Taani töötleva tööstuse kohta ja riigi arengutasemem näitajad (1)

Rakvere Gümnaasium
*********
******
TAANI
Referaat
Juhendaja : *********

RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD

Majanduslikud näitajad:
1)Sisemajanduse kogu toodang (SKT) 1 elaniku kohta on 38,207 $.
2)Ekspordi ja impordi üldine struktuur vt joonis 1, joonis 2.
3)Rakvastiku hõive erinevates sektorites : põllumajandus 4%, tööstus 17% ja teenindus 79%.
4)Side- ja transpordivahendite hulk: aastal 2000 oli 100 elaniku kohta 67,2 mobiiltelefoni. Aastal 2000 oli sõiduautosid 1000 elaniku kohta 1843.
5)Elektrienergiat toodeti 2003. aastal 43,32 mrd kWh ja tarbiti 31,68 mrd kWh.
Sotsiaal-Demograafilised näitajad:
1)Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 80 aastat.
2) Imikusuremus on 100 elussünni kohta 5,1 (2000).
3)Sündimus 1000 elaniku kohta on 12,1 sündi (2000).
4)Suremus 1000 elaniku kohta on 7,3 surma (2000).
Inimarengu indeksi alusel on Taani 15. kohal

LAEVAEHITUS

Taani on laevaehituses üks maailma juhtivamaid riike. Laevaehitust võib pidada Taani majanduses peale Teist maailmasõda kõige edukamaks majandusharuks ja kogu tööstuse ekspordi mahust on rahaliselt ca 20% langenud mere- ja jõelaevade müügi arvele.
Laevaehituses spetsialiseerus Taani teiste Põhjamaadega ühises tööjaotuses keskmise tonnaažiga laevade valmistamisele. Peagi avastasid aga Taani laevaehitajad uue toodangu – ülisuured tankerid. Kuna spetsialiseerumine ei olnud sellel alal otsustatud, alustasid taanlased nende aluste tootmist. Suurim laevaehitusettevõtte on A.P. Møller - Mærsk kontserni kuuluv Odense Laevatehas, mis on ka Loksa Laevatehase omanik. Sama ettevõte on tänapäeval ka Euroopa suurimate tankerite ainuke valmistaja.
Laevaehituse kõrval on Taani arendanud välja unifitseeritud laevaseadmete tootmise. Tähtsamaiks on laevadele diiselmootorite tootmine, milles Taanit võib pidada monopolistiks kogu maailma turul. Täna on iga kolmas maailmamerel liikuv laev kas Taanis toodetud või MAN B ja W DIESEL litsentsi alusel valmistatud diiselmootoriga.

AUTOTÖÖSTUS

Taanis puudub autotööstus – puudub selline tööstusharu, kus toodetaks masstoodanguna autosid. On üksikuid firmasid, mis ehitavad autosid väikestes kogustes. Näiteks Taani firma Zenvo Automotive , millel valmis esimene maailma kiireim superauto - ST1, mida on plaanis valmistada ainult 15 eksemplari. Seega on tulevikus võimalik, et autotööstus hakkab arenema ka Taanis.

KÕRGTEHNOLOOGILINE TOOTMINE

Taani on eriti edukas olnud mäe- ja naftatööstuse seadmete valmistajana, kus lühikese ajaga saavutas ta ekspordis edu ja üksikutel aastatel kontrollis 20% maailmaturust. Edukas on Taani olnud ka pumpade ja kompressorite valmistamises – 4% maailma ekspordi mahust ja tselluloosi ja paberitööstuse seadmete valmistamises – 3% maailma ekspordi mahust.
Põllumajandusliku tootmise kasv tõi endaga kaasa Taani spetsialiseerumise põllumajandusmasinaehitusele. Käesoleval ajal toodab Taani põllumajanduse tarbeks üle 100 liigi põllumajanduses vajaminevaid masinaid ja seadmeid. Maailmaturul on Taani eksportööride käes üle 2% turust: piima ja või tööstusliku tootmise seadmed , tapamajade seadmed ja õlletehaste seadmed.
Tuuleenergia massiline kasutamine on aidanud kaasa sellele, et Taani on üks suuremaid tuulegeneraatorite tootjaid. Tuntuim tuulegeneraatorite tootja on Vestas Wind System, kes on ka maailma suurim taoline ettevõte. Alates 2006. aastast valmistab Vestase (nagu ka Siemensi ja Hispaania Gamesa) generaatorite põhikomponente ABB tehas Eestis, asukohaga Jüris. Veel asuvad Taanis maailma ühed juhtivad vee-, küte- ja jahutussüsteemide tootjad Danfoss ja Grundfos. Üks olulisimaid ettevõtteid kaabli ja juhtimissüsteemide tootmise vallas on NKT. Küttesüsteemide tootjana on tuntud Aalborg Industries.
Tuntumad Taani masinaehitustooted on:

• Elektrijaamade sisseseadmed
  
• Tõstemasinad
  
• Puidutöötlemise seadmed
  
• Toiduainetööstuse seadmed
  
• Jalanõude valmistamise seadmed
  
• Ehitusmaterjalide tehaste sisseseadmed
  
• Veskite sisseseadmed
  
• Raudteevagunid
  
• Pesumasinad
  
• Köögiseadmed
  

ELEKTROONIKATÖÖSTUS

Taani elektroonikatööstus on majandusharu, mis reeglina tugineb kõrgtehnoloogiale ja kus töötavad kõrge kvalifikatsiooniga töötajad.
1998. aastal oli Taanis 300 elektroonikafirmat, neist 165 olid üle 20 töötajaga. Kogu elektroonikatööstuse käive oli 34 864 mln DKK.
Arvestades elektroonikatoodete tootmise suurt spetsialiseerumist kogu maailmas, on ka Taani ekspordi ja impordi mahud küllaltki suured. 1998. a eksporditi tootmisotstarbelisi elektroonikatooteid 19,3 mld DKKi, komponente 3,7 mln DKKi ja tarbeelektroonikat 5,9 mld DKKi eest. Kogu elektroonikatoodete eksport oli 28 965 mln DKKi. Tähtsamad ekspordigrupid olid raadio ja telekommunikatsiooniseadmed, arvutis jmt. Peamisteks ekspordi sihtriikideks olid ELi maad, kuhu viidi 65% kogu elektroonikatoodete eksporttoodangust, järgnesid EFTA maad, 9% ja USA 1,6%ga.
1998. a imporditi enam kui eksporditi. Tootmisotstarbelisi elektroonikatooteid tood sisse 25,1 mld DKKi, komponente 5,7 mln DKKi ja tarbeelektroonikat 5,9 mld DKKi eest. Kogu elektroonikatoodete import oli 36 756 mln DKKi. Kaubagrupid kattuvad enam-vähem ekspordigruppidega, mis näitab üha suuremat spetsialiseerumist elektroonikatoodete maailmaturul, sest samalaadne olukord on ka teistes arenenud tööstusriikides. Peamisteks impordi riikideks olid Saksmaa, Suurbritannia , Rootsi, USA ja Norra.
Suurimad elektroonikaettevõtted on GN Store Nord, Lexel Electric, Bang & Olufsen ja Siemens .

METALLURGIA

Taanis ei leidu ühtegi metallimaaki. Suuremad metallurgia ettevõtted paiknevad gaasitorude läheduses, sest metallurgia ettevõtetes on vaja palju energiat. Metallitöötlemine on üks tähtsamaid tööstusharusid Taanis.
Gröönimaal, mis on Taani autonoomne vabariik, leidub maavaradest tsinki ja uraani ja veidi portselantööstuse toorainet – kaoliini. Enamus toorainet tööstuse jaoks siiski imporditakse.

KERGTÖÖSTUS. TEKSTIILI- JA RÕIVATÖÖSTUS

Tekstiili- ja rõivatööstus on viimastel kümnenditel kaotanud oma positsiooni Kagu-
Aasia ja Ida-Euroopa odavamale tootmisele. Paljud Taani ettevõtted on viinud oma tootmise odavamatesse riikidesse või ostavad sisse allhanget ning keskenduvad ise disainile ja turundusele.
Aastal 1991 oli Taanis rõivatööstuse firmasid 334, kus töötas kokku 10 046 töötajat. See moodustas 0,1939008 % Taani rahvastikust. Töötajate keskmine palk oli 22 546 EEK-i kuus.
Aastal 1991 oli eksport 1169 mln USD ja import 1355 mln USD. Taani geograafiline asukoht pole soodne transiidi arendamiseks , seetõttu moodustavad suurema osa imporditavatest rõivastest oma turule mõeldud tooted, mis tingib tootmise suhteliselt suure mahu võrreldes impordiga.
Suurimad tekstiili- ja rõivaettevõtted on Bestseller, IC Companys , Kansas Wenaas ja Brandex. Taani suurim jalatsitootja on Ecco. Taani rõivaloojad on suutnud luua rahvusvaheliselt läbi löönud kaubamärke, millest mitmed on tuntud ka Eesti tarbijatele kuigi nad ei pruugi seostuda Taaniga.

LISAD

Joonis 1
Joonis 2
Taani laevanduse olukord
Taani elektroonikatööstuse suuremad turud
Töötlev tööstus Taanis
Kõrgtehnoloogia tööstuse töötajate osakaal Taanis (DK)
Taani töötajate palk kuus võrreldes lähinaabritega

KASUTATUD ALLIKAD

http://en.wikipedia.org/wiki/Denmark

http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_Human_Development_Index

http://www.estemb.dk/est

http://et.wikipedia.org/wiki/Riikide_loetelu_inimarengu_indeksi_j%C3%A4rg i

http://www.tarbija24.ee/?id=60538

http://web-static.vm.ee/static/failid/089/Taani_2006.pdf

„ Aktuaalsed majanduspoliitika küsimused Euroopa Liidu riikides ja Eesti Vabariigis“

„Euroopa Liidu ja tema partnermaade majandus I“

„Põhjamaade majandus II osa“

SISUKORD

RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD 2
LAEVAEHITUS 2
AUTOTÖÖSTUS 3
KÕRGTEHNOLOOGILINE TOOTMINE 3
ELEKTROONIKATÖÖSTUS 4
METALLURGIA 5
KERGTÖÖSTUS. TEKSTIILI- JA RÕIVATÖÖSTUS 5
LISAD 7
KASUTATUD ALLIKAD 11
SISUKORD 12
2009