Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"jõululaud" - 7 õppematerjali

jõululaud on lihavaene. Siit leiame hoopis anshooviseid spagettidega, cardoni’t (munaga küpsetatud Jeruusalemma artishokk) ja angerjaid.
Jõulukombeid üle maailma
23
pptx

Jõulukombeid üle maailma

kõige ilusamad ning just seetõttu on armastatuim jõulutraditsioon seal vabas õhus korraldatud laulupeod. Perekonniti kogunetakse kogukondade peoplatsidele, et siin, küünlatulede valgel, koos kauneid jõululaule laulda. Kuna ilmastik on sellel ajal väga soodne, siis on jõulutoidud valdavalt külmad toidud: külmad lihalõigud, puuviljad ja pavlova, mis on populaarne Austraalia magustoit. Sageli kaetakse jõululaud randa. ITAALIA v Moosekandid oma rahvuslike laulude ja pillilugudega teretulnud igale jõulupeole -- zampogna'le. Jõululaud on lihavaene. Siit leiame hoopis anshooviseid spagettidega, cardoni't (munaga küpsetatud Jeruusalemma artishokk) ja angerjaid. Traditsiooniliseks jõulumaiustuseks on pähklimagustoit -- torrone ning tähekujuline pandoro kook,

Kategooriata → Uurimustöö
30 allalaadimist
Jõulukombeid üle maailma
10
docx

Jõulukombeid üle maailma

Austraalia jõulud on kesksuvisel ajal. See on aeg, kus selle mandri ilmad on kõige ilusamad ning just seetõttu on armastatuim jõulutraditsioon seal vabas õhus korraldatud laulupeod. Perekonniti kogunetakse kogukondade peoplatsidele, et siin, küünlatulede valgel, koos kauneid jõululaule laulda. Kuna ilmastik on sellel ajal väga soodne, siis on jõulutoidud valdavalt külmad toidud: külmad lihalõigud, puuviljad ja pavlova, mis on populaarne Austraalia magustoit. Sageli kaetakse jõululaud randa. Itaalias on moosekandid oma rahvuslike laulude ja pillilugudega teretulnud igale jõulupeole -- zampogna'le. Jõululaud on lihavaene. Siit leiame hoopis anshooviseid spagettidega, cardoni't (munaga küpsetatud Jeruusalemma artishokk) ja angerjaid. Traditsiooniliseks jõulumaiustuseks on pähklimagustoit -- torrone ning tähekujuline pandoro kook, mille asemel pakutakse osades piirkondades erilist panettone puuviljakooki. Lapsed paluvad kingitusi Epiphany'lt

Kategooriata → Uurimustöö
49 allalaadimist
Mida mina saan teha Eesti heaks
2
doc

Mida mina saan teha Eesti heaks?

Samuti saan hõlbustada jäätmekäitlustöötajate tööd sorteerides prügi eelnevalt kodus. Kultuuritahult vaadates oleks iga eestlase au ja kohus tunda oma isamaa kultuuri ja traditsioone ning kanda neid edasi põlvest põlve. Võime erilist uhkust tunda oma esivanemate üle, kes on loonud ning suutnud säilitada palju väärtuslikku kirjandust. Kirjandusest algab kõik ning tunnen suurt rõõmu, et esiisade retseptid ning traditsioonid on tänaseni säilinud. Suuremaid pidulaudu nagu jõululaud või vastlalaud on meil ajast aega katnud verivorstid, ahjukartulid ja kapsad ning vastlapäeval oa- või hernesupp. On ju teadatundut tõde, et eestlased on laulurahvas ning söögilaua kõrval võetakse alati mõni lauluviis üles. Just nendest lauluviisidest on tänapäevaks välja kasvanud eestlaste kokkuhoiu ja ühtsuse kultuuriline tunnus ­ laulupidu. Ma arvan, et välisriikides reisimine ja eesti kultuuri tutvustamine on väga oluline, sest

Kirjandus → Kirjandus
45 allalaadimist
Iseseisevtöö
4
docx

Iseseisevtöö

vanemaid ja vendi.Meie traditsioonid oli sünnipäevad, jõulud ja uus-aastad. Need olid peamised tähtsad asjad mida tuli iga aasta pidada. Jõulude ajal olid kõik rõõmsad ,tõime kuuse tuppa,ehtisime ära, meile lastele oli see hästi põnev ja me tahtsime ise ehteid kuuse külge panna,jõulutraditsioonihulka kuulus ka alati saunas käimine, mõnikord käisime ka kirikus aga kirik oli kodust kaugel ja sellepärast jäi seal vahest käimata. Kui jõululaud oli kaetud,vahetasime kingitusi,lugesime salme ja sõime koos jõulusööke. Mäletan veel seda ,et suvel käisime koos emaga Võrumaal vanaemal-vanaisal külas,tädi elas ka nendega koos.Sõitsime bussiga ,siis rongiga,siis jälle bussiga ja lõpuks käisime pika maa jalgsi. Isa oli mul kombainer,sügisel ,kui vilja koristati ootasin põllu servas .Kui isa jõudis kombainiga minu juurde, võttis ta mind kombaini peale, mulle meeldis kombainiga sõita. IVlugu

Eesti keel → Eesti keel
16 allalaadimist
Jõulude usuline taust
4
doc

Jõulude usuline taust

Enne jõule tuli käia saunas, muidu pidi inimene terveks tulevaks aastaks räpaseks jääma. Jõululaupäeval keedeti valmis kogu jõuluaja toit, mida hiljem jaokaupa soojendati. Laud pidi olema rikkalikult kaetud. Jõuluööl pidi tuli kaminas põlema (päikesekummardamise tava) kogu öö. Jõuluööl oli toit laual (osana esivanematekultusest) ja süüa tuli seitse korda - et olla järgneval aastal terve ja tugev. Külluslik jõululaud tähendas piisavalt toitu kogu tulevaseks aastaks. Joodi koduõlut. Jõululeib - jõuluorikas - seisis laual, seda aga ei söödud, vaid säilitati jõulude järel viljasalves. See leib oli seakujuline, sest siga oli Euroopa rahvastele viljakuse kehastus. Jõuluvorstid ehk makid tehti tangupudrust, millele lisati rasva, liha ja köömneid. Magustoiduks söödi pähkleid. Sealiha hapukapsaga ja verivorsti söömise tava on suhteliselt hiline.

Kirjandus → Kirjandus
27 allalaadimist
Marie Under - elulugu-faktid-luuletused ja analüüs
20
docx

Marie Under - elulugu, faktid, luuletused ja analüüs

Friedrich Hackeriga (ka Karl Hakker), kes parema teenistuse otsimise tõttu otsustas kolida Moskvasse. Nii veetis ka Under järgmised aastad Venemaa keskel, kus temal ja Karlil sündis kaks tütart: Dagmar ja Hedda. Abikaasa Karli töö Venemaal lõppes ning 1906. aasta lõpus naases Hackerite pere Tallinnasse. Tehti suured ostud ja sisustati pere esimene kodu Eestis. Esimesel ühisel jõuluõhtul 1906. aastal kaeti uues kodus ilus jõululaud. Ei saadud veel lauda istuda, kui teisel korrusel puhkes tulekahju ning puumaja põles kiiresti maani maha. Marie Underil oli Karl Hackeriga erimeelsusi nii vaimsetes huvides kui ka lastekasvatuse küsimustes. Lisaks hingelisele üksindusele kannatas Under oma esimeses abielus ka füüsilise vägivalla all. Vaatamata sellele, et lapsed olid veel teismelised, otsustas Under 1915. aastal siiski astuda toonase aja kohta väga julge sammu ning algatas oma uue armastuse Artur Adsoni moraalsel

Kirjandus → Kirjandus
72 allalaadimist
Eestlaste vanad jõulukombed
22
docx

Eestlaste vanad jõulukombed

aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele. Jõululeib, õlu ja liha pidid laual olema terve jõuluaja ja igaüks pidi saama niipalju süüa, kui tahtis. Jõulupäevaõhtul oli kombeks süüa mitu korda, olenevalt paikkonnast kas või 7–12 korda, siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähendanud kere täisparkimist, piisas ka mõnest suutäiest. Mõnel pool jäeti jõululaud kaetuks ka ööseks, vähemasti ei tohinud laualt ära viia põhitoitu. Kui mõni toidupala kukkus laua alla, ei tohtinud seda üles võtta ja üldse ei tohtinud jõuluajal laua ja voodi alla valgust näidata ega sinna vaadata. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla

Kultuur-Kunst → Kultuur
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun