PARIM ENESEKAITSE Head sõbrad, minu eesõigus on täna rääkida sellest, mis meid kõiki seob. Sellest, mis kuulub inimeseks olemise juurde. Arvake, mis see on... ei, te ei arva ära, tahan rääkida egoismist. Teil võib tekkida küsimus, et miks? Vastus sellele on vägagi lihtne  see on viis ennast säästa. Enda säästmise all mõistan ma säästmist teiste murede ning elu keerdkäikude eest. Me ei saa küll põgeneda kõige eest, kuid sellegipoolest. Musternäide on see, kui isikule usaldatakse kõik oma saladused ning mõtted, lootes, et need ei levi, kuid tark inimene (ehk siis egoistlik) inimene teaks, et inimusaldus on alati olnud õnnega mängimine. Egoistlik käitumine aitab
vigu endas ning püüda neid parandada. Tänapäeva ühiskonnas elavad inimesed on aja jooksul väga palju muutunud, just oma põhimõtete ning eluviiside poolest. Inimene pole jagu saanud endast, kui ta on ületanud vaid ühe raskuse. Sellel pikal teekonnal tuleb üles otsida kõik tükid, mis on laiali paiskunud. Nendest terviku kokkupanemine annab sulle õiguse öelda, et oled parem inimene. Iga päev püütakse jagu saada laiskusest, kadedusest, hirmudest ning ka egoismist, kuid vaid vähesed tulevad sellest lahingust võitjatena välja. Puudus, mis ei lase inimestel rahulikult elada on kadedus. Peamine kadeduse tekitaja läbi aegade on olnud raha. Inimestes tekitab kadedus palju tuska ning meelepaha. Kadedust tundes soovime, et teisel inimesel oleks teatud asju, raha või saavutusi palju vähem kui meil endil. Palju on inimesi, kes teiste järgi orienteerudes oma elu nautida ei jõua
Turgenevi kontsepstioon rahvuslikust karakterist omas suurt tähtsust Venemaa eesrindliku üldsuse mõtlemise arengule. Turgnevi raamatute poole pöördusid eesrindlikud inimesed kui pärisorjuliku korra kaotamise veenva põhjuse poole. Romaanis "Aadlipesa" (1859) on teravalt püstitatud küsimus (inimeste) ajaloolitest Saatustest Venemaal. Seoses "Aadlipesa" ja sellele eelnenud teoste "Faust" (1856) Ja "Asja" (1858) ilmumuisega tekkis poleemika eneseeitusest, egoismist ja kohusest. Nende probleemide lahendamisel ilmnesid lahkhelid Turgenevi ja revolutsiooniliste demokraatide vahel, kes keskendasid kogu oma tähelepanu nõrkustele, "liigse inimese" otsustusvõimeltusele, temas kodanikutunde puudumisele. Romaanis "Isad ja pojad" (1862) jätkas Turgenev "uue inimese" kunstilist jälgimist. "Isad ja pojad" ei ole üksnes roman põlvkondade vahetusest, vaid ka ideeliste suundade omavahelisest võitlusest, vältimatust ja leppimatust vanade ja uute sotsiaal-
abistamiseks. Inimene on loomult egoist, sest inimese käitumist juhib enesearmastus. Tundes kaasa sõbra õnnetuse üle, ollakse samuti egoist, ilma et sellest aru saadakse. Kaastunne on küll kurbus teise õnnetuse pärast, aga see põhineb kujutlusel, et sama häda võib tabada ka teid ennast. Altruist annab küll kõik endast oleneva, et teistel oleks hea, aga ta ei võta ju siiski ennast paljaks, et kõik oma riided vaestele anda. Ette tuleb väärikuse piir, mis mõneti juhindub egoismist: ei lasta ennast naeruvääristada. Järelikult ei saa väita, et mõni isik on täielik egoist või täielik altruist. Altruism on vastuolus inimloomusega, järelikult on see võimatu. Ollakse lihtsalt kohustatud arvestama teistega ja neid abistama. Mõni inimene tunneb seda kohustust lihtsalt rohkem kui teine. Tänapäeval on altruismi osatähtsus ühiskonnas vähenenud. Inimesed aitavad teisi siis, kui see on neile endale kasulik. Balzaci ,,Isa Goriot's" andis Vautrin
Karin on paari spontaansem ja keevalisem pool. Ta on küll osa kodanlusest, Võitlus armastuse ja eluõnne nimel, mille Indrek ja Karin kaotavad. kuid teda ei saa kindlasti pidada sama pealiskaudseks kui suurem osa Armastus ja abieluõnn on nagu aiamaa, mis vajab pidevat hooldamist ja enda kondanlasi. Harjumus ja teiselt poolt vajadus kuuluda edasi n-ö koorekihi hulka egoismist üle olemist. Kahjuks ei suutnud seda ei Indrek ega ka Karin, kuigi viib ta pärast isa majanduslikku karidele sattumist nii meeleheitele, et ta otsib ilmselgelt ei olnud armastus veel päriselt kadunud. lohutust tähtsatest meestest. Vaatamata erimeelsustele, armastas ta siiski Indrekut. Kahjuks sai mees selle määrast liiga hilja teada. Paralleelid
sest inimloomus on selline. 2)Personaalegoism- inimene on võimeline isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha- see on tema valik. Oma olemusest lähtuvalt ta valib enesearmastuse. 3)Individuaalne- seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. 4)Universaalne- seisukoht, et kõik inimesed peaksid käituma egoistlikult  igaüks enda heaks KOKKUVÕTE: Egoist on see, toimib ainult omahuvist lähtuvalt. Egoismi paradoks: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda (teatud määral) altruistiks. Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist ehk egoismist loobumist. UTITLITARISM 1.Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. (Konsekventsialistlik printsiip) 2.Tagajärgede hindamisel on määravaks tuleneva kasu hulk. (Kasulikkuse printsiip) 3
pärast muretsema. Kui sõbranna räägib mitu kilo ta juurde võttis, samas kui olen tal korduvalt soovitanud trenni minna ning kui oleme väljas söömas ja ta võtab endale suure rasvase prae siis leian, et pole minu asi öelda, et ta seda ei sööks. Olen oma seisukoha juba väljendanud ja kui ta ei taha vastavalt toimida on see tema oma mure. Isetud teod on inimese enda valik, kuid paljud ei mõista kui nad isetult käituvad. Nagu öeldakse, et egoistliku eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ja olla mingil määral altruistlik. Kui tahad olla õnnelik ja omada häid suhteid on vaja hoolida ka teistest peale enda. Leian, et kiindun väga kiiresti ning lähedaste inimeste jaoks altruistlike tegusi teha ei valmista raskusi. Kui mu lähedased on õnnelikud on ka mul hea meel. Seetõttu ei teagi, kas näiteks kingitusi tehes mõtlen endale või inimesele kellele kingituse teen? Kui talle valmistab
Mikrokosmiline tasakaal  minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas. Inimese hinge osad liiguvad harmooniliselt kosmosega. Filosoofiline/intellektuaalne hedonism  õnn peitub targalt valitud naudingutes. Elada tuleb taotledes neid hüvesid, mis meid õnnelikeks teevad. Tuleb teada, kui palju ja milliseid hüve objekte tarbida. Religioosne hedonism  eesmärk on taastada intiimne side jumalaga  tõeline õndsus. Religioosne eneseületamine  maise elu ülim hüve  oma egoismist väljumine, igavese elu leidmine. Inimene seab endale eesmärgi, mis selles elus saavutatav ei ole. Eeldab hüpet kuhugi kaugemale. Romantismi eetika  õnn peitub loomingulises eneseteostuses. Põhineb inimese sisemisel tuumal. Eksistentsialistlik eetika  indiviidi vabadus. Oma tahte poolt valitud eesmärgi teostamine. Sotsiaalse hüve eetika  valitakse mingi sotsiaalne hüve, mille poole pürgitakse. Nt armastus, pere. Tähtis on au ja tunnustus.
· Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism  inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) (teeb) Personaalegoism  inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. See on tema valik. Ta lihtsalt ei hooli moraalist. See on lihtsalt enesearmastus ehk isekus. (valib ise)
Võiks ju küsida, et mis selles halba on, kui mõni maja uuesti elamiskõlblikuks muudetakse. Laialt võttes on linnas korda tehtud majad kas taastatud ajaloolise-, algsekujuna või suhestatud taktitundeliselt miljööga sobituvaks. Teiselt poolt on meil hooned, mille renoveerimisel pole arvestatud ei ümberkaudsega ega muudetud paremaks ruumikvaliteeti. Siinkohal tuleb mängu arhitekt, halvimal juhul tema üldse kaasamata jätmise roll. Aga eelkõige arhitekti egoismist tulenev lahendus, mis üritab nurjunult vana maja ellu äratada. On häbematu näha linnas rekonstruktsioone, millesse on süüvitud kas väga pinnapealselt või ihaldusega teha midagi täiesti 'uut ja põnevat'. Kogesin tänu Rowe ja Koetteri mõttearendusele sellist pilti Kadriorus. Linnaosana palavalt armastatud vaikne asumik peidab endas aga mitmel pool võltsarhitektuuri, mida esmapilgul kindlasti tähele ei panegi. Arhitekti kontseptsioon kokku sobitada ultramodernne uuselamu
Mõneti tunneb ka ta, et teda on lihtsalt ära kasutatud ja kaotab usalduse inimestes. Ta ei mõistnud, et talle tahetakse sellega õppetund anda, sest varasemas elus oli ta tuntud naistemees, kes ei arvestanud naiste tunnetega. Nüüd oli tema see kannataja pool, kus naised, keda ta armastas, hakkasid temaga mängima. Samuti on teose probleemiks mõistmine, et saada psühholoogilises mõttes täiskasvanuks on vaja loobuda egoismist ja võtta vastutus oma tegude eest enda peale. PEAIDEE Teose peaideeks on, et piir reaalsuse ja fiktsiooni vahel on väga väike. See tähendab, et ei saa olla kindel, mis on tõeline ning mis väljamõeldis. Tõeline vabadus on alati kahe vahel, mitte kunagi ühesainsas, ja sellepärast ei saagi tõeline vabadus olla absoluutne. Igasugune, ka kõige suhtelisem vabadus on võibolla vaid väljamõeldis.
