Jaanipäeva Jaanipäeva ajaloolisedtoidud olid kama, sõir, manna- ja kohupiimakorbid, kamakäkid, õlu, küpsetati ka leiba. Tänapäeval süüakse jaanipäeval grillvorstid, saslõkk, grillitud liha, kana, õlut, salatit, kartulit, leiba, kala. Söir saslõkk Jõululaupäev Ajaloolised jõulutoidud olid õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (ehk jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele. Jõuluvorstid tehti
tähistas jõulude algust. Õlgedel (10) ...... jõulumänge, puhati ja ka magati. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas (11) ..... . Pidi ka jälgima, et aknad oleksid (12) ...... kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. (13) ..... pidi kindlasti olema õlu, sealiha, jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised (14) ....... olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu. Jõululeib, õlu ja liha pidid laual olema terve jõuluaja ja igaüks pidi saama niipalju süüa, kui tahtis. Jõuludeks toodi (15) ..... kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja (16) ......
Mängud ja jõukatsumised Maadeldi, veeti vägikaigast ja mängiti osavusmänge Surnute austamine Laud hoiti kaetuna kogu öö Jõulusaunas põles tuli kogu öö Jõululauas hoiti tühi koht lahkunule Ebausk Tare ja laudaustele tehti rist- sellega hoiti kurivaim eemal Aknad kaeti kinni,et tõkestada kurja sissepääsu Laudaläve alla maeti kirves- hoidis loomad terved Jõuluroad : Verivorst Hapukapsad sealihaga Jõululeib, jõuluorikas seapea Roogade tähendused : Siga- viljakuse kehastus Veri- hingekandja Kapsas-tervisetaim Sool-maagiline aine(riputati hundi jälgedesse, et tema kurjategemist vähendada) Herned, oad-elujõudu Vorstisöömise tähendus : Kardeti äpardust sigadele, kui vorstid laualt puudusid Vorstisöömine tähendas majja õnne toomist Vorste tehti kingituseks Jõulud ehk talvistepühad, vorstipühad
Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. Jõulutoidud Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele.
puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, sarapuu- urbi, isegi kanarbikku. Aganaleiba tuli pärituult süüa, vastutuult süües läksid aganad silma. Ka on teada, et aganaid olevat lisatud teradele seni, kui terade ja aganate segu kühvliga vastu seina visates enam teradele iseloomulikku krabinat kuulda ei olnud. Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas. jõululeib- enamasti tehti hapendatud rukkijahust. Tava leivast erines jõululeib oma erilise kuju poolest. Tehti seakujulisi, kuhikuga, auguga, et saaks küünla hiljem kaunistuseks panna. Jõuluorikas oli pikerguse kujuga, küllaltki suur ja sellest vormiti siga, sõrmega tehti keskele maagiline viiskand. Jõululeib oli ümara kujuga läbimõõduga u 31 cm ja kõrgusega 12 cm. Kuhikuga leibadele löödi või vajutati sõle, söe, põrsaluu või võtmega märgid sisse. Sageli tehti jõululeivale rist peale.
pühi põletada. Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste. Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n-ö piirati tehti nende ümber kõndides ring. Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o
Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. Jõulutoidud Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele.
kana, viin, õlu kohupiima korbid, lambakäkid, õlu. Jõululaupäev Seapraad (nii seajalad, Seapraad, hapukapsas, kartulid, seasaba) Sinna juurde verivorst(pohlamoosiga), kuulusid hapukapsad, jõululeib, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder ja kindlasti verivorst ning ka jõululeib Lihavõtted vasikalihasült, silgud muna Munatoidud, praetud kala ja võiga, hautatud vasikaliha, praetud kala, kalasült, munapuder, munavõi kartuliga, munakook
jalavigastusi. Jõululaupäeval käidi saunas, mis pandi kütte juba hommikul ja enne pimedat pidi kindlasti käidud olema. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema. Pärast sauna käimist pandi selga puhtad riided ning jõulud võisid alata. Söömine oligi jõuluöö tähtsaim toiming. Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (ehk jõuluorikas) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele. Jõululeib, õlu ja liha pidid laual olema terve jõuluaja ja igaüks pidi saama niipalju süüa, kui tahtis
Üleminek ainult tööstuses küpsetatud leivale toimus 1940. a pärast Eesti okupeerimist. Nõukogude korra ajal võeti ka leivatööstuses suund suurettevõtete loomisele. 1980. aastatel oli Eestis 18 leivatehast. 28. Leib rahvakalendri tähtpäevadel 1. aprill (karjalaskepäev) Tähistab karjatamisperioodi algust. Aja jooksul on karjalaskepäeva funktsiooni üle võtnud jüripäev. Et karjaõnn püsiks, söödeti karja väljalaskmisel loomadele alleshoitud jõululeib või vastlapäeval tehtud ja hoiule pandud leib. Igale loomale anti tükk leiba, et loomad oleksid aasta läbi söönud ja sigiksid hästi. 23. aprill (jüripäev) Uuemal ajal lasti kari välja tavaliselt jüripäeval. Nii tähtsal päeval küpsetasid perenaised karjalapsele tema meeleheaks ja karjale õnneks väikese leivakaku. Kaku keskele vajutatud lohku suruti poolest saadik terve muna. 25. juuli (jaagupipäev) Tähistab heinateo lõppu ja rukkilõikuse algust. Lõikusaja alguse tõttu
jõulukrooniga Saunaskäimine Toodi tuppa õled Teine jõulupüha Kolmas jõulupüha Aken kaeti kinni, kus põles tuli. Tähistatakse rohkete toitudega. Toidulaud pidi nii jõulu- kui ka uusaastaööl terve ööläbi kaetud olema. Jõulutoidud Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid Jõululeib tangust ja sibulast. Hapukapsas Tänapäeval on kombeks jõuluorika asemel piparkooke ja saia küpsetada. Jõulu- ehk näärisokk Jõuluhani - maskeeritud pereliige, kes tuli pahasid lapsi karistama. Jõulukuusk pandi seisma, kas toapõrandale või lauale. Kingitused Jõuluvana (jõulutaat, näärivana) Jõulukaardid Uuem jõulukombestik Kasutatud materjalid Artikkel internetist: Jõulud. // Wikipedia, 5. aprill 2013. http://et.wikipedia
rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid.Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või.Jõuludeks toodi koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Kõik tööriistad viidi ulualla. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne, tehti mitmesuguseid ohutisi. Tubadesse kaabiti pisut hõbevalget või raputati soola või siis tehti kadakasuitsu.Kuna jõulus
Hiljem hakkasid tegema leiba väikeettevõtted ning alles nüüd on tulnud suuremad ettevõtted, kes on eest lükanud väikeettevõtted kui juba ka keskmised. Praegust on ühtedeks suuremateks leiva tegijateks Tartu Mill 28. Leib rahvakalendri tähtpäevadel. Leival oli tähtis roll rahvakalendris, loomadele anti leiba. jüripäeval küpsetati leivakakk; jaanipäeval- uudseleiba, 29. Jõululeivad. Jõulupull, jõuluorikas, jõululeib, jõulukakk. Tehti hapendatud rukkijahust, erinesid tavaleibadest oma kuju poolest. Jõululaual pidi olema lahtilõikamata. Nende järgi ennustati 30. Leib pulmakombestikus. Ennustati, seisis laual ja keegi ei puutunud seda, erineva kujuga kui muidu, pandi pruudile kodust kaasa, kingituseks.
Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega. Toiteväärtus-100 g tootes keskmiselt: energia 945 kJ (226 kcal); valgud 5,4 g; süsivesikud 46,7 g, millest suhkruid 3,5 g; rasvad 0,9 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,2 g; kiudained 4,6 g; naatrium 0,4 g GDA-1 portsjonis (1 viil e. 32 g) sisaldub: energia 72 kcal (4% GDA); suhkur 1,1 g (1% GDA); rasv 0,3 g (0% GDA), küllastunud rasvhapped 0,1 g (0% GDA), naatrium 0,1 g (5% GDA); kiudained 1,5 g (6% GDA) Rukki-ja segaleivad Leiburi jõululeib Netomass-330 g Koostis-rukkijahu, vesi, nisujahu, rosinad, õunakuubikud (õun, säilitusaine E220), pohlad, suhkur, rukkilinnasejahu, pärm, keedusool (1,0%), paksendaja E412, emulgaator E471, koriander. Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega. Toiteväärtus-100 g tootes keskmiselt: energia 911 kJ (218 kcal); valgud 3,8 g; süsivesikud 47,0 g, millest suhkruid 5,6 g; rasvad 0,7 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,1 g; kiudained 4,1 g; naatrium 0,4 g GDA-1 portsjonis (1 viil e
Pudru kõrvale leiba ei söödud. Nagu Simunas, nii hoiatati mujalgi, et ,,kes pudruga leiba sööb, satub vangi". Leiba ei võetud ka herne- ja oatoidu juurde. Kapsaste kõrvale mõnes kohas ikka anti leiba. 19. sajandi viimase veerandi alguses kevadkünni algusest kuni välitööde lõpuni anti päevas neli korda süüa. Leiba anti aga ainult kahel söögikorral harilikult linnupetteks ja lõunaajal. Jõululeib Traditsioonilised jõululeivad tehti enamasti hapendatud rukkijahust. Pühadeleivad erinesid argipäevaleibadest oma erilise kuju poolest. Teateid erikujulistest jõululeibadest on juba 19. Sajandi algusest. Jõululeib võis olla mõne looma kujuline näiteks seakujuline, kuhikuga (imiteerides viljakuhja), auguga, millesse võis hiljem asetada küünla. Jõuluorikas oli pikerguse kujuga. Sellele anti sea kuju. Üks ots vormiti seapea moodi, külgedele märgiti mügerikkudega jalakohad
näiteks madeira või viinaga. Maitseainetest kasutatakse . Joogisse lisatakse kooritud mandleid ja rosinaid, suupisteks sobivad glögi kõrvale piparkoogid ja sinihallitusjuust ning rootslaste traditsioonilisel Lucia-päeval magusad safranisaiakesed. · Ka Rootsis on jõulutoidud jõulude oluliseks osaks. Laua keskele tuuakse sink, mida süüakse kogu jõulupühade ajal. Roosat sinki ümbritsevad heeringad, lihapallid, viinerid, sinep, lõhe, jõululeib ja libekala, Janssoni kiusatus ning Aladdini sokolaad. Jõuluõhtusööki alustatakse napsu ja ühislauluga.. Tänapäeval vaadatakse kell kolm pärastlõunal tunnipikkust jõuluprogrammi Aku Ankka, mida esimene TV kanal on teinud juba 48 aasta jooksul, aastatki vahele jätmata. Seejärel süüakse ja hakatakse jõuluvana ootama. Mõnikord jõuab jõuluvana sisse tulla, mõnikord jääb kingikott ukse taha
Rahvuspüha, mis on puhkepäev: · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev Riigipühad ja puhkepäevad aastal 2014 on: · 1. jaanuar uusaasta · 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 18. aprill suur reede · 20. aprill ülestõusmispühade 1. püha · 1. mai kevadpüha · 8. juuni nelipühade 1. püha · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvumispäev · 24. detsember jõululaupäev · 25. detsember esimene jõulupüha · 26. detsember teine jõulupüha. Riiklikud tähtpäevad aastal 2014 · 6. jaanuar kolmekuningapäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 14. märts emakeelepäev · 11. mai, maikuu teine pühapäev emadepäev (2015. aastal 10. mai) · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev · 23. august kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev · 14. september, septembrikuu teine püha...
