Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #1 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #2 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #3 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #4 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #5 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #6 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #7 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #8 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #9 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #10 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #11 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #12 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #13 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #14 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #15 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #16 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #17 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #18 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #19 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #20 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED #21
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katenqw Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
docx

Eestlaste vanad jõulukombed

..............................................................................................3 Eestlaste vanad jõulukombed..................................................................................................4 Maagilisi tavasid jõulude ajal..................................................................................................7 Uuem jõulukombestik.............................................................................................................8 Kristlikud jõulud......................................................................................................................9 Kokkuvõtte............................................................................................................................10 Kasutatud materjalid..............................................................................................................11 3

Kultuur
thumbnail
4
doc

Eestlaste jõulud

Eestlaste jõulud Kristluse-eelsed jõulud Otseseid andmeid selle kohta, kuidas meie esivanemad muinasajal jõule pidasid, ei ole. Rahvaluuleteadlased ja ka maausulised on püüdnud seda rekonstrueerida, jättes uuematest ja kristlike tavade poolt mõjutatud jõulutraditsioonidest välja kõik kristlusemõjulised elemendid. Alljärgnev kirjeldus on küllalt üldistav, jättes kõrvale geograafilised eripärad ja erinevad ajaloolised kihistused. Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõna jõul on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. "Talistepüha" oli levinum nimetus Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25

Ajalugu
thumbnail
1
odt

Vanade eestlaste jõulukombed

Vanade Eestlaste jõulukombed Tänases kööginurgakeses tahaks rääkida traditsioonilistest jõuluroogadest. Põrsakesed värisevad, mõeldes jõuludele, sest juba vanarahvas küpsetas pühade paiku ikka lihapallikesi. Ja mitte tavalisi, vaid prohvetlikke lihapallikesi (hiinlaste õnneküpsised on puhtalt meie pealt maha viksitud). Siinkohal teile väike spikker, mida üllatuslihapaalid teile tulevikust pajatavad: pähkel - keeruline ülesanne ja ootamatud raskused, millest siiski üle saadakse sidrun - imeline tervis kogu järgnevaks aastaks ohtralt pipart ja vürtse - põnevat ja teravate elamustega reisi küüslauk - saad lapse oliiv - kõik pole kuld, mis hiilgab (pahaendeline) Võite isegi arvata, et mina sain küüslauguüllatusega lihapallikese. Nii et kiirustage kes te tahate pronksibeebit saada. Ma võin ette jõuda. (kuigi minu arust on vanarahvas veider. Beebi saamine eeldab väga lähedast kontakti mõne teise inimesega. Küüslaugu

Ajalugu
thumbnail
78
docx

Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid

päiksekalendriga. • Kirik üritas peale suruda kirikukalendrit, kuid rahva seas puudus poolehoid ja ei olnud ka sisemist vajadust. • Tähtsamad pühakud olid Ortotokses( pole kindel selles sõnas). Tähtpäevad • Suurimad pühad talvine ja suvine pööripäev • Mõningate tähtpäevade vanus ulatub üle 1000 aasta, ristiusu nimetused on vähestel säilinud. • Jõulud ehk talviste pühad ja suvel olid suviste pühad. • Künnipäev ja karjalaske päev on säilinud nimeliselt. • Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuride traditsioonide elushoidmisele( paganlike kommete pärandamisele põlvest-põlve). • Tõnisepäev 17. jaanuar- Püha Antoniusest; madisepäev 24.- Püha Matthiaselt; jüripäev 23.aprill- Georgi päev (venelastel Juri); jaanipäev 24.juuni- püha Johanneselt;

Kultuur
thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja

Kultuurilugu
thumbnail
4
odt

Eesti rahvakalender

Kalender viidi vastavusse päiksekalendriga. Nihe läks nii suureks, et tuli teha reform. Nihutati 2 nädalat ettepoole. · Kirik üritas peale suruda oma kalendrit. Rahva seas ei leidnud nii palju poolehoidu ja ei õhka sisemist vajadust. · Eestlaste jaoks on pühakud üsna kauge teema. RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JA PÜHAD ­ mõningate tähtpäevade vanus ulatub üle 1000 aasta. Aga ristiusu eelsed nimetused on vähestel säilinud. · Jõulud olid ristiusueelselt talvisted. Suvel suvisted · Tähtsaimas pühad talvine ja suvine pööripäev. · Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuri traditsioonide elushoidmisele. Paganlik kommete pärandamine põlvest põlve. · Tõnisepäev (17. jaanuar) - arvatakse, et on tulnud pühak Antoniusest. · Madisepäev (24. veebruar) - pühak Matthias. · Jüripäev (23. aprill) ­ vene Juri · Jaanipäev (24

Kultuurid ja tavad
thumbnail
40
docx

Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi ( uurimustöö )

1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidu

Kultuur
thumbnail
74
doc

Omakultuur konspekt eksamiteemad

muidki ande õnne ja tervise nimel. (Ilmade muutumine, )  Vakk igal perel (Pärnu-Viljandimaal) või üks kogu küla – vakuskonna – peale  Vaka asukoht külas (pühakohas) või majapidamises (salanurgas, aidas – vrd. Majahaldja lokaliseeritus eelmises loengus)  Vaka sisu – idol (kultus ese, puust), küünal, uss + ohvrid  Vakaga seotud pühapäevad – tõnni-, jüri-, mihklipäev, jõulud.  Iidoli demoniseerumine – sarnaselt (maja)haldjale  Setu paralleel – Peko kui sealse vakuskonna viljakusiidol ja Pekopapi valimine – inimene kelle aidas hakkab see iidol asetsema ja kes peab tagama, et see asi peab olema. (Valimisviis, mille tulemusena keegi saab vigastatud – VERELIISK) Rituaalne vägivald on pingete välja laskmine, kontrollitud, reeglitega, kedagi ei peksta surnuks. Vakainstitutsioon eestlastel

Kultuur




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun