Tööjõupuudus ja tööpuudus (0)

Referaat
Kas Eestis valitseb praegu tööpuudus või tööjõupuudus?
2009
Mis on tööpuudus?
Tööpuudus väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei suuda leida endale sobivat tööd. Nende omandatud haridustase, oskused ja töökogemus ei ole vastavuses tööturu nõuetega. Sageli ongi hõivatutel haridustase kõrgem, kui töötutel. Kui haridustase on madal, siis seda pikem on tööotsingute kestus ja seda kõrgem on töötuse määr. Isik klassifitseeritakse töötuks, kui ta:

on aktiivselt otsinud tööd eelneva nelja nädala jooksul

ei ole töötanud kogu arvestusperioodi jooksul

on valmis kohe tööle asuma.

kuulub vanuse poolest tööjõu hulka.
Need inimesed ei kuulu töötute hulka, kes nendele kolmele tingimusele ei vasta.
Tööpuuduse üheks põhjuseks on see, et töötute hulgas on väga palju ainult põhiharidusega inimesi, kellel puuduvad kutseoskused. Tööturul aga valitseb spetsialistide ja oskustööliste nappus. Teiseks põhjuseks võib olla ka elukoht. Inimene soovib tööl käia, aga elab võimalikest töökohtadest väga kaugel.
Kolmandaks on see, et inimese omandatud eriala ei vasta tööturu vajadustele. Selle eriala omandanud inimesi on juba liiga palju ning neid lihtsalt enam ei vajata.
Neljandaks võib see omandatud eriala ja oskused olla vananenud. Viiendaks võib inimestel puududa piisav praktiline töökogemus.
Kuuendaks on inimeste seas vähe levinud elukestva õppe rakendamine. Õpitakse üks kindel eriala ning oma elu jooksul ei omandata lisaks mõnda teist eriala ning ei täiendata ennast.
Mis on tööjõupuudus?
Tööjõupuuduse korral ei leia tööandjad piisavalt vajaminevat tööjõudu. Tööjõupuudus võib olla tingitud väga erinevatest asjaoludest. Esiteks võib välja tuua, et Eestis õpivad inimesed liiga kaua. Seejuures omandavad inimesed kõrghariduse, mitte kutsehariduse . Eestis tuntakse puudust aga just kutset omandanud inimestest- oskustöölistest.
Tööpuudus ja tööjõupuudus võivad esineda samaaegselt. Kui töökoht asub potensiaalsetest töötajatest kaugel ja tööandjad ei leia piisavalt vajaliku väljaõppega töölisi siis sageli ei leia inimesed ka tööd, mis vastaks omandatud erialale .
Kui tööpuudus kahaneb, siis hakkab avalduma esimene nappus, milleks on tööjõupuudus. Kui väheneb tööjõupuudus, siis hakkab endast märku andma töötus.
Tööjõupuudus Eestis
Eelmise aasta lõpus korraldas Eesti Konjuktuuriinstituut uuringu, kus taheti teada, kas Eesti ettevõtjad muretsevad tööjõupuuduse pärast. See faktor on aga kadunud.
Kui aasta eest pidas tööjõupuudust kõige olulisemaks firma toodangu kasvu piiravaks teguriks 42% tööstuaettevõtjatest ning sama suur osa ehitusfirmadest, siis praegu on need osakaalud vastavalt üheksa ja kuus protsenti. Ning nendelgi on puudus pigem spetsiifilistest tippspetsialistidest. Suurimaks mureks on ettevõtjate jaoks tõusnud hoopis vähene nõudlus. Kasvanud on ka tarbijate hirm töötuks jäämise ees. Inimestel soovitatakse olla palganõud-mistes paindlik, et ettevõtteid mitte pankrotti ajada..
Eesti Konjuktuuriinstituudi direktori Merle Josingu sõnul ei ole mõnel alal, nagu näiteks õmblussektoris, mõtet loota , et see mõne aasta pärast varasemas mahus taastub .
Samas on inimeste palgaootused jäänud üpris kõrgeks – palgatõusu ootab järgmiselt aastalt 24% küsitletutest. 49% arvab aga, et nende palk jääb tuleval aastal samaks.
Praegu on jäänud ainsaks majandusharuks infotehnoloogia , kus suurimaks probleemiks peetud tööjõupuudus esineb endiselt. Ülejäänud valdkondades on tööjõupuudus oma positsiooni pea täielikult loovutanud.
Tööstussektoris on tööjõupuudust suurimaks mureks nimetanute osakaal kahanenud üle nelja korra. Ehitusettevõtjate seas on see langenud aga seitse korda. Need, kellele töötajate leidmine raske tundub, otsivad eeskätt oma ala spetsialiste ja väga kindla valdkonna töölisi.
Paar aastat tagasi arenes Eesti majandus erakordselt kiiresti ja selle kaasnähtuseks oli aktiivne töökohtade loomine. Just ehitussektor oli selle oluliseks põhjuseks ning selles majandusharus kasvas tööjõu nõudlus väga kiiresti.
Ehitussektoris hõivatud töötajatest ei oma erialast haridust ligi 37% . See kinnitab seda, et üha suureneb vajadus koolituste järele ning näitab ebapiisavat ehituserialade riiklike õppekohtade arvu nii kutsehariduse kui ka kõrghariduse valdkonnas. Mida suurem on erialast haridust omavate töötajate osakaal, seda suuremat tootlikkust ja kvaliteeti on võimalik tagada.
Tööpuudus Eestis
Eesti tööpuudus on langenud nüüd viimase ajaga 2005. aasta tasemele . 2005. aasta algul oli töötuid umbes 8% ringis . Rahandusministeeriumi teatel suurenes töötuse määr eelmise aasta neljandas kvartalis järsult, ulatudes siis 7,6 protsendiga viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele. Tööga hõivatuid oli ligi 652 600 inimest, mis on 1200 inimest vähem, kui möödunud aastal.
Tööturuametis registreeritud töötute arv kasvas aastaga ligi 25 400 inimese võrra, mis on umbes 52,8 %. Töötuid oli eelmise aasta lõpus registreeritud 62 000 ligi. Sellist töötuse määra kasvu mõjutas kindlasti mitteaktiivsete inimeste arvu oluline vähenemine. Nende mitteaktiivsete inimeste arv vähenes eelmise aastaga võrreldes 27 800 inimese võrra.
Töötuid on kõige rohkem ehitussektoris ja ehitusmaterjalide tööstuses, sest viimasel ajal on selle areng olnud väga halb. Novembris ehitusmaterjalide tööstuses tootmismaht vähenes 40 protsenti võrreldes aasta tagusega.
Meil on kolme aastaga ka ehitustööliste arv kahekordistunud. 2005. aasta lõpus oli neid pisut üle 40 000, siis nüüd on see juba üle 82 000.
Inimesi, kes endale sobivat tööd ei leia, peaks kinni haarama võimalusest ümber õppida. Ka riik on ümberõppesse investeerinud suuremaid summasid, kui eelnevatel aastatel. Inimeste arv, kes otsustab minna ümber õppima, on kiiresti kasvanud, peaaegu kahekordistunud. Kuid näiteks Taanis ja Rootsis on umbes 50 % kõikidest töötajatest osalenud ümber- või täiendõppes.
Sellel aastal on juba ümber õppima asunud 2312 töötut. See arv aga kindlasti suureneb. Eelmisel aastal suundusid ümber õppima 6117 inimest.
Graafikult on näha, et tööealistest inimestest osalevad tööjõus 1998. aastal umbes 65%. 2008. aastal on see määr tõusnud ligi 70 %-ni. Vahepealsetel aastatel kõikus tööjõus osalemise määr 60% ringis. Tööhõive määr on hakanud 2006. aastal tõusma ning on nüüd umbes 60%. Eelnevatel aastatel oli see umbes 55%.
Töötuse määr on 1998. aastal umbes 10% ning kuni 2000. aastani tõusis see 15%-ni. Alates 2005. aastast kuni 2007. aasta lõpuni töötuse määr langes 4%- ni, kuid kuni tänaseni on see määr jälle tõusma hakanud.
Euroopa Liit ja tööpuudus
Euroopa Liidu arvates on kolm olulist valdkonda, mille arendamisel on määrav tähtsus tööpuuduse vastu võitlemisel. Need on :
1. ettevõtluse edendamine
2. inimeste ameti- ja kutseoskuste arendamine
3. võrdsete võimaluste loomine kõigile tööotsijatele
Euroopa Liit toetab projekte, mis püüavad tllpuudust vähendada ning toetavad väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, sest just seal luuakse kõige rohkem uusi töökohti. Ettevõtluse käivitamine püütakse teha võimalikult lihtsaks. Soositakse ka füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIE- sid). See on lihtne, kuid samas päris efektiivne viis oma tooteid ja teenuseid pakkuda.
Euroopa Liidus pannakse väga suurt rõhku ka kutseharidusele. Tööotsija peab suutma end tööandjale huvipakkuvaks muuta. Selleks on tarvis oma oskusi ja teadmisi kogu aeg arendada. Euroopa Liidu riigid on alati püüdnud seista hea selle eest, et ükski ühiskonna liige ei tunneks end tööturult kõrvale tõrjutuna. See puudutab nii meeste kui naiste võrdõiguslikkust, võitlust soolise, rassilise ja rahvusliku diskrimineerimise vastu kui ka puuetega inimeste paremate töövõimaluste loomist.
Arvan, et Eestis valitseb praegu kindlasti tööpuudus, sest majanduslangusest tingituna on kõikide teenuste ja toodete nõudlus langenud. Et teenuste ja toodete valmistamiseks enam tööjõudu nii palju vaja ei ole, siis ongi sellest välja kujunenud tööpuudus. Paljud ettevõtted lõpetavad enda tegevuse ning osasid töötajaid ootab ees koondamine , mille tagajärjel nad töötuks jäävad. Lähemal ajal tööpuudus veel kindlasti kasvab ja et seda vähegi leevendada, tuleks juurde luua uusi töökohti.
Ma arvan, et neil töötutel, kellel avaneb võimalus, peaksid kindlasti kinni haarama võimalusest ümber õppida. Sest see on üks võimalus kuidas omandada uus amet, millega tööle saaks asuda . Näiteks ehitussektoris peaks töötud ehitustöölised asuma ümber õppima, sest praegusel ajal paljudel inimestel ei ole võimalik omale ehitusele töölisi palgata.
Töötute arv on järsult tõusnud, kuid tegelikku töötute arvu ei tea keegi. Statistikas on kirjas need, kes ennast tööturuametis töötuks on registreerinud aga neid inimesi, kes ennast registreerinud ei ole on tuhandeid.
Kasutatud materjal:
http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=84564
http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=4812
http://www.arileht.ee/artikkel/460374
http://www.tta.ee/index.php?id=693
http://www.postimees.ee/010408/esileht/majandus/321119.php