Turgenevi kontsepstioon rahvuslikust karakterist omas suurt tähtsust Venemaa eesrindliku üldsuse mõtlemise arengule. Turgnevi raamatute poole pöördusid eesrindlikud inimesed kui pärisorjuliku korra kaotamise veenva põhjuse poole. Romaanis "Aadlipesa" (1859) on teravalt püstitatud küsimus (inimeste) ajaloolitest Saatustest Venemaal. Seoses "Aadlipesa" ja sellele eelnenud teoste "Faust" (1856) Ja "Asja" (1858) ilmumuisega tekkis poleemika eneseeitusest, egoismist ja kohusest. Nende probleemide lahendamisel ilmnesid lahkhelid Turgenevi ja revolutsiooniliste demokraatide vahel, kes keskendasid kogu oma tähelepanu nõrkustele, "liigse inimese" otsustusvõimeltusele, temas kodanikutunde puudumisele. Romaanis "Isad ja pojad" (1862) jätkas Turgenev "uue inimese" kunstilist jälgimist. "Isad ja pojad" ei ole üksnes roman põlvkondade vahetusest, vaid ka ideeliste suundade omavahelisest võitlusest, vältimatust ja leppimatust vanade ja uute
keelama. Avalikkuse argument  egoistil ei oleks mõistlik teisi oma eetilises põhimõttes veenda. Vastuolus moraaliprintsiipide ühe tunnusega. Egoismi paradoks  eesmärgi saavutamiseks tuleks egoismist loobuda. Intuitsioonivastasus  egoism lihtsalt ei sobi kokku meie intuitsiooniga moraalse käitumise kohta. 34. Kuidas saab tõestada, et eetiline egoism ei pea paika? B
keelama. Avalikkuse argument – egoistil ei oleks mõistlik teisi oma eetilises põhimõttes veenda. Vastuolus moraaliprintsiipide ühe tunnusega. Egoismi paradoks – eesmärgi saavutamiseks tuleks egoismist loobuda. Intuitsioonivastasus – egoism lihtsalt ei sobi kokku meie intuitsiooniga moraalse käitumise kohta. 34. Kuidas saab tõestada, et eetiline egoism ei pea paika? B
· Isekuseks nimetatakse ainult niisugust oma huvides olevat tegevust, kus omahuvist lähtuda on lubamatu. · Soovitus olla altruist ei tähenda, et igasugune omahuvist lähtuv tegevus oleks keelatud. Eetiline egoism · Probleemipüstitus: me saame olla altruistid. Kuid kas meil on kohustus teisi aidata? · Eetiline egoism  igaüks peaks järgima ainult omaenda huvisid ja ainult neid. Meil ei ole kohustust teisi aidata. · Erinevalt psühholoogilisest egoismist (kirjeldav) on eetiline egoism normatiivne teooria : moraal nõuab omahuvi järgimist. Eetiline egoism · On radikaalne seisukoht  meie ainus kohustus on omahuvi järgida. · Teiste aitamine ei ole otseselt keelatud. See lihtsalt pole kohustuslik, kuigi võib kaasneda omahuvi järgiva teoga. · Kohustuslik on järgida oma tegelikku kaugele ulatuvat omahuvi. Lühiajaline nauding (nt enese täisjoomine) selle alla ei kuulu. Eetilise egoismi poolt I:
ekspluateerimise, hävitamise akt pole sisemiselt ,,ebaõiglane", kuna elu ise on vägivaldne, vägistav ja hävitav ning mõeldamatu teistsugusena." Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, inimese käitumist juhib enesearmastus. Ka kõik pealtäha altruistlikud teod on tegelikult maskeeritud isekus. Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surma. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." ,,Loodusseisund" ja Leviatan ,,Loodusseisundis" (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa ,,kõikide sõja kõikide vastu" (Bellum omnium contra omnes). Ühtse moraali peab maksma panema Leviaatan  absoluutne valitseja. Egoism on õige alus moraalseks eluks. Vägivallamoraali kriitika
Ameerika Ühendriikides on isadepäev juunikuu kolmandal pühapäeval. Isadepäeva tähistamine näitab kuivõrd suureneb isade kaasatus pereellu. KOKKUVÕTTEKS 12 Psühholoogiline isadus on oluline nii mehele kui ka lapsele. Mehele annab aga lähedane ja sügav suhe lapsega sisukama elu. See annab mehele võimaluse vabaneda oma egoismist ja õppida kuulama teist inimest. Oma laste eest vastutavad isad rõhutavad, et isakogemus on muutnud nad inimesena terviklikemaks. Isa toel kasvav laps saab elus paremini hakkama, tal on positiivne pilt iseendast, ta on enesekindlam ja parema kohanemisvõimega. Sageli ei teadvusta isad endale, kui suur vastutus neil oma lapse ees tegelikult on. On oluline rõhutada, et ainuüksi isa lihtsast olemasolust ei piisa  tema emotsionaalne
Vabakaubanduslik ideoloogia et jõudis praktikasse 19. Saj keskpaiga Inglismaal, kust levis mõneks ajaks üle mandrieuroopa. Omandi mõiste üheks liberaalse ideoloogia nurgakiviks. Riigi roll: eraomandi kaitse, seaduslikkuse tagamine, riigikaitse. Rajajad: 1) 17 saj Judley North 2) 18 saj David Hume 3) Bernard de Mandeville ütles, et tsivilisatsiooni edu on ahnuse ja kurjuse tagajärg. Liberalistid alustasid ühiskonna analüüsi inimloomusest. Egoismist saab kogu areng alguse. Järeldus: majanduslik kasv on tagatud, kui inimese tahtele anda vaba voli. 4) 17 saj John Locke pidas oluliseks eraomandi kaitset, et säiliks tahe ja vajadus töötada. Novaatorlik idee. Rahvusliku rikkuse peavad liberalistide järgi looma isiklik initsiatiiv ja ettevõtlikkus Liberalistid eirasid ettekirjutusi, nende arvates on majanduslik protsess isereguleeritav.
Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surma. Moraal põhineb kokkuleppel, see kõigile kasulik Kaastunne Hobbes'i järgi Isegi kaastunne on egoistlik tunne  sama häda võib tabada ka meid endid Ta väidab, et kõige vähem kaastunnet selliste õnnetuste vastu, mis tuleneb suurest patususest ja kõige vähem kaastunnet hädas, millest mõtlevad, et see võiks neid endid kõige vähem tabada. Mandeville egoismist Kõige tugevamaks ego tundeks edevus. Inimeste käitumise peamine motiiv on teenida kiitust. Poliitikud kasutavad kiitustega rahvast ära. Adam Smith: Inimese peamiseks motivatsiooniks soov sümpaatia järele (pigem empaatia), inimest kannustab kujutlusvõime. Egoismi vormid Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad, mis neid motiveerib. Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma.
inimese vajadusi. Asusid teisi kritiseerima. Vabakaubanduslik ideoloogia sai domineerivaks 19 saj. Omandi mõiste üheks liberaalse ideoloogia nurgakiviks. Riigi roll: eraomandi kaitse, seaduslikkuse tagamine, riigikaitse. Rajajad: 1) 17 saj Judley North 2) 18 saj David Hume 3) Bernard de Mandeville ütles, et tsivilisatsiooni edu on ahnuse ja kurjuse tagajärg. Liberalistid alustasid ühiskonna analüüsi inimloomusest. Egoismist saab kogu areng alguse. Järeldus: majanduslik kasv on tagatud, kui inimese tahtele anda vaba voli. 4) 17 saj John Locke pidas oluliseks eraomandi kaitset, et säiliks tahe ja vajadus töötada. Novaatorlik idee. Rahvusliku rikkuse peavad liberalistide järgi looma isiklik initsiatiiv ja ettevõtlikkus. Teema 10 ja 11 Adam Smith ja David Ricardo + Smithi ,,nähtamatu käsi".
Altruism on isetu hool ja omakasupüüdmatu, ennastohverdav teguviis. Egoismi vastand. Altruistlik on Thomas Hutchesoni sõnul näiteks vanemate armastus oma laste vastu. Rõhutatud altruismikasvatus võib kaasa tuua madala enesehinnangu, eneseusalduse puudumise, enesevihkamise, masohhismi, kõikeläbiva süütunde. Minaism on eneseülistuse moraal. Seda õpetas Nietzsche. Thomas Hobbes ütles, et inimene on loomult egoist. Tema käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." ,,Loodusseisundis" (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa ,,kõikide sõja kõikide vastu" (Bellum omnium contra omnes). Ühtse moraali peab maksma panema Leviaatan  absoluutne valitseja. Egoism on õige alus moraalseks eluks. Egoismi liigid: 1. Psühholoogiline egoism  inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi
mõistmine, tähendab seda, et budist peab aru saama neljast õilsast tõest ja mõistma eksistentsi olemust. Teine element, õige kavatsus (või õige mõtlemine), märgib seda, et inimene peab soovima muutuda ja selle käigus vabastama oma meele negatiivsetest mõtetest ja tunnetest, eriti kiindumusest. Kolmas element, õige kõne, tähendab tõe rääkimist ja uhkeldavast ning labasest kõnemaneerist hoidumist. Õige tegu, neljas aspekt, tähendab, et teod peavad olema isetud, vabad egoismist, nad peavad olema moraalsed, et kurjast võitu saada. Viies punkt, õige eluviis, tähendab sellise elukutse valimist, mis on kasulik ega hõlma verevalamist, relvaäri, orjust, inimkauplemist. Viimased kolm punkti on püüdlus, eneseteadlikkuse ja enesedistsipliini arendamine; õige tähelepanu, äärmuste vältimine ja selliste pahede vältimine nagu laiskus, pahatahtlikus, kahtlus ning muretsemine; ja õige keskendumine, mis puudutab meditatsiooni. 3.4. Peamised põhimõtted
Kas harva või sageli? Mida arvas selle kohta A. Smith? Võib küll. Selles olukorras on igaühel võimalik midagi võita, kuna tekib nö mitte-nullsumma-mäng. Tarbija valib turul madalaima hinna. Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust ja efektiivsust, et leida võimalusi võimalikult madala hinna pakkumiseks. Turult surutakse välja ebaefektiivsed ja vähemkasumlikud ettevõtted ning üksikisikute egoismist kasvab välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale. Selline olukord on eetiline utilitaarsest seisukohast. 2. A. Smith tõestas, et eraomanduse akumuleerumine ja turgude monopoliseerumine loob soodsad tingimused vabaks konkurentsiks, see omakorda põhjustab hindade langust tarbija jaoks ja nii võidab kokkuvõttes kogu ühiskond...". Kas see arutlus on tõene või väär? Miks? Väär, sest eraomandi akumuleerimine ja monopolid hävitavad konkurentsi, seega vabaturg ei saa