Peamiselt Saaremaal on olnud kombeks vana-aasta ööl õunapuid, kreegi- ja sarapuid raputada, et need saaki kannaksid. Saagikuse suurendamiseks on viljapuid ka suitsutatud. Nääriöö tuult peeti saagisoodsaks sarapuudele. See uskumus on levinud rannapiirkondades. 1 Toitlusesse ei too aastavahetus midagi uut ega eripärast. Seapea (sealiha) söömist ei peeta nii oluliseks kui jõulupühade ajal. Olulisemad on jõululeib ja muud küpsetised ning kindlasti vorstid. Kaasaajal on kujunenud tavaks pakkuda verivorstide kõrvale pohlamoosi. Mõne perekonna menüüsse kuulub ahjus tervelt küsetatud hani ja mõnel pool pakutakse kala (kalasoomuste alalhoidmine pidi tähendama järgmiseks aastaks tahaküllust). Vanasti toodi hobustele kaeravakk ööseks tuppa söögilaua alla ning viidi see siis talli. Maaperedes on mõnel pool tänini kombeks vana- aastaõhtul või
· Põliseks peolauasoolaseks oli Eesti talupojal heeringas RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JAANUAR(näärikuu, helmekuu) 1. Jaanuar- nääripäev e. uusaasta Ühe aasta lõpp, teise algus Päikese võimu kasvamine InnocentiusII Kombed: õlgede tuppatoomine nääripoiste ütlus: ,,tüdrukud mehele, kanad muneme, lambale 2 talle Söök/Jook: siga kapsas jõululeib vorstid pähklid keedetud oad, herned Töö keelud: ei tohtinud kedrata 6. Jaanuar- kolmekuningapäev Kolm Tarka e. maagi tulid hommikumaalt Kristust kummardama Kombed: Jõulusaba Käiakse perest perre Selle päevani võib soovida : ,,Head uut aastat" 7. jaanuar- nuudipäev Kombed:
Referaat Jõulude usuline taust Kristlik maailm tähistab jõule Jeesus Kristuse sünnipäeva pidustustena. Jõulude traditsioon aga on vanem kui kristlus ja ühendab endas tänapäeval rahvalikke ja religioosseid jooni. Tuhandeid aastaid tähistasid põhjaeuroopa rahvad jõulude ajal talvist pööripäeva ja päikese taassündi valguse ja soojuse andjana. Sõna jõulud on vanaskandinaavia päritolu, sel ei ole midagi ühist kristlusega. Kõigepealt arvati, et sõna jul tuleneb Julius Caesari nimest. Hiljem on pakutud pärinemist sõnast hjul, mis tähistas ratast, sest arvati, et päikeseratas hakkab jõuluaegsest pööripäevast peale teist teed käima. Ehkki, sõna tegelik päritolu ei ole selge on jul olnud kindlalt skandinaavlaste talviste pühade nimi, mitte jumaluse nimi. Paganate eeskujul loodi pühade kalender, paar sajandit hiljem ka ajaarvamine, kus ei valitsenud enam pag...
kaera. Kui sellest puudus kätte tuleb, aitab hädast välja perenaise osavus. Vanasti sõtkuti taigna sisse jahule lisaks aganaid, kliisid, kartuleid, kaalikaid, õunu, marju... Taignast küpsetati koldes ja reheahjus pätse, kakke ja karaskeid. Neid oli mitut sorti: rukkileib, nisuleib, odraleib, kaeraleib, õunaleib, kuremarjaleib, kartulileib, kaalikaleib, teraleib, püülileib, peenleib, kirikuleib, jõululeib, pulmaleib, odrakakk, kaerakakk, näärikakk, varrukakk, karask, sepik, sai... Enne sööma asumist sooviti kodus ja külas: "Jätku leivale!" Sellele vastati: "Jätku tarvis!" Õpilase töölehe vastused: 1. Tulidkar kartulid uõdna õunad naagad aganad jamdra marjad dilik kliid aakadlik kaalikad 2
saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magatiPidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), erilise kaitsva jõuga jõululeib ja jõuluvorstid (enamasti valged vorstid, mis tehti vaid tangust ja sibulast). Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Kuna jõulude ajal olid kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis oli aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Nii Eestis kui Ameerikas tähistatakse uue aasta tulekut pidudega ja ilutulestikuga. Uue aasta vastuvõtt on igal pool rõõmus sündmus. Korraldatakse meeleolukaid pidusid, kus
) Jõulutoidud Jõuluõhtul tuli süüa 9 kuni 12 korda või panna lauale vastav arv roogasid. Rikkalikult kaetud laud oli varsemal ajal pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatis, et uuel aastal on külluslikult toitu. Jõuluks tapeti vanasti siga ja seetõttu olid olulised erinevad sealihast, -verest jm valmistatud road. Jõulujoogiks valmistati õlut ehk jõulukahi. Veel oli eristaatuses jõululeib. Vanaaegne toidulaud polnud 20. sajandiga võrreldes ülirikkalik. Sealiha võis võtta voli järgi. Keskajal ja 19. sajandil söödi jõuluks seapead, mida on toetanud ka sigade patrooni Antoniuse kultus. Mõnes peres olid laual ka seajalad ja koguni seasaba. Sinna juurde kuulusid hapukapsad, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder. Olulised olid aga tanguvorstid: Põhja-Eestis ja saartel valged tanguvorstid, mujal verivorstid. Saartel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
