesid 206 eKr–220 pKr, täiustati teadaolevalt Suurt Hi na 
müüri tunduvalt, et lisaks ri gikaitsefunktsioonile arendada kaubandust ja muuta 
turvalisemaks kaubateed (nt. Si diteed)
Pärast seda on müüri korduvalt  renoveeritud  ja kaasajastatud. Ehitustööd jätkusid eriti 
suurejooneliselt pärast Mingi dünastia astumist troonile  1368 . aastal. Kartes mongolite ja 
teiste põhjas elavate hõimude rünnakut, pikendati müüri 6700 kilomeetrini ja tugevdati 
vahitorne ning kindlusi. Lisaks eelmainitule varustati vahti pidavad sõdurid kahuritega.  Toona  
koosnes müüri kaitsemeeskond hinnanguliselt miljonist sõjaväelasest.
Tööjõud
Ehitustegevuse sel ine maht nõudis hulgaliselt töölisi. Ka sel e probleemi lahendas 
Qin Shi Huangdi tal e omase lihtsuse ja laia haardega. Mausoleumi ehitamisele lasi 
keiser rakendada seitsesada  tuhat  inimest,  palee  ja müüri ehitamisele –  miljoneid . 
Sel ise arvu inimeste kokkusaamisel olid abiks ni  sõjad, kust saadi vange, kui ka 
riigis kehtestatud "wu" ja "shi" süsteem.
Vi s perekonda moodustasid ühe "wu", kümme perekonda "shi". Rikkus seadust üks 
inimene, sattus orjusesse 10 perekonda, kes kõik saadeti ehitama. Mausoleum, 
paleed, kanalid ja eelkõige Hi na müür on püstitatud sõna  otseses  mõttes 
inimluudele. Iga päev hukkusid tuhanded ja kümned tuhanded ja nende asemele 
asusid jäl e uued.
Müürirajajateks olid valdavalt tavaliselt sõdurid, lihttöölistest  ehitajad  ning kuritegudes 
süüdi mõistetud vangid. 
Müüri efektiivsus
Hi na müüri efekti vsuse üle on peetud tuliseid vaidlusi. Üksnes kahel korral õnnestus 
val utajatel Hi nasse pikemaks ajaks  tungida . Esimesteks val utajateks olid mongolid, 
kes rajasid Yuani dünastia (1271–1368), teisteks val utajateks mandžud, kes rajasid 
Qingi dünastia (1644–1912). Neilgi kordadel polnud põhjuseks mitte müüri, vaid 
võimul olnud valitsuse nõrkus. Seda põhjendatakse seaduspärasusega – kui riik on 
tugev, pole tal val utamatute kindluste järele vajadust, sest naabrid ei julge tal e 
kal ale tungida; kui aga riik nõrgaks jääb, ei aita mitte mingisugused kindlused teda 
kaua püsti hoida. 
Hiina müüri ümbrus ja ehitusmaterjalide tähtsus
Hi na müür jagati Mingi ajastul üheksaks kaitsetsooniks, mil est igaühe kaitsmise eest 
vastutas kohalik garnisoniülem. Et müüri ehk tol ast riigipi ri efekti vselt kaitsta, rajati 
müüri lähedusse hulgaliselt sõjaväelinnakuid, kus oli vajadusel võimalik kiiresti 
abijõudusid tuua. Sõjaväelinnakute lähedusse kerkisid ajapikku aga uued asulad ja 
linnad, seetõttu aitas Hi na müür kaasa ka hi nlastega asustatud maa­ala 
laienemisele.
Kui varem oli kasutatud mulda, puitu ja kive, siis Mingi ajastul ehitati müüri peamiselt 
põletatud tel istest. See tagas kaitserajatise tugevuse ja parema säilimise. Eriti hästi 
kindlustati müüris olevad läbipääsud. Neid sai tugevalt sulgeda ja nende kaitsmiseks ehitati 
keerulisi kaitsetornide ja müüristik­süsteeme. Läbipääsud olid mõeldud kaupmeeste ja teiste 
tsivi lisikute tarbeks, kuid ka sel eks, et oma sõdureid vasturünnakule või luurele saata. Läbi 
müüri suudeti tungida vaid kahel korral. 