Kas harva või sageli? Mida arvas selle kohta A. Smith? Võib küll. Selles olukorras on igaühel võimalik midagi võita, kuna tekib nö mitte-nullsumma-mäng. Tarbija valib turul madalaima hinna. Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust ja efektiivsust, et leida võimalusi võimalikult madala hinna pakkumiseks. Turult surutakse välja ebaefektiivsed ja vähemkasumlikud ettevõtted ning üksikisikute egoismist kasvab välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale. Selline olukord on eetiline utilitaarsest seisukohast. 2. A. Smith tõestas, et eraomanduse akumuleerumine ja turgude monopoliseerumine loob soodsad tingimused vabaks konkurentsiks, see omakorda põhjustab hindade langust tarbija jaoks ja nii võidab kokkuvõttes kogu ühiskond...". Kas see arutlus on tõene või väär? Miks? Väär, sest eraomandi akumuleerimine ja monopolid hävitavad konkurentsi, seega vabaturg ei saa
Kas harva või sageli? Mida arvas selle kohta A. Smith? Võib küll. Selles olukorras on igaühel võimalik midagi võita, kuna tekib nö mitte-nullsumma-mäng. Tarbija valib turul madalaima hinna. Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust ja efektiivsust, et leida võimalusi võimalikult madala hinna pakkumiseks. Turult surutakse välja ebaefektiivsed ja vähemkasumlikud ettevõtted ning üksikisikute egoismist kasvab välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale. Selline olukord on eetiline utilitaarsest seisukohast. 2. A. Smith tõestas, et eraomanduse akumuleerumine ja turgude monopoliseerumine loob soodsad tingimused vabaks konkurentsiks, see omakorda põhjustab hindade langust tarbija jaoks ja nii võidab kokkuvõttes kogu ühiskond...". Kas see arutlus on tõene või väär? Miks? Väär, sest eraomandi akumuleerimine ja monopolid hävitavad konkurentsi, seega vabaturg ei saa
ühendab eneses nii moraali kui õiguse. Indiviidi subjektiivne vaim pidi selles kõlbelises tervikus, ,,tegelikus Jumalas" lahustuma. Hegeli järgi kuulus riigile ,,kõrgem võim üksikisikute 14 üle, kelle ülim kohustus on olla riigi liige"(Rechtsphilosophie, § 258). Indiviidide vaba mänguruum riigis on perekond ja kodanliku ühiskond. Hegeli ,,vabadus" tähendas inimese vabanemist individuaalsest egoismist. Hegeli riik kui teostunud vabadus ei olnud inimese vabaduse piiraja, vaid hoopis selle tagaja ja laiendaja. Hegel ei tunnistanud riiki piiravat loomuõigust. Õiguse ülim allikas on üksnes riigi tahe. Tõeline õigus oli just riiklikes seaduses selgesti määratletud ettekirjutused [Luts 1997, lk 120]. Karl Marx'i (1818-1883) veendumuse kohaselt ei olnud filosoofia ülesanne mitte maailma seletamine, vaid selle muutmine [Ibid., lk 120]. Kui maailmas, mis on kujundatud inimliku
seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Egoism 4 on standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita. Egoismist võib rääkida nii lühi- kui pikaajalises (avar egoism) perspektiivis, näiteks börsitehingute puhul. Adam Smith (1723-1790): Ühiskondlik huvi teostub paremini kui indiviid näeb selle taga enda pikaajalist huvi. Utilitarismi Rajajaks on Jeremy Bentham (1748-1832), inglise jurist ja filosoof. Eetiline otsus on see, mis suurendab mõnu (kasu, lõbu, õnne) või vähendab valu (kurjust, õnnetust). Otsuse kogukasulikkus on suurem kui mõnel teisel otsusel
16- aastastel on oluline romantiline armastus, suhted on olulised/tähtsad, ,,kõik või mitte midagi" (kui armastab, siis on kogu aeg päike, kui ei, siis on kõik must). Hakkab tekkima enda ülelaiendamine (ta pani need riided selga  selge, ma meeldin talle, ta tegi mulle ukse lahti  selge, ma meeldib talle jne jne). Kasvab egotsentrism, tõlgendab teise käitumist nii, nagu ta seda ise näha tahab. Suhteid on palju, üks partner korraga, aga neid on palju. Armastus on juhitud egoismist, seotud ,,minaküpsusega". Selleks, et õppida teist armastama, tuleb suhteid egoistlikult õppida. Suhted on olulised, kuna toimuvad kehalised muutused ja paljud neidst on seotud seksuaalvaldkonnaga. 19- aastaselt identiteedikriis. Oluline on vanematest distantseerumine. Identiteedi väljatöötamine käib koostöös sotsiaalse keskkonnaga. Lapse kasvatusstiili (D. Baumeind, 1971, 1991) Viisid, mis on püsivad 4 lapsekasvatusstiilid:
aitab inimese tahtest vabaneda. Tuleb tappa elutahe, sellega vabaneb kannatusest  askees. altruism  egoismi vastand EETILINE TELEOLOOGIA ...(teleos  siht) mis on hea või halb määrab sihtmärk. Tähtis ei ole tee, vaid lõpppunkt. Utitilitarism  maksimaalne heaolu võimalikult suurele inimhulgale. 20.saj. mõjukamaid eetikateooriaid. Tugineb meis kõigis olevale enesekesksusele, omakasupüüdlikkusele. Erinevalt eetilisest egoismist on omakasu püüdlikkus hea, aga hea seni, kuni töötab ühistel eesmärkidel. Esialgu oli suunatud sotsiaalpoliitikale. Eesmärgiks oli reformida inglise karistussüsteemi. Tänapäeval kandunud üle majandusse. Jeremy Bentham (17481832)  utilitarismi rajaja. Inimene antud looduse poolt kahe asja meelevalda: kannatus ja nauding. Põhiasjad, mille najal inimene toimub. Tahtis arendada karistussüsteemi. Kui kurjategija
Populaarne hedonism  Õnn peitub iha objektide poolt pakutavaid naudinguis. "Mikrokosmiline" tasakaal - Olukord, kus minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas/tasakaalus. Filosoofiline/intellektuaalne hedonism - Õnn peitub targalt valitud naudingutes. Religioosne hedonism - Inimelu eesmärk on taastada ülim hüve ehk intiimne side jumalaga, mis pärispatu läbi katkes. Religioosne "hüpe" ja eneseületamine/minetamine - Maise elu ülim hüve on oma egoismist, maisest kestast välja murdmine. Romantismi eetika - Õnn peitub loomingulises eneseteostuses. Eksistentsialistlik eetika - Indiviidi vabaduse teostamine, oma tahte poolt valitud eesmärgi teostamine. Sotsiaalse hüve eetika - Valitakse teatud sotsiaalne hüve, näiteks armastus, kodumaa teenimine. "Positiivse psühholoogia" hüve eetika - Subjektiivne heaolu. 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve?
Juani kujule uusaja kultuuris. · Tõukeid sellele elupõletaja rolli loolisele sai hispaania folkloorist; seiklus on algusest peale pealiskaudne, ta on kehastunud materialist keda ajendab ainult maine iha. · Don Juan kubiseb vastuoludest: häbitu naistekütt kuid mitte jõhkard; trots ühiskonna normide vastu, temas on midagi kogu renessansile omasest pealiskaudsest ja individualistlikust maailmavallutusest; samas midagi meessoole ürgomast egoismist. 17. Klassitsistlik draama (Molière'i Näidendid) · Klassitsistliku teatri algus langes Prantsusmaal kokku ajaga mil kardinal Richelieu oli oma võimu tipul, tegutsema hakkas Pariisi Akadeemia. Akadeemikud ja kardinal ise sekkusid pidevalt teatriellu, see pidi kõigiti vastama absolutistliku riigi nõuetele. · Tragöödias kui kõrges zanris aeti asi eriti tähtsaks ja piiritletuks.
ning iseseisvunud oli hulk riike, keda nähti maailmakaubanduse edendamisel takistustena. Edaspidi keskendus iga riik tugeva rahvusliku majanduse loomisele, soovides saavutada sõltumatust teistest; rahvusvahelised organisatsioonid, sh Rahvasteliit, polnud edukas ja puudusid ka rahvusvahelised abiprogrammid. Isolatsioonipoliitikat alustas ka USA, kuigi oleks maailma majandusliidrina võinud rohkem Euroopat aidata, kus tulenes riikide poliitilisest egoismist (nt Saksamaa sõnakas suutmatus reparatsioone tasuda ja teiste riikide üha tugevam nõudmine) rahanduslik jätkuv ebastabiilsus, probleemid olid inflatsiooniga ja keskklassi ehk demokraatia edasiviija vähenemisega. Üldiselt olla vahetult I ms järel demokraatlike riikide arv suurenenud (Eesti, Soome jne), kuid autokraatlikud tendentsid suurenesid aja jooksul. 25.Suur Majanduskriis maailmastumise tagasilöögina.
Teisest küljes, et mingi teooria oleks tõesti moraaliteooria, tundub vajalik, et teooria printsiibid oleksid avalikustatud. Kui printsiipe ei esitata üldiste ettekirjutustena, mis on avalikkusele teada, ei saa nad olla tegutsemisjuhised ega abivahendid huvikonfliktide lahendamisel. Samas pole egoisti omahuvi seisukohalt kasulik neid avalikustada. Egoistid tahaksid pigem ,et teised oleksid altruistid. Egoismi paradoks : egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistiks, egoistki antiteesiks. ·Tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil (egoismil). Taunime isekust. ·Omahuvist lähtumine võib olla moraalne. Seda põhjendab eetiline egoism. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast ? ·Teleoloogiline eetika (kreeka k. telos, eesmärk, tagajärg (nt utilitarism) Väärtuseks on kasu/õnn. Hea tegu on see, mis toob maksimaalset kasu, suurendab õnne hulka maailmas.
levitada oma geene), kaasa arvatud siis, kui nad teevad seda teiste arvel rühmavalik on erandlik nähtus ja omab evolutsioonis harva tähtsust 14. Rühmavaliku idee põhierinevus indiviidivaliku kontseptsioonist. Eeltoodust omakorda paistab, et looduslik valik peaks eranditult soosima isendite egoismi ja konkurentsi, ja et agressiivsus peaks olema loomariigis valdav käitumisviis. 15. Näiteid loomade egoismist ja agressiivsusest. Lõvide infantitsiid? 16. Liigisisese agressiivsuse vähesuse põhjendus indiviidivaliku seisukohast. Seletus: otsene füüsiline konflikt on alati ohtlik ka suuremale ja tugevamale loomale 17. Altruism loomadel, selle seletus indiviidivaliku seisukohast. Hõimuvaliku teooria, inklusiivne fitness. Peale agressiivsete konfliktide vältimise esineb loomadel aga tihti ka otsest koostööd, liigikaaslaste abistamist, ohvrimeelsust ehk altruismi
uputades enese.T`serkessitar toob ohvri, tal ei ole tagasiteed, kuid vangi pettunud hing pole suuteline seda armastust vastu vôtma. Peategelane on romantiline seikleja, kes hukutab looduslapse. Mustlased Aleko, elust tüdinud, pôgeneb mustlaste juurde, varjab end kohtu eest. Mustlastüdrukust Zemfirast saab tema kaaslane ja armastatu. Aleko armastab vabadust iseendale, mitte Zemfirale, Zemfira jaoks on mustlaspoiss, kuid Aleko ei suuda sellega leppida, ta tapab môlemad lähtuvalt oma egoismist. Aleko saadetakse mustlaslaagrist minema. Poltaava 26 pühendatud Maria Volkaonskajale. Poltaava lahing Peeter I ja Karl XII vahel, kus Peeter I saadab edu. Armastusliin  vana kasakahetman Mazepa armub kasakaneiusse Mariasse, kuid samas on valmis Maria isa Kot`subeid reeturiks tunnistama. Vaskratsanik I osa on hümn Peeter Suurele, kes rajas linna
Seetõttu on suurenenud otsene mõju, mis efektiivse isaduse korral toetab laste emotsionaalset ja sotsiaalset kompetentsust, soorolli kujunemist ja kohanemisvõimet. Järelikult, hea isa toetab last mõjutades tema kasvukeskkonda nii, et võimete arenguks oleks loodud soodsad tingimused (Uljas jt. 2003: 91) Isadus on oluline nii mehele kui lapsele. Mehele annab aga lähedane ja sügav suhe lapsega sisukama elu. See annab mehele võimaluse vabaneda oma egoismist ja õppida kuulama teist inimest. Isa toel kasvav laps saab elus paremini hakkama, tal on positiivne pilt iseendast, ta on enesekindlam ja parema kohanemisvõimega (Uljas jt, 2003: 104). Selge on, et isa ja mehe ülesande mõistmine ei ole kerge. Selleks on vaja kasvada ja küpseda. Tihtilugu on see küpsemine aeglane ja vaevarikas. Kasvamine saab hoo sisse enamasti alles siis, kui mees märkab, et ta pole osanud olla hea isa ega mees (Hellsten 2003: 289). 3.3 Isa roll lapse arengus
kõikide kokkuleppel. Demokraatia on parim riigivorm õiguste ja vabaduste kehtestamiseks  ühiskondliku kokkuleppe teooria (tuleneb valgustusajastust), põhisisuks: antakse ära osa vabadusi et tagatud olemaks suuremad hüved. Omand tekitab ebavõrdsust mis tekkis põlluharimisega Immanuel Kant (22.04.1724 - 12.02.1804) - kategooriline imperatiiv. Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27.08.1770 - 14.11.1831): riik teostunud vabadus. Inimene on vaba, see vabadus tähendab inimese vabanemist egoismist. Iga inimene on egoistlik aga sellest tuleb vabaneda. Ntks hipid. Vabadus on võimalik vaid mingi inimühingu/ühenduse liikmena, seega kõrgeim ühendus on ülim vabadus  riik seostub vabadusega. Loomuõigus riiki ei piira. Õiguse ülim allikas on riigi tahe. Riik on absoluutselt suveräänne. Juba liikumine viib natsisaksamaale see on aga vastuolus loomuõigusega. Karl Marx (05.05.1818 - 14.03.1883): proletariaadi diktatuur. Kommunist. Marxi kapital, on majandusteadlane
Võib ka tekida agressiivsus – olen pigem paha kui mittekeegi. Võib tekida ka fanatism e identiteedi üleküllus – arvamus, et minu käitumine on ainuõige siin maailmas (tugineb nooruki egotsentrismile), väga selge must-valge mõtlemine, identiteet kohandub ja muutub, aga kui kommi ei saa, siis ei tahagi üldse jne. • Romantilised suhted – väga olulised, kui teatud perioodis kogemust ei tekki, siis hiljem raske hallata, egoismist juhitud suhted, küpset suhet noorukitel raske luua (täiskasvanud valivad selle, kellega oleks huvitav ja areneks ise ka edasi – noorukid katsetavad, seotud lühiajalise eneseleidmise eesmärgiga), 13- 16 esimesed katsetused rom. suhetes, Noorukieas tuleb treenida keha, sest see tagab hea tervise ülejäänud eluks. Täiskasvanuiga. Vanadus. Täiskasvanuiga • Biopsühhosotsiaalne mudel - Vaim, keha ning käitumine võib olla taandatav ja
+ 1805/07 Napoleoni sõjakäik Euroopas, Venemaale. Jäi sellele algusele kindlaks. Tegemist romaaniga, kus üle 500 tegelase. Suur, mahukas, puuduvad konkreetsed peategelased. Üksikinimese mõju on kaduvväike, rahvamassid. Romaanis ülevaade Venemaa ühiskonnast. Eelkõige aadlikele keskendumine, vastandamiseks Vene ja Prantsuse vägede üldjuhid. Tolstoi peab inimese puhul oluliseks kuuluvust parve. Inimene, kes on üle isiklikust egoismist ja omakasust, väärtustab parveinimesi. Pere, sõprusring, kool, linn, riik, inimesed. Oluline teistega arvestamine. 3 tüüpi inimesed: 1. Parveinimesed- omakasupüüdmatud, saavad hästi läbi, loomulikud, igast seisusest võivad olla. 2. Egoistid- üksnes omakasu peal väljas. Edevus, tähelepanu. Paljud väiklased, ei salli ausust. 3. Kangelased teel- esijalgu pole leidnud õiget oma teed, tajuvad, et senine elu pole õige, soovivad midagi kõrget ja head korda saata.