Si ski on müüri  lagunemisele  tugevasti kaasa aidanud hi na talupojad, kes mahajäetud osi 
lammutades endale ehitusmaterjali hankisid. Turismi edendamise eesmärgil on viimastel 
aastakümnetel taas alustatud müüri kaitsmise ja taastamisega.
Nähtavus Kuult
On korduvalt väidetud, et Suur Hi na müür on nähtav isegi Kuult. Si ski on tegemist ainult 
laialt levinud linnalegendiga, mil e päritolu ei ole päris selge. Näiteks Artur Waldron, kes on 
uurinud Suure Hi na müüri ajalugu, pidas tõenäoliseks, et sel e legendi tekkepõhjuseks on 
kanalid, mida 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul elanud inimeste poolt arvati Marsil 
eksiseerivat. Nimelt võidi pidada loogiliseks, et kui inimesed Maalt näevad Marsil  kanaleid , 
siis  Marsilt  võib paista ka Suur Hi na müür. Kuu on aga Maale tunduvalt lähemal.
Samas on Suur Hi na müür maksimaalselt 9,1 meetrit lai ja peaaegu sama värvi, mis 
ümbritsev maastik. Seega vastavalt  optika  reeglitele ei oleks seda kuidagi võimalik Kuult 
näha (Kuna Kuu on Maast keskmiselt 380 393 km kaugusel, oleks see sama kui 10 kilomeetri 
kauguselt eristada taustaga sarnast värvi 0,24 mm jämedust ni dijuppi). Samuti ei ole kunagi 
ükski Kuul käinud  astronaut  väitnud, et ta on Suurt Hi na müüri näinud.
Näiteks Hi na esimene astronaut (taikonaut) Yang Liwei väitis, et kosmosest tal müüri 
näha ei õnnestunud. USA veteranastronaut Eugene Cernan on aga väitnud, et 
madalal maa orbi dil orbi dil 160 kuni 320 kilomeetri kõrguselt olevat Suur Hi na müür 
nähtav.
                            
                                                                  Hi na Müür kosmosest
Hiina müür tänapäeval
Tänapäeval näha olev müür ongi valdavalt Mingi keisrite käsul toimunud 200­aastase 
ehitustöö tagajärg.
Ainult 8,2 protsenti müürist on võimalik külastada, sest ülejäänud osa on varemeis
Soovitused­hoiatused
Müür on kohati päris järsk ja vähese treenitusega inimesed väsivad ki resti. Kui ilm on 
palav , võtke kaasa peakate ja vett. Kui ilm on jahe ja vihmane, kaitske end tuule ja 
külma vastu.
Kokkuvõte
Hi na Müür on siiani säilinud vaatamisväärsus. Kunagi rajati see eesmärgiga kaitsta 
end põhjas elavate rahvaste pealetungi eest, kuid si s ei osatud aimatagi, et sel est 
ehitisest võib saada tänapäeva inimeste jaoks ime. Ime sel es mõttes, et tol el ajal 
polnud sel ist  tehnikat , mis on praegu, si s tehti kõik käejõuga. 
Hi na Müür on tähtis ehitis, mida tuleb hoida, et ka järgmistel põlvkondadel oleks 
võimalus huvi pärast seda vaatama minna. 
Kasutatud kirjandus
• h ttp://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Hi na_m%C3%BC%C3%BCr 
• h ttp://www.seljakotirandur.com/Hi na_m%C3%BC%C3%BCr 
• h ttp://www. postimees .ee/867212/suur­hi na­muur­on­pikem­kui­arvatud/ 
• Julia Lovel  „Suure müüri taga“