olemas osa inimesi, kes arva-vad sellise raamatu enimtargema olevat, millest nad kõige vähem aru saavad. Vastandades sotsiaaldemokraatliku õpetuse teoreetilise valelikkuse ja rumaluse elava tegelikkuse faktidega sain ma järk-järgult üha enam selgema pildi tema tõelistest püüdlustest. Neil minutitel valdasid mind mitte ainult rasked eelaimused, vaid ka enese teadvustamine sellest suunast lähtuvast hiiglaslikust ohust; ma nägin selgelt, et see õpetus, kokku kootud egoismist ja vihkamisest, võib matemaatilise täpsusega saavutada võidu ja sellesamaga viia inimkonna krahhini. Just nimelt sel ajal ma mõistsin, et see purustav õpetus on tihedalt ja lahutamatult seotud ühe teatud rahva rahvuslike omadustega, mida ma seniajani üldse ei olnud kahtlustanud. Ainult tutvumine juutlusega annab kätte võtme aru saamiseks sotsiaaldemokraatia sisemistest, s.o. tegelikest kavat-sustest. Kui tutvud selle rahvaga, ainult siis avanevad su silmad selle partei
Aga kui kujutaksime ette sellist olukorda, et paradiisi pääsemiseks peab inimene omama palju raha, et selle eest tasu anda. Paljud peaksid sellist olukorda täiesti absurdseks, sest inimese edasine käekäik pärast surma peab ju sõltuma ainult tema enda südametunnistusest, mitte aga materiaalsetest asja- dest. Kuid ülaltoodud olukord on üheks parimaks näiteks  analoogiaks  inimeste ülimateriaal- sest maailmast, egoismist ja sagenevast omakasust. Analoogia näitab väga ilmekalt inimeste tõelisest materiaalsest loomusest. ,,Nii missugune on inimene oma loomusega, nõnda on ka kogu inimühis- kond." Pärisorjus on inimühiskonnas ära kaotatud juba sajandite eest. Kuid tegelikult on ,,orjus" inimes- te seas lihtsalt oma kuju muutnud. Seda sellepärast, et enamus ajast, mil inimene on ärkvel, tehakse tööd, teenitakse raha. Näiteks suur osa arenenud ühiskonnas käivad inimesed tööl viis päeva
Aga kui kujutaksime ette sellist olukorda, et paradiisi pääsemiseks peab inimene omama palju raha, et selle eest tasu anda. Paljud peaksid sellist olukorda täiesti absurdseks, sest inimese edasine käekäik pärast surma peab ju sõltuma ainult tema enda südametunnistusest, mitte aga materiaalsetest asja- dest. Kuid ülaltoodud olukord on üheks parimaks näiteks  analoogiaks  inimeste ülimateriaal- sest maailmast, egoismist ja sagenevast omakasust. Analoogia näitab väga ilmekalt inimeste tõelisest materiaalsest loomusest. ,,Nii missugune on inimene oma loomusega, nõnda on ka kogu inimühis- kond." Pärisorjus on inimühiskonnas ära kaotatud juba sajandite eest. Kuid tegelikult on ,,orjus" inimes- te seas lihtsalt oma kuju muutnud. Seda sellepärast, et enamus ajast, mil inimene on ärkvel, tehakse tööd, teenitakse raha. Näiteks suur osa arenenud ühiskonnas käivad inimesed tööl viis päeva
Aga kui kujutaksime ette sellist olukorda, et paradiisi pääsemiseks peab inimene omama palju raha, et selle eest tasu anda. Paljud peaksid sellist olukorda täiesti absurdseks, sest inimese edasine käekäik pärast surma peab ju sõltuma ainult tema enda südametunnistusest, mitte aga materiaalsetest asja- dest. Kuid ülaltoodud olukord on üheks parimaks näiteks – analoogiaks – inimeste ülimateriaal- sest maailmast, egoismist ja sagenevast omakasust. Analoogia näitab väga ilmekalt inimeste tõelisest materiaalsest loomusest. „Nii missugune on inimene oma loomusega, nõnda on ka kogu inimühis- kond.“ Pärisorjus on inimühiskonnas ära kaotatud juba sajandite eest. Kuid tegelikult on „orjus“ inimes- te seas lihtsalt oma kuju muutnud. Seda sellepärast, et enamus ajast, mil inimene on ärkvel, tehakse tööd, teenitakse raha. Näiteks suur osa arenenud ühiskonnas käivad inimesed tööl viis päeva
annaabi.ee